Jul̦ae

Aolep men ko Jesus ear ba im kõm̦m̦ani ekoba aolep menin kabwilõñlõñ ko ear kõm̦m̦ani, rar lukkuun kwal̦o̦k kõn l̦õmn̦ak im eñjake ko an Jemãn. (Jon 14:9) Ta ko jemaroñ katak jãn menin kabwilõñlõñ ko an Jesus? Jesus im Jemãn relukkuun yokwe kõj. Ke Jesus ear pãd ijin ioon lal̦, ear kwal̦o̦k joñan an yokwe armej ikijjeen an kar kõjerbal maroñ eo an ñan kõm̦m̦ani menin kabwilõñlõñ ko ñan jipañ ro me rar eñtaan. Juon iien, ruo em̦m̦aan me repilo rar akwel̦ap ñane bwe en jipañ er. (Matu 20:​30-34) Jesus ear “tũriam̦okake erro” innem ear kõmour er. Naanin Grik eo me kar ukote ñan “tũriam̦okake” ej jitõñl̦o̦k ñan juon eñjake elukkuun m̦wilal̦ im kajoor ilo bũruon juon armej. An kar Jesus lukkuun tũriam̦okake armej ro, juon wãween ear bar kwal̦o̦k an yokwe er, ear bar kõm̦akũti ñan naajdik ro rekwõle im kõmour juon ri-lõba. (Matu 15:32; Mark 1:41) Jemaroñ lõke bwe Jeova, eo ej Anij in “tũriam̦o” ekoba eo Nejin, rej lukkuun yokwe kõj im erup bũrueerro ñe rej lo ad eñtaan. (Luk 1:78; 1 Pit. 5:7) Ejjel̦o̦k pere bwe relukkuun kõn̦aan jol̦o̦k aolep apañ ko rej jelõt aolep armej! w23.04 3 pãr. 4-5

Ewõr buñtõn ne ko jemaroñ bũki me renaaj kõjparok kõj jãn l̦õmn̦ak ko im mel̦el̦e ko rebõd me rebuñbuñ ilo jukjukun pãd in an Setan. Jemaroñ koobrak l̦õmn̦ak ko ad kõn l̦õmn̦ak ko rerreo ikijjeen ad riit im katak Baibõl̦. Ad pãd ilo iien kweilo̦k ko im bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan enaaj bareinwõt jipañ kõjparok wãween ad l̦õmn̦ak. Im Jeova ej kallim̦ur bwe eban kõtl̦o̦k bwe en wal̦o̦k menin kapo ko ñan kõj el̦apl̦o̦k jãn joñan eo jemaroñe. (1 Kor. 10:​12, 13) Ilo raan kein ãliktata me reppen, ej make wõt l̦aptata ad aikuj jar bwe jen maroñ tiljek wõt ñan Jeova. Jeova ekõn̦aan bwe jen ‘kwal̦o̦k bũruod im̦aan’ ilo jar. (Sam 62:8) Nõbar Jeova im kam̦m̦oolole kõn aolep men ko ej kõm̦m̦ani. Kajjitõk bwe en jipañ eok ñan kwal̦o̦k peran ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Akwel̦ap bwe en jipañ eok kijenmej ium̦win jabdewõt apañ ko kwõj iiooni im ñan jum̦ae menin kapo ko kwõj jelm̦aiki. Jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men ak jabdewõt armej en kabõjrak eok jãn am̦ ekkeini am̦ jar ñan Jeova. w23.05 7 pãr. 17-18

Etke jej kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko an eklejia? Un eo el̦aptata ej ñan bõktok nõbar ñan Jeova. (Sam 26:​12, UBS; 111:1) Jej bar kobal̦o̦k ilo iien kweilo̦k ko bwe jen maroñ kõketak doon ilo iien kein reppen. (1 Tes. 5:11) Ñe jej kajutak peid im uwaak, jej kwal̦o̦k ad kõm̦m̦ani men kein jim̦or. Bõtab ewõr men ko me remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad uwaak. Jemaroñ ikkũm̦kũm̦ in uwaak, ak jemaroñ lukkuun kõn̦aan bõk kun̦aad im uwaak bõtab eo ej tõle katak eo ejjab aolep iien kũr kõj ñe jej kajutak peid. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñe jej iioon wãween kein? Rijjilõk Paul ear ba bwe jej aikuj l̦õmn̦ak wõt kõn ad kõketak ak “rõjañ doon.” Innem, enaaj dikl̦o̦k ad ikkũm̦kũm̦ ñan kajutak peid ñe jej keememej bwe uwaak ko ad remaroñ kõketak ro jet meñe repidodo im rekadu. Im ñe ejeja aer kũr kõj, jemaroñ m̦õn̦õn̦õ kõnke enaaj pel̦l̦o̦k iien ñan an ro jet ilo eklejia eo uwaak.—1 Pit. 3:8. w23.04 20 pãr. 1-3

Kar kõm̦m̦ane kõjjel̦ã eo ñan ri-Ju ro me rar jipo̦kwe ilo Babil̦on ium̦win enañin 70 iiõ, bwe rar maroñ kiiõ jepl̦aak ñan kapijukuneer ilo Israel. (Ezra 1:​2-4, UBS) Jeova wõt ear maroñ katõprake men in. Jej ba men in kõnke ekkã an ri-Babil̦on ro jab karõl̦o̦k ro rar bõk er bwe ren aer ri-kõm̦akoko. (Ais. 14:​4, 17) Bõtab Babil̦on ear buñ, im ri-tõl eo ekããl ear ba ñan ri-Ju ro bwe remaroñ em̦m̦akũt. Aolep ri-Ju ro, el̦aptata bõran baam̦le ko, rar aikuj kõm̦m̦an juon jokãlõt: renaaj em̦m̦akũt jãn Babil̦on ke ak pãdwõt. Ear juon pepe emaroñ kar jab pidodo ñan kõm̦m̦ane. Elõñ iaaer remaroñ kar lukkuun rũtto ñan aer etal ilo ial̦ eo elukkuun aetok ñan Israel. Im kõnke elõñ iaan ri-Ju ro rar l̦otak ilo Babil̦on, rejjañin kar jokwe ilo bar juon jikin. Ñan er, Israel ej ãneo ãneen rũtto ro jibwier im jim̦m̦aer. Jet iaan ri-Ju ro rar erom ri-m̦weiie ilo Babil̦on, kõn men in emaroñ kar pen ñan aer em̦m̦akũt jãn peejnej ko aer ak m̦õko im̦weer rem̦m̦an ñan bar juon aelõñ rejjab lukkuun jel̦ã kake. w23.05 14 pãr. 1-2

