Juun

Jeova ear kõjeraam̦m̦an Kũrjin ro jinoin ke rar kõm̦m̦an ukoktak ekkar ñan men ko rar wal̦o̦k. Ekkã an kar ro jet jum̦ae im kaeñtaan er, jet iien ilo iien ko rar jab kõtmãni. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan Barnebas im rijjilõk Paul ke rar kwal̦o̦k naan ilo Listra. Ilo jinoin, armej ro rar karwaineneik er im roñjake er. Bõtab tokãlik, ri-jum̦ae ro “rar kareel jarlepju eo,” im jet iaan armej ro me rar karwaineneik er rar oktak im kade Paul im ipere ñan nabõjin bukwõn eo kõnke rar l̦õmn̦ak bwe emej. (Jrb. 14:19) Meñe ãindein, ak Barnebas im Paul rar etal ñan jikin ko jet im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aer kwal̦o̦k naan. Ta tõprak ko rar loi? Rar “jipañ elõñ armej ñan erom ri-kal̦oor,” im naan ko aer im joñak ko aer rar kõkajoore rũttõmak ro m̦õttaer. (Jrb. 14:​21, 22) Elõñ rar bõk tokjãn jãn joñak eo an Barnebas im Paul kõnke rar jab ebbweer meñe ro jet rar jum̦ae im kaeñtaan er. El̦aññe jejjab ebbweer im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ad kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ej kajjitõk kõj ñan kõm̦m̦ane, jenaaj lo jeraam̦m̦an. w23.04 16 pãr. 13-14

Ilo aolepen mour eo an Kiiñ Devid, ear lõñ an ri-kõjdat im rar lukkuun lãj, im ekkã an jar ñan Jeova im kajjitõk jipañ jãne. Devid ear lukkuun tõmak bwe Jeova ear roñjake im uwaaki jar ko an. Kwe bareinwõt kwõmaroñ lukkuun tõmake men in. Baibõl̦ eo aj kaalikkar ñan kõj bwe Jeova emaroñ letok mãlõtlõt im kajoor eo jej aikuji ñan kijenmej wõt. Emaroñ kõjerbal baam̦le eo ad ilo tõmak ekoba ro rejjab karejar ñane ilo tõre in ñan jipañ kõj. Meñe ejjab aolep iien Jeova ej uwaaki jar ko ad ilo wãween eo jej kõtmãne, ak jejel̦ã bwe enaaj uwaake kõj. Enaaj letok ñan kõj men eo ejejjet ñan aikuj ko ad ilo iien eo em̦m̦antata. Kõn men in, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jar im lõke bwe Jeova enaaj lale im kõjparok eok kiiõ im bwe enaaj katõprak ‘kõn̦aan ko an men otemjej remour’ ilo lal̦ eo ekããl.—Sam 145:16. w23.05 8 pãr. 4; 13 pãr. 17-18

Em̦m̦an ñan l̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an ko kwõnaaj bũki ãlikin am̦ tõpare juon mejãnkajjik. Ta jeraam̦m̦an ko kwõmaroñ l̦õmn̦ak kaki ikijjeen mejãnkajjik eo am̦? El̦aññe mejãnkajjik eo am̦ ej ekkejell̦o̦k ñan am̦ riit Baibõl̦ ak jar, l̦õmn̦ak kõn an nãj men in kõkajoore jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova. (Sam 145:​18, 19) El̦aññe mejãnkajjik eo am̦ ej ñan kaddekl̦o̦k juon iaan kadkad ko an Jeova, l̦õmn̦ak kõn wãween an nãj kakõm̦anm̦anl̦o̦k jem̦jerã eo am̦ ippãn ro jet. (Kol. 3:14) Kwõmaroñ ke je juon laajrak kõn aolep un ko unin am̦ kõn̦aan tõpare mejãnkajjik eo am̦? Ekkeini am̦ lale laajrak in. Bareinwõt, jol̦o̦k iien ippãn ro me renaaj jipañ eok ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦. (JK. 13:20) Ilo m̦ool, kõj aolep ewõr iien ko me ejjab lukkuun kajoor kõn̦aan eo ad ñan tõpare mejãnkajjik eo ad. Men in ej ke mel̦el̦ein bwe jejjab maroñ tõpare mejãnkajjik eo ad? Jaab. Jemaroñ kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik eo ad meñe ilo iien ko ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan kõm̦m̦ane men in. Alikkar bwe eban pidodo. Bõtab kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ ñe kwõtõpar mejãnkajjik eo am̦. w23.05 27-28 pãr. 5-8

Ad jel̦ã bwe jej ineeki eddo ko rej wal̦o̦k jãn wõt pepe ko ad, men in emaroñ kõm̦akũt kõj ñan kwal̦o̦k jerawiwi ko ad, kajim̦we likjab ko ad, im jipañ kõj ñan jab bar ãliji bõd ko ad. Ad kõm̦m̦ane men kein remaroñ jipañ kõj ñan pãdwõt ilo iãekwõj eo ñan mour. El̦aññe kwaar kõm̦m̦ane juon pepe enana, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? Kwõn kile bwe kwõjjab maroñ ukote men eo ear wal̦o̦k. Jab kõjerbale iien im maroñ ko am̦ ñan kajjioñ kam̦ool bwe ejjab nana men eo kwaar kõm̦m̦ane ak kajjioñ n̦aruon ro jet. Ijello̦kun am̦ kõm̦m̦ane men in, kile bõd ko am̦ im kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo wãween eo kwõj pãd ie kiiõ. El̦aññe enana bõklõkõt eo am̦ kõn bõd eo kwaar kõm̦m̦ane, kwõn kõttãik eok ñan Jeova im jar ñane, kwal̦o̦k bõd eo am̦, im kajjitõk ippãn bwe en jol̦o̦k am̦ bõd. (Sam 25:11; 51:​3, 4) Jol̦o̦k am̦ bõd ippãn ro kwaar bõd n̦ae er, im el̦aññe ekkar, kwõn bõk jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia. (Jem. 5:​14, 15) Katak jãn bõd ko am̦, im kajjioñ kate eok ñan kõjparok bwe kwõn jab bar ãliji ejja likjab kein wõt. Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, kwõmaroñ lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj kwal̦o̦k tũriam̦o ñan kwe im enaaj lewaj jipañ eo kwõj aikuji.—Sam 103:​8-13. w23.08 28-29 pãr. 8-9

