Tava hepekelwa ouyuki
“Ovanelao [ovava] tava hepekelwa ouyuki.”—MATEUS 5:10.
1. Omolwashike Jesus a li koshipala shaPontius Pilatus, na Jesus okwa popya shike?
“ONGHEE nda dalwa nde uya mounyuni ou, ndi [hepaulule] oshili.” (Johannes 18:37) Eshi Jesus a popya eendjovo odo, okwa li koshipala shaPontius Pilatus, omupangeli waJudea Omuroma. Jesus ka li opo molwaashi a hala okukala po ile pamwe ngeno molwaashi a ifanwa kuPilatus. Ponhele yaasho, okwa li po molwaashi ovawiliki vomalongelokalunga Ovajuda okwa li ve mu lundila kutya oku li omunyoni oo a wana okufya.—Johannes 18:29-31.
2. Jesus okwa katuka onghatu ilipi, noya eta oilanduliko ilipi?
2 Jesus okwa li e shi shii nawa kutya Pilatus oku na eenghono oku mu mangulula ile oku mu dipaifa. (Johannes 19:10) Ndelenee osho inashi mu kelela a popye naPilatus nouladi kombinga yOuhamba. Nonande omwenyo waJesus owa li moshiponga, okwa longifa omhito oyo okuyandja oundombwedi komupangeli wopombada woshitukulwalongo. Nonande a yandja oundombwedi oo, Jesus okwa li a tokolwa ndele ta dipawa, nokwa fya efyo liyahameka lokufila eitavelo komuti womahepeko.—Mateus 27:24-26; Markus 15:15; Lukas 23:24, 25; Johannes 19:13-16.
Ondombwedi ile omufili weitavelo?
3. Oshitya shOshigreka marʹtys okwa li tashi ti ngahelipi momafimbo Ombibeli, notashi ti ngahelipi kunena?
3 Kovanhu vahapu kunena, omufili weitavelo omunhu oo e na ouladi woulai ile wa pitilila nai. Ovanhu ovo ve na ehalo okufila eitavelo lavo, unene tuu eitavelo lopalongelokalunga, luhapu ohava kala tava konenenwa ve li oikulo ile ve li nokuli oshiponga moulipamwe wovanhu. Ndelenee outumbulilo omufili weitavelo otau toloka oshitya shOshigreka marʹtys osho momafimbo Ombibeli kwa li tashi ti “ondombwedi,” omunhu oo ha yandje oundombwedi woshili oyo a itavela, tashi dulika momhangu. Osha li ashike konima yefimbo eshi oshitya osho sha mona eityo tali ti “umwe oo ta yandje omwenyo waye omolwokuyandja oundombwedi” ile okuyandja oundombwedi mokuyandja po omwenyo waye mefyo.
4. Jesus okwa li omufili weitavelo unene tuu meityo lilipi?
4 Jesus okwa li omufili weitavelo unene tuu meityo lonale loshitya shOshigreka marʹtys. Ngaashi a lombwela Pilatus, okwa li e uya a “hepaulule oshili.” Oundombwedi waye owe linyengifa ovanhu meenghedi da yooloka. Vamwe mokati kovanhu vongaho okwa li ve linyengifwa neenghono kwaasho va uda nova mona ndele tava itavele Jesus. (Johannes 2:23; 8:30) Eengudu dovanhu dihapu nosho yo ovawiliki vomalongelokalunga navo ove linyenga neenghono—ndele elinyengo lavo kala li liwa. Jesus okwe shi popya kovakwanedimo vaye ve he fi ovaitaveli ta ti: “Ounyuni itau dulu oku mu tonda; Ame otau tondo nge, shaashi handi hepaulula nokutya, oilonga yao oii.” (Johannes 7:7) Okuhepaulula oshili kwaJesus okwa etifa ehandu lovawiliki voshiwana, osho sha twala fiyo omefyo laye. Doshili, ye okwa li “Omuhepaululi (marʹtys) omudiinini nOmunashili.”—Ehololo 3:14.
‘Otamu ka tondwa’
5. Petameko loukalele waye, Jesus okwa popya shike shi na sha nomahepeko?
5 Jesus ina mona ashike oixuna komahepeko onyanya ndele okwa londwela yo ovashikuli vaye komesho yefimbo kutya otava ka ningilwa sha faafana. Petameko loukalele waye, Jesus okwa lombwela ovapwilikini vaye mEudifo lokOmhunda ta ti: “Ovanelao [ovava] tava hepekelwa ouyuki, osheshi ouhamba weulu wavo. Ovanelao onye, ovanhu ngenge tave mu sheke ndee tave mu taata ndee tave mu popile mowii aushe nokufufya molwange. Hafeni nye mu nyakukwe pombada, osheshi ondjabi yeni oinene meulu.”—Mateus 5:10-12.
6. Elondwelo lilipi Jesus a yandja eshi kwa li ta tumu ovayapostoli 12?
6 Konima yefimbo, eshi kwa li ta tumu ovayapostoli 12, Jesus okwe va lombwela ta ti: “Ndelenee lungameni ovanhu, osheshi otave mu yandje koiongalele yovatokoli ndee tave mu dengele meeshinagoga davo; ndele tamu twalwa komalenga nokeehamba omolwange, shi va ningile ondombwedi, moipafi yavo noyovapaani.” Ndele ovawiliki vomalongelokalunga havo aveke kwa li tava ka hepeka ovahongwa. Jesus okwa ti yo kutya: “Omumwaxe ta yandje omumwaxe mokufya, naxe omona waye, nounona otava ka twa ondubo novakulunhu vavo, ndee tave va dipaifa. Ndele edina lange otamu ke li tondelwa kuaveshe; ndele ou te [lididimike] fiyo kexulilo, oye ta xupifwa.” (Mateus 10:17, 18, 21, 22) Ondjokonona yOvakriste vomefelemudo lotete oi li euliko koshili yeendjovo odo.
Ondjokonona yelididimiko loudiinini
7. Oshike sha etifa okufila eitavelo kwaStefanus?
7 Diva konima yefyo laJesus, Stefanus okwa ninga Omukriste wotete oo a fya omolwokuhepaulula oshili. Okwa li a “yada onghenda neenghono [nokwa] longa oinyengandunge inene noilongadidiliko mokati kovanhu.” Ovatondi vaye vopamalongelokalunga “ova nyengwa okutomha eendunge odo Omhepo oyo ye mu popifa.” (Oilonga 6:8, 10) Molwaashi okwa li ve yadi ondubo, ova kokololela Stefanus koshipala shOsanhedrin, omhangu yopombada yOvajuda, oko a shakeneka ovalundili vaye nokwa yandja oundombwedi u na eenghono. Ndelenee xuuninwa, ondombwedi ei idiinini Stefanus oya dipawa kovatondi vayo.—Oilonga 7:59, 60.
8. Ovahongwa muJerusalem ove linyenga ngahelipi komahepeko oo va ningilwa konima yefyo laStefanus?
8 Konima yokudipawa kwaStefanus, “eongalo lomuJerusalem la hangika ketewaatewo linene, naaveshe ve lihanena momikunda daJudea nodaSamaria, ovayapostoli aveke va fyaala mo.” (Oilonga 8:1) Mbela omahepeko oo okwa kelela Ovakriste va yandje oundombwedi? Mepingafano naasho, ehokololo otali tu lombwele kutya “ava va halakanifwa moshilongo, ova endaaenda nova udifa ondjovo yevangeli.” (Oilonga 8:4) Okwa li ve udite ngaashi omuyapostoli Petrus kwa li e udite eshi a tile: “Okudulika kuKalunga ku dule okudulika kovanhu.” (Oilonga 5:29) Nonande opa li omahepeko, ovahongwa ovo ovadiinini nova li ve na ouladi ova diinina oilonga yokuhepaulula oshili, nokuli nande okwa li ve shi shii kutya osho otashi ka eta oudjuu muhapu.—Oilonga 11:19-21.
9. Omahepeko elipi a twikila okuningilwa ovashikuli vaJesus?
9 Doshili, omaudjuu inaa ninipala. Shotete, ohatu lombwelwa kutya Saulus—omulumenhu oo kwa li a hokwa okudipawa nomamanya kwaStefanus—“okwa fula onya natango nedipao lovalongwa vOmwene. Ye okwa ya komupristeri omukulunhu ndee te mu indile eenhumwafo da shangelwa eeshinagoga domuDamaskus, opo ngenge ta mono ko oonakweenda nondjila ei, ngenge omulumenhu ile omukainhu, a shiive oku va manga nokutwala kuJerusalem.” (Oilonga 9:1, 2) Opo nee, momudo 44 O.P. lwaapo “ohamba Herodes okwa kwatifa ovakwaneongalo vamwe, e va hepeke. Ndele okwa dipaifa Jakob, omumwaina waJohannes, neongamukonda.”—Oilonga 12:1, 2.
10. Ehokololo lomahepeko lilipi hatu hange membo lOilonga nosho yo lEhololo?
10 Oshitukulwa shihapu shembo lOilonga oshi na ondjokonona tai kalelele i na sha nomayeleko, okutulwa modolongo nosho yo omahepeko oo e lididimikilwa kovadiinini ovo ngaashi Paulus, omuhepeki wonale oo a ninga omuyapostoli notashi dulika a dipaelwa eitavelo palombwelo lOmukesari waRoma Nero mo 65 O.P. lwaapo. (2 Ovakorinto 11:23-27; 2 Timoteus 4:6-8) Xuuninwa, membo lEhololo olo la shangwa hanga lwopexulilo lefelemudo lotete, otu wete kutya omuyapostoli omunamido Johannes okwa li a tulwa modolongo yokwiidilila ovahandukilwa konhunhu yaPatmos “omolwondjovo yaKalunga nomolwehepaululo laJesus.” Ehololo ola popya yo shi na sha “[naAntipas] omuhepaululi wange, omudiinini, ou a dipaelwa” muPergamo.—Ehololo 1:9; 2:13.
11. Ongahelipi onghatu yOvakriste vonale ya ulika oushili weendjovo daJesus di na sha nomahepeko?
11 Aishe oyo oya ulika kutya eendjovo daJesus odoshili odo a lombwela ovahongwa vaye ta ti: “Ngenge va taata nge, otave mu taata yo.” (Johannes 15:20) Ovakriste vonale ovadiinini ova li ve lilongekida okutaalela eyeleko la shiya ko, efyo—okupitila mokuhepekwa, mokweekelwa koilyani ile meenghedi dimwe di lili—opo va wanife po oshilonga osho va pewa kOmwene Jesus Kristus eshi a ti: “[Otamu] ka ninga eendombwedi dange muJerusalem nomuJudea ashishe nomuSamaria nofiyo okominghulo dounyuni.”—Oilonga 1:8.
12. Omolwashike omahepeko Ovakriste e he fi ashike ondjokonona yonale?
12 Ngeenge ope na oo ta diladila kutya omahepeko ovashikuli vaJesus okwa ningwa ashike mefimbo lonale, okwa puka filufilu. Paulus oo ngaashi twa mona kutya okwe lididimikila omaudjuu onhumba, okwa shanga ta ti: “Aveshe ovo va hala okukala metilokalunga muKristus Jesus, otava ka hepekwa.” (2 Timoteus 3:12) Shi na sha nomahepeko, Petrus okwa ti: “Osheshi osho tuu eshi mwe shi ifanenwa, osheshi naKristus yo okwe mu hepekelwa nokwe mu fiila oshihopaelelwa mu shikule oshikoti shaye [filufilu, NW].” (1 Petrus 2:21) Fiyo ‘omomafiku aa axuuninwa’ onghalelo ei yoinima, oshiwana shaJehova otashi twikile okutondwa. (2 Timoteus 3:1) Mounyuni aushe, koshi yomapangelo ookanyamukulwa nosho yo moilongo youdemokoli, Eendombwedi daJehova oda mona oixuna komahepeko omafimbo amwe, pauhandimwe nosho yo di li ongudu.
Omolwashike ve tondike nohava hepekwa?
13. Oshike osho ovapiya vaJehova vonena ve na okukaleka momadiladilo shi na sha nomahepeko?
13 Nonande vahapu vomufye ohatu hafele emanguluko lonhumba moilonga yetu yokuudifa nosho yo mokwoongala nombili, otu na okupwilikina kelondwelo lOmbibeli kutya “olupe lounyuni ou otali [lunduluka, NW].” (1 Ovakorinto 7:31) Oinima otai dulu okulunduluka meendelelo nohatu dulu okupunduka noupu, okuninga shapo twe lilongekida pamadiladilo, pamaliudo nosho yo pamhepo. Ndele mbela otu na nee okuninga shike opo tu liamene? Onghedi iwa yokuliamena oyo okukaleka momadiladilo kutya omolwashike Ovakriste ovaholimbili nohava dulika komhango ve tondike nohava hepekwa.
14. Petrus okwa popya shike shi li etomheno molwaashi Ovakriste va li va hepekwa?
14 Omuyapostoli Petrus okwa popya sha shi na sha noshinima osho monhumwafo yaye yotete, oyo a shanga mo 62-64 O.P. lwaapo, eshi Ovakriste mOuhamba waRoma aushe va li tava yelekwa nokuhepekwa. Okwa ti: “Ovaholike, inamu kuminwa oupyu ou mu li mo woku mu [yeleka], wa foshinima inashi monika nale.” Okuyelifa osho kwa li ta popi, Petrus okwa twikila ko ta ti: “Mu ha kale nande umwe mokati keni ta hepekwa shaashi ye omudipai ile omulunga ile omukolokoshi ile omunukili meendjovo dovanhu; ndelenee ngenge pe na ou ta hepekwa shaashi oye omukriste, ina fya ohoni, ndelenee na fimaneke Kalunga omolwedina olo.” Petrus okwa tumbula kutya ova li tava mono oixuna, ndele hamolwaashi va nyona ndele omolwokukala ve li Ovakriste. Ngeno ova kalele tava alangata “monhata youmbwada” ngaashi ovanhu ovo ve va dingilila, ngeno ova kala va tambulwa ko kuvo. Ndele paushili, ova mona oixuna molwaashi ova kendabala okudana onghandangala yavo ve li ovashikuli vaKristus. Onghalo oya faafana kOvakriste vashili kunena.—1 Petrus 4:4, 12, 15, 16.
15. Ekondjifafano lilipi liwetike shi na sha naasho hashi ningilwa Eendombwedi daJehova kunena?
15 Moitukulwa ihapu younyuni, Eendombwedi daJehova otadi fimanekwa moipafi omolwoukumwe nelongelokumwe olo hadi ulike poyoongalele yado nosho yo meeprojeka dokutunga, omolwouyuki noudiinini wado, oshihopaenenwa shado shopaenghedi nosho yo onghalamwenyo yado youkwaneumbo, nokuli neholokepo nelihumbato lado liwa.a Mepingafano naasho, oilonga yado oya shilikwa ile ya ngabekwa moilongo 28 lwaapo eshi oshitukulwa eshi sha li tashi longekidwa, nEendombwedi dihapu otadi hepekwa palutu notadi kanifa oinima yado omolweitavelo. Omolwashike pe na ekondjifafano eli? Nomolwashike Kalunga e shi efa?
16. Omolwetomheno la fimana lilipi Kalunga a efa oshiwana shaye shi mone oixuna komahepeko?
16 Shotete nosha fimana, otu na okukaleka momadiladilo eendjovo dOmayeletumbulo 27:11, odo tadi ti: “[Kala] u neendunge, omumwange, hafifa omutima wange, opo nee handi dulu okunyamukula [ou ta lundile nge, NW].” Heeno, omolwomhata ikulu i na sha nounamapangelo aeshe. Kakele koumbangi muhapu oo wa yandjwa kwaaveshe ovo va ulika oudiinini kuJehova momukokomoko womafelemido, Satana ina efa okulundila Jehova ngaashi e shi ninga pefimbo lomulumenhu omuyuki Job. (Job 1:9-11; 2:4, 5) Kape na omalimbililo, Satana okwa ninga nokuli unene omupwidi meenghendabala daye daxuuninwa opo a popile epopyo laye, paife eshi Ouhamba waKalunga wa dikwa po wa kola, u na ovapangelwa novakalelipo ovadiinini kombada yedu. Mbela otava ka kala ngoo ovadiinini kuKalunga kashi nee mbudi kutya outondwe nomaudjuu elipi tava ka mona? Olo oli li epulo olo keshe omupiya waJehova e na okunyamukula pauhandimwe.—Ehololo 12:12, 17.
17. Jesus okwa li a hala okutya shike neendjovo edi kutya “ndele eshi tashi mu pe onhele yokuhepaulula”?
17 Eshi a lombwela ovahongwa vaye shi na sha noiningwanima oyo tai ka ningwa ‘pexulilo longhalelo yoinima,’ Jesus okwa popya etomheno limwe natango kutya omolwashike Jehova a efa ovapiya vaye va hepekwe. Okwe va lombwela ta ti: “[Otave] mu twala koshipala sheehamba noshovapangeli voilongo omolwedina lange. Ndele eshi tashi mu pe onhele yokuhepaulula.” (Mateus 24:3, 9, NW; Lukas 21:12, 13) Jesus okwa yandja oundombwedi koshipala shaHerodes naPontius Pilatus. Omuyapostoli Paulus naye okwa li yo a ‘twalwa koshipala sheehamba novapangeli.’ Koshi yewiliko lOmwene Jesus Kristus, Paulus okwa konga omhito a yandje oundombwedi komupangeli omunaenghono wopefimbo opo eshi a popya ta ti: “Ame ohandi pula ndi ye kOmukesari.” (Oilonga 23:11; 25:8-12, NW) Sha faafana kunena, eenghalo didjuu oda eta oidjemo yokuyandja oundombwedi muwa kovakwanepangelo nosho yo moipafi.b
18, 19. (a) Ongahelipi okulididimikila omayeleko tashi tu etele ouwa? (b) Omapulo elipi taa ka kundafanwa moshitukulwa tashi landula?
18 Xuuninwa, okulididimikila omayeleko nomaudjuu otaku dulu oku tu etela ouwa pauhandimwe. Omonghedi ilipi mbela? Omuhongwa Jakob okwa dimbulukifa Ovakriste vakwao ta ti: “Ovamwatate, hafeni shili ngenge tamu hangika komahongaulo opahapu, osheshi omu shi shii kutya, okuyelekwa kweitavelo leni otaku longo elididimiko.” Heeno, omahepeko otaa xwepopaleke eitavelo letu notaa pameke elididimiko letu. Kungaha, itatu kala twe a tila unene noihatu kongo eenghedi di he fi dopamishangwa opo tu a henuke ile tu a xulife po. Ponhele yaasho, ohatu pwilikine kekumaido laJakob tali ti: “Elididimiko nali kale li noshilonga sha wana, opo mu kale mwa wana mu he noshipo nomu he na eshi mwe shi pumbwa.”—Jakob 1:2-4.
19 Nonande Eendjovo daKalunga otadi tu kwafele tu ude ko kutya omolwashike ovapiya vaKalunga ovadiinini tava hepekwa nomolwashike e shi efela, osho hasho naanaa tashi shi ningi shipu okulididimikila omahepeko. Oshike tashi dulu oku tu pameka tu a pondole? Oshike hatu dulu okuninga ngeenge hatu hepekwa? Ohatu ka konakona oinima oyo ya fimana moshitukulwa tashi landula.
[Omashangelo opedu]
a Tala Oshungonangelo (yOshiingilisha) yo 15 Desemba 1995, epandja 27-29; nOshungonangelo (yOshiwambo) ye 1 Apilili 1994, epandja 30-31; nosho yo oAwake! yo 22 Desemba 1993, epandja 6-13.
b Tala oAwake! yo 8 Januali 2003, epandja 3-11.
Oto dulu okuyelifa?
• Jesus okwa li omufili weitavelo unene tuu meityo lilipi?
• Ovakriste vomefelemudo lotete ova li va kumwa ngahelipi komahepeko?
• Ngaashi sha yelifwa kuPetrus, omolwashike Ovakriste vonale va li va hepekwa?
• Omolwomatomheno elipi Jehova a efa ovapiya vaye va hepekwe?
[Efano pepandja 24, 25]
Ovakriste vomefelemudo lotete ova mona oixuna, hamolwaashi va nyona ndele omolwaasho ve li Ovakriste
PAULUS
JAKOB
JOHANNES
ANTIPAS
STEFANUS