Naanin Anij ej rõjañ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaddekl̦o̦k kadkadin kijenmej, tũriam̦o, im yokwe. Luk 21:19 ej ba: “El̦aññe kom̦ij kijenmej, kom̦ naaj lo̦mo̦o̦ren mour ko ami.” Kolosse 3:12 ej ba: “Kom̦win kõn̦ak tũriam̦o.” Im 1 Tessalonika 4:​9, 10 ej ba: “Anij ej katakin kom̦ ñan yokwe doon. . . . Bõtab kõmij akwel̦ap ñan kom̦ ro jeim im jatim bwe kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kal̦apl̦o̦k ami kõm̦m̦ane men in.” Aolepen eoon kein kar je ñan ri-kal̦oor ro me em̦õj aer kadede kwal̦o̦k kijenmej, tũriam̦o, im yokwe. Meñe ãindein, ak rar aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaddekl̦o̦k ak kal̦apl̦o̦k aer kwal̦o̦k kadkad kein. Jej aikuj in bar ãindein. Ñan jipañ eok kõm̦m̦ane men in, kwõmaroñ etale wãween an kar Kũrjin ro jinoin kwal̦o̦k kadkad kein. Innem kwõnaaj loe ewi wãween kwõmaroñ anõke rein im kam̦ool bwe kwõpojak ñan eñtaan eo el̦ap. Innem ñe enaaj jinoe eñtaan eo el̦ap, em̦õj am̦ kadede katak kilen kijenmej im kwõnaaj jek ippam̦ make ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijenmej. w23.07 3 pãr. 4, 8

Meñe jej uwaan rũkkapit ro ak uwaan ‘jiip ko jet,’ ak jej aikuj pãdwõt ilo ‘Ial̦ in Eokkwõjarjar’ me ej jipañ kõj ñan etetal ilo pedetaij eo ilo kõkkar im ej tõll̦o̦k kõj ñan jeraam̦m̦an ko me Aelõñ eo an Anij enaaj bũktoki ilju im jekl̦aj. (Jon 10:16) Jãn 1919 C.E. eo, elõñ milien em̦m̦aan ro, kõrã ro, im ajri ro rar diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap ak doulul in aolep kabuñ ko reriab, im rar jino etetal ilo ial̦ in ilo kõkkar. Jeova ear lukkuun lale bwe en ejjel̦o̦k jabdewõt men ej kapañ ri-Ju ro ilo aer etetal ilo ial̦ eo l̦o̦k ñan Israel. (Ais. 57:​14, UBS) Ak ta kõn “Ial̦ eo Eokkwõjarjar” ilo raan kein? Elõñ bukwi iiõ ko m̦okta jãn 1919 eo, Jeova ear jino kõjerbal em̦m̦aan ro ewõr aer mijak Anij ñan kõpooj ial̦ eo ñan jipañ armej ro bwe ren maroñ diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap. (Keidi Aiseia 40:3.) Elõñ men ko rar aikuj kõm̦m̦ani ñan kõpooj ial̦ eo ilo kõkkar bwe ro em̦ool bũrueer ren maroñ diwõjl̦o̦k jãn Babil̦on El̦ap im del̦o̦ñe pedetaij eo ilo kõkkar, ijo me em̦õj kõjepl̦aaktok kabuñ eo erreo an Jeova. w23.05 15-16 pãr. 8-9

Jeova ekõn̦aan bwe jen karejar ñane kõnke jekõn̦aan im jem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane men in. (2 Kor. 9:7) Kõn men in, jen ke wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj ñan tõpare juon mejãnkajjik meñe jejjab kõn̦aan kõm̦m̦ane? L̦õmn̦ak kõn joñak eo an rijjilõk Paul. Ear ba: “Ij lukkuun deñl̦o̦ke ãnbwinnũ im kõm̦m̦an ñane ãinwõt juon ri-kõm̦akoko.” (1 Kor. 9:​25-27) Paul ear iuuni e make ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we im̦aan mejãn Jeova, meñe emaroñ kar jab kõn̦aan kõm̦m̦ane men kein. Ear ke buñbũruon Jeova kõn jerbal ko an Paul? Aet! Im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane kõn kate ko an. (2 Tim. 4:​7, 8) Ãindeinl̦o̦k wõt, ebuñbũruon Jeova ñe ej lo ad kate kõj ñan tõpare mejãnkajjik ko ad meñe ilo iien ko ejjel̦o̦k ad kõn̦aan ñan tõpari. Ebuñbũruon kõnke meñe ejjab aolep iien em̦m̦an ippãd men eo jej kõm̦m̦ane, ak ejel̦ã bwe jej kõm̦m̦ane kõnke jej yokwe E. Ãinwõt an kar Jeova kõjeraam̦m̦ane Paul, Enaaj bareinwõt kõjeraam̦m̦ane kate ko ad. (Sam 126:5) Im ilo ad lo jeraam̦m̦an ko jãn Jeova, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en jino wõr ad kõn̦aan ñan tõpare mejãnkajjik ko ad. w23.05 28-29 pãr. 9-10

Rijjilõk Paul ear ba bwe ro me reban el̦l̦ã im mour jãn raan eo an Jeova rej ãinwõt ro rej kiki. Rein rejjab jel̦ã ta ko rej wal̦o̦k ipel̦aakier im rejaje an mootl̦o̦k iien. Kõn men in, rejjab maroñ mel̦el̦e kõn men ko raorõk rej wal̦o̦k ilo lal̦ in im em̦m̦akũt kõn wõt men kein rej wal̦o̦k. Enañin aolep armej ro ilo raan kein rej kiki ilo kõkkar. (Rom 11:8) Rejjab kea kõn kein kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe jej mour ilo “raan ko ãliktata” im bwe m̦õttan jidik enaaj itok eñtaan eo el̦ap. (2 Pit. 3:​3, 4) Bõtab, kajjojo raan jej kile bwe elukkuun aorõk naanin kakkõl eo ilo Baibõl̦ ñan ruj wõt. (1 Tes. 5:6) Kõn men in, jej aikuj dãpij wõt ad ineem̦m̦an im jab wiwijet. Etke? Bwe jen jab po ilo aitwerõk ko an armej im an kien. Ilo an epaaktok raan eo an Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k ad iioon ijjiped ko ñan bõk kun̦aad ilo aitwerõk kein. Bõtab jejjab aikuj inepata kõn ewi wãween ad naaj em̦m̦akũt. Jetõb kwõjarjar eo an Anij emaroñ jipañ kõj ñan ineem̦m̦an wõt im ñan kõm̦m̦ani pepe ko remãlõtlõt.—Luk 12:​11, 12. w23.06 10 pãr. 6-7

