Neriuut asanninnerlu uterpata
ANGAJOQQAAT, ilinniartitsisut allallu inuusuttunut attuumassuteqartut misiutiginngilaat namminneq, inuusuttut allalluunniit silarsuaq allanngortissinnaanngikkitsik. Nukiit sakkortuut kuussuartut supisutut ittut atuupput, kialuunniillu unitsissinnaanngilai. Taamaakkaluartorli inuusuttut pilluarnerunissaannut, peqqinnerunissaannut avatangiisiminnullu naapertuunnerulernissaannut tamatta sorpassuartigut suleqataasinnaavugut.
Pinaveersaartitsineq katsorsaaniarnermit pitsaanerummat angajoqqaat isumaliutigeqqissaartariaqarpaat inooriaasertik tulleriiaareriaasertillu qanoq ilillutik meeqqat isumaannik ileqquinillu ilusilersueqataasinnaanersut. Asanninneq toqqissisimanerlu angerlarsimaffimmi atuutitikkaanni isumannaassuseq imminut aserornartumik ileqqoqarnermik pinaveersaartitsinnaalluarnerpaasoq meeqqanut tunniunneqartarpoq. Inuusuttut pisariaqartinnerpaasaat tassaavoq tusarnaarneqarnissaq. Angajoqqaat tusarnaarumanngippata immaqa allat kissaatiginannginnerusunik pissusillit tusarnaarumassapput.
Ullumikkut angajoqqaanut tamanna qanoq isumaqarpa? Meeqqat pisariaqartikkaangassuk piffissaqarfigisariaqarpaat — mikisunnguuneranniilli taamaaliortariaqarput. Tamanna ilaqutariit ilarpassuinut oqitsuunngilaq. Amerlasuutigut angajoqqaat allatut ajornaraangat tamarmik suliffeqartariaqartarput. Meeqqatik piffissaqarfiginerujumallugit pilliuteqarnissaminnut piumassuseqarlutillu periarfissaqarsimasut amerlanertigut akissarsiassaq pisarpaat ernitik panitillu inuunerminni ingerlallualeraangata. Siusinnerusukkulli oqaatigineqareersutut, angajoqqaat sapinngisartik tamaat ilungersuuteqarsimagaluaraangataluunniit, ajornartorsiutinik annertuunik pilersoqarsinnaasarpoq.
Ikinngutit inersimasullu allat ikiuisinnaapput
Angajoqqaat meeqqaminnut isumassuisut sorsunnerup, pinngitsaaliilluni arneriffiginninnerup meeqqanillu atornerluinerup kingunipilui millisarumallugit immikkut ittumik ilungersortariaqarput. Inuusuttut misigisimasaminnik taama ittunik kingunipilutsitsisut immaqa allaat ikiorniarneqaraluarnerminnut ajunngitsumik qisuariarneq ajorput. Piffissarujussuaq nukippassuillu tamatumunnga atortariaqarsinnaasarput. Inuusuttunilli ajattuineq ajornartorsiutaannilluunniit suusupaginninneq silatusaarnerunaniluunniit asannittuliornerunngilaq. Misigissutsikkut nukissavut suli amerlanerusut atorsinnaannginnerpavut navianartorsiortut asanninnermik inussiarnernermillu pisariaqartitaannik ersersitsivigalugit?
Angajoqqaaginnaanngitsut aammattaarli ikinngutit qatanngutillu eqqumaniaqqissaartariaqarput inuusuttuni ajuallaqqajaanermut immaqalu misigissutsikkut sanngiilleqqajaanermut ersiutaasinnaasunik malussarniarlutik. (Takuuk ilanngussaq „Immikkut ilisimasalimmit ikiorneqarnissaq pisariaqarpoq“, qupperneq 8-miittoq.) Taamaattoqarneranik malussaraanni tusarnaarasuartariaqarpoq. Ajornanngippat inuusuttut ernumassutillit oqaluttuartinniarsarisariaqarput inussiarnersumik, piviusumik ikinngutaanermik ersersitsisumik, aperisarnerisigut. Ikinngutit qanigisallu tatigisat angajoqqaat artornartorsiorneranni annertoqqusersorsinnaavaat, soorunami angajoqqaatut pisussaaffiannik arsaanngikkaluarlugit. Inuusuttut imminorniartarnerat amerlasuutigut tassaasarpoq naalliulluni ilungersorlunilu sammineqarnissamik qinuneq — angajoqqaanit sammineqarnissamik qinuneq.
