Twikila okulongela Jehova nomutima aushe
‘Omumwange, Kalunga kooxo, kala u mu shii, noku mu longela nomutima aushe.’ — 1 OMAF. 28:9.
KONGA OMANYAMUKULO OMAPULO AA MOSHITUKULWA:
Omutima wopafaneko oshike?
Onghedi ilipi hatu dulu okulongifa opo tu konakone omitima detu?
Oshike tashi dulu oku tu kwafela tu kale hatu longele Jehova nomutima aushe?
1, 2. (a) Oshitukulwa sholutu shilipi sha longifwa pafaneko lwoikando shi dulife ikwao mEendjovo daKalunga? (b) Omolwashike sha fimana okuuda ko eityo lomutima wopafaneko?
EENDJOVO DAKALUNGA oda longifa lwoikando oilyo yolutu lomunhu meityo lopafaneko. Pashihopaenenwa, tatekulululwa Job okwa tile: ‘Momake ange kamu na nande oukolokoshi.’ Ohamba Salomo oya ti: ‘Ondaka iwa oyo omungo momakipa.’ Pomhito imwe, Jehova okwa li a shilipaleka Hesekiel a ti: ‘Ohandi ningi ombaba yoshipala shoye i kale ikukutu i dule emanya.’ Omuyapostoli Paulus naye okwa li a lombwelwa taku ti: ‘Ove wa tonga momatwi etu oinima tuhe i shii.’ — Job 16:17; Omayel. 15:30; Hes. 3:9; Oil. 17:20.
2 Ndele ope na oshitukulwa shimwe sholutu osho sha longifwa pafaneko mOmbibeli lwoikando ihapu shi dulife ikwao. Omulongelikalunga umwe omudiinini wedina Hanna okwa li a tumbula oshitukulwa osho meilikano laye, eshi a ti: ‘Omutima wange tau kuwilile mOmwene.’ (1 Sam. 2:1) Ovashangi vOmbibeli ova tumbula omutima oikando hanga i fike peyovi, naluhapu ove u longifa meityo lopafaneko. Ndele osha fimanenena kufye okuuda ko kutya omutima oo otau faneke naanaa shike, molwaashi Ombibeli oya ti kutya otwa pumbwa oku u amena. — Lesha Omayeletumbulo 4:23.
OMUTIMA WOPAFANEKO OSHIKE?
3. Oshike tashi dulu oku tu kwafela tu ude ko eityo lomutima wopafaneko? Yelifa to longifa efaneko.
3 Nonande Eendjovo daKalunga inadi fatulula kutya omutima wopafaneko oshike, ohatu dulu okumona eityo lao. Ngahelipi mbela? Natu shi faneke: Diladila kombinga yekuma liwa kwa natekwa oumanya vanini vomaluvala omayovi ve li pamwe. Ngeenge owa shuna monima eenghatu donhumba, opo ashike to ka mona kutya oumanya aveshe ovo va unganekwa nawa ova tunga po efano lashike. Nafye ngeenge otwa shuna monima pafaneko nokutala kutya omutima oo wopafaneko owa longifwa peni mOmbibeli, opo ashike hatu ka uda ko kutya otau faneke naanaa shike. Mbela otau faneke shike?
4. (a) Omutima wopafaneko otau ulike kushike? (b) Eendjovo daJesus odo di li muMateus 22:37 oda hala okutya shike?