Ta eo kwõj l̦õmn̦ak kake ñe kwõj roñ ãt in Samson? Bõlen kwõj l̦õmn̦ak kõn juon em̦m̦aan elukkuun kajoor. Im men in em̦ool. Bõtab Samson ear kõm̦m̦ane juon pepe enana me ear tõll̦o̦k ñan men ko rekabũrom̦õjm̦õj. Meñe ãindein, ak Jeova ear kalimjek wõt aolep men ko rem̦m̦an Samson ear kõm̦m̦ani ñan karejar ñan E, im Ear likũt joñak in an em̦m̦aan in etiljek ilo Baibõl̦ bwe jen maroñ bõk tokjãn jãne. Jeova ear kõjerbal Samson ñan katõprak men ko rekabwilõñlõñ ñan jipañ armej ro An, ri-Israel ro. Elõñ bukwi iiõ ko ãlikin an kar Samson mej, Jeova ear kõm̦akũt rijjilõk Paul ñan kitibuj etan Samson ke ear kõllaajrak jet iaan ãt ko etan em̦m̦aan ro el̦ap aer kar tiljek ñan Jeova. (Hib. 11:​32-34) Joñak eo an Samson emaroñ kõkajoor kõj. Ear atartar wõt ioon Jeova, meñe ilo iien ko reppen. Jemaroñ katak jãn Samson im wãween an joñak eo an maroñ kõkajoor kõj. w23.09 2 pãr. 1-2

Jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kijenmej ikijjeen ad niknik ilo ad jar ñan Jeova im akwel̦ap ñane kõn men ko jej inepata kaki. (1 Tes. 5:17) Bõlen kwõjjab iioon juon apañ elukkuun pen ilo tõre in. Meñe ãindein, ak kwõj ke pukot tõl eo an Jeova ilo iien ko kwõj illu, jaje kwõn ita, ak ñe el̦ap am̦ eddodo kõn juon men? El̦aññe kwõj ekkeini am̦ reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ eok ilo apañ ko kwõj iiooni kajjojo raan, kwoban jenliklik in reilo̦k ñane ñe kwõnaaj iiooni apañ ko rel̦l̦apl̦o̦k ilju im jekl̦aj. Kwõnaaj lõke bwe enaaj jel̦ã jejjetin iien eo im wãween eo em̦m̦antata ñan jipañ eok. (Sam 27:​1, 3) Jenaaj maroñ kijenmej ilo naaj eñtaan eo el̦ap ilju im jekl̦aj el̦aññe jejel̦ã kijenmej ium̦win apañ ko jej iiooni ilo raan kein. (Rom 5:3) Etke jemaroñ ba men in? Elõñ ro jeid im jatid rar lo bwe kajjojo iien rej kijenmej ium̦win juon mãlejjoñ, men in ear jipañ er bwe ren maroñ kijenmej ium̦win apañ ko jet tokãlik. Kõnke rar kijenmej ium̦win wãween kein, men in ear kal̦apl̦o̦k aer tõmak bwe Jeova epojak im ekõn̦aan jipañ er. Innem, tõmak eo aer ear jipañ er ñan kijenmej ium̦win apañ ko tokãlik.—Jem. 1:​2-4. w23.07 3 pãr. 7-8

Kõnke Jeova ej juon eo ettã bũruon im el̦ap an tũriam̦o, men in ej kõm̦akũti ñan kwal̦o̦k bwe ej juon ri-mel̦el̦e ak ejel̦ã kõm̦m̦an ukoktak. Ñan waanjoñak, ear kwal̦o̦k an ettã bũruon ke ear pojakin ko̦kkure armej ro ilo Sodom. Ikijjeen enjel̦ ro an, Jeova ear jiroñ Lot bwe en ko ñan tol̦ ko. Ijoke, Lot ear mijak in etal. Kõn men in, Lot ear akwel̦ap im kajjitõk el̦aññe e im baam̦le eo an remaroñ ko ñan Zoar, juon bukwõn edik me Jeova ear pepe in ko̦kkure. Jeova emaroñ kar ba ñan Lot bwe en l̦oori naanin tõl ko An. Ijoke, ear kõtl̦o̦k bwe Lot en etal ñan Zoar, im Ear jab ko̦kkure bukwõn in. (Jen. 19:​18-22) Elõñ bukwi iiõ ko tokãlik, Jeova ear kwal̦o̦k tũriam̦o ñan armej ro ilo Nineva. Ear jilkinl̦o̦k ri-kanaan Jona ñan kõjjel̦ãik armej ro renana ie bwe Enaaj ko̦kkure er im jikin kweilo̦k eo. Bõtab, ke armej ro ilo Nineva rar ukel̦o̦k, Jeova ear bũrom̦õj kake er im ear jab ko̦kkure jikin in.—Jona 3:​1, 10; 4:​10, 11. w23.07 21 pãr. 5