Inuusuttunut tunissutigineqarsinnaasut pitsanerpaartaat tassaavoq siunissamik pilluarnartumik neriuut aalajaatsoq, inuunissamut pissutissaq. Qanittukkut silarsuup pitsaanerusup atuutilernissaanik Biibilip neriorsuutaanik inuusuttorpassuit paasinnilersimapput.
Imminornissaraluamit annaanneqarneq
Arnaq inuusuttoq Japanimeersoq imminornissaminik arlaleriarluni eqqarsaateqartarsimasoq ima oqaluttuarpoq: „Qassinimmitaava taamaaliornissara kissaatigisimagaluarpara? Mikisunnguugallarama tatigisannit kinguaassiuutitigut atornerlunneqartarsimavunga. . . . Piffissami qaangiutereersumi pappilissamut ’toqorusuppunga’ allattarsimangaarakku eqqaamanngilaraluunniit qasseriarlunga taamaaliorsimanerlunga. Kingorna Jehovamut nalunaajaasunngorpunga maannalu piffissaq tamaat oqaluussisartutut kiffartorlunga, taamaaliorusunnerli ilaannikkooriarluni qaffaqqittarpoq. . . . Jehovalli inuutittuarpaanga, misigisarpungalu sallaatsumik oqarfigisaraanga: ’Inuujuarit’.“
Niviarsiaraq 15-inik ukiulik Ruslandimeersoq ima oqaluttuarpoq: „Arfineq-pingasunik ukioqarlunga misigilerpunga atorfissaqartinneqarnanga. Angajoqqaakka uannik oqaloqateqarnissaminnut piffissaqanngillat, ajornartorsiutikkalu nammineerlunga aaqqinniartarpakka. Matoqqasunngorpunga. Ilaquttakka kamaattuaannalerpakka. Taava imminornissara eqqarsaatigisalerpara. Ilumut qujanaqaaq Jehovap nalunaajaasui naapissimagakkit!“
Cathyp Australiameersup maanna 30-t sinnerlugit ukioqartup ersersippaa nikallorneq neriunnermik taarserneqarsinnaasoq, ima oqarluni: „Imminoriassutigisinnaasakka assigiinngitsut eqqarsaatigisarsimavakka, naggataatigullu imminoriarlunga. Silarsuaq manna ajoqusiinernik, kamannermik siunertaqanngissutsimillu ulikkaartoq qimakkusuppara. Tarnikkut nanertisimangaarama ’aasiaap qassutaanit’ napitiffigisimasattut misigisannit aniguinissara ajornakusoorpoq. Taamaattumik taamanikkut misigaanga allatut ajornartumik imminortariaqarlunga.
Tusaqqaarakku nunarsuaq paratisiinngorsinnaasoq kikkut tamarmik eqqisseqatigiillutik pilluarlutillu inuuffigisaat, assut nuannerunartippara. Kisianni takorluugaannartut piviusunngortinneqarsinnaanngilluinnartutut isigaara. Jehovalli inuunermik isiginnittaasia taassumalu isaani qanoq naleqartiginerput arriitsumik paasiartulerpara. Siunissamut ilumut neriuutissaqarnera isumalluarfigiartuaalerpara. Naggataatigullu ’aasiaap qassutaanit’ aniguivunga. Tamannali oqitsuunngilaq. Ilaannikkooriarlunga tarnikkut nanertisimarujussualertarpunga, neriuutaaruttutullu misigilersarlunga. Jehova Guutimilli isumalluarfiginninnera iluaqutigalugu taassumunnga qanilliartorpunga toqqissiartorlungalu. Uannut iliuuserisimasai tamaasa pillugit Jehova qutsavigingaarpara.“
Inuusuttut akornanni toqusoqartarunnaarpat
Biibilimik atuaqqissaarnikkut inuusuttut paasilersinnaavaat qilanaarisassaqarlutik — tassa kristumiup apustili Paulusip ’inuunermik piviusumik’ taasaanik. Taassuma Timoteus inuusuttoq ima siunnersorsimavaa: ’Silami matumani pisuusut inakkit . . . pisuussutit allanngujaqisut isumalluutigeqqunagit Guutili isumalluutigeqqullugu, taassuma atugassatsinnik sunik tamanik tuningaartarmatigut, ajunngitsulioqqullugillu ajunngitsulianik pisuunngoqqullugit, . . . taamaalillutik piumaartussakkut tunngaviulluassasumik qimatulissammata, inuuneq piviusoq tigusinnaaqqullugu.’ — 1 Timûtiuse 6:17-19.
Paulusip siunnersuutaa iluamik oqaatigissagaanni tassaavoq inoqativut soqutigisariaqarivut, siunissamik qularnaatsumik neriuuteqalernissaannik ikiorlugit. ’Inuuneq piviusoq’ tassaavoq silarsuassami nutaami, ’qilassami nutaami nunassamilu nutaami’, inuuneq Jehovap neriorsuutigisaa. — 2 Pîtruse 3:13.
Inuusuttorpassuit navianartorsiorsimagaluartut paasisimavaat ikiaroortarluni kanngunartuliortarlunilu inooriaaseq tassaasoq aqqut sangujoraartoq toqumut sammisoq, imminornerlu tassaannaasoq aqqutip tamatuma avalequtaa. Paasisimavaat silarsuaq manna sorsunnernik, umissuinermik, pinerliinermik, asannissuseqannginnermillu ulikkaartoq erniinnaq peerutissasoq. Paasisimavaattaaq silarsuaq maannakkut atuuttoq annaanneqarsinnaanngitsoq. Upperilersimavaat Guutip naalagaaffia neriuutissatuarigipput, tamannalu pilersitsissasoq silarsuarmik inuusuttut utoqqaalluunniit Guutimut naalakkusuttut qaqugumulluunniit toqusariaaruffissaannik — imaluunniit toqorusuttariaaruffissaannik. — sarĸúmersitat 21:1-4. (gE 8/9 98)
[Qupp. 8-mi ungalusaq]
Immikkut ilisimasalimmit ikiorneqarnissaq pisariaqarpoq
The American Medical Association Encyclopedia of Medicine-mi oqaatigineqarpoq „imminornerit tamarmik 90 procentii tarnikkut nappaateqarnermik pissuteqartut“. Tamatumunnga atatillugu taagorneqarput nappaatit soorlu tarnikkut nanertisimarujussuarneq (15 procentit missaat), skizofreni (10 procentit missaat), imigassamik pinngitsuuisinnaannginneq (7 procentit missaat), psykopati (5 procentit missaat) kiisalu sianiutiluutit assigiinngitsut (5 procentimit ikinnerusut). Qinerlerfissiami tassani ima siunnersuuteqarpoq: „Imminoriaraluarnerit tamarmik suusupagineqassanngillat ilumoorullugillu iliuuseqarfigisariaqarlutik. Imminoriaraluartut 20-30 procentii ukiup ataatsip ingerlanerani imminoriaqqittarput.“ Dr. Jan Fawcett ima allappoq: „USA-mi imminortut tamarmik 50 procentiinit amerlanerusut tarnikkut nappaatinik katsorsaasartumik attaveqarfeqarsimanngillat.“ Qinerlerfissiami allami ima allassimasoqarpoq: „Katsorsarneqarnerup ilaa pingaarneq tassaavoq sapinngisamik piaarnerpaamik tarnip nakorsaanut, tarnikkut nanertisimanermik tunngaviusumik qaangiiniarnermi ikiuisinnaasumut, nakorsiarneq.“