4 Ovashangi vOmbibeli ova li va longifa omutima wopafaneko tava ulike kounhu wetu aushe womeni. Osho osha kwatela mo oinima ngaashi omahalo etu, omadiladilo, eamo, oikala, okudula kwetu, omalinyengotomheno nomalalakano etu. (Lesha Deuteronomion 15:7a; Omayeletumbulo 16:9; Oilonga 2:26.) Emboitya limwe ola ti kutya omutima wopafaneko otau ulike “kounhu wetu aushe womeni.” Ndele peemhito dimwe, Ombibeli oya longifa omutima ashike itai ulike kounhu wetu aushe womeni. Pashihopaenenwa, Jesus okwa ti: “Hola Omwene Kalunga koye nomutima woye aushe nomwenyo woye aushe [nomadiladilo oye aeshe, NW].” (Mat. 22:37) Pomhito opo, omutima otau ulike komahalo nomaliudo etu omeni. Eshi Jesus a tumbula omutima, omwenyo nomadiladilo ei yoolola, okwa li ta tu omufindo kutya otu na okuulika kutya otu hole Kalunga okupitila momaliudo etu, monghedi yetu yokukalamwenyo nosho yo onghedi omo hatu longifa eenghono detu dokudiladila. (Joh. 17:3; Ef. 6:6) Ndele ngeenge omutima owa tumbulwa u li oo auke, kungaho otau ulike kounhu wetu aushe womeni.
OMOLWASHIKE TWA PUMBWA OKWAAMENA OMITIMA DETU?
5. Omolwashike tu na okuninga eenghendabala da mana mo tu longele Jehova nomutima aushe?
5 Ohamba David oya li ya dimbulukifa Salomo kutya omutima owa pumbwa okwaamenwa, eshi ya ti: “Omumwange, Salomo, Kalunga kooxo, kala u mu shii, noku mu longela nomutima aushe nomwenyo u nehalo liwa, osheshi Omwene ta panaapana omitima adishe nediladilo keshe lomomwenyo ye e li shii.” (1 Omaf. 28:9) Doshili, Jehova oye Omukonakoni womitima adishe, mwa kwatelwa nodetu. (Omayel. 17:3; 21:2) Ndele osho a mona momitima detu ohashi kumu ekwatafano letu naye nosho yo onakwiiwa yetu. Onghee hano, otashi ka kala pandunge okudulika komayele aDavid oo a nwefwa mo mokukala hatu ningi eenghendabala da mana mo tu longele Jehova nomutima aushe.
6. Oshike tu na okudimbuluka shi na sha netokolotoko letu lokulongela Jehova?
6 Oilonga oyo hatu longele Jehova nouladi tu li oshiwana shaye ohai holola kutya otwa halelela shili oku mu longela nomutima aushe. Ndele pefimbo opo tuu opo, otwa didilika kutya omafininiko ounyuni waSatana woukolokoshi nosho yo eamo letu loulunde ohai nghundipaleke etokolotoko letu lokulongela Kalunga nomutima aushe. (Jer. 17:9; Ef. 2:2) Onghee hano, otwa pumbwa okukala hatu konakona omitima detu alushe opo etokolotoko letu lokulongela Jehova liha nghundipale. Ndele mbela ongahelipi osho hatu dulu oku shi ninga?
7. Oshike hashi holola onghalo yomitima detu?
7 Ngaashi ashike ihatu dulu okumona olute lomuti inau kewa, ounhu wetu womeni nao ihau monika. Ndele ngaashi Jesus a popya mEudifo laye lokOmhunda kutya oiimati ohai holola oukwatya womuti oko ya dja, omalipyakidilo etu nao ohaa holola onghalo yashili yomitima detu. (Mat. 7:17-20) Natu ka kundafaneni kombinga yoshinima shimwe osho tashi dulu okuholola oukwatya womitima detu.
ONGHEDI YA DENGA MBADA YOKUKONAKONA OMITIMA DETU
8. Paendjovo daJesus odo di li muMateus 6:33, ohatu holola ngahelipi osho shi li momitima detu?
8 Jesus okwa li a hangwa a lombwela nale ovapwilikini mEudifo laye lokOmhunda kombinga yoshinima shokondadalunde osho tashi dulu okuholola onghalo yomitima davo ngeenge tashi uya pokulongela Jehova nomutima aushe. Okwa ti: ‘Kongeni tete ouhamba waKalunga nouyuki waye, opo tamu wedelwa ko ei aishe.’ (Mat. 6:33) Oinima oyo twa pitifa komesho mokukalamwenyo kwetu ohai holola kutya otu hole shike, ohatu diladila shike notwa pangela okuninga shike. Okulikonakona tu tale kutya oshike twa pitifa komesho monghalamwenyo oko onghedi ya denga mbada yokushilipaleka ngeenge ohatu longele ngoo Kalunga nomutima aushe ile hasho.