Ta ko jemaroñ katak jãn Joash? Joash ear ãinwõt juon wõjke me ejjab lukkuun pen okran im ear aikuj juon joor ñan jipañe jutak. Ke joor eo—Jihoiada—ear jako im kõto ko ilo kõkkar ak ro me rar jum̦ae Jeova rar itok im kapoe, Joash ear okjak im buñ. Men in ej lukkuun kaalikkar bwe ad mijak Anij ejjab aikuj pedped wõt ioon ad l̦oori joñak ko rem̦m̦an an Kũrjin ro m̦õttad, ekoba baam̦le ko ad. El̦aññe jekõn̦aan bwe jen lukkuun kajoor ilo tõmak, jej aikuj kõkajoore yokwe eo ad ñan Jeova im mijake ikijjeen ad ekkeini ad katak, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, im jar. (Jer. 17:​7, 8; Kol. 2:​6, 7) Ejjab lõñ men en̦ Jeova ej kajjitõk jãn kõj. Ekklisiastis 12:13 (UBS) ej ba ilo tukadu ta eo ej kajjitõk jãn kõj, ej ba: “Kwõn [mijak, WGM] Anij . . . im kwõn pokake kien ko an, kõnke eñin unin an kar Anij kõm̦anm̦an kõj armej.” Ñe jej mijak Anij, jenaaj maroñ jelm̦ae mãlejjoñ ko ilju im jekl̦aj im jutak wõt pen. Ejjel̦o̦k men en̦ enaaj ko̦kkure jem̦jerã eo ad ippãn Jeova. w23.06 18-19 pãr. 17-19

Naanin ijjino ko ilo eoon 5 ej ba: “Eo ej jijet ioon tũroon eo ej ba.” (Rev. 21:5a) Naan kein rejejuwaan kõnke eñin ej juon iaan iien ko jilu me Jeova ej make kõnono ilo bokin Revelesõn. Naan kein rar jab itok jãn juon enjel̦ ekajoor, ear jab itok jãn Jesus, bõtab Jeova make ear ba naan kein! Men in ej kam̦ool bwe jemaroñ lukkuun lõke men ko ej ba tokãlik. Etke? Kõnke Jeova “eban riab.” (Tai. 1:2) Kõn men in, jemaroñ lukkuun lõke bwe naan ko ilo Revelesõn 21:​5, 6 renaaj jejjet kũtieer. Jen etale naan eo “Roñjake!” Naanin Grik eo me em̦õj ukote ñan “roñjake!” ekkã an wal̦o̦k ilo bokin Revelesõn. Kar ta naan kein? Anij ej ba: “Ij kõm̦m̦an men otemjej bwe ren kããl.” Em̦ool bwe Jeova ej kõnono kõn oktak ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj, bõtab ippãn, joñan an jel̦ã bwe enaaj jejjet kũtien kallim̦ur in, ej kõnono kake ãinwõt ñe em̦õj an jino jejjet kũtien.—Ais. 46:10. w23.11 3-4 pãr. 7-8

Ear wõr wõt m̦õjn̦o̦ ko ippãn rijjilõk Piter. Jen lale jet waanjoñak ko. Ke Jesus ear kõmel̦el̦eik wãween an naaj eñtaan im mej ñan kajejjet kanaan ko ilo Baibõl̦, Piter ear ba ñan Jesus bwe men in eban wal̦o̦k. (Mark 8:​31-33) Elõñ alen an kar Piter im rijjilõk ro jet akwããl kõn wõn eo el̦aptata iaaer. (Mark 9:​33, 34) Im ilo boñõn eo ãliktata m̦okta jãn an Jesus mej, Piter ear m̦õkaj im itõn m̦an juon em̦m̦aan im m̦wijit lo̦jilñin. (Jon 18:10) Ilo ejja boñõn eo wõt, Piter ear kaarmejjeteik Jesus, eo m̦õttan, jilu alen kõn an kar mijak armej. (Mark 14:​66-72) Men in ear kõm̦m̦an bwe Piter en lukkuun jañ. Jesus ear jab kõjekdo̦o̦n rijjilõk in an me el̦ap an kar rup bũruon. Ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, ear bar kõpel̦l̦o̦k juon iien ñan an Piter kam̦ool bwe ej yokwe wõt e. Jesus ear lel̦o̦k juon naanin kũr ñan Piter ñan an jerbal ilo ettã ãinwõt juon jabõt ñan lale jiip ro an. (Jon 21:​15-17) Innem Piter ear ba bwe epojak in kõm̦m̦ane men in. Kõn men in, ke ear pãd ilo Jerusalem ilo raanin pentekost eo, ear erom juon iaan ro m̦oktata me jetõb kwõjarjar ear kapit er. w23.09 22 pãr. 6-7

Rijjilõk Piter ear rõjañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia bwe ren “ãinwõt jabõt ro ñan bwij eo an Anij.” (1 Pit. 5:​1-4) El̦aññe kwõj juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, jejel̦ã bwe kwõlukkuun yokwe ro jeim̦ im jatũm̦ im kokõn̦aan lale im jabõte er. Meñe ãindein, ak jet iien kwõmaroñ eñjake bwe kõn am̦ lukkuun poub ak lukkuun m̦õk ejjel̦o̦k am̦ maroñ ñan kajejjete jerbal in. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane? Lutõkl̦o̦k bũruom̦ im kwal̦o̦k aolep inepata ko am̦ ñan Jeova. Piter ear je im ba: “El̦aññe jabdewõt ej jerbal ñan jipañ ro jet, en kõm̦m̦ane kõn kajoor eo Anij ej lel̦o̦k ñane.” (1 Pit. 4:11) Ro jeim̦ im jatũm̦ remaroñ iiooni apañ ko me reban lukkuun jako ilo jukjukun pãd in enana. Bõtab keememej bwe el̦apl̦o̦k an “jabõt eo el̦ap,” Jesus Christ, maroñ jipañ er jãn jabdewõt armej. Emaroñ kõm̦m̦ane men in rainin im bareinwõt ilo lal̦ eo ekããl. Men eo wõt Anij ej kajjitõk ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia ej ñan yokwe ro jeier im jatier, lale im jabõte er, im ñan kõm̦m̦ane juon “joñak em̦m̦an ñan ro ilo bwij eo.” w23.09 29-30 pãr. 13-14

