Inatu nyikifa omhepo iyapuki yaJehova oluhodi
‘Omhepo iyapuki yaKalunga inamu i nyikifa oluhodi, osheshi oye mu tulwa oshilimbo.’ — EF. 4:30.
1. Jehova okwa ningila ovanhu omamiliyona shike, nove na oshinakuwanifwa shashike?
JEHOVA okwa ningila ovanhu omamiliyona ovo ve li mounyuni ou uyadi omaupyakadi oshinima she likalekelwa. Okwe shi ninga tashi shiiva opo ovanhu ovo va dule okweehena popepi naye okupitila mOmona waye ewifa, Jesus Kristus. (Joh. 6:44) Ngeenge owe liyapulila Kalunga noho kala metwokumwe neliyapulo loye, ou li umwe womuvo. U li Omukriste a ninginifwa medina lomhepo iyapuki, ou na oshinakuwanifwa shokukatuka metwokumwe nayo. — Mat. 28:19.
2. Omapulo elipi hatu ka kundafana moshitukulwa eshi?
2 Ovo hava “kunu mOmhepo” ova djala ounhu mupe. (Gal. 6:8; Ef. 4:17-24) Ndele nande ongaho, omuyapostoli Paulus okwe tu kumaida nokwe tu londwela tuha nyikife oluhodi omhepo iyapuki yaKalunga. (Lesha Ovaefeso 4:25-32.) Paife ohatu ka konakoneni nawa omayele omuyapostoli Paulus. Paulus okwa li a hala okutya shike eshi a popya kombinga yokunyikifa oluhodi omhepo yaKalunga? Ongahelipi Omukriste e liyapulila Jehova ta dulu okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki? Ongahelipi hatu dulu okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki yaJehova?
Paulus okwa li a hala okutya shike eshi a popya kombinga yokunyikifa oluhodi omhepo yaKalunga?
3. Yelifa kutya eendjovo odo di li mOvaefeso 4:30 otadi ti ngahelipi?
3 Tete natu tale keendjovo daPaulus odo di li mOvaefeso 4:30. Paulus okwa ti: ‘Omhepo iyapuki yaKalunga inamu i nyikifa oluhodi, osheshi oye mu tulwa oshilimbo fiyo kefiku lekulilo.’ Paulus ka li a hala ovaitaveli vakwao ovaholike va tule oupamhepo wavo moshiponga. Ova li va “tulwa oshilimbo fiyo kefiku lekulilo” komhepo yaJehova. Omhepo iyapuki yaKalunga oya kala i li noi li natango oshihako ile “oshilimbo” shovavaekwa ovadiinini. (2 Kor. 1:22) Oshihako osho otashi ulike kutya ovavaekwa ovaKalunga notava ka pewa omwenyo womeulu. Ovavaekwa ovo tava tulwa oshihako hauxuuninwa otava ka kala ve li 144 000. — Eh. 7:2-4.
4. Omolwashike sha fimana okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo yaKalunga?
4 Okunyikifa omhepo iyapuki oluhodi otashi dulu okwiimba filufilu eenghono daKalunga odo tadi longo diha nwefe mo nandenande onghalamwenyo yOmukriste. Oumbangi oo tau ulike kutya osho otashi dulu okuningwa ou liwetikile meendjovo daDavid odo a popya konima eshi a li a nyona naBatseba. David okwa li e livela ombedi, ndele ta ilikana kuJehova a ti: “Ino ekela nge shi nande koshipala shoye, nOmhepo yoye Iyapuki ino i kufulula nge.” (Eps. 51:13) Ovavaekwa ovo tava ‘diinine fiyo okefyo’ ovo tava ka pewa “oshishani” shomwenyo ihau fi meulu. (Eh. 2:10; 1 Kor. 15:53) Ovakriste ovo ve na eteelelo loku ka kala kombada yedu navo ova pumbwa ekwafo lomhepo iyapuki opo va dule okukanyatela oudiinini wavo kuKalunga nova ka pewe oshali yomwenyo pakanghameno leitavelo mekuliloyambo laKristus. (Joh. 3:36; Rom. 5:8; 6:23) Onghee hano, atusheni otu na okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki yaJehova.
Ongahelipi Omukriste ta dulu okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki?
5, 6. Ongahelipi Omukriste ta dulu okunyikifa oluhodi omhepo yaJehova?
5 Tu li Ovakriste ve liyapulila Jehova, ohatu dulu okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki. Osho ohatu dulu oku shi ninga ngeenge otwa ‘kala nokweenda mOmhepo,’ nokungaho itatu ka findwa komahalo mai opambelela noitatu ka kala tu na omaukwatya ehe fi opakalunga. (Gal. 5:16, 25, 26) Ndele nande ongaho, otashi dulika tu nyikife omhepo yaKalunga oluhodi ngeenge otwa efa tu twalwaatwalwe kanini nakanini, mokukufa ombinga moinima oyo ya tokolwa kEendjovo daKalunga da nwefwa mo, nonande otashi dulika inatu shi didilika mo.
6 Ngeenge otwa twikile okulihumbata monghedi itai tu kumwe newiliko lomhepo iyapuki, ohatu ke i nyikifa oluhodi nosho yo Jehova, oo e li Odjo yayo. Okukonakona Ovaefeso 4:25-32 otaku ke tu kwafela tu mone nghee tu na okulihumbata nokuhenuka okunyikifa omhepo yaKalunga oluhodi.
Ongahelipi hatu dulu okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki?
7, 8. Omolwashike tu na okukala ovanashili?
7 Otu na okukala ovanashili. Paulus okwa popya mOvaefeso 4:25, a ti: “Efeni oipupulu, popyeni oshili keshe tuu namukwao, osheshi mokukalafana ofye oinhimbu.” Molwaashi otwa hangana ngaashi “oinhimbu,” katu na nandenande okukala ovakengeleledi ile hatu kendabala owina okupukifa ovalongelikalunga vakwetu, molwaashi kungaho osha faafana ashike noku va lombwela oipupulu. Keshe oo ta twikile okuninga ngaho ita ka kala vali e na ekwatafano naKalunga. — Lesha Omayeletumbulo 3:32.
8 Eendjovo neenghatu odo da nyika oukengeleledi otadi dulu okunyona po oukumwe meongalo. Onghee hano, otu na okukala ngaashi omuprofeti omulineekelwa Daniel, oo muye mwa li inamu monika nande owii washa. (Dan. 6:5) Otu na okudimbuluka omayele oo Paulus a pa Ovakriste ovo ve na eteelelo lomeulu kutya oshilyo keshe ‘sholutu laKristus’ osha pambafana naikwao aishe nosha pumbwa okukala sha hangana novashikuli vaKristus ovavaekwa ovanashili. (Ef. 4:11, 12) Ngeenge otwa hala oku ka kala fiyo alushe mOparadisa kombada yedu, nafye otu na okukala hatu popi oshili, nokungaho, ohatu ka xumifa komesho oukumwe woumwainafana wetu womounyuni aushe.
9. Omolwashike sha fimanenena okukala metwokumwe nOvaefeso 4:26, 27?
9 Otu na okukondjifa Ondiaboli nokatu na oku i pa omhito i nyone po oupamhepo wetu. (Jak. 4:7) Omhepo iyapuki otai dulu oku tu kwafela tu kondjife Satana. Pashihopaenenwa, ohatu dulu okuninga ngaho mokukala hatu pangele ehandu. Paulus okwa ti: “Handukeni, ndelenee inamu nyona. Inamu efa etango li ningine mu nehandu. Ndele inamu pa Satana onhele.” (Ef. 4:26, 27) Ngeenge otwa handukifwa, okwiilikana momutima meendelelo otaku ke tu kaleka “nomhepo ya pama,” sha hala okutya, ohatu ka kala tu na elipangelo ponhele yokukatuka monghedi oyo tai dulu okunyikifa omhepo yaKalunga oluhodi. (Omayel. 17:27) Onghee hano, inatu kala twa handuka oule wefimbo ndele hatu pe Satana omhito e tu longife owii. (Eps. 37:8, 9) Onghedi imwe omo hatu dulu okukondjifa Satana omokukandula po diva okuhaudafana pokati ketu navamwe, hatu shi ningi metwokumwe nomayele aJesus. — Mat. 5:23, 24; 18:15-17.
