N debe para di konduzi?
DJA bu ten txeu anu ta konduzi. Bu gosta di konduzi bu karu i bai pa kalker lugar ki bu krê i óra ki bu krê. Má bus família i amigus sta preokupadu ku bu suguransa i es krê pa bu pensa si é ka más midjór bu para di konduzi. Bu ka sta intende pamodi ki es sta preokupadu ku bo.
Kel-li sta kontise ku bo? Si sin, kuzê ki pode djuda-u disidi si bu debe kontinua ta konduzi?
Na alguns país, kes kondutor ki dja ten un sértu idadi meste ten autorizason di dotor pa es kontinua ta konduzi. Kes sérvu di Jeová ki ta vive na kes país li ta kunpri kes lei i kes disizon di govérnu. (Rom. 13:1) Má sikrê ka ten leis sima kes-li na bu país, odja alguns sujiston ki pode djuda-u sabe si inda bu ta konsigi kontinua ta konduzi ku suguransa.
DJOBE MODI KI BU STA TA KONDUZI
Kel pájina di internet di Instituto Nacional do Envelhecimento, na Mérka, ta fla kes algen di idadi pa faze kes pergunta li:
N sta ta ten prubléma na rekonhese kes sinal di tránzitu ô N sta ku prubléma na odja di noti?
N ta konsigi mexe kabésa dretu pa N djobe pa retrovizor i otus lugar ki N ka ta konsigi odja na retrovizor?
N ta konsigi reaji faxi, sima óras ki N ten ki kalka pé na selerador ô da travon?
N ta konduzi divagar dimás ki N ta trapadja kes otu kondutor?
Txeu bês dja N fika kuazi ta ten asidenti ô nha karu sta ku txeu marka i risku pamodi el bate na kuzas ki staba paradu?
Pulísia dja para-m pamodi manera ki N staba ta konduzi?
N kumesa ta durmi timenti N staba ta konduzi?
N sta ta toma algun ramedi ki pode afeta nha kapasidadi di konduzi?
Nhas família ô nhas amigu dja fla-m ma es sta preokupadu ku modi ki N sta ta konduzi?
Si bu responde sin pa un ô dôs di kes pergunta li, talvês bu debe faze alguns mudansa. Pur izénplu, bu pode disidi konduzi más poku prinsipalmenti di noti. Kontinua ta djobe si bu sta ta konduzi dretu. Bu pode fla un família ô un amigu pa es fla-u kuzê ki es ta atxa di modi ki bu sta konduzi. Talvês bu pode prende más sobri modi ki bu ta konduzi ku más suguransa. Má si bu responde sin pa más di ki dôs di kes pergunta di riba, talvês é midjór bu para di konduzi.a
DEXA PRINSÍPIUS DI BÍBLIA ORIENTA-U
Pode ser difísil bu rekonhese ma dja bu ka ta konsigi konduzi sima antis. I pode ser difísil pensa ô pâpia na para di konduzi. Modi ki Bíblia pode djuda-u pensa di manera klaru sobri kel-li i toma un bon disizon? Nu ben odja dôs prinsípiu.
Seta bus limitason. (Pro. 11:2) Sima nu ta ba ta fika algen grandi, nu ta odja i obi más poku, i nos musklu ta fika más fraku. Pur izénplu, alguns algen di idadi ta para di pratika alguns tipu di disportu pamodi es ta da kónta ma é más fásil es panha pankada. Mésmu kuza pode kontise óras ki es ta konduzi. Un algen ki ta seta se limitason pode disidi para di konduzi pa se própi suguransa. (Pro. 22:3) I un algen ki ta seta se limitason sta prontu pa obi otus algen ki sta preokupadu ku el. — Konpara ku 2 Samuel 21:15-17.
Ivita fika ku kulpa di sangi. (Deut. 22:8) Un karu pode bira un arma prigozu si el ka uzadu di manera suguru. Un algen ki ta kontinua ta konduzi óras ki dja el ka sta konsigi konduzi dretu más, sta ta poi se vida i vida di otus algen na prigu. I si pamodi el kontise un asidenti i pesoas móre, el pode fika ku kulpa di sangi.
Si bu ten ki toma kel disizon difísil li di para di konduzi, ka bu atxa ma pesoas ta ben para di ruspeta-u i ma bu ka ten valor más. Jeová ta ama-u i el ta fika kontenti óras ki el ta odja ma bu ta seta bus limitason, ma bo é umildi i ma bu ta pensa na suguransa di otus algen. I el promete ma el ta kuida di bo i el ta konsola-u. (Isa. 46:4) Nunka el ka ta bandona-u. Nton, ora ta pidi-l pa el da-u sabedoria i pa el djuda-u uza prinsípius di Bíblia pa bu disidi si bu debe para di konduzi.
a Pa sabe más odja artigu “Acidente de automóvel: ‘Só acontece com os outros’?”, na revista Nhos Korda! di 22 di agostu di 2002.