Jej aikuj kõjparok bwe jen jab l̦oore l̦õmn̦ak ko an ro rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova. El̦aññe jenaaj bõk l̦õmn̦ak ko an ro rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova, jemaroñ jino kõjekdo̦o̦n Jeova im kien ko an. (1 Kor. 3:19) Ekkã an “mãlõtlõt [eo] an lal̦ in” kõm̦akũt armej ro bwe ren jab pokake Anij. Jet iaan Kũrjin ro ilo Pergemõm im Thaietaira rar jino bõk l̦õmn̦ak ko an armej ro ilo jikin kein me rar mourin l̦õñ im kabuñ ñan ekjab. Jesus ear lel̦o̦k naanin tõl ko rekajju ñan eklejia kein ruo kõn aer kõtl̦o̦k bwe en wõnm̦aanl̦o̦k m̦anit ko rettoon. (Rev. 2:​14, 20) Ilo raan kein, armej ro ipel̦aakid remaroñ kajjioñ kõm̦m̦an bwe jen errã ilo l̦õmn̦ak ko rebõd. Ro nukũd im ro jejel̦ã kajjier remaroñ kajjioñ kareel bũruod im ba bwe jen rupe kien ko an Jeova. Ñan waanjoñak, remaroñ ba bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe jej l̦oori kõn̦aan ko ad im bwe kakien ko ilo Baibõl̦ kõn mour erreo rej m̦antin etto. Ewõr iien, jemaroñ l̦õmn̦ak bwe naanin tõl ko Jeova ej litok ñan kõj, rejjab lukkuun alikkar. Joñan, jemaroñ kõn̦aan “el̦l̦ãl̦o̦k jãn men ko em̦õj jei.”—1 Kor. 4:6. w23.07 16 pãr. 10-11

Meri, eo jinen Jesus, ear aikuj bõk kõkajoor. Ear ejjel̦o̦k an jel̦ã kõn kilen lale ajri, bõtab m̦õttan jidik enaaj aikuj lale ajri eo nejin me enaaj kar erom Messaia eo. Bareinwõt, Meri ejjañin babu ippãn juon, innem enaaj kar ewi wãween an nãj kõmel̦el̦eik aolep men kein ñan Josep, em̦m̦aan eo ej pojakin m̦areiki? (Luk 1:​26-33) Ewi wãween an kar Meri bõk kõkajoor? Ear bõk jipañ jãn ro jet. Ñan waanjoñak, ear kajjitõk ippãn Gebriel bwe en lel̦o̦k mel̦el̦e ko rel̦l̦apl̦o̦k kõn jerbal eo an ekããl. (Luk 1:34) Ejjabto tokãlik, Meri ear etal ñan “juon jikin ilo Juda me epãd ijoko retol̦tol̦e” bwe en lol̦o̦k eo nukũn etan Elisabet. Elisabet ear nõbar Meri, im Jeova ear kõm̦akũt Elisabet bwe en kwal̦o̦k juon kanaan ekõketak kõn niñniñ eo nejin Meri me ejjañin l̦otak. (Luk 1:​39-45) Meri ear ba bwe Jeova “ear kõjerbal pein ñan kwal̦o̦k an kajoor.” (Luk 1:​46-51) Ikijjeen Gebriel im Elisabet, Jeova ear maroñ kõkajoore Meri. w23.10 14-15 pãr. 10-12

Em̦õj kapit juon kumi edik in ri-kal̦oor ro an Christ kõn jetõb kwõjarjar eo, im rein rej m̦õn̦õn̦õ kõn juon jem̦jerã ejejuwaan ippãn Jeova. Rein 144,000 renaaj jerbal ãinwõt bũrij ro ippãn Jesus ilañ. (Rev. 14:1) Jikin Kwõjarjar eo ilo im̦õn kõppãd eo ej jitõñl̦o̦k ñan an kar Jeova bõk rein bwe ren ro nejin ilañ ke rar pãd wõt ijin ioon lal̦. (Rom 8:​15-17) Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar ilo im̦õn kõppãd eo ej jitõñl̦o̦k ñan lañ, ijo Jeova ej pãd ie. “Katiiñ eo” me ear kõjenolo̦k Jikin Kwõjarjar jãn Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar ej jitõñl̦o̦k ñan ãnbwinnin Jesus ãinwõt juon armej. Toon wõt an wõr ippãn ãnbwinnin armej, ejjab maroñ wanlõñl̦o̦k ñan lañ im del̦o̦ñ ilo tampel̦ eo ilo kõkkar ãinwõt Bũrij L̦apl̦ap eo. Ilo an kar ajel̦o̦k mour eo an ãinwõt juon menin katok ñan armej, Jesus ear kõpel̦l̦o̦k ial̦ eo bwe aolep Kũrjin rũkkapit ren maroñ mour ilañ. Kũrjin rũkkapit rein rej aikuj bareinwõt jol̦o̦k ãnbwinnier ilo kanniõk bwe ren maroñ bõk jinõkjeej eo aer ilañ.—Hib. 10:​19, 20; 1 Kor. 15:50. w23.10 28 pãr. 13

Gideon ear dãpij wõt an ineem̦m̦an ke ri-Ipreim ro rar kõrraate. (Eka. 8:​1-3) Ear jab illu ke ear uwaake er. Ear kwal̦o̦k an ettã bõro ikijjeen an kar roñjake aer kwal̦o̦k men ko rar inepata ippãn kaki, im ear kõnono ilo jouj ñan er. Men in ear kõm̦m̦an bwe en jakol̦o̦k an ri-Ipreim ro illu ippãn. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kwal̦o̦k mãlõtlõt ilo aer anõke Gideon ikijjeen aer lukkuun roñjake im dãpij wõt aer ineem̦m̦an ñe ro jet rej kõrraate er. (Jem. 3:13) Tokjãn men in, rej kõm̦m̦an bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an ilo eklejia eo. Ke ro jet rar nõbare Gideon kõn an kar bõk anjo̦ ioon ri-Midian ro, ear lel̦o̦k nõbar ñan Jeova. (Eka. 8:​22, 23) Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia maroñ anõke Gideon? Remaroñ kwal̦o̦k bwe Jeova eo ear jipañ er ñan kajejjeti jerbal ko aer. (1 Kor. 4:​6, 7) Ñan waanjoñak, ñe ro jet rej nõbare juon em̦m̦aan ej lale eklejia kõn wãween an katakin, emaroñ kwal̦o̦k bwe katak ko an rej itok jãn Naanin Anij im bwe kõj aolep jej bõk kamminene jãn doulul eo an Jeova. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn el̦aññe rej bõktok nõbar ñan er make ke ak ñan Jeova. w23.06 4 pãr. 7-8