10, 11. Omolwashike tuhe na okuvaka ile okulonga okuhenouyuki?
10 Inatu liyandja ngeenge hatu yelekwa tu vake ile tu longe okuhenouyuki. Paulus okwa popya shi na sha nokuvaka, a ti: “Omulunga a ha vake vali, ndelenee na longe nokulongifa omake aye ouwa, opo a kale e na sha okuyandjela eehepele.” (Ef. 4:28) Ngeenge Omukriste e liyapulila Kalunga okwa vake, ota ‘nyono kedina laKalunga’ moku li shekifa. (Omayel. 30:7-9) Nonande omunhu ota vake molwaashi a hepa, natango ota nyono ashike. Ovanhu ovo ve hole Kalunga nosho yo ovanhu vakwao ove shii kutya kape na nande osho tashi yukipalifa okuvaka. — Mark. 12:28-31.
11 Paulus ina popya ashike kutya oshike tuhe na okuninga, ndele okwa popya yo kutya oshike tu na okuninga. Ngeenge otwa hala okukala nokweenda momhepo, ohatu ka longa noudiinini opo tu file oshisho omaukwaneumbo etu nosho yo ‘okuyandja sha keehepele.’ (1 Tim. 5:8) Jesus nosho yo ovayapostoli vaye ova li ve na okakefa koimaliwa yokukwafela eehepele, ndele omukengeleledi Judas Iskariot okwa li ha vake mo oimaliwa imwe. (Joh. 12:4-6) Nopehe na omalimbililo, Judas ka li ta wilikwa komhepo iyapuki. Ndele ngaashi Paulus, atushe ovo hatu wilikwa komhepo yaKalunga otu na “okweenda pauyuki moinima aishe.” (Heb. 13:18, OB-1954) Kungaho, ohatu henuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki yaJehova.
Eenghedi dimwe vali omo tu na okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki
12, 13. (a) PavaEfeso 4:29, otu na okuhenuka okupopya kwoludi lilipi? (b) Okupopya kwetu oku na okukala kwa tya ngahelipi?
12 Otu na okulungamena okupopya kwetu. Paulus okwa ti: “Momakanya eni mu ha pite nande ondjovo ya nyata, ndelenee odedi diwa dokutungafana, da wapala okupwilikina.” (Ef. 4:29) Natango omuyapostoli Paulus ka li ashike a popya kutya oshike tuhe na okuninga, ndele okwa li yo a popya kutya oshike tu na okuninga. Kekwafo lomhepo yaKalunga, ohatu ke linyengifwa tu popye ‘eendjovo diwa tadi tungu, da wapala okupwilikinwa.’ Kakele kaasho, katu na okweefa momakanya etu mu pite nande “ondjovo ya nyata.” Oshitya shOshigreka osho sha tolokwa “nyata” movelishe oyo osha kala hashi longifwa ngeenge omunhu ta popi kombinga yoiimati ya ola nosho yo eeshi ile ombelela ya mbuta. Ohatu henuka okupopya oko Jehova a tala ko kwii, ngaashi ashike hatu kala twa tonda oikulya ya mbuta.
13 Eendjovo detu odi na okukala diwa, donghenda noda “fingala omongwa.” (Kol. 3:8-10; 4:6) Ovanhu otava ka dula okumona kutya otwa yooloka ko kuvamwe ngeenge tava pwilikine kwaasho hatu popi. Onghee hano, natu kwafeleni vakwetu mokukala hatu popi eendjovo “diwa dokutungafana.” Natu kaleni tu udite ngaashi omupsalme umwe oo a imba a ti: “Eendjovo domokanya kange nomadilongo omomutima wange nae ku wapalele, Omwene, emanya lange [nOmukulili] wange.” — Eps. 19:14.