Jihoiada ear jipañ Kiiñ Joash bwe en juon armej em̦m̦an. Tokjãn men in, ke kiiñ in ear dik wõt ear kõn̦aan kabuñbũruon Jeova. Bõtab, ãlikin an kar Jihoiada mej, Joash ear roñjake irooj ro me rar jum̦ae Jeova. (2 Kro. 24:​4, 17, 18, UBS) Meñe Jeova ear lukkuun bũrom̦õj im metak, ak elõñ alen an kar “jilkinl̦o̦k ro ri-kanaan ñan er, bwe ren bar kõjepl̦aaktok er . . . , a rem̦akoko in eo̦roñ” ri-kanaan ro An. Rar bareinwõt jab roñjake l̦eo nejin Jihoiada etan Zekaraia, eo me ekar juon ri-kanaan im bũrij an Jeova. Ejjab men in wõt ak ear nukũn Joash (erro ej cousin). Bareinwõt Kiiñ Joash ear karõk bwe ren m̦ane Zekaraia. (2 Kro. 22:11; 24:​19-22) Joash ear jab wõnm̦aanl̦o̦k wõt im mijake Jeova. Jeova ear ba: “Ro rej kõjekdo̦o̦n Eõ, Inaaj kõjekdo̦o̦n er.” (1 Sa. 2:30) Juon jarin tarin̦ae an ri-Siria ro me ejjab lõñ uwaaer rar bõk anjo̦ ioon jarin tarin̦ae eo “ekanooj l̦ap” an Joash, im ear ‘l̦ap an kinejnej’ ak jorrããn jãn er. (2 Kro. 24:​24, 25) Innem, ri-jerbal ro an make rar m̦ane ñan mej kõn an kar m̦ane Zekaraia. w23.06 18 pãr. 16-17

Rijjilõk Paul ear jol̦o̦k jidik iien ilo Epesõs im ear kwal̦o̦k naan im katakin armej ro kõn ennaan eo em̦m̦an. (Jrb. 19:​1, 8-10; 20:​20, 21) Ear lukkuun yokwe ro jein im jatin im ear kõn̦aan jipañ er bwe ren tiljek wõt ñan Jeova. M̦okta jãn an kar ri-Epesõs ro me Paul ear jejel̦o̦k ñan er katak kõn m̦ool eo im erom Kũrjin ro, rar tõmak ilo katak ko an kabuñ ko reriab im mel̦el̦e ko me rej ekkejell̦o̦k ippãn anijnij. Armej ro ilo Epesõs rar mour ettoon im rar jab jo̦o̦k kõn m̦anit ko renana rar kõm̦m̦ani. Ekkã aer kõjerbali naan ko rettoon ilo im̦õn iukkure ko im kwõjkwõj ko an kabuñ. (Eps. 5:3) Elõñ iaan ri-Epesõs ro ear “jako aer kile men ko rem̦m̦an.” Ilo kajin Grik naan kein rej mel̦el̦ein bwe “rar jab bũrom̦õj” kõn kõm̦m̦an ko aer. (Eps. 4:​17-19) M̦okta jãn aer kar jel̦ã ta ko rejim̦we im rebõd, ri-Epesõs ro rar jab bũrom̦õj kõn kõm̦m̦an ko aer renana. Eñin unin Paul ear maroñ ba bwe “l̦õmn̦ak ko aer remarok im rein rejenolo̦k jãn mour eo jãn Anij.” Meñe ãindein, ak jet iaan ri-Epesõs ro rar ilo̦k jãn marok. w24.03 20 pãr. 2; 21 pãr. 4-6

Gideon ear aikuj lukkuun kate ke ear jerbal ãinwõt ri-tõl eo an ri-Israel ro. Ke ri-Midian ro rar ko lukwõl̦pãn aer tarin̦ae ilo boñ, Gideon ear kõpl̦e er jãn kom̦lal̦ Jezriel l̦o̦k ñan Reba Jordan. (Eka. 7:22) Gideon ear ke bõjrak ke ear tõpare reba in? Jaab! Meñe ear m̦õk, ak e im em̦m̦aan ro doon me 300 uwaaer rar kijoone reba eo im wõnm̦aanl̦o̦k wõt m̦ae iien rar jibwe ri-Midian ro im anjo̦ ioer. (Eka. 8:​4-12) Gideon ear lõke bwe Jeova enaaj kõkajoore, im eñin men eo Jeova ear kõm̦m̦ane. (Eka. 6:​14, 34) Juon iien, Gideon im em̦m̦aan ro doon rar ettõr im kõpl̦e kiiñ ro ruo an ri-Midian ro me remaroñ kar uwe ioon kamel̦ ko. (Eka. 8:​12, 21) Bõtab, ikijjeen jipañ eo jãn Anij, ri-Israel rein me rar lukkuun kate er rar bõk anjo̦. Ãindeinl̦o̦k wõt, em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ bar atartar ioon Jeova, eo “ejjab kijel̦o̦k, im ejjab m̦õk.” Enaaj lel̦o̦k ñan er kajoor ilo iien ko rej aikuji.—Ais. 40:​28, 29. w23.06 6 pãr. 14, 16