Ñe jejjab lo uwaakin men ko jaar jar kaki, jemaroñ kajjitõk ippãd make, ‘Ejim̦we ke men e ij jar kake?’ Ekkã ad l̦õmn̦ak bwe jejel̦ã ta eo em̦m̦antata ñan kõj. Bõtab, men ko jej kajjitõk kaki remaroñ jab ñan tokjãn eo ad. Ñe jej jar kõn juon apañ, emaroñ wõr juon wãween em̦m̦anl̦o̦k ñan kõm̦adm̦õde apañ eo jãn men eo jej kajjitõk kake. Im jet iaan men ko jej kajjitõk kaki remaroñ jab ekkar ñan ankilaan Jeova. (1 Jon 5:14) Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an rũtto ro jemãn im jinen me rar kajjitõk ippãn Jeova bwe en kõm̦m̦an bwe ajri eo nejierro en pãdwõt ilo m̦ool eo. Jel̦ak lale ejjab nana men in erro ej kajjitõk kake. Ijoke, Jeova eban iuuni jabdewõt iaad bwe jen karejar ñane. Ekõn̦aan bwe kõj aolep, ekoba ajri ro nejid, jen make kããlõt ñan kabuñ ñane. (Dut. 10:​12, 13; 30:​19, 20) Kõn men in, rũtto rein remaroñ kõm̦m̦an oktak ilo jar ko aer im kajjitõk bwe Jeova en jipañ er ñan tõpar bũruon ajri eo nejier bwe en maroñ yokwe Jeova im erom jeran.—JK. 22:6; Eps. 6:4. w23.11 21 pãr. 5; 23 pãr. 12

Etke ad kaenõm̦m̦an ro jet ej juon wãween eaorõk ñan kwal̦o̦k yokwe eo ad ñan er? Ekkar ñan juon bokin kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦, naan eo Paul ear kõjerbale ñan “kaenõm̦m̦an,” ej mel̦el̦ein “ñan jutak iturin juon armej im kõkajoore ñe ej iioon mãlejjoñ ko relukkuun pen.” Kõn men in, ñe jej kaenõm̦m̦an juon jeid ak jatid me ej iioon mãlejjoñ, jej jipañe ñan bar jutak im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour. Kajjojo iien jej kaenõm̦m̦an juon jeid ak jatid ñe ej iioon apañ, jej kwal̦o̦k ñane bwe jej yokwe e. (2 Kor. 7:​6, 7, 13) Ad tũriam̦o im lel̦o̦k kaenõm̦m̦an, rej ekkejell̦o̦k ippãn doon. Ewi wãween? Juon eo me etũriam̦o, ekõn̦aan kaenõm̦m̦an ro jet im kajjioñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k aer eñtaan. Kõn men in, m̦oktata jej tũriam̦okake er; innem men in ej kõm̦akũt kõj ñan kaenõm̦m̦an er. Paul ear kõmel̦el̦e bwe kõn an Jeova tũriam̦okake armej ro, men in ej kõm̦akũti ñan kaenõm̦m̦an er. Ear ba bwe Jeova ej “juon Jemãn eo el̦ap an tũriam̦o, im ej Anij in kaenõm̦m̦an otemjej.”—2 Kor. 1:3. w23.11 9-10 pãr. 8-10

Aolep ri-kal̦oor ro an Christ remaroñ kõtmãne bwe renaaj iioon eñtaan. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñak eo an rijjilõk Paul. Ear ba ñan ro ilo Tessalonika: “Ke kõmar pãd ippemi, kõm kõn jiroñ kom̦ l̦o̦k im̦aan bwe jenaaj eñtaan kõn ad iioon apañ ko, im ãinwõt ami jel̦ã, eñin men eo ear wal̦o̦k.” (1 Tes. 3:4) Im ear ba ñan ro ilo Korint: “Ro jeim im jatim, kõmij jab kõn̦aan bwe kom̦win jaje kõn ammim kar eñtaan . . . kõmar jaje el̦aññe kõm naaj kar mour.” (2 Kor. 1:8; 11:​23-27) Kũrjin ro ilo raan kein remaroñ bar kõtmãne bwe renaaj iioon eñtaan. (2 Tim. 3:12) Ilo am̦ likũt am̦ tõmak ilo Jesus im l̦oore, ro m̦õttam̦ im ro ilo baam̦le eo am̦ remaroñ lãj ñan kwe. Em̦õj ke am̦ iioon apañ ilo jikin jerbal eo am̦ kõn am̦ kate eok ñan kwal̦o̦k m̦ool ilo men otemjej? (Hib. 13:18) Ak em̦õj ke an kien eo jum̦ae im kaeñtaan eok kõn am̦ kwal̦o̦k naan ñan ro jet kõn kõjatdikdik eo am̦? Jekdo̦o̦n kain apañ rot ko jej iiooni, ak Paul ej ba bwe jej aikuj lañlõñ. w23.12 10-11 pãr. 9-10

Jekob ear kijenmej ium̦win elõñ apañ ko. Ruo iaan l̦õm̦aro nejin Jekob, Simeon im Livai, rar ko̦kkure etan baam̦le eo aer im kattoone ãt eo etan Jeova. Ejjab men in wõt, ak lio pãleen Jekob me ejitõnbõro ippãn, Rejel, ear mej ke ear kõl̦otake ajri eo nejierro kein karuo. Im kõnke ear wõr juon ñũta el̦ap, Jekob ekar aikuj em̦m̦akũt ñan ãneen Ijipt ke ear juon l̦al̦l̦ap. (Jen. 35:​16-19; 37:28; 45:​9-11, 28) Meñe Jekob ear iiooni aolep wãween kein reppen, ak ear jab jako an lõke Jeova im kallim̦ur ko An. Kõn men in, Jeova ear kaalikkar ñan Jekob bwe Ear buñbũruon ippãn. Ñan waanjoñak, Jeova ear kõjeraam̦m̦ane Jekob ilo an lel̦o̦k ñane elõñ m̦weiuk im menninmour ko. Im baj l̦õmn̦ak kõn joñan an kar Jekob kam̦m̦oolol Jeova ke ear bar iioone Josep—l̦eo nejin me ear l̦õmn̦ak bwe em̦õj an mej elõñ iiõ ko remootl̦o̦k! Kõnke Jekob ear lukkuun epaake Jeova, men in ear jipañe ñan lo tõprak ilo an kijenmej ium̦win apañ kein an. (Jen. 30:43; 32:​9, 10; 46:​28-30) Ñe jej dãpij juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova, kõj bareinwõt jemaroñ lo tõprak ilo ad kijenmej ium̦win apañ ko jaar jab kõtmãni bwe renaaj wal̦o̦k. w23.04 15 pãr. 6-7