14. PavaEfeso 4:30, 31, otu na okweefa po shike?
14 Otu na okweefa po onya, ekeshuko, omatukano nosho yo owii keshe. Konima eshi Paulus a li a londwela shi na sha nokunyikifa omhepo yaKalunga oluhodi, okwa ti: “Onya keshe, ekeshuko nehandu, efulakato netukano, owii keshe nau kale kokule nanye.” (Ef. 4:30, 31) Tu li ovanhu inava wanenena, atusheni otwa pumbwa okulonga noudiinini opo tu kale hatu pangele omadiladilo nosho yo eenghatu detu. Ngeenge otwa efa tu kwatwe ‘konya, kekeshuko, kehandu nokefulakato,’ ohatu ka nyikifa oluhodi omhepo yaKalunga. Ohatu ka nyikifa yo oluhodi omhepo yaKalunga ngeenge otwa kala hatu kwatele vamwe onghone noinatu hala okupanga ombili navo ngeenge ve tu ninga nai. Ngeenge otwe lipwililikile omayele Ombibeli, oshi na oupu tu kulike oikala oyo tai dulu oku tu ningifa tu nyone komhepo iyapuki notashi dulika tu ka mone oilanduliko ya nyika oshiponga.
15. Oshike tu na okuninga po ngeenge vamwe ve tu ninga nai?
15 Otu na okukala tu na oukaume, ovananghenda nohatu diminafana po. Paulus okwa ti: “Kalafaneni mu noukaume nokufilafana onghenda nokudiminafana po omatimba, ngaashi Kalunga e mu dimina po muKristus.” (Ef. 4:32) Nokuli nonande otwa yahamekwa neenghono kuvamwe molwaashi ve tu ninga nai, natu va dimine po ngaashi Kalunga he tu dimine po. (Luk. 11:4) Natu tye nee ngeno omwiitaveli mukwetu okwe tu popila mowii. Opo tu kandule po oupyakadi oo, otu na okuya kuye. Omwiitaveli mukwetu oo otashi dulika a ulike kutya okwa nyika oluhodi shili nota pula ediminepo. Otu na oku mu dimina po, ndele otwa pumbwa okuninga shihapu shihe fi ashike osho. Leviticus 19:18 okwa ti: “Ovanhu vomoshiwana shoye ino va kwatela onghone noino va tonda, ndelenee hola omukweni ngaashi u lihole mwene. Aame Omwene.”
Otwa pumbwa okukala oupafi
16. Yandja oshihopaenenwa osho tashi ulike kutya otashi dulika twa pumbwa okuninga po omalunduluko onhumba opo tuha nyikife oluhodi omhepo yaJehova.
16 Otashi dulika tu yelekwe tu ninge oinima yonhumba oyo inai hokiwa kuKalunga, nokuli nongeenge tu li ofye atuke. Pashihopaenenwa, omumwatate wonhumba otashi dulika a kala ta pwilikine keemusika tadi limbililike. Hauxuuninwa, eliudo laye ola kala tali mu nyenyetele molwaashi a kala te lipwililikile omayele Ombibeli oo haa yandjwa okupitila moishangomwa ‘komupiya omudiinini nomunaendunge.’ (Mat. 24:45) Otashi dulika a ilikane kombinga youpyakadi waye oo notashi dulika a dimbuluke eendjovo daPaulus odo di li mOvaefeso 4:30. Opo nee okwa tokola toko aha ninge sha osho tashi nyikifa omhepo yaKalunga oluhodi, nokweefa po okupwilikina keemusika odo tadi limbililike. Jehova ota ka nangeka noupuna eenghendabala domumwatate oo. Onghee hano, natu twikileni alushe okuhenuka okunyikifa omhepo yaKalunga oluhodi.
17. Oshike tashi dulu okuningwa po ngeenge katu li oupafi noihatu ilikana?
17 Ngeenge katu li oupafi noihatu ilikana, ohatu ka kufa ombinga moinima inai koshoka ile ya puka, oyo tai ka nyikifa oluhodi omhepo iyapuki. Molwaashi omhepo iyapuki yaJehova ohai imike omaukwatya oo e li metwokumwe nomaukwatya aye, otai dulu okunyikifwa oluhodi ile okunyematekwa, oshinima osho inatu hala okuninga nandenande. (Ef. 4:30) Ovanongo vomishangwa Ovajuda vomefelemudo lotete ova li va nyona molwaashi ova li tava ti kutya Jesus ota longo oikumwifilonga keenghono daSatana. (Lesha Markus 3:22-30.) Ovatondi vaJesus va tya ngaho ova li tava “sheke Omhepo Iyapuki,” nokungaho ova nyona enyono olo itali dulu okudiminwa po. Inatu hopaenena nande oikala ya tya ngaho!
18. Ongahelipi hatu dulu okushiiva kutya inatu nyona enyono olo itali dulu okudiminwa po?
18 Inatu hala nandenande okunyona enyono olo itali dulu okudiminwa po. Onghee hano, natu kaleke momadiladilo osho Paulus a popya kombinga yokuhanyikifa oluhodi omhepo iyapuki. Ndele mbela ongahelipi ngeenge otwa nyona sha kwata moiti? Ngeenge otwe livela ombedi notwa kwafelwa kovakulunhuongalo, ohatu dulu okufika pexulifodiladilo kutya Kalunga okwe tu dimina po noinatu nyona komhepo iyapuki. Ohatu dulu yo okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki meenghedi dimwe vali kekwafo laKalunga.
19, 20. (a) Oinima imwe ilipi oyo tu na okuhenuka? (b) Otu na okukala twa tokola toko okuninga shike?
19 Kalunga oha longifa omhepo yaye iyapuki opo a xumife komesho ohole, ehafo noukumwe mokati koshiwana shaye. (Eps. 133:1-3) Onghee hano, otu na okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki mokuhakufa ombinga molwaambo ile mokupopya oinima oyo tai dinifa ovafita ovo va nangekwa po okupitila momhepo iyapuki. (Oil. 20:28; Jud. 8) Ponhele yaasho, otu na okuxumifa komesho oukumwe notu na okukala twa fimanekafana meongalo. Onghee hano, otu na okuhenuka okulitukula moungudu ovo va kwatela mo ashike ookaume ketu meongalo. Paulus okwa ti: “Ohandi mu kumaida, ovamwatate, omolwedina lOmwene wetu Jesus Kristus, amushe mu kale kumwe mu nondaka imwe, nye mu ha kale mwa tukauka mokati keni, ndelenee mu kale hamu udafana meendunge dimwe nomokudiladila shimwe.” — 1 Kor. 1:10.
20 Jehova okwa hala nota dulu oku tu kwafela tu henuke okunyikifa oluhodi omhepo yaye. Natu kale hatu ilikana tu pewe omhepo iyapuki nokukala twa tokola toko tuhe i nyikife oluhodi. Natu twikile okukala hatu “kunu mOmhepo,” hatu kongo ewiliko lomhepo iyapuki twa mana mo, paife nofiyo alushe.
Oto nyamukula ngahelipi?
• Okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki yaKalunga osha hala okutya shike?
• Ongahelipi omunhu oo e liyapulila Jehova ta dulu okunyikifa oluhodi omhepo yaye?
• Omeenghedi dilipi hatu dulu okuhenuka okunyikifa oluhodi omhepo iyapuki?
[Efano pepandja 30]
Natu kale hatu kandula po okuhaudafana diva
[Efano pepandja 31]
Oiimati ilipi tai faneke okupopya kwoye?