Jemaroñ kõm̦m̦an bwe bũruod en jutak pen jekdo̦o̦n apañ ta ko jej jelm̦aiki. Kõn men in, jen lõke Jeova. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Berak lo tõprak itok jãn an kar lõke naanin tõl ko an Jeova. Meñe ear ejjel̦o̦k wũdin juon kein tõrak ak m̦ade ilo aolepen ãneen Israel, ak Jeova ear jiroñ Berak bwe en etal im tarin̦ae n̦ae kapen eo an ri-Kenan ro etan Sisera im rũttarin̦ae ro an, ro me ear lukkuun lõñ aer kein tarin̦ae. (Eka. 5:8) Ri-kanaan Debora ear ba ñan Berak bwe en wanlal̦l̦o̦k jãn tol̦ ko im etal ñan ijo itulal̦ bwe en iioone Sisera im jariot ko an me 900 uwaaer. Meñe renaaj tarin̦ae ilo juon jikin me enaaj pidodo an rũttarin̦ae ro ilo jariot ko ettõrto-ettõrtak, ak Berak ear pokake. Ke Berak im rũttarin̦ae ro an rej wanlal̦l̦o̦k jãn Tol̦ Tebor, Jeova ear kõm̦m̦an bwe en lukkuun l̦ap an wõt. Men in ear kõm̦m̦an bwe en l̦ap an pedkat im pen an jariot ko an Sisera m̦akũtkũt, im Jeova ear kõm̦m̦an bwe Berak en anjo̦ ioer. (Eka. 4:​1-7, 10, 13-16) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova enaaj jipañ kõj bwe jen bõk anjo̦ el̦aññe jenaaj lõke E im naanin tõl ko ej litok ikijjeen doulul eo an. w23.07 18-19 pãr. 17-18

Elukkuun aorõk bwe jen meanwõd el̦aññe jekõn̦aan el̦l̦ã im mour. Ãinwõt ri-karejar ro an Jeova ilo etto, jej aikuj in meanwõd im kõttare an Jeova kajejjete kallim̦ur ko an. (Hib. 6:​11, 12) Baibõl̦ eo ej keidi kõj ñan juon ri-ekkat. (Jem. 5:​7, 8) Juon ri-ekkat ej kate ñan kallib ine ko an im utdikdiki, ijoke ejaje jejjetin ñããt eo renaaj eddek. Innem ri-ekkat in ej kwal̦o̦k meanwõd im kõttar, ej lõke bwe enaaj wõr leen keinikkan ko an. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jej poub wõt ilo jerbal ko an Jeova meñe ‘jejjab jel̦ã ñããt eo Irooj eo ad enaaj itok.’ (Matu 24:42) Jej kwal̦o̦k meanwõd im kõttar. Jej lõke bwe Jeova enaaj kajejjete aolep men ko ear kallim̦ur kaki ilo iien eo em̦õj an karõke. Ñe en kar jakol̦o̦k ad meanwõd, jemaroñ jino m̦õk in kõttar im jidik kõn jidik jino kattol̦o̦k kõj jãn m̦ool eo. Jemaroñ bar jino jibadek men ko me remaroñ kam̦õn̦õn̦õik kõj ium̦win jidik wõt iien. Bõtab, el̦aññe jej meanwõd, jemaroñ kate wõt kõj ñan jem̦l̦o̦kin im jemaroñ bõk lo̦mo̦o̦r.—Mai. 7:7. w23.08 22 pãr. 7

Ñe jenaaj keidi kanaan eo ilo Daniel 2:​41-43 ippãn kanaan ko jet ilo bokin Daniel im Revelesõn, jenaaj lo bwe ne eo ej jutak kõn Anglo-America, aelõñ eo ekajoortata ilo tõre kein ad. Ikijjeen aelõñ in ekajoor, Daniel ej ba bwe m̦õttan aelõñ eo enaaj kajoor im m̦õttan eo juon enaaj m̦õjn̦o̦. Etke enaaj m̦õjn̦o̦ m̦õttan aelõñ in? Kõnke armej ro ie, me ej kõkkar kake ãinwõt kũl̦e, rej kõm̦m̦an bwe en pen an kõjerbal kajoor eo an ãinwõt mããl. Ilo an kar Daniel kõmel̦el̦eik ettõn̦ak eo kõn ekjab eo, ewõr jet men ko raorõk jej katak. Kein kajuon, Aelõñ eo Ekajoortata ilo Lal̦ in Anglo-America em̦õj an kwal̦o̦k joñan an kajoor ilo jet wãween ko. Ñan waanjoñak, kien in ear uwaan aelõñ ko me rar bõk anjo̦ ilo Pata eo an Lal̦ Kein Kajuon im Pata eo an Lal̦ Kein Karuo. Bõtab kien in em̦õj an jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k im enaaj wõnm̦aanl̦o̦k im m̦õjn̦o̦l̦o̦k kõnke armej ro ie rej jum̦aik doon im kien eo. Kein karuo, kien in enaaj aelõñ eo ãliktata me enaaj tõl m̦okta jãn an Aelõñ eo an Anij ko̦kkure aolep kien ko an armej. w23.08 10-11 pãr. 12-13

Ewõr iien ko Devid ear lukkuun inepata kõn aolep apañ ko im wãween ko reppen ear iiooni. (Sam 18:​4, 5) Meñe ãindein, ak yokwe eo an Jeova ear kõkajoore. Jeova ear tõll̦o̦k Devid, eo m̦õttan me el̦ap an kar m̦õk ñan “mel̦aaj in ujooj” im ñan “iturin dãn ko rel̦ae.” Kõn men in, Devid ear bar kajoor im ear maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an karejar ñan Jeova ilo lañlõñ. (Sam 18:​28-32; 23:2) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt ilo rainin, “kõn jouj [eo] an Jeova jejjab jako” ak buñ ñe jej iioon apañ ko ilo mour ko ad. (Lia. 3:22; Kol. 1:11) Ekkã an kar mour eo an Devid pãd ilo kauwõtata, im ear lukkuun lõñ an ri-kõjdat me rekajoor. Bõtab, yokwe eo an Jeova ear kõm̦m̦an an jokwane wõt im ear eñjake kõjparok eo an. Devid ear kile bwe Jeova ear pãd ippãn ilo aolep wãween ko ear iiooni, im men in ear kaenõm̦m̦ane. Eñin unin ear maroñ al: “[Jeova] ear lo̦mo̦o̦r eõ jãn aõ mijak otemjej.” (Sam 34:4) Meñe Devid ear lukkuun mijak, ak ear maroñ anjo̦ ioon an mijak kõnke ear jel̦ã bwe Jeova ej yokwe e. w24.01 30 pãr. 15-17

Katak jãn pepe ko renana an Joash. Ãlikin an kar Bũrij L̦apl̦ap eo Jihoiada mej, Joash ear kããlõt ñan aetõl ro renana. (2 Kro. 24:​17, 18) Ear pepe in roñjake irooj ro an Juda me rar jab yokwe Jeova. Bõlen kwõj errã bwe Joash en kar jab aetõle l̦õm̦arein kõnke rar kõm̦m̦ani men ko renana. Bõtab ijello̦kun an ãindein, ear roñjake er. Ejjab men in wõt, ak ke juon iaan ro rilikin Joash etan Zekaraia ear kajjioñ kajim̦weiki, Joash ear karõk bwe ren m̦ane ñan mej. (2 Kro. 24:​20, 21; Matu 23:35) Men in ear juon men elukkuun nana im bwebwe! Joash ear mour ilo juon wãween ejim̦we ke ear dik, bõtab ekabũrom̦õjm̦õj bwe ear erom juon ri-jum̦ae im ri-uror. Tokãlik, ri-jerbal ro an rar m̦ane. (2 Kro. 24:​22-25) Mour eo an Joash eban kar ãindein el̦aññe en kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im roñjake Jeova im ro rej yokwe E! w23.09 9 pãr. 6

Jesus ear jel̦ã bwe rijjilõk Piter ear maroñ dãpij wõt an tiljek. Kõn men in, Jesus ear ba ñan Piter ilo jouj bwe en “jab mijak.” Kõn an kar Jesus lukkuun lõke Piter, men in ear ukot mour eo an Piter. Tokãlik, Piter im l̦eo jatin etan Andru, rar jol̦o̦k peejnej in eo̦ñõd eo aer im erom ri-kal̦ooran Messaia eo, juon pepe me ear tõll̦o̦k ñan jeraam̦m̦an ko rel̦l̦ap. (Mark 1:​16-18) Elõñ men ko rem̦m̦an Piter ear iiooni ãinwõt juon ri-kal̦ooran Christ. Ear loe an Jesus kõmour ro renañinmej, kadiwõjl̦o̦k jetõb ko rettoon, im kõjerkak ro remej. (Matu 8:​14-17; Mark 5:​37, 41, 42) Piter ear bar loe juon pijen me ej kwal̦o̦k kõn ijo kun̦aan Jesus ãinwõt juon Kiiñ in Aelõñ eo an Anij ilju im jekl̦aj, juon men me ear jab mel̦o̦kl̦o̦ke ilo mour eo an. (Mark 9:​1-8; 2 Pit. 1:​16-18) Aet, Piter ear loi men ko eban kar loi el̦aññe ear jab l̦oore Jesus. Eokwe, alikkar bwe el̦ap an kar m̦õn̦õn̦õ kõnke ear jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt eñjake ko rekabbweerer kõn e make ren kõm̦m̦an bwe en likjab jãn an loi jeraam̦m̦an kein! w23.09 21 pãr. 4-5

Ilo lõta eo an kein kajuon, rijjilõk Piter ear kõjerbale naan kein, “lukkuun yokwe doon.” Kain yokwe rot in ejjab kalbubu jejjo wõt jerawiwi, ak ej kalbubu “elõñ jerawiwi” ko. (1 Pit. 4:8) Bõlen Piter ear keememej tok iien eo Jesus ear katakin e kõn mel̦el̦ein ad jol̦o̦k an doon bõd elõñ iiõ ko m̦oktal̦o̦k. Ilo iien eo, Piter emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe elukkuun jouj kõn an m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k an eo jein ak jatin bõd “jimjuon alen.” Bõtab Jesus ear katakin e—im bareinwõt kõj—ñan jol̦o̦k an ro jet bõd “77 alen,” mel̦el̦ein ejjab aikuj jem̦l̦o̦k ad jol̦o̦k an ro jet bõd. (Matu 18:21) El̦aññe kwõj kile bwe epen am̦ jerbale naanin kakapilõk in, jab ebbweer! Ewõr iien aolep ri-karejar ro an Jeova me rejjab weeppãn epen aer jol̦o̦k an ro jet bõd. Men eo eaorõk kiiõ ej bwe kwõn kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan jol̦o̦k an eo jeim̦ ak jatũm̦ bõd im kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ippãn. w23.09 29 pãr. 12

Ilowaan lo̦jien ek eo, Jona ear ukel̦o̦k im ear lõke bwe Jeova enaaj eo̦roñ jar eo an im bwe Jeova enaaj jipañe. Tokãlik Jona ear bar jepl̦aak ñan ãne, im ear pojakin kõm̦m̦ane jerbal eo Jeova ear kajjitõk bwe en kõm̦m̦ane. (Jona 2:10–3:4) Ñe kwõj iioon juon apañ, kwõnañin ke eñjake am̦ lukkuun inepata, joñan epen am̦ kõmel̦el̦eik wãween am̦ eñjake? Ak kwõnañin ke eñjake am̦ lukkuun m̦õjn̦o̦ ak m̦õk, joñan epen am̦ katak? Keememej bwe Jeova elukkuun mel̦el̦e kõn wãween eo kwõj iioone. Innem meñe kwõj jar im kwal̦o̦k jejjo wõt naan, kwõmaroñ lõke bwe enaaj lewaj men eo kwõj aikuji. (Eps. 3:20) El̦aññe kwõjjab maroñ riit ak katak Baibõl̦ kõn am̦ nañinmej, m̦õk, ak lukkuun inepata, kwõmaroñ roñjake rekoot in eoon ko jãn Baibõl̦ ak juon iaan bok ko ad. Kwõmaroñ bar roñjake juon iaan al ko ad ak alwõje pijain alwõj ko ilo jw.org. Ñe kwõj jar ñan Jeova im pukot uwaakin jar ko am̦ jãn ekkan ko ilo kõkkar me ej litoki, kwõj kõtl̦o̦k bwe en kõkajoore eok. w23.10 13 pãr. 6; 14 pãr. 9

Im̦õn kõppãd eo im tampel̦ ko me kar kalõke tokãlik ilo Jerusalem ear juon wõt jekjekier ilowaan. Ilowaan im̦õn kõppãd eo ear wõr ruo ruum̦ ko—“Jikin Kwõjarjar” im “Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar”—im kar kõjenolo̦k ruum̦ kein ikijjeen juon katiiñ elõñ kõl̦ar ko ie. (Hib. 9:​2-5; Ex. 26:​31-33) Ilowaan Jikin Kwõjarjar eo ear wõr juon jurõn l̦aam̦ kõm̦m̦an jãn gold, juon lokatok in ittil menin kaijurjur ko, im juon tebõl̦ in bũreet ko em̦õj aji. “Bũrij ro em̦õj kapit er” wõt rar maroñ del̦o̦ñ ilowaan Jikin Kwõjarjar eo ñan kõm̦m̦ani jerbal ko aer rekkwõjarjar. (Bõn. 3:​3, 7, 10) Tõptõp in kallim̦ur eo kar kõm̦m̦an jãn gold me ear kaalikkar an Jeova pãd ippãn ri-Israel ro, ear pãd ilowaan Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar. (Ex. 25:​21, 22) Kar bũrij l̦apl̦ap eo wõt ear mãlim an l̦e jãn katiiñ eo im del̦o̦ñel̦o̦k ilowaan Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar ilo Raanin Kõllaajrak eo juon alen kajjojo iiõ. (Liv. 16:​2, 17) Ear del̦o̦ñ kõn bõtõktõkin menninmour ko ñan jeorl̦o̦k jerawiwi ko an make im bar jerawiwi ko an aelõñin Israel. Ãlikin jet iien, Jeova ear kaalikkar ta lukkuun mel̦el̦ein men kein ilowaan im̦õn kõppãd eo.—Hib. 9:​6, 7. w23.10 27 pãr. 12

Elõñ alen an Baibõl̦ eo jiroñ kõj ñan “yokwe doon.” (Jon 15:12; Rom 13:8; 1 Tes. 4:9; 1 Pit. 1:22; 1 Jon 4:11) Bõtab, yokwe ej juon eñjake ilo bũruod, im ejjel̦o̦k en̦ emaroñ lo kobban bũruod. Innem ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej yokwe ro jeid im jatid? Ikijjeen naan ko jej ba im kõm̦m̦an ko ad. Elõñ wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k ñan ro jeid im jatid bwe jej yokwe er. Erkein ej jet iaan wãween ko: “Kom̦win kõnono m̦ool” ñan doon. (Zek. 8:16) Kom̦win “aenõm̦m̦an wõt ippãn doon.” (Mark 9:50) Kom̦ eo m̦oktata kom̦win “kwal̦o̦k kautiej ñan doon.” (Rom 12:10) “Kom̦win karwaineneik doon.” (Rom 15:7) Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “jol̦o̦k an doon bõd.” (Kol. 3:13) “Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ineek apañ ko an doon.” (Gal. 6:2) “Kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaenõm̦m̦an doon.” (1 Tes. 4:18) “Wõnm̦aanl̦o̦k wõt . . . im kõketak doon.” (1 Tes. 5:11) “Jar kake doon.”—Jem. 5:16. w23.11 9 pãr. 7-8

Kajjojo raan, jej kõm̦m̦ani pepe ko me ej menin aikuj ñan kwal̦o̦k bwe ekajoor tõmak eo ad. Ñan waanjoñak, jej kõm̦m̦ani pepe ko kõn ro jej kõm̦m̦ao ippãer, menin kam̦õn̦õn̦õ ko, jikuul̦, mourin m̦are, ajri ro, im ikijjeen jikin jerbal. Em̦m̦an ñe jej kajjitõk ippãd make: ‘Jokãlõt ko aõ rej ke kwal̦o̦k bwe ij lukkuun tõmak bwe eban to an pãd jukjukun pãd in im m̦õttan jidik lal̦ eo ekããl an Anij enaaj bõk jikin? Ak ij ke l̦oori jokãlõt ko an ro me rej tõmak bwe mej ej jem̦l̦o̦kin men otemjej?’ (Matu 6:​19, 20; Luk 12:​16-21) Jenaaj kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦antata ñe jej kõkajoore tõmak eo ad bwe m̦õttan jidik enaaj itok lal̦ eo ekããl. Jej bareinwõt iioon apañ ko me ej menin aikuj ñan kwal̦o̦k bwe ekajoor tõmak eo ad. Jemaroñ jelm̦ae an ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj, nañinmej ko rel̦l̦ap, ak men ko jet me remaroñ kõm̦m̦an bwe jen ebbweer. Ilo jinoin, bõlen jaar l̦õmn̦ak bwe jemaroñ kijenmej ium̦win apañ eo jej jelm̦aiki. Bõtab ekkã an apañ rot kein aetok kũtieer, kõn men in ej aikuj kajoor tõmak eo ad bwe jen maroñ kijenmej wõt im wõnm̦aanl̦o̦k ilo ad karejar ñan Jeova ilo lañlõñ.—1 Pit. 1:​6, 7. w23.04 27 pãr. 4-5

Jeova ej kõtmãne bwe jen jerbali jar ko ad. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid em̦m̦aan emaroñ jar im kajjitõk bwe Jeova en jipañe ñan kajjitõk an raanin kakkije jãn jikin jerbal eo an bwe en maroñ etal ñan juon kweilo̦k el̦ap. Ewi wãween an Jeova maroñ uwaake jar eo an? Emaroñ lel̦o̦k ñan eo jeid im jatid peran bwe en maroñ kepaake bo̦o̦j eo an. Meñe ãindein, ak in jeid im jatid enaaj baj aikuj etal ippãn bo̦o̦j eo an im kwal̦o̦k kajjitõk eo an ñane. Bõlen enaaj aikuj kajjitõk elõñ alen. Emaroñ bareinwõt ba bwe em̦õn̦õn̦õ in jerbal ilo bar juon raan ak bõk raanin kakkije ko an im rejjab aikuj kõl̦l̦ãiki. Jeova ej kõtmãne bwe jen keini ad jar kõn men ko jej inepata kaki. Ikijjeen naan ko an Jesus, jej lo bwe jeban kajju lo uwaakin jet iaan men ko jej jar kaki. (Luk 11:9) Kõn men in, kwõn jab ebbweer! Buul̦ jar im ekkeini am̦ kõm̦m̦ane men in. (Luk 18:​1-7) Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jej kwal̦o̦k ñan Jeova bwe ej juon men el̦ap an aorõk ippãd. Jej bareinwõt kwal̦o̦k ad tõmak bwe ewõr an maroñ ñan jipañ kõj. w23.11 22 pãr. 10-11

Jeova ear kallim̦ur ñan Ebream bwe aelõñ ko ipel̦aakin lal̦ in renaaj jeraam̦m̦an kõn juon ineen ak nejin. (Jen. 15:5; 22:18) Kõnke Ebream ear lukkuun tõmak ilo Anij, ear lukkuun lõke bwe kallim̦ur in An enaaj jejjet kũtien. Meñe ãindein, ak ke ear 100 an Ebream iiõ im lio pãleen ear 90 an iiõ, ejjañin kar wõr nejierro ajri. (Jen. 21:​1-7, UBS) Ijoke, Baibõl̦ ej ba: “[Ebream] ear kõjatdikdik wõt im tõmak bwe enaaj erom jemãn elõñ aelõñ.” (Rom 4:18) Jejel̦ã bwe men in me Ebream ear kõjatdikdik kake ear jejjet kũtien. Ear l̦otak l̦adik eo nejin me eto an kõttare etan Aisak. Etke Ebream ear lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj kajejjet kallim̦ur eo An? Kõnke ear lukkuun epaak kõtaan eo an Ebream ippãn Jeova, “ear lukkuun tõmak bwe Anij enaaj kajejjete kallim̦ur eo an ñane.” (Rom 4:21) Jeova ear buñbũruon ippãn Ebream im Ear watõke ãinwõt juon eo ewãnõk kõn tõmak eo an.—Jem. 2:23. w23.12 8 pãr. 1-2

Juon likao me ro jet rej atartar ioon im lõke ej niknik ilo an loloodjake eddo ko an. L̦õmn̦ak kõn Jesus, eo em̦m̦an im jejjet joñak eo an. Ear jab juon eo me ear jab kea kõn eddo ko an im ear jab kajejjeti. Ijoke, ear juon eo me ear aolep iien kajejjeti eddo ko Jeova ear lil̦o̦k ñane, meñe ilo iien ko rar lukkuun pen. Ear yokwe armej—el̦aptata ri-kal̦oor ro an—im ear m̦õn̦õn̦õ in lel̦o̦k mour eo an kõn er. (Jon 13:1) Anõke Jesus ilo am̦ kajejjeti jabdewõt jerbal em̦õj liwaj ñan kwe. Ñe kwõjjab jel̦ã kilen kõm̦m̦ane juon jerbal ak eddo, kõttãik bũruom̦ im kajjitõk jipañ jãn em̦m̦aan ro jet jeid im jatid. Jab kõm̦m̦ane jerbal ko repidodo tata wõt ak en jab po bũruom̦ kõn jerbal dikdik ko wõt. (Rom 12:11) Ijello̦kun am̦ ãindein, kajejjete jerbal eo am̦ im “kõm̦m̦ane ñan Jeova im jab ñan armej.” (Kol. 3:23) Em̦m̦an ñan keememej bwe kwõjjab weeppãn, kõn men in kõttãik bũruom̦ im kwal̦o̦k jabdewõt bõd kwõj kõm̦m̦ani.—JK. 11:2. w23.12 26 pãr. 8

Ãlikin ad peptaij, el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ kõnke em̦õj ad erom uwaan baam̦le eo an Jeova. Ro ewõr ippãer jeraam̦m̦an in remaroñ errã ippãn ri-jeje sam eo Devid, me ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ armej eo Kwõj kããlõte im kepaakwaj e, bwe en jokwe ilowaan wõrwõr ko Am̦.” (Sam 65:4) Jeova ejjab kadel̦o̦ñ jabdewõt armej ñan ilowaan baam̦le eo an. Ej kããlõt ro rej kam̦ool bwe rekõn̦aan juon jem̦jerã epaak ippãn. (Jem. 4:8) Ñe kwõj ajel̦o̦k mour eo am̦ ñan Jeova im peptaij, kwõmaroñ lõke bwe ãlikin am̦ peptaij enaaj ‘lutõkwaj jeraam̦m̦an ñan kwe m̦ae iien enaaj ejjel̦o̦k aikuj.’ (Mal. 3:10; Jrm. 17:8) Am̦ peptaij ej jinoin am̦ jerbal ñan Jeova. Kwõnaaj kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan kajejjete kallim̦ur eo am̦ ñan Jeova im dãpij wõt am̦ tiljek ñane, jekdo̦o̦n ñe kwõj iioon menin kapo ko ak mãlejjoñ ko. (Ekl. 5:​4, 5) Ãinwõt juon ri-kal̦ooran Christ, kwõnaaj l̦oore joñak eo an Jesus im pokake kien ko an joñan wõt am̦ maroñ.—Matu 28:​19, 20; 1 Pit. 2:21. w24.03 8 pãr. 1-3

Ta el̦aññe ejjab em̦m̦an ippemiro eo pãleem̦ jol̦o̦k iien ippãn doon? Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? L̦õmn̦ak kõn juon kijeek. Kijeek eo ejjab m̦õkaj im urur. Juon ej aikuj in ankaane jidik kõn jidik kõn kane ko rekkillep. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, kwõmaroñ ke jino ilo am̦ jol̦o̦k jidik iien ippãn doon kajjojo raan? Komiro en kõm̦m̦ane juon men me em̦m̦an ippemiro. (Jem. 3:18) Ilo amiro jidik kõn jidik jol̦o̦k iien ippãn doon, emaroñ bar urur yokwe eo amiro ñan doon. Kwal̦o̦k kautiej ñan doon elukkuun aorõk ilo mourin m̦are. Ñan waanjoñak, ej menin aikuj ñan deele juon kijeek bwe en em̦m̦an an urur im en jab m̦õkaj an kun. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ej menin aikuj ñan an rippãlele ro kwal̦o̦k kautiej bwe yokwe eo aerro en jab m̦õkaj an dikl̦o̦k. Kõn men in, rippãlele ro me rej kate er ñan kwal̦o̦k kautiej ñan doon rej kate er ñan kaurur wõt yokwe eo aerro ñan doon. Ijoke, keememej bwe ejjab aorõk el̦aññe kwõj l̦õmn̦ak bwe kwõj kwal̦o̦k kautiej, ak men eo eaorõk ej el̦aññe eo pãleem̦ ej eñjake bwe kwõj kautieje. w23.05 22 pãr. 9; 24 pãr. 14-15

Ilo Baibõl̦, ri-karejar ro an Anij retiljek rej kwal̦o̦k kõn iien ko rar lukkuun inepata im wũdiddid kõn aer mijak kõn ri-kõjdat ro aer ak kõn apañ ko jet. (Sam 18:4; 55:​1, 5) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jemaroñ iioon jum̦ae ilo jikuul̦, ilo jikin jerbal, jãn baam̦le eo ad, ak jãn kien. Jemaroñ mijak ñe jenaaj mej kõnke ewõr ad nañinmej el̦ap. Ilo iien rot kein, jemaroñ ãinwõt juon ajri me ejaje en ta. Ewi wãween an Jeova jipañ kõj ilo iien rot kein? Ej kaenõm̦m̦an kõj. Kõn men in, jekõn̦aan ekkeini ad jol̦o̦k iien ippãn Jeova—jar ñane im riiti Naan ko an. (Sam 77:​1, 12-14) Innem ñe kwõj inepata, men eo m̦oktata kwõmaroñ kõm̦m̦ane ej reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ eok. Kwal̦o̦k ñane ta ko kwõj mijaki im inepata kaki. Kõtl̦o̦k bwe en kõnono ñan kwe im kaenõm̦m̦ane eok ikijjeen Naan ko an.—Sam 119:28. w24.01 24-25 pãr. 14-16

Eaorõk bwe en wõr juon am̦ kõn̦aan ekajoor bwe kwõn maroñ tõpar mejãnkajjik ko am̦. Ñe ewõr juon am̦ kõn̦aan ekajoor ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦, kwõnaaj lukkuun kate eok ñan kajejjete. Im el̦ak kajoorl̦o̦k kõn̦aan eo ad ñan tõpari mejãnkajjik ko ad, enaaj l̦apl̦o̦k ad maroñ kajejjeti. Innem, ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en l̦apl̦o̦k kõn̦aan eo am̦ ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦? Jar bwe en kajoorl̦o̦k kõn̦aan eo am̦. Ikijjeen kajoor eo an, Jeova emaroñ kõkajoore kõn̦aan eo ippam̦ ñan tõpare mejãnkajjik eo am̦. Jet iien jej kõm̦m̦an ad mejãnkajjik kõnke jejel̦ã bwe ej juon men jej aikuj kõm̦m̦ane, im em̦m̦an ñe jej kõm̦m̦ane men in. Bõtab emaroñ jab lukkuun wõr ippãd juon kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik eo ad. Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani kõn kwe. (Sam 143:5) Rijjilõk Paul ear kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jouj eo el̦ap an Jeova ñane, im men in ear kõm̦akũti ñan lukkuun kate ilo an jerbal ñan Jeova. (1 Kor. 15:​9, 10; 1 Tim. 1:​12-14) Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe el̦apl̦o̦k am̦ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan kwe, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ kõn̦aan tõpare mejãnkajjik eo am̦.—Sam 116:12. w23.05 26-27 pãr. 3-5

Jej kam̦õn̦õn̦õik Jemãd ilañ ñe jej nõbar ãt eo etan. (Sam 119:108) Men in ej ke mel̦el̦ein bwe Anij eo Ekajoor Bõtata ej ãinwõt armej ro rejjab weeppãn me rekõn̦aan wõt bwe ro jet ren nõbar er kõnke rej aikuj naanin nõbar im kõketak? Jaab. Ñe jej nõbar Jemãd ilañ, jej jipañ ñan kariab juon naanin riab me ej kitibuj kõj kajjojo. Setan ej ba bwe ejjel̦o̦k juon armej enaaj tiljek ilo an jojomare ãt eo etan Anij. Ej bar ba bwe ejjel̦o̦k juon armej enaaj dãpij wõt an tiljek ñan Anij ñe enaaj iioon mãlejjoñ ko. Ej ba bwe kõj aolep jenaaj bõjrak jãn ad karejar ñan Jeova el̦aññe jej l̦õmn̦ak bwe el̦apl̦o̦k tokjãn ko jenaaj bũki ñe jenaaj ãindein. (Job 1:​9-11; 2:4) Bõtab, Job ear dãpij wõt an tiljek ñan Anij im ear kam̦ool bwe Setan ej juon ri-riab. Ak kwe, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane? Kõj kajjojo jemaroñ kããlõt ñan jojomare ãt eo etan Jemãd ilañ im ñan kam̦õn̦õn̦õik E ikijjeen ad karejar ñane ilo tiljek. (JK. 27:11) Ej juon jeraam̦m̦an el̦ap ñan kõm̦m̦ane men in. w24.02 8-9 pãr. 3-5

Ãlikin tõre ko an Moses im Joshua, Jeova ear jitõñ ri-ekajet ro ñan tõl armej ro an. Innem, ilo kar tõre ko an kiiñ ro, Jeova ear jitõñ ri-kanaan ro ñan tõl armej ro an. Kiiñ ro retiljek rar l̦oore naanin tõl ko an ri-kanaan ro. Ñan waanjoñak, Kiiñ Devid ear kwal̦o̦k ettã bõro im l̦oore naanin kauwe ko an ri-kanaan Netan. (2 Sa. 12:7, 13; 1 Kro. 17:​3, 4) Kiiñ Jihoshapat ear atartar ioon ri-kanaan Jaheziel bwe en lel̦o̦k naanin tõl ko ñane, im ear bareinwõt rõjañ armejin Juda ñan “lõke ri-kanaan ro An [Anij].” (2 Kro. 20:​14, 15) Ke Kiiñ Hezekaia ear lukkuun inepata im eddodo, ear kajjitõk jipañ jãn ri-kanaan Aiseia. (Ais. 37:​1-6) Kajjojo iien kiiñ ro rar l̦oore tõl eo an Jeova, rar bõk kõjparok im lo jeraam̦m̦an ko. (2 Kro. 20:​29, 30; 32:22) Ear lukkuun alikkar bwe Jeova ej kõjerbal ri-kanaan ro an ñan tõl armej ro an. w24.02 21 pãr. 8

Setan ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ao ippãn armej ro me renaaj kapañ ad eddãp wõt ñan kien ko an Jeova. Em̦m̦an ñan keememej bwe ilo raan kein jejjab baj kõm̦m̦ao wõt ippãn armej ro jej iioon er ak jemaroñ bareinwõt kõm̦m̦ao ippãn ro jej m̦õttãiki er ilo online. Jej aikuj jum̦aik l̦õmn̦ak eo an lal̦ in me ej kwal̦o̦k bwe ejjab nana mour ettoon. El̦ap ad jel̦ã bwe ejjab m̦ool men in. (Eps. 4:​19, 20) Jemaroñ kajjitõk ippãd make: ‘Ij ke lukkuun kõjparok bwe in jab aetõl ri-jerbal ro m̦õtta, ri-jikuul̦ ro m̦õtta, ak ro jet me rejjab kautiej kien ko an Jeova ikijjeen ta ko rejim̦we im rebõd? Ij ke jutak wõt pen kõn kien ko an Jeova meñe ro jet remaroñ ba bwe el̦ap aõ kõwãnõknõk?’ Ãinwõt an alikkar ilo 2 Timote 2:​20-22, jemaroñ bar aikuj kõjparok ñe jej kããlõt wõn ro jej aetõl er ilowaan eklejia eo. Jej kile bwe ewõr jet remaroñ jab jipañ kõj ñan dãpij wõt ad tiljek ñan Jeova. w24.03 22-23 pãr. 11-12

Em̦õj ke am̦ kajjioñ pijaikl̦o̦k ewi wãween paotokin Jeova? Meñe jejjab maroñ loe Jeova, ak elõñ wãween ko Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kake E. Baibõl̦ ej n̦aetan Jeova “juon al̦ im likõpejñak” im “juon kijeek in ko̦kkure.” (Sam 84:11; Hib. 12:29) Ilo juon pijen, Ezekiel ear kõnono kõn Jeova ãinwõt juon dekã sapair, juon mããl emeram, im juon jemãluut ak iia. (Ezk. 1:​26-28) Kõn ad jab maroñ loe Jeova, emaroñ pen ad tõmak bwe ej yokwe kõj. Ak jemaroñ l̦õmn̦ak bwe Jeova ejjab maroñ yokwe kõj ñan jidik kõn wõt wãween ko reppen jaar iiooni ilo mour ko ad. Jeova emel̦el̦e kõn eñjake ko ad im wãween an eñjake kein jelõt kõj. Bwe en maroñ jipañ kõj, em̦õj an Jeova kwal̦o̦k ñan kõj kadkad ko an rekanooj em̦m̦an ilo Naan eo an. Naan eo el̦aptata an jejjet me ej kwal̦o̦k kõn Jeova ej yokwe. Baibõl̦ ej ba bwe “Anij yokwe.” (1 Jon 4:8) Aolep men ko ej kõm̦m̦ani ej kõm̦m̦ani kõn wõt yokwe. Joñan an l̦ap im kajoor yokwe eo an Anij, ej bar kwal̦o̦ke ñan ro rejjab yokwe E.—Matu 5:​44, 45. w24.01 26 pãr. 1-3

Jeova ear jitõñ Moses bwe en tõl ri-Israel ro ke rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. Im Ear lel̦o̦k ñan ri-Israel ro kein kam̦ool ko ñan kaalikkar bwe Ej tõl er ikijjeen an kar kõjerbal juon jurõn kõdo̦ ke ej raan im juon jurõn kijeek ke ej boñ. (Ex. 13:21) Moses ear l̦oore joor eo im ear tõll̦o̦k er ñan Lom̦al̦o Ekilmir. Ijoke, jarin tarin̦ae eo an ri-Ijipt ro ear lukwarkware ri-Israel ro, im armej ro rar lukkuun wiwijet. Bõtab, men in ear jab juon men ebõd. Jeova ear kõjerbal Moses ñan tõll̦o̦k armej ro an ñan ijin. (Ex. 14:2) Tokãlik, Anij ear lo̦mo̦o̦ren er ilo juon wãween ekabwilõñlõñ. (Ex. 14:​26-28) Ium̦win 40 iiõ ko tokãlik, Moses ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im l̦oore jurõn kõdo̦ eo ñan jipañe tõl armej ro an Anij ilo ãne jem̦aden. (Ex. 33:​7, 9, 10) Jeova ear kõnono ñan Moses jãn joor eo, innem tokãlik Moses ear kõnnaanek armej ro kõn naanin tõl ko Jeova ear lil̦o̦k ñane. Ear lukkuun lõñ kein kam̦ool ko ñan kaalikkar ñan ri-Israel ro bwe Jeova ear kõjerbal Moses ñan tõl er. w24.02 21 pãr. 4-5