Ilo Sam 23, Devid ear kõnono kõn an lõke bwe Jeova ej yokwe e im bwe Ej lale im kõjparok e. Devid ear kwal̦o̦k kõn kõtaan eo an epaak ippãn Jeova, eo me ear n̦aetan an Jabõt. Devid ear lõke an Jeova tõle, im ear lukkuun atartar ioon. Devid ear jel̦ã bwe Jeova enaaj kwal̦o̦k yokwe eo an ñane toon wõt an mour. Ta eo ear kõm̦m̦an an lukkuun lõke men kein? Devid ear jab pãd ilo aikuj kõnke aolep iien Jeova ear kabwe aikuj ko an. Im Devid ear m̦õn̦õn̦õ kõnke Jeova ear jem̦jerãiki im ear buñbũruon ippãn. Eñin unin ear jel̦ã bwe jekdo̦o̦n ta eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj, Jeova enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kabwe aikuj ko an. Kõnke Devid ear lõke bwe Jeova ej yokwe e im enaaj kõjparoke, men in ear jipañe bwe en jab inepata im bwe en m̦õn̦õn̦õ im jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãn.—Sam 16:11. w24.01 29 pãr. 12-13

Jãn Pata eo an Lal̦ Kein Karuo tok ñan raan kein, armej ro an Jeova ilo elõñ aelõñ ko remaroñ anemkwõj ilo aer kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Ilo m̦ool, elukkuun lõñ wõnm̦aanl̦o̦k ko jej loi ilo jerbal in ad. Ilo raan kein, em̦m̦aan ro rej uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im reilo̦k ñan Christ bwe en tõl er. Rekõn̦aan bwe naanin tõl ko rej lil̦o̦k ñan aolep ro jeid im jatid ren ekkar ñan pepe ko em̦õj kõm̦m̦ani ilañ. Innem, rej kõjerbal em̦m̦aan ro rej pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ekoba ro rej lale eklejia ñan lel̦o̦k naanin tõl ko ñan ro ilo eklejia ko. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia me em̦õj jitõñ er “rej pãd ituanbwijmaroñin pein” Christ. (Rev. 2:1) Em̦ool bwe em̦m̦aan rein rejjab weeppãn im rej kõm̦m̦an likjab. Ewõr iien ko Moses im Joshua rar kõm̦m̦an bõd, ekoba rijjilõk ro. (Bõn. 20:​12, UBS; Jos. 9:​14, 15; Rom 3:23) Meñe ãindein, ak elukkuun alikkar bwe Christ ej tõl ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt ekoba em̦m̦aan ro rej lale eklejia, im enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõl er. Kõn men in, jemaroñ lukkuun lõke naanin tõl ko ej litok ikijjeen em̦m̦aan rein em̦õj jitõñ er ñan tõl kõj. w24.02 23-24 pãr. 13-14

Rainin, jemaroñ kabuñbũruon Jeova ilo ad kõnono kõn E ilo juon wãween me ej kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol im joñan ad yokwe E. Ñe jej kwal̦o̦k naan, kõttõpar eo ad ej ñan jipañ armej bwe ren ruwaakl̦o̦k ñan Jeova im bõk ejja eñjake eo wõt jej bõke kõn Jemãdwõj ilañ, eo el̦ap ad yokwe. (Jem. 4:8) Jelukkuun m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k ñan armej kõn wãween an Baibõl̦ eo kõmel̦el̦e kõn Jeova im an yokwe, ekajet jim̦we, mãlõtlõt, kajoor, im kadkad ko jet an rem̦m̦an. Jej bareinwõt nõbar Jeova im kabuñbũruon ikijjeen ad kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan anõke. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, ro jet remaroñ kile bwe jeoktak jãn armej ro ilo lal̦ in enana im remaroñ l̦õmn̦ak ta unin ad oktak. (Matu 5:​14-16) Ilo ad em̦m̦akũtkũt im bwebwenato ippãn armej ro kajjojo raan, emaroñ wõr iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad kõmel̦el̦e ñan er etke jej ãindein. Tokjãn men in, ro em̦ool bũrueer remaroñ ruwaakl̦o̦k ñan Anij eo ad. Ñe jej nõbar Jeova ilo wãween kein, jej kam̦õn̦õn̦õik bũruon.—1 Tim. 2:​3, 4. w24.02 10 pãr. 7

Ñan erom juon em̦m̦aan me erũtto ilo tõmak, kwõj aikuj ejaak kapeel ko renaaj jipañ eok ilo mour eo am̦. Men kein renaaj jipañ eok ñan kajejjeti eddo ko ilo eklejia eo, dãpij juon jerbal me enaaj kabwe aikuj ko am̦ ak baam̦le eo am̦, im bwe en em̦m̦an kõtaan eo am̦ ippãn ro jet. Ñan waanjoñak, katak kilen riit im jeje ilo juon wãween em̦m̦an. Baibõl̦ eo ej ba bwe juon em̦m̦aan me em̦õn̦õn̦õ im ej lo tõprak, ej juon eo me ej kõm̦m̦an iien kajjojo raan ñan riiti Naanin Anij im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. (Sam 1:​1-3) Ilo an riiti Baibõl̦ eo kajjojo raan, enaaj l̦apl̦o̦k an jel̦ã wãween an Jeova l̦õmn̦ak im men in enaaj jipañe ñan kõjerbale kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ eo an ilo jim̦we im jerbali eoon ko ilo mour eo an. (JK. 1:​3, 4, UBS) Ro jeid im jatid rej reilo̦k ñan em̦m̦aan ro me remaroñ katakin im lel̦o̦k naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦. El̦aññe em̦m̦an am̦ riit im jeje, kwõmaroñ kõpooj katak ko im uwaak ko me remaroñ jipañ im kõkajoore tõmak ko an ro jet. Kwõmaroñ bar je kõmel̦el̦e ko rem̦m̦an me renaaj kalõke tõmak eo am̦ im jipañ eok ñan kõkajoore ro jet. w23.12 26-27 pãr. 9-11

Ñe kwõj mijak, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani ilju im jekl̦aj ñe enaaj jako Setan. Ilo kar kweilo̦k el̦ap eo ad ilo 2014 eo, kar kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn juon jemãn baam̦le ej kõnono ippãn baam̦le eo an kõn wãween ad maroñ ukote naan ko ilo 2 Timote 3:​1-5, ãinwõt ñe kõnono kõn wãween mour ilo Pedetaij: Ear ba, “Ilo lal̦ eo ekããl, iien ko rekanooj in em̦m̦an im relem̦õn̦õn̦õ renaaj wal̦o̦k. Armej renaaj yokwe ro jet, yokwe naan ko raorõk an Anij, reban kõmjãje, ettã bũrueer, ri-karejeran Anij, renaaj pokake jemãer im jineer, renaaj jel̦ã kam̦m̦oolol, renaaj tiljek, renaaj lukkuun yokwe baam̦le ko aer, renaaj m̦õn̦õn̦õ in errã ilo pepe ko, aolep iien em̦m̦an aer kõnono kõn ro jet, rejel̦ã irooj ioer make, raenõm̦m̦an, renaaj yokwe men ko rem̦m̦an, jemaroñ lõke er, rem̦õn̦õn̦õ in kõttãik er, renaaj bõk l̦õmn̦ak ko rettã, yokwe Anij ijello̦kun aer yokwe menin kabuñbũrueer, rem̦ool ilo aer kõn̦aan tiljek ñan Anij; kwõn eddãp wõt ñan armej rein.” Kwõj ke bwebwenato ippãn baam̦le eo am̦ im rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ kõn ewi wãween naaj mour ilo lal̦ eo ekããl? w24.01 6 pãr. 13-14

El̦ap ad bõk kaenõm̦m̦an kõnke jejel̦ã bwe Jeova ej buñbũruon kõn armej ro an! Baibõl̦ eo ej ba: “[Jeova] ej m̦õn̦õn̦õ kõn ro doon.” (Sam 149:​4, UBS) Ijoke, jet iien ewõr jet rej lukkuun ebbweer, joñan remaroñ pere el̦aññe Jeova ej buñbũruon ippãer. Elõñ iaan ri-karejar ro retiljek an Jeova ilo tõre ko ilo Baibõl̦ rar bar lo bwe jet iien epen aer tõmak bwe Jeova ej buñbũruon ippãer. (1 Sa. 1:​6-10; Job 29:​2, 4; Sam 51:11) Baibõl̦ eo ej lukkuun kaalikkar bwe armej ro rejjab weeppãn remaroñ kabuñbũruon Jeova. Ewi wãween? Eokwe jej aikuj jerbale tõmak eo ad ilo Jesus Christ im peptaij. (Jon 3:16) Ilo wãween in, jej kaalikkar ñan ro jet bwe em̦õj ad ukel̦o̦k jãn jerawiwi ko ad im em̦õj ad kõm̦m̦an kallim̦ur ñan Anij bwe jenaaj kõm̦anm̦an ankilaan. (Jrb. 2:38; 3:19) Jeova ej m̦õn̦õn̦õ ippãd ñe jej bõk buñtõn ne kein ñan ejaake juon jem̦jerã ippãn. Toon wõt ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan mour ekkar ñan kallim̦ur eo ad ke jaar ajel̦o̦k kõj make, Jeova enaaj buñbũruon ippãd im enaaj watõk kõj ro jeran me repaake E.—Sam 25:14. w24.03 26 pãr. 1-2

Jemaroñ anõke joñak eo an ri-kal̦oor ro ikijjeen ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan meñe ri-utiej ro ilo kien rej jiroñ kõj bwe jen bõjrak. Jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj jipañ kõj ñan kajejjet jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Kõn men in, jemaroñ jar kõn peran im mãlõtlõt im bareinwõt kajjitõk bwe Jeova en jipañ kõj ñan kijenmej ium̦win apañ ko. Elõñ iaad jej kijenmej ium̦win wãween ko reppen, ãinwõt ad iioon apañ ko rej jelõt ãjmour im eñjake ko ad, ad luuji juon eo ejitõnbõro ippãd, apañ ilo baam̦le, an ro jet jum̦ae im kaeñtaan kõj, ak wãween ko jet reppen. Ejjab men in wõt, ak men ko ãinwõt pandemic im tarin̦ae rej kõm̦m̦an bwe en penl̦o̦k ad kijenmej ium̦win apañ kein. Kõn men in, lutõkl̦o̦k bũruom̦ ñan Jeova. Kwal̦o̦k ñane kõn wãween eo kwõj iioone ãinwõt am̦ nãj kar kwal̦o̦k ñan juon m̦õttam̦ kwõlukkuun epaake. Lõke bwe Jeova “enaaj jipañ [eok].” (Sam 37:​3, 5, UBS) Ad niknik wõt ilo ad jar enaaj jipañ kõj ñan “kijenmej ium̦win eñtaan.” (Rom 12:12) Jeova ejel̦ã ta ko ri-karejar ro an rej jelm̦aiki im “ej roñjake aer kũr.”—Sam 145:​18, 19, UBS. w23.05 5-6 pãr. 12-15

Ñe ewõr pepe ko raorõk jej aikuj kõm̦m̦ani, jej aikuj “jel̦ã ta ankilaan Jeova” innem jerbale. (Eps. 5:17) Ilo ad pukot naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦ me rej jerbal ñan wãween eo jej iioone, jej kwal̦o̦k ad pukot l̦õmn̦ak eo an Anij kõn wãween eo jej iioone. Innem ilo ad jerbali naanin kakapilõk ko, jenaaj maroñ kõm̦m̦ani jokãlõt ko rem̦m̦an. “Ri-nana eo,” ri-kõjdat eo ad Setan, ekõn̦aan bwe jen poub ilo ad kõm̦m̦ani men ko an lal̦ in bwe en ejjel̦o̦k ad iien ñan karejar ñan Anij. (1 Jon 5:19) Epidodo an juon Kũrjin maroñ m̦ad ilo an likũt jããn, jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko rel̦l̦apl̦o̦k, ak jerbal eo an m̦okