BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 julhu pp. 1-10
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 2 TI 8 DI JULHU
  • 9 TI 15 DI JULHU
  • 16 TI 22 DI JULHU
  • 23 TI 29 DI JULHU
  • 30 DI JULHU TI 5 DI AGOSTU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 julhu pp. 1-10

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

2 TI 8 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 6-7

“Ka bu midi kantu bu ta da ô kantu bês bu ta púrdua”

(Lucas 6:37 ) “Tanbê, nhos para di julga, i nhos ka ta ser julgadu di ninhun manera; i nhos para di kondena, i nhos ka ta ser kondenadu di ninhun manera. Nhos kontinua ta púrdua i nhos ta ser purduadu.

Bíblia di studu, nóta na Lu 6:37

Nhos kontinua ta púrdua i nhos ta ser purduadu: Ô “kontinua ta liberta, i nhos ta ser libertadu.” Na língua gregu palavra “púrdua” siginifika “dexa bai; manda; liberta (pur izénplu, un algen ki sta prézu).” Li óras ki el ta uzadu pa mostra diferénsa entri julga ku kondena, el ta da ideia di paga ô púrdua, mésmu óras ki ta parse ma kel algen merese kel kastigu.

w08 15/5 pp. 9-10 pars. 13-14

Kontinua ta faze kel ki é dretu

13 Di akordu ku Ivanjélhu di Mateus, Jizus fla: ‘Nhos para di julga, pa nhos ka ser julgadu’. (Mt 7:1) Di akordu ku Ivanjélhu di Lucas, Jizus fla: ‘Nhos para di julga, i nhos ka ta ser julgadu di ninhun manera; i nhos para di kondena, i nhos ka ta ser kondenadu di ninhun manera. Nhos kontinua ta púrdua i nhos ta ser purduadu.’ (Lucas 6:37 ) Farizeus di ténpu di apóstlus ta julgaba otus di manera duru ku bazi na tradisons, ki ka ta staba na Skrituras. Kalker di kes algen ki sta obiba Jizus debe ‘paraba di julga’. Es debe “kontinuaba ta liberta”, ô ta púrdua érus di otus algen. Apóstlu Polu da konsedjus sobri púrdua, sima kel ki sta di riba.

14 Óras ki disiplus di Jizus purduaba algen, es ta djudaba es krê púrdua tanbê. Jizus fla: ‘Ku kel julgamentu ki nhos ta julga, nhos ta ser julgadu i ku kel medida ki nhos ta midi, nhos ta ser mididu.’ (Mt 7:2) Sobri manera ki nu ta trata otus algen, nu ta kodje kel ki nu símia. — Gál 6:7.

(Lucas 6:38 ) Nhos da, i algen ta da nhos. I ta botadu na dóbra di nhos ropa un bon medida, stibadu, sakudidu i ti ki baza. Pamodi ku kel mésmu medida ki nhos midi, nhos ta mididu tanbê.”

Bíblia di studu, nóta na Lu 6:38

Nhos da: Ô “nhos kontinua ta da”. Na língua gregu vérbu traduzidu “da” krê fla un kuza ki bu ta sta sénpri ta faze.

(Lucas 6:38 ) Nhos da, i algen ta da nhos. I ta botadu na dóbra di nhos ropa un bon medida, stibadu, sakudidu i ti ki baza. Pamodi ku kel mésmu medida ki nhos midi, nhos ta mididu tanbê.”

Bíblia di studu, nóta na Lu 6:38

dóbra di nhos ropa: Na língua gregu kes palavra li ta siginifika “bu ragás (petu)”, má li talvês es krê fla kel dóbra ki ta fikaba pa riba di sintura ki es ta fazeba óras ki es pegaba kel párti di frenti di ropa di riba. ‘Bota na dóbra di ropa’ éra un kustumu ki bendedoris tinha di poi kuzas ki es ta kunpraba na dóbra di ses ropa.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 6:12, 13 ) Na un di kes dia, el bai pa monti pa ba faze orason, i el pasa noti interu ta faze orason pa Deus. 13 I kantu manxe, el txoma se disiplus i entri es el skodje 12 i el pô-s nómi di apóstlus:

w07 1/8 p. 6 par. 1

Modi ki bu pode ten amizadi di verdadi ku Deus?

Jizus txeu bês ta pasaba bon párti di se ténpu ta faze orason. (João 17:1-26 ) Pur izénplu, antis di el skodje kes 12 apóstlu, Jizus ‘bai pa monti pa ba faze orason, i el pasa noti interu ta faze orason pa Deus.’ (Lucas 6:12 ) Nbóra kes algen ki ten un amizadi fórti ku Jeová debe sigi izénplu di Jizus, es ka meste pasa noti interu ta faze orason. Antis di es toma algun disizon inportanti na vida, es ta tra txeu ténpu pa faze orason pa Deus, i pidi ajuda di spritu santu pa bira ses amizadi ku Jeová más fórti.

(Lucas 7:35 ) Má, sabedoria ta mostra ma el é justu pamodi tudu se fidjus.”

Bíblia di studu, nóta na Lu 7:35

se fidjus: Ô “se rezultadus.” Na es versíklu li sabedoria konparadu ku un algen ki ten fidjus. Nu ta atxa un párti kuazi igual na Mt 11:19, ki ta fla ma sabedoria ten ‘óbras’. Kes fidju, ô óbras di sabedoria krê fla kuzas ki Jizus i Juan Batista ta fazeba. Kes kuza ki es faze prova ma kes akuzason kóntra es éra mintira. Na verdadi, Jizus staba ta fla: ‘Nhos odja óbras justu i manera di konporta, i nhos ta sabe ma kes akuzason é mintira.’