9. Eshivo lilipi Jesus a li a shiva nalo ovalumenhu vonhumba, nonghedi omo va li ve linyenga oya li ya holola shike?
9 Efimbo lixupi okudja eshi Jesus a li a ladipika ovashikuli vaye a ti kutya “kongeni tete ouhamba,” opa ka ningwa oshiningwanima shimwe osho tashi yandje oumbangi kutya onghalo yomutima ohai hololwa shili kwaasho twa pitifa komesho monghalamwenyo. Omushangi wEvangeli Lukas okwa hovela okuhokolola oshiningwanima osho a ti kutya Jesus ‘okwa li a tokola shili okuyuka kuJerusalem’ nokuli nonande okwa li e shii nawa kutya ota ka ningilwa shike ngeenge okwa i ko. Ndele fimbo Jesus novayapostoli vaye “va ehena komesho” va finda kuJerusalem, okwa li va shakena novalumenhu vonhumba, ndele ta ti kukeshe umwe womuvo: “Shikule nge!” Ovalumenhu ovo ova li va hala okutambula ko eshivo laJesus, ndele ongeenge ashike e va pitike va ka ninge tete oinima yonhumba. Umwe okwa li a nyamukula Jesus a ti: ‘Efe nge manga ndi ka pake tate.’ Mukwao vali umwe okwa ti: ‘Omwene, onda hala ndi ku shikule, ndelenee efe nge manga, ndi ke lilekele noovakwetu ve li meumbo lange.’ (Luk. 9:51, 57-61) Kape na tuu eyooloko la kula pokati kaJesus oo a li a tokola toko okulongela Jehova nomutima aushe novalumenhu ovo va li tava ongaonga okutambula ko eshivo laye! Okupitifa kwavo oinima yopaumwene komesho yoinima yOuhamba okwa holola kutya kava li va hala okulongela Kalunga nomutima aushe.
10. (a) Fyeni otwe linyenga ngahelipi keshivo laKristus li na sha nokuninga ovashikuli vaye? (b) Efaneko lixupi lilipi Jesus a li a longifa?
10 Mepingafano novalumenhu ovo va anya okuninga ovahongwa vaJesus, fyeni otwa katuka pandunge eshi twa tambula ko eshivo laJesus tu ninge ovashikuli vaye nohatu longele Jehova halikasha halikatoka. Kungaho, omitima detu ohadi holola kutya otu uditile ngahelipi okulongela kwetu Jehova. Ndele nonande ohatu shi endifa nawa meongalo, otwa pumbwa natango okulungamena oshinima osho tashi dulu okunyona po onghalonawa yomitima detu. Mbela oshike osho twa pumbwa okulungamena? Jesus okwa popya kutya oshike eshi a li ta kundafana novalumenhu venya va li tava ongaonga okuninga ovashikuli vaye, a ti: “Kape nomunhu a kwata oshipululo neke laye ta tale vali konima, a wapalela ngeno ouhamba waKalunga.” (Luk. 9:62) Ndele mbela oshike hatu lihongo mo mefaneko olo?
NATU “DAMENI OUWA”!
11. Oshike sha li sha ningwa po shi na sha noilonga yomunailonga oo a hokololwa mefaneko laJesus, nomolwashike?
11 Opo tu ude ko nawa efaneko olo Jesus a li a longifa, natu ke li ndjadjukununeni nawa moule. Natu tye nee ngeno omunailonga okwe lipyakidila ta pulula epya. Ndele fimbo ta pulula, okwa kala ashike ta diladila keumbo laye oko ku na oukwaneumbo waye, ookaume kaye, oikulya, omusika, omudile nosho yo oiyolifa. Konima eshi a kala ta pulula oule wefimbo lonhumba, okwa li a piluka “ta tale vali konima” molwaashi okwa li a djuulukwa neenghono oinima oyo. Nonande oshitukulwa shepya sha kula inashi longwa neembuto kada li da kunwa natango, omunailonga oo okwa kala ta piyaanekwa noilonga yaye inai ka xuma vali komesho. Nopehe na omalimbililo, mwene wepya okwa li a nyemata neenghono, molwaashi omunailonga waye okwa li ta longo nonyalo.
12. Efaafano lilipi li li pokati komunailonga womefaneko laJesus nOvakriste vamwe vokunena?
12 Paife natu ka kundafaneni kombinga yonghalo ya faafana naayo oyo tai dulu okuholoka po kunena. Omunailonga womepya ohatu dulu oku mu faafanifa nOmukriste keshe oo ta monika a fa te shi endifa nawa, ashike oupamhepo waye ou li monghuwo inonghambe. Pashihopaenenwa, natu tye nee ngeno omumwatate wonhumba oha kala pokwoongala noha i moukalele. Nonande omumwatate oo oha ningi oinima aishe oyo, oha kala ashike ta diladila oinima yonhumba yomounyuni oyo ye mu fuula, nomutima waye owa halelela neenghono oinima oyo. Omido dihapu konima eshi a kala ta longo moukalele, omahalo aye e na sha noinima yomounyuni okwa ka xwama neenghono nohauxuuninwa okwa piluka, ndele “ta tale vali konima.” Nonande ope na natango oilonga ihapu ya pumbwa okulongwa moukalele, omumwatate a tya ngaho ina ka kala vali a ‘diinina eendjovo domwenyo’ noina ka kala vali ha kufa ombinga momalipyakidilo opamhepo. (Fil. 2:16) ‘Mwene weteyo,’ Jehova Kalunga, oha kala a nyemata ngeenge umwe ehe fi vali omudiinini moilonga yaye. — Luk. 10:2.
13. Okulongela Jehova nomutima aushe okwa kwatela mo shike?
13 Oshilihongomwa oshi li poluhaela. Oshi shii okupandulwa ngeenge otwa kala hatu kufa ombinga pandjikilile momalipyakidilo opamhepo, ngaashi okuya kokwoongala nokukufa ombinga moilonga yomomapya. Ndele okulongela Jehova nomutima aushe okwa kwatela mo shihapu shihe fi ashike osho. (2 Omaf. 25:1, 2, 27) Ngeenge Omukriste okwa twikile okukala “ta tale vali konima,” sha hala okutya, omutima waye we lipaka moinima yonhumba yomounyuni, xuuninwa Jehova ita ka kala vali e mu hokwa. (Luk. 17:32) Ndele ngeenge otwa kala shili hatu ‘tileni owii, notwa dama ouwa,’ ohatu ka kala twa ‘wapalela ouhamba waKalunga.’ (Rom. 12:9; Luk. 9:62) Onghee hano, atusheni inatu pitika nande osha shomounyuni waSatana shi tu efife po okuwanifa po oinima yOuhamba nomutima aushe, kutya nee otashi monika sha fa shi na ongushu ile shihokwifa. — 2 Kor. 11:14; lesha Ovafilippi 3:13, 14.
TWIKILA OKUKALA OUPAFI!
14, 15. (a) Satana oha kendabala ngahelipi okunghundipaleka ouladi wetu? (b) Omolwashike onghedi oyo Satana ha longifa hai pondola neenghono? Yelifa to longifa efaneko.
14 Ohole yokuhola Jehova oyo ye tu linyengifa tu mu liyapulile. Oule womido dihapu okudja eshi twe liyapulila Jehova, vahapu vomufye otwa kala hatu ulike kutya otwa tokolatoko oku mu longela nomutima aushe. Ndele nande ongaho, Satana ota twikile oku tu yeleka nokwa halelela okunwefa mo omitima detu. (Ef. 6:12) Nopehe na omalimbililo, Satana otashi dulika a didilika kutya itatu ke liteeka po Jehova ombadilila. Ndele Satana ota longifa eheka ‘lounyuni’ opo a nghundipaleke ouladi wetu kanini nakanini tuha longele Kalunga nomutima aushe. (Lesha Markus 4:18, 19.) Omolwashike onghedi oyo Satana ha longifa hai pondola neenghono?
15 Opo tu mone enyamukulo lepulo olo, natu tye nee ngeno ou na okaanda koilya. Mokaanda oko oho ka tala mo alushe oilya ngeenge ei wa kufile mo nale ya pwa po. Okudja opo, oho tu ndele to teleke oifima u lye. Ndele natu tye nee meumbo omwe livakela ombudi konguloshi ndele tai vake mokaanda okayaxa koilya. Mbela oto ke shi didilika mo ngoo noupu kutya omwa vakwa oilya? Otashi dulika uhe shi didilike mo. Ndele konguloshi ya landula ko, ombudi oya aluka natango ndele tai vake mo vali okayaxa koilya. Otashi dulika natango uhe shi didilike mo. Omolwashike mbela? Omolwaashi ombudi ohai vake mo ashike okayaxa kanini koilya notai ende tai oholoka ashike kanini nakanini. Sha faafana, enwefemo lounyuni waSatana nalo otashi dulika li nghundipaleke ouladi wetu kanini nakanini. Ngeenge osho osha ningwa, kungaho Satana okwa fa ashike a pondola okuvaka mo oilya yetu yopafaneko kanini nakanini opo tuha longele Jehova nomutima aushe. Hano ngeenge Omukriste ke li oupafi pamhepo, otashi dulika aha didilike po sha nandenande. — Mat. 24:42; 1 Pet. 5:8.
EILIKANO OLA FIMANENENA
16. Ongahelipi hatu dulu okuliamena komakonda aSatana?
16 Ongahelipi hatu dulu okuliamena komakonda aSatana nokulongela Jehova nomutima aushe? (2 Kor. 2:11) Osha fimanenena okwiilikana. Paulus okwa li a ladipika ovaitaveli vakwao kutya nava ‘fikamene omakonda omuyelani.’ Opo nee, okwa li e va kumaida a ti: “Shi ningeni nomailikano nomaindilo aeshe nokwiilikana alushe.” — Ef. 6:11, 18; 1 Pet. 4:7.
17. Oshike hatu lihongo momailikano aJesus?
17 Opo tu kondjife omakonda aSatana nomupondo, otashi ka kala pandunge okukala hatu shikula oikala yaJesus yokwiilikana, oyo tai ulike kutya okwa li ha longele Jehova nomutima aushe. Pashihopaenenwa, tala kwaasho Lukas a shanga shi na sha nonghedi omo Jesus a li a ilikana moufiku oo wa tetekela efyo laye, a ti: “Eshi a ya mo mekondjo loudjuu womwenyo, okwe liweda okwiindila unene.” (Luk. 22:44) Nonande Jesus okwa kala alushe ha indile a mana mo, okwa li a ‘indila unene’ tuu pefimbo opo a li a taalela omayeleko manene kombada yedu, naJehova okwa li a nyamukula eilikano laye olo tali di komutima. Oshihopaenenwa shaJesus osho sheilikano otashi ulike kutya omailikano okwa yooloka. Apa ngoo pe fike okukwata moiti kwomayeleko oo hatu shakeneke opo ngoo tapa ka kala pe fike okukwata moiti kwomakonda aSatana, onghee hano, otwa pumbwa okwiilikana “unene” kuJehova opo e tu amene.
18. (a) Epulo lilipi tu na okulipula li na sha nomailikano etu, nomolwashike? (b) Oinima ilipi hai kumu omitima detu, nohashi ende ngahelipi? (Tala oshimhungu osho shi li pepandja 16.)
18 Mbela omailikano a tya ngaho oku na oku tu kuma ngahelipi? Paulus okwa ti: ‘Oufyoona weni u shiivifileni Kalunga momailikano nomomaindilo pamwe nomapandulo, nombili yaKalunga ei i dule eendunge adishe, otai ka amena omitima deni.’ (Fil. 4:6, 7) Otu na okukala hatu ilikana twa mana mo nosho yo lwoikando ngeenge otwa hala okulongela Jehova nomutima aushe. (Luk. 6:12) Onghee hano, lipula kutya: ‘Mbela ohandi ilikana ngoo nda mana mo, handi shi ningi lwoikando?’ (Mat. 7:7; Rom. 12:12) Enyamukulo loye kepulo olo otali ka holola kutya owa hala okulongela Jehova shi fike peni.
19. Oshike to ka ninga po opo u kale to longele Jehova nomutima aushe?
19 Ngaashi twe shi mona metetekelo, oinima oyo twa pitifa komesho monghalamwenyo ohai holola shihapu kombinga yonghalo yomitima detu. Otwa pumbwa okukala twa lungama tuha tale vali konima notuha yulwe komakonda aSatana oo taa ka nghundipaleka etokolotoko letu lokulongela Jehova nomutima aushe. (Lesha Lukas 21:19, 34-36.) Onghee hano, natu twikileni okwiilikana kuJehova ngaashi David, oo a ti: “Hanganifa omutima wange.” — Eps. 86:11, NW.
[Eshangelo lopedu]
a (NW): “Ngeenge omumwaxo umwe okwa ningi ohepele mushimwe shomoilando oyo Jehova Kalunga keni te ke i mu pa, inamu kukutika omitima deni, ile mu kumatele omake eni muha pe omumwaxo wohepele.”
[Oshimhungu pepandja 16]
OINIMA ITATU OYO HAI KUMU OMITIMA DETU
Ngaashi ashike twa pumbwa okukatuka eenghatu donhumba opo tu kaleke omitima detu do venevene monghalo iwa, otwa pumbwa yo okuninga sha faafana opo tu kaleke omutima wetu wopafaneko monghalo iwa. Natu ka konakoneni oinima itatu ya fimana:
1 Oipalwifa: Omitima detu do venevene oda pumbwa oipalwifa ya wana notai tungu opo di kale di na oukolele. Sha faafana, omitima detu dopafaneko nado oda pumbwa okupalulwa noikulya yopamhepo ya wana, ngaashi okukonakona paumwene pandjikilile, okudilonga nosho yo okukala ihatu faula okwoongala. — Eps. 1:1, 2; Omayel. 15:28; Heb. 10:24, 25.
2 Omalideulo: Omafimbo amwe, ohatu pumbwa okuninga omalideulo opo omitima detu do venevene di kale di na oukolele notadi longo nawa. Sha faafana, okukala hatu kufa ombinga moukalele nouladi, tashi dulika hatu ningi eenghendabala tu tamunune mo omalipyakidilo etu opamhepo, otaku ka kaleka omitima detu dopafaneko monghalo iwa. — Luk. 13:24; Fil. 3:12.
3 Omudingonoko: Okukala momudingonoko novahenakalunga koilonga ile hatu di pamwe navo, otaku dulu okudjuupaleka neenghono omitima detu do vene nosho yo dopafaneko. Ndele nande ongaho, ohatu dulu okuninipika oudjuu wa tya ngaho mokukala hatu endafana luhapu novaitaveli vakwetu ovo ve na oshisho nafye shili nohava longele yo Jehova nomutima aushe. — Eps. 119:63; Omayel. 13:20.