9 TI 15 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 8-9

“Kuzê ki nu ten ki faze pa nu ser sigidor di Jizus?”

(Lucas 9:57, 58 ) Timenti es staba ta anda na strada, un algen fla-l: “N ta sigi nho pa undi ki nhu bai.” 58  Má Jizus fla-l: “Rapozas ten brakus i pasus di séu ten ninhus, má Fidju di Ómi ka ten undi poi kabésa.”

it-3 p. 89 par. 4

Ninhu

Un instrutor di Lei fla Jizus: ‘Instrutor, N ta sigi-u pa undi ki bu bai’, má Jizus responde-l: ‘Rapozas ten brakus i pasus di séu ten ninhus, má Fidju di Ómi ka ten undi poi kabésa.’ (Mt 8:19, 20; Lu 9:57, 58) Li Jizus distaka ma pa kel ómi ser se sigidor, el meste bandonaba kel ideia di ten konfortu i kuzas ki algen normalmenti sta kustumadu ku es, i el tinha ki kunfiaba na Jeová di tudu se korason. Nu ta atxa kel prinsípiu li na kel orason ki Jizus inxina se disiplus: ‘Da-nu pon pa es dia di oji’, i na kuzê ki el fla: ‘Di mésmu manera, nhos pode ten sertéza ma ninhun di nhos ki ka dispidi di tudu se kuzas di valor ka ta pode ser nha disiplu.’ — Mt 6:11; Lu 14:33.

(Lucas 9:59, 60 ) Dipôs, el fla otu algen: “Ser nha sigidor.” Kel ómi fla: “Sinhor, dexa-m ba ntera nha pai primeru.” 60 Má, el fla-l: “Dexa pa mortus ntera ses mortus, má abo, bai i prega Reinu di Deus na tudu lugar.”

Bíblia di studu, nótas na Lu 9:59, 60

ntera nha pai: Ta parse ma kes palavra li ka krê fla ma pai di kel ómi dja moreba i el mesteba sô un ténpu pa el faze ntéru. Si éra kel-li, talvês el ka ta staba la ta pâpia ku Jizus. Na Orienti Médiu antigu, óras ki un família moreba es ta nteraba el faxi, normalmenti na mésmu dia ki el móre. Nton pai di kel ómi talvês staba duenti ô algen grandi envês di mortu. I Jizus ka ta flaba kel ómi pa bandonaba se família duenti ô ku nisisidadi. Nton talvês tinha otus algen di família ki pode kuidaba di se pai. (Mr 7:9-13) Na verdadi kel ómi staba ta fla: ‘N ta sigi-u, má sô óras ki nha pai móre. Spéra ti ki nha pai móre i N ntera-l.’ Má pa Jizus, kel ómi sta perdeba un oportunidadi di poi kuzas di Reinu di Deus na primeru lugar na se vida. — Lu 9:60, 62.

Dexa pa mortus ntera ses mortus: Sima ta parse na nóta di studu na Lu 9:59, pai di kel ómi ki Jizus sta papiaba ku el talvês staba duenti ô algen grandi, envês di mortu. Nton, na verdadi Jizus staba ta fla: ‘Dexa ki kes algen ki sta mortu na sentidu spritual, ntera ses mortus.’ Kel-li krê fla ma kel ómi debe dexaba otus algen di se família tomaba kónta di se pai ti ki el moreba i nteraba el. Si kel ómi sigiba Jizus, el ta poba se kabésa na kaminhu di vida pa tudu ténpu, envês di sérba un di kes ki pa Deus staba mortu na sentidu spritual. Na se respósta, Jizus mostra ma poi Reinu di Deus na primeru lugar na vida i pâpia di Reinu é inportanti pa nos amizadi ku Jeová ka móre.

(Lucas 9:61, 62 ) I más un otu algen fla: “N ta sigi nho Sinhor, má nho dexa-m dispidi di nha família primeru.” 62  Jizus fla-l: “Ningen ki poi mô na un aradu i djobe pa kuzas pa tras sta priparadu pa Reinu di Deus.”

Bíblia di studu, dizenhu

Uza aradu

Agrikultoris ta uzaba aradu pa priparaba txon na otonu pamodi txuba ta binha i kes txon ki ta staba duru pamodi sól di veron, ta fikaba móli. (Djobe Apêndice B15.) Alguns aradu éra un pésa di madera, talvês ku un pónta di féru prendedu na un padás di madera kunpridu ki un animal ô más ta puxaba. Dipôs di pripara txon ku aradu, simenti ta simiadu. Na Skrituras ebraiku, trabadju di uza aradu éra konxedu i el uzadu na txeu ilustrason. (Jz 14:18; Is 2:4; Je 4:3; Miq 4:3) Jizus txeu bês uza trabadjus di agrikultura pa inxina kuzas inportanti. Pur izénplu, el pâpia di trabadju di uza aradu pa distaka inportánsia di sigi-l di tudu korason. (Lu 9:62) Si un algen ki sta uzaba un aradu distraíba na se trabadju el ka ta fazeba kes régu rétu. Di mésmu manera, si un kriston distrai ô dexa di kunpri se responsabilidadi el ka ta entra na Reinu di Deus.

w12 15/4 pp. 15-16 pars. 11-13

Kontinua ta sirbi Jeová di tudu korason

11 Pa lison ki Jizus krê inxinaba na es ilustrason fika más klaru, nu ben poi más uns kuza na es konparason. Kel agrikultor sta okupadu na trabadja ku aradu. Timenti el sta pripara txon, el ka sta konsigi para di pensa na se kaza, undi sta se família, amigus, kumida, múzika, gentis ta ri i sónbra. El tene gana sta la. Dipôs di pripara un bon padás di txon, dizeju di kel agrikultor di bai pa kaza pamodi kes kuza sábi ki sta la, ta bira más fórti, nton el ta vira pa djobe “kes kuza ki el dexa pa tras.” Nbóra inda ten txeu kuza faze pa pripara txon antis di simentera, kel agrikultor distrai i pur isu se trabadju ka fika dretu. I klaru ki se patron ta fika tristi pamodi kel agrikultor ka konsigi aguenta na faze se trabadju.

12 Nu ben odja un situason ki pode kontise gósi. Kel agrikultor pode reprizenta kalker kriston ki ta parse ma sta faze dretu má ki sta na prigu di perde se amizadi ku Jeová. Pa djuda-nu konpara, nu pensa na un irmon ki sta okupadu na pregason. Nbóra el sta bai runion i pregason, el ka sta konsigi para di pensa na alguns kuza di vida na mundu ki el ta atxa sábi. Na se korason, el krê kes kuza la. Talvês, dipôs di txeu anu ta partisipa na pregason, dizeju pa kuzas di mundu bira más fórti, nton el vira el djobe pa “kes kuza ki el dexa pa tras.” Nbóra inda sta txeu trabadju pa faze na pregason, el ka ‘ta kontinua ta pega riju na palavra di vida’, i kuzas ki el ta faze pa Jeová fika más poku. (Fil 2:16) Jeová, ki é ‘Sinhor di kodjéta’, ta fika tristi pamodi es irmon ka aguenta firmi. — Lucas 10:2.

13 Lison é klaru. Kenha ki ta partisipa sénpri na atividadis bon i sábi sima sisti runion i bai pregason merese ilojiu. Má sirbi Jeová di tudu nos korason ta inklui más kuzas. (2 Cr 25:1, 2, 27) Si la na fundu di se korason un kriston kontinua ta ama “kes kuza ki el dexa pa tras”, sima algun kuza di manera di vive di mundu, el sta kóre risku di perde se amizadi ku Deus. (Lucas 17:32 ) Nu ta ‘sta priparadu pa Reinu di Deus’ sô si nu ‘ôdia kel ki é mau [i] nu pega na kel ki é bon’. (Ro 12:9; Lucas 9:62 ) Nton, nos tudu nu debe ten sertéza ma nada na mundu di Satanás, ka ta pô-nu para di kontinua ta poi kuzas di Reinu na primeru lugar di tudu nos korason. Ka ta inporta si kel kuza ta parse ma ta sirbi-nu ô ma kel kuza é sábi. — 2Co 11:14; lé Filipenses 3:13, 14.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 8:3 ) Juana, ki éra mudjer di un ómi ki txomaba Kuza, ki éra enkaregadu di kaza di Eródis; Suzana i monti otus mudjer ta uzaba kuzas di valor ki es tinha pa djudaba es.

Bíblia di studu, nóta na Lu 8:3

pa djudaba es: Ô “pa apoiaba (sustentaba) es”. Na língua gregu palavra diakonéo pode siginifika toma kónta di otus algen sima ranja, faze i sirbi-s kumida i otus kuza. Kel palavra li ta uzadu ku mésmu siginifikadu na Lu 10:40 (‘faze kuzas’), Lu 12:37 i 17:8 (‘sirbi’) i At 6:2 (‘sirbi kumida’). Má tanbê el pode krê fla kalker otu trabadju sima kes-li ki ta fazedu pa sirbi un algen. Li ta mostra modi ki kes mudjer ki sta na versíklus dôs i três ta apoiaba Jizus ku se disiplus i ta djudaba es kunpri diziginason ki Deus da-s. Asi kes mudjer da glória pa Deus i Jeová poi pa skrebedu na Bíblia kuzê ki kes mudjer faze, pa tudu otus jerason pode lé i pa mostra ma el ta daba valor pa bondadi ki es faze pa Jizus. (Pr 19:17; He 6:10) Kel mésmu palavra na língua gregu ta uzadu na Mt 27:55 i Mr 15:41 pa mostra ajuda ki mudjeris da.

(Lucas 9:49, 50 ) Juan responde i el fla: “Instrutor, nu odja un algen ta tra dimónis na bu nómi i nu tenta inpidi-l, pamodi el ka ta sigi-u djuntu ku nos.” 50 Má Jizus fla-s: “Ka nhos tenta inpidi-l, pamodi ken ki ka é kóntra nhos sta ku nhos.”

w08 15/3 p. 31 par. 2

Pártis inportanti di livru di Lucas

9:49, 50 — Pamodi ki Jizus ka inpidi un ómi di tra dimóni, nbóra kel ómi ka éra se sigidor? Jizus ka inpidi kel ómi pamodi inda ka tinha ninhun kongregason. Pur isu kel ómi ka meste staba sénpri djuntu ku Jizus pa el mostraba fé na nómi di Jizus i pa el traba dimóni. — Marcos 9:38-40.

16 TI 22 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 10-11

“Ilustrason di bon samaritanu”

(Lucas 10:29-32 ) Má, pa el pode mostraba ma el éra justu, kel ómi pergunta Jizus: “Kenha ki é nha prósimu?” 30 Jizus responde i el fla: “Un ómi staba ta dixi di Jiruzalen pa Jerikó i uns ladron pega-l, es tra-l ropa, es da-l pankada, i dipôs es bai ses kaminhu i es dexa-l kuazi mortu. 31 Pur akazu, un saserdóti staba ta dixi na kel strada, má kantu el odja-l, el pasa pa kel otu ladu di strada. 32 Tanbê, kantu un levita txiga na kel lugar i el odja-l, el pasa pa kel otu ladu di strada.

Bíblia di studu, vídiu

Strada di Jiruzalen ti Jerikó

Kel vídiu li ta mostra un strada (1) ki talvês ta sigi un kaminhu igual ku kel strada antigu di Jiruzalen pa Jerikó. Kel strada li tinha más di 20 km di kunprimentu i tinha un dixida txeu inklinadu di kuazi 1 km di Jiruzalen ti txiga Jerikó. Tinha txeu ladron na kel zóna prigozu i izoladu, pur isu podu un postu ku trópas pa proteje kes algen ki ta viajaba. Sidadi romanu di Jerikó (2) ta fikaba dipôs di dizértu di Judea. Tinha un otu sidadi di Jerikó más antigu (3) ki ta fikaba kuazi 2 km lonji di kel sidadi romanu.

w02 1/9 pp. 16-17 pars. 14-15

‘El ka ta papiaba ku es nada sen uza un ilustrason’

14 Sugundu, pensa na kel ilustrason di bon samaritanu. Jizus kumesa ta fla: ‘Un ómi staba ta dixi di Jiruzalen pa Jerikó i uns ladron pega-l, es tra-l ropa, es da-l pankada, i dipôs es bai ses kaminhu i es dexa-l kuazi mortu.’ (Lucas 10:30 ) É interesanti ki Jizus uza kel ‘strada di Jiruzalen ti Jerikó’ pa splika kuzê ki el kreba. Kantu el sta kontaba kel ilustrason li, el staba na Judea, pértu di Jiruzalen. Nton kes algen ki Jizus sta papiaba ku es talvês konxeba kel strada. Kel strada li tinha fama di ser prigozu, inda más pa un algen ki sta viajaba el sô. El ta pasaba pa un zóna izoladu, pur isu tinha txeu lugar pa ladrons sukundiba.

15 Ten un otu kuza inportanti kantu Jizus pâpia di kel ‘strada di Jiruzalen ti Jerikó’. Di akordu ku ilustrason, primeru un saserdóti i dipôs un levita tanbê pasa na kel strada i ninhun di es ka para pa djuda kel judeu ki furtadu i dadu pankada. (Lucas 10:31, 32 ) Saserdótis ta trabadjaba na ténplu na Jiruzalen i levitas ta djudaba es. Txeu saserdóti i levitas ta moraba na Jerikó óras ki es ka sta trabadjaba na ténplu, pamodi Jerikó ta fikaba 23 km di Jiruzalen. Nton, é sértu ma es ta pasaba na kel strada. Tanbê odja ma saserdóti i levita staba ta baba ‘di Jiruzalen’, asi es sta afastaba di ténplu. Pur isu ningen ka podia flaba ma es ka djuda kel judeu ki furtadu i dadu pankada pamodi ta parse ma el staba mortu, i ma si es poba mô na un algen mortu es ta fikaba inpuru, asi es ka ta podia trabadjaba na ténplu. (Levítico 21:1; Números 19:11, 16 ) Ta fika klaru ma na kel ilustrason li Jizus sta papiaba di kuzas ki kes algen konxeba.

(Lucas 10:33-35 ) Má, un samaritanu ki sta viajaba na kel strada atxa-l, i kantu el odja-l el xinti péna. 34 Nton, el txiga pértu di el i el mara se pankadas, el poi azeti i vinhu na es. Dipôs el pô-l na se animal, el leba-l pa un penson i el toma kónta di el. 35 Na kel otu dia, el panha dôs dináriu, el da kel algen ki ta trabadjaba na kel penson i el fla-l: ‘Toma kónta di el i tudu kel ki bu gasta más ki kel-li, N ta paga-u óras ki N torna ben.’

Bíblia di studu, nótas na Lu 10:33, 34

un samaritanu: Judeus normalmenti ta disprezaba samaritanus i es ta negaba trata ku es. (Jo 4:9) Alguns di es ta uzaba palavra ‘samaritanu’ pa dispreza i ofende otus. (Jo 8:48) Un livru di judeus ki txoma Míxena ta konta ma un rabinu fla: ‘Ken ki kume pon di un samaritanu é sima si el kume karni di porku.’ (Sheviit 8:10 ) Txeu judeu ka ta kriditaba na tistimunhu di un samaritanu i es ka ta setaba ses trabadju. Jizus sabia ma judeus ta disprezaba samaritanus i el inxina un lison inportanti ku kel ilustrason li, ki é konxedu pa ilustrason di bon samaritanu.

mara se pankadas, el poi azeti i vinhu na es: Lúkas ki éra dotor, skrebe ilustrason di Jizus ku kuidadu, pa mostra kuzê ki pesoas ta uzaba na kel ténpu pa trataba algun pankada ki algen tinha. Es ta kustuma uzaba azeti i vinhu pa faze ramedi di kaza pa kura pankada. Txeu bês es ta uzaba azeti pa djuda na kura pankada (konpara ku Is 1:6) i vinhu pa dizinfeta pankada. Lúkas tanbê pâpia di modi ki kel samaritanu mara kes pankada pa es ka pioraba.

un penson: Na língua gregu el siginifika “un lugar ki tudu algen ta resebedu ô ta podu déntu”. Kes algen ki ta viajaba ku ses animal pode atxaba lugar di fika na penson. Kes dónu di penson ta daba kes algen ki sta viajaba alguns kuza ki más es ta mesteba. I es ta kobraba pa djuda otus algen ki es dexadu pa toma kónta.

(Lucas 10:36, 37 ) Kal di kes três li bu ta atxa ma mostra ma el é prósimu di kel ómi ki ladrons pega? 37 El responde: “É kel ki trata-l ku mizerikórdia.” Nton Jizus fla-l: “Bai i faze mésmu kuza.”

w98 1/7 p. 31 par. 2

Un samaritanu mostra kuzê ki é ser un prósimu

Kel ilustrason li di Jizus ta mostra ma un algen dretu é ka sô kel algen ki ta obi ku leis di Deus, má tanbê el ta imita kualidadis di Deus. (Efésios 5:1 ) Pur izénplu, Bíblia ta fla-nu ma Deus ta trata tudu algen igual. (Atos 10:34 ) Nu ta imita Deus na trata tudu algen igual? Kel ilustrason li di Jizus, ki ta mexe ku algen, ta mostra ma nu debe djuda tudu algen, mésmu ki es é di otu país, kultura ô relijion. Na verdadi, kómu kristons, nu ta inxinadu ‘faze ben pa tudu algen’, ka sô pa kes ki ten mésmu puzison na sosiadadi, di mésmu rasa ô país ki nos, i ka sô pa nos irmons. — Gálatas 6:10.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 10:18 ) Pur isu, el fla-s: “Dja N sta odja ma Satanás dja kai sima un raiu di Séu.

Bíblia di studu, nóta na Lu 10:18

Dja N sta odja ma Satanás dja kai sima un raiu di Séu: Jizus staba ta pâpia di kuzê ki sta ben kontiseba na futuru. El odja Satanás ta botadu fóra di Séu. El pâpia di kel-li sima si dja el kontiseba. Ap 12:7-9 ta pâpia di géra na Séu i el ta liga Satanás botadu fóra di Séu ku Jizus kumesa governa na Reinu di Deus. Li Jizus staba ta mostra ma vitória na kel géra ki ta ben kontiseba na futuru kóntra Satanás i se dimónis staba garantidu. Pamodi Jeová dja daba 70 disiplu, ki éra pekador, puder pa tra dimóni. — Lu 10:17.

w08 15/3 p. 31 par. 11

Pártis inportanti di livru di Lucas

10:18 — Jizus fla se 70 disiplus: “Dja N sta odja ma Satanás dja kai sima un raiu di Séu”. Kuzê ki el krê flaba? Jizus ka staba ta fla ma Satanás dja botadu fóra di Séu. Kel-li sô ta ben kontiseba poku dipôs ki Jizus kumesa ta governa na Reinu di Deus na anu di 1914. (Ap 12:1-10) Nu ka pode fla ku sertéza, má kantu Jizus pâpia di un kuza ki ta kontiseba na futuru i el uza un vérbu na pasadu, éra pa mostra ma kel-la ta kontiseba ku tudu sertéza.

(Lucas 11:5-9 ) Nton, el fla-s: “Nhos imajina ma un di nhos ten un amigu i nhos bai djobe-l meia-noti i nhos fla-l: ‘Amigu, pista-m três pon, 6 pamodi un amigu di meu txiga gósi di un viaji i N ka tene nada pa N da-l.’ 7 Má di la di déntu, el responde: ‘Ka bu inkomoda-m más. Pórta dja sta trankadu i nhas fidju sta detadu na kama djuntu ku mi. N ka ta pode labanta pa N da-u algun kuza.’ 8 N ta fla nhos: Di sertéza el ta labanta pa el da-l tudu kel ki el meste, ka pamodi el é se amigu, má pamodi el insisti i pamodi se koraji. 9 Nton, N ta fla nhos: Nhos kontinua ta pidi, nhos ta dadu; nhos kontinua ta djobe, nhos ta atxa; nhos kontinua ta konku, nhos ta abridu pórta.

Bíblia di studu, nótas na Lu 11:5-9

Amigu, pista-m três pon: Na Orienti Médiu resebe algen dretu éra un kuza rei di inportanti i ki pesoas gostaba txeu, sima kel ilustrason li ta mostra. Kel vizita txigaba meia-noti i sen aviza, talvês pamodi kontise algun kuza ki el ka sta kontaba ku el na viaji. Má simé, kel dónu di kaza ta xintiba na obrigason di da-l algun kuza pa el kume. Pur isu, ki el atxa ma el tinha ki ba inkomodaba se amigu na kel óra pa pidi-l kumida.

Ka bu inkomoda-m: Kel vizinhu na es ilustrason ka krê djudaba, ka pamodi el ka éra un bon vizinhu má pamodi dja el staba detadu. Na kel ténpu, txeu kaza prinsipalmenti di póbri, éra sô un kuartu grandi. Si dónu di kaza labantaba, el ta inkomodaba tudu se família, ti se fidjus ki staba ta durmi.

el insisti i pamodi se koraji: Na língua gregu palavra ki uzadu li pode siginifika “ka seta ma bu ten limitis” ô “sen vergónha”. Má na kel párti li, el krê fla insisti i koraji. Kel ómi na ilustrason di Jizus ka xinti vergónha, nen el ka pensa dôs bês antis di pidi kuzê ki el mesteba sen dizisti. I Jizus fla se disiplus ma es tanbê es debe insistiba na faze orason. — Lu 11:9, 10.

23 TI 29 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 12-13

“Nhos bale más di ki txeu pardal”

(Lucas 12:6 ) Ka ta bendedu sinku pardal pa dôs muéda ki ten poku valor? Má, Deus ka ta skese di ninhun di es.

Bíblia di studu, nóta na Lu 12:6

pardal: Na língua gregu, palavra strouthíon sta na un fórma diminuitivu. Pode ser kalker pasu pikinoti, má txeu bês kel palavra li ta uzadu pa pâpia di pardal. Di tudu kes pasu ki es ta bendeba pa kume, pardal éra kel más baratu.

(Lucas 12:7 ) Má ti mésmu kabélu di nhos kabésa sta tudu kontadu. Ka nhos xinti medu; nhos bale más di ki txeu pardal.

Bíblia di studu, nóta na Lu 12:7

ti mésmu kabélu di nhos kabésa sta tudu kontadu: Ta fladu ma kada algen ten más di 100 mil fiu di kabélu na kabésa. Jeová konxe ti kes kuza más pikinoti ki nu ten na nos. Kel-li ta mostra ma Jeová ta preokupa txeu ku kada disiplu di Jizus.

(Lucas 12:7 ) Má ti mésmu kabélu di nhos kabésa sta tudu kontadu. Ka nhos xinti medu; nhos bale más di ki txeu pardal.

cl p. 241 pars. 4-5

Nada ka pode ‘sipara-nu di amor di Deus’

4 Primeru, Bíblia ta inxina klaru ma Deus ta da valor pa kada un di se sérvus. Pur izénplu, Jizus fla: ‘Ka ta bendedu dôs pardal pa un muéda ki ten poku valor? Má, ninhun di es ka ta kai na txon sen nhos Pai da kónta. Ti mésmu kabélu ki nhos ten na kabésa sta tudu kontadu. Pur isu, ka nhos xinti medu; nhos bale más di ki txeu pardal.’ (Mateus 10:29-31 ) Analiza kuzê ki kes palavra li siginifikaba pa kes algen ki Jizus sta papiaba ku es na kel ténpu.

5 Nu pode pergunta pamodi ki algen ta kunpraba pardal. Na ténpu di Jizus di tudu kes pasu ki ta bendedu pa kume, pardal é kel más baratu. Un muéda di poku valor, pode kunpraba dôs pardal. Má dipôs Jizus fla ma si un algen uza dôs muéda, el ta kunpraba sinku pardal envês di kuatu. Pamodi é sima ki kel un pardal amás ki ta dadu ka tinha ninhun valor. Talvês pardal ka tinha ninhun valor pa pesoas, má kuzê ki Jeová ta atxaba di es? Jizus fla: ‘Deus ka ta skese di ninhun di es’ [nen di kel ki ta dadu di grasa]. (Lucas 12:6, 7 ) Gósi nu pode kumesa ta ntende kuzê ki Jizus krê inxinaba. Si Jeová ta da valor pa un pardal, nton pa el un algen ten mutu más valor inda! Sima Jizus splika, Jeová konxe-nu tintin pa tintin. Ti kabélu di nos kabésa sta kontadu!

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 13:24 ) “Nhos faze txeu sforsu pa entra pa pórta stretu, pamodi N ta fla nhos ma txeu algen ta tenta entra, má es ka ta konsigi.

Bíblia di studu, nóta na Lu 13:24

Nhos faze txeu sforsu: Ô “kontinua ta sforsa”. Konsedju di Jizus ta mostra ma é inportanti sforsa di tudu korason pa entra pa pórta stretu. Alguns livru ta traduzi kel párti li pa ‘faze tudu sforsu ki bu pode; faze tudu sforsu’. Na língua gregu vérbu agonízomai sta ligadu ku palavra gregu agón, ki txeu bês ta uzadu pa pâpia di konpitison di atlétas. Na He 12:1, agón ta uzadu pa pâpia di ‘korida’ di kristons pa vida. Tanbê el krê fla ‘luta’ (Fil 1:30; Col 2:1; 1Ti 6:12; 2Ti 4:7). Na língua gregu vérbu agonízomai ki uzadu na Lu 13:24, tanbê ta traduzidu pa ‘partisipa na un konpitison’ (1Co 9:25), ‘sforsa’ (Col 1:29; 1Ti 4:10), i ‘faze bon luta’ (1Ti 6:12). Kómu kel vérbu li ten aver ku konpitison di atlétas, alguns algen ta fla ma kel sforsu ki Jizus pâpia di el pode konparadu ku sforsu ki un atléta ta faze, ku tudu se forsa, pa el ganha prémiu.

(Lucas 13:33 ) Má, N ten ki kontinua oji, manhan i dipôs di manhan, pamodi ka ta dimitidu pa un proféta matadu fóra di Jiruzalen.

Bíblia di studu, nóta na Lu 13:33

ka ta dimitidu: Ô “ka pode ser”. Nbóra Bíblia ka ta fla klaru ma Misías ta moreba na Jiruzalen, talvês kel ideia li tradu di Da 9:24-26. Tanbê ta speradu ma si judeus ta mataba un proféta, i prinsipalmenti Misías, el ta sérba na Jiruzalen. Kel Tribunal Más Altu di judeus, ki 71 algen ta fazeba párti di el i ki txomaba Sinédriu, ta fikaba na Jiruzalen. Nton si un algen akuzadu ma el éra falsu proféta, el tinha ki julgadu na Jiruzalen. Pode ser ki Jizus talvês sta pensaba ma éra na Jiruzalen ki ta oferesedu sakrifisius pa Deus i éra la ki ta matadu kel korderu di Páskua. Palavras di Jizus kontise sima el fla. El lebadu pa Sinédriu na Jiruzalen i el kondenadu. I foi na ladu di fóra di Jiruzalen ki Jizus matadu kómu ‘korderu di Páskua’. — 1Co 5:7.

30 DI JULHU TI 5 DI AGOSTU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 14-16

“Ilustrason di kel fidju ki perde”

(Lucas 15:11-16 ) Dipôs, el fla: “Un ómi tinha dôs fidju. 12 I kel más novu fla se pai: ‘Papá, da-m párti di kuzas di valor ki N ten direitu.’ Nton, el dividi kes kuza di valor entri es. 13 Poku dias dipôs, kel fidju más novu djunta tudu kuza ki el tinha i el viaja pa un país lonji. La, el gasta tudu se kuzas di valor atoa, ta leba un vida mariadu. 14 Dipôs ki el gasta tudu kuza, ben un grandi fómi na tudu lugar na kel país, i el kumesa ta pasa nisisidadi. 15 Ti mésmu el pidi pa trabadja ku un algen di kel país, ki manda-l pa se kanpus pa el ba toma kónta di porkus. 16 I el ta xintiba gana di mataba fómi ku farobas ki porkus ta kumeba, má ningen ka ta daba el nada.

Bíblia di studu, nótas na Lu 15:11-16

Un ómi tinha dôs fidju: Kel ilustrason di kel fidju ki perde é diferenti di kes otu ilustrason. El é un di kes ilustrason más kunpridu ki Jizus dja konta. El ta distaka modi ki família ta trataba kunpanheru. Na otus ilustrason txeu bês Jizus pâpia di kuzas sen vida, sima diferentis tipu di simenti i di txon ô di modi ki patron ku skravus ta trataba kunpanheru. (Mt 13:18-30; 25:14-30; Lu 19:12-27) Má na kel ilustrason li, Jizus distaka amizadi di un pai ku se fidjus. Txeu algen ki obi kel ilustrason li talvês ka tinha un pai xeiu di amor sima kel di kel ilustrason. Kel ilustrason li ta mostra grandi konpaxon i amor ki nos Pai na Séu ten pa tudu se fidjus na Téra, pa kes ki ta kontinua fiel i pa kes ki ta volta pa El dipôs di disvia.

kel más novu: Di akordu ku Lei di Muizes, primeru fidju ta resebeba dôs párti di eransa. (De 21:17) Kel-li krê fla ma eransa di kel fidju más novu éra más poku, éra metadi di kel párti di se irmon más bédju.

gasta atoa: Na língua gregu kel palavra ki uzadu li siginifika “spadja (pa ladus diferenti)”. (Lu 1:51; At 5:37) Na Mt 25:24, 26 el ta traduzidu pa ‘spadja’. Li el ta uzadu pa siginifika straga ô gasta sen responsabilidadi.

vida mariadu: Ô “un vida ta straga ô ta gasta sen responsabilidadi”. Na língua gregu un palavra ki ten kuazi mésmu siginifikadu sta na Ef 5:18, Tit 1:6, i 1Pe 4:4.

toma kónta di porkus: Di akordu ku Lei, porku éra un animal inpuru, nton kel-la éra un trabadju ki judeus ta disprezaba i ki ta daba es vergónha. — Le 11:7, 8.

farobas: Frutas ô farobas di pé di faroba ten un kaska riju ki ta brilha i un kor kastanhu sukuru. Na língua gregu se nómi é kerátion ki siginifika “txifri pikinoti”, pamodi faroba ten fórma di un kurva sima un txifri. Ti inda faroba ta uzadu txeu kómu kumida pa kabalu, baka i porku. Na es ilustrason, situason di kel fidju más novu éra di tantu vergónha ki ti el xinti gana di kume kumida di porku. — Djobe nóta di studu na Lu 15:15.

(Lucas 15:17-24 ) “Kantu el ben na el, el fla: ‘Kantu sérvus di nha pai ki ten kumida avontádi, i mi N sta li ta móre di fómi! 18 N ta bai nha kaminhu i N ta volta pa kaza di nha pai, i N ta fla-l: “Papá, N peka kóntra séu i kóntra bo. 19 N ka merese más pa N txomadu di bu fidju. Trata-m sima un di bus npregadu.”’ 20 Asi, el labanta i el bai atxa se pai. Timenti inda el staba lonji, se pai odja-l i el xinti péna; nton, el kóre, el brasa-l i el da-l beju ku amor. 21 Nton, kel fidju fla-l: ‘Papá, N peka kóntra séu i kóntra bo. N ka merese más pa N txomadu di bu fidju.’ 22 Má se pai fla se skravus: ‘Nhos faxi! Nhos traze un ropa kunpridu, kel midjór, i nhos bisti-l el, i nhos pô-l un anel na mô i sandália na pé. 23 Nhos traze tanbê un bixéru gordu, nhos mata-l, i nu ben kume i faze fésta, 24 pamodi kel nha fidju li staba mortu má el volta ta vive otu bês, el staba perdedu i el atxadu.’ I es kumesa ta faze fésta.

Bíblia di studu, nótas na Lu 15:17-24

kóntra bo: Ô “dianti di bo”. Na língua gregu palavra enópion ki siginifika “dianti di; na frenti di”, ta uzadu di mésmu manera na 1Sa 20:1, na Septuaginta. Na kel versíklu li, Davidi pergunta Jonatan: ‘Ki pekadu ki N faze kóntra bu pai?’

un di bus npregadu: Kantu kel fidju más novu staba ta volta pa kaza, el pensa na pidi se pai pa envês di seta-l kómu un fidju, pa seta-l sima un npregadu. Npregadus ka ta fazeba párti di kaza sima skravus, es éra pesoas stranhu ki ta kontratadu pa trabadja pa un ténpu, txeu bês sô un dia di kada bês. — Mt 20:1, 2, 8.

el da-l beju ku amor: Na língua gregu palavra ki traduzidu “beju ku amor” é un fórma fórti di vérbu filéo. Kel vérbu li alvês ta traduzidu pa ‘da beju’ (Mt 26:48; Mr 14:44; Lu 22:47) má el ta uzadu más txeu ku siginifikadu di ‘ama’. (Jo 5:20; 11:3; 16:27) Kantu el fla-l mantenha ku amor, kel pai na ilustrason mostra ma el krê resebeba se fidju ki rapende.

txomadu di bu fidju: Alguns kópia di Bíblia antigu ten más un frazi: ‘Faze-m sima un di bus npregadu’, má disizon di ka poi kel frazi li sta di akordu ku kópias di Bíblia más antigu i di kunfiansa. Alguns algen ki ta studa txeu, ta atxa ma podu kel frazi amás pa konkorda ku Lu 15:19.

ropa kunpridu. . . anel. . . sandália: Kel ropa li ka éra un kalker ropa, ma éra kel midjór, talvês un ropa bordadu ki ta dadu pa un konvidadu spesial. Kel jéstu di poi un anel na mô di se fidju ta mostra amor i aprovason di se pai i tanbê ruspetu, ónra i puzison ki el tinha pamodi el volta. Skravus normalmenti ka ta dadu anel i sandálias. Nton kel pai dexa klaru ma el staba ta resebe se fidju sima un algen ki ta faze párti di família.

(Lucas 15:25-32 ) “Kel fidju más grandi staba na kanpu i, na ta volta, kantu el staba pértu di kaza, el obi barudju di múzika i di algen ta badja. 26 Pur isu, el txoma un di kes npregadu i el pergunta-l kuzê ki staba ta kontise. 27 El fla-l: ‘Bu irmon dja txiga, i bu pai mata kel bixéru gordu pamodi el volta ku bon saúdi.’ 28 Má el fika xatiadu i el nega entra. Nton, se pai sai i kumesa ta pidi-l pa el entra. 29 El responde se pai i el fla-l: ‘N trabadja txeu anu sima skravu pa bo i nunka N ka dizobedise bus órdi. Simé, nunka bu ka da-m nen un kabritu pa N faze fésta ku nhas amigu. 30 Má, sin ki txiga kel bu fidju li, ki gasta tudu bus kuza di valor ku prostitutas, bu mata kel bixéru gordu pa el.’ 31 I el responde-l: ‘Nha fidju, abo sénpri bu staba li ku mi i tudu nhas kuza é di bo. 32 Má nos sô nu tevi ki faze fésta i nu fika kontenti, pamodi bu irmon staba mortu má el torna vive otu bês, el staba perdedu i el atxadu.’”

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 14:26 ) “Si un algen ben na mi i el ka ta ôdia pai, mai, mudjer, fidjus, irmons, irmans, sin, i ti mésmu se vida, el ka pode ser nha disiplu.

Bíblia di studu, nóta na Lu 14:26

ôdia: Na Bíblia palavra “ôdia” ten txeu siginifikadu diferenti. Pode ser un sentimentu mau sima pa un inimigu, ki pode poi un algen ta prujudika kel otu. Ô pode ser un sentimentu fórti di ka gosta ô ódiu ki ta poi un algen ta ivita konpletamenti un pesoa ô algun kuza. Ô tanbê pode krê fla ama más poku. Pur izénplu, óras ki Bíblia ta fla ma Jakó ta ‘odiaba’ Lia i ta amaba Rakel, kel-li krê fla ma el ta amaba Lia más poku ki Rakel. (Gén 29:31, nóta di rodapé; De 21:15, nóta di rodapé) Otus livru antigu di judeus tanbê ta uza kel palavra li ku kel mésmu siginifikadu. Nton, Jizus ka krê flaba ma se sigidoris tinha ki ten un sentimentu mau ô ôdia ses família ô ses kabésa, pamodi kel-li é kóntra kes otu párti di Bíblia. (Konpara ku Mr 12:29-31; Ef 5:28, 29, 33.) Na kel versíklu li palavra “ôdia” pode traduzidu pa “ama más poku”.

(Lucas 16:10-13 ) Ken ki é fiel na poku tanbê el é fiel na txeu i ken ki é injustu na poku tanbê el é injustu na txeu. 11 Nton, si nhos ka mostra ma nhos é fiel na uza rikézas injustu, kenha ki ta kúnfia da nhos kel ki é verdaderu? 12 I, si nhos ka mostra ma nhos é fiel na uza kuzas di otus algen, kenha ki ta da nhos kel ki sta guardadu pa nhos? 13 Ninhun sérvu ka pode ser skravu di dôs sinhor, pamodi ô el ta ôdia un i el ta ama kel otu, ô el ta pega un i el ta dispreza kel otu. Nhos ka pode ser skravu di Deus i di Rikézas.”

w17.07 pp. 8-9 pars. 7-8

Uza bus rikéza di manera ki ta agrada Deus

7 Lé Lucas 16:10-13. Kel enkaregadu di ilustrason di Jizus faze amigus pa djuda-l. Má Jizus da konsedjus pa se sigidoris pa faze amigus na Séu sen interesi. Dipôs di konta kel ilustrason, Jizus fla se disiplus pa uza ses ‘rikéza injustu’ di manera fiel pa Deus. Jizus krê inxinaba ma nu pode ‘mostra ma nos é fiel’ na manera ki nu ta kontrola kuzas di valor ki nu konsigi ranja. Modi?

8 Un manera klaru di mostra ma nos é fiel na uza nos kuzas di valor, é pa nu faze kontribuisons pa trabadju di pregason na mundu interu, ki Jizus dja flaba ma ta kontiseba na nos ténpu. (Mt 24:14) Un minininha na Índia kumesa ta poi muédas poku-poku na un kaxinha. El poi ti dinheru ki éra pa el kunpraba brinkedu. Kantu kel kaxinha intxi, el da kel dinheru pa trabadju di pregason. Un irmon na Índia ki ten un plantason di koku, da un monti koku pa skritóriu di traduson pa língua malaiala. El atxa ma é midjór faze si envês di faze kontribuison ku dinheru pamodi dipôs irmons tinha ki kunpraba koku. Kel-la é uza sabedoria. Di mésmu manera, irmons na Grésia sénpri ta da azeti, keju i otus kumida pa família di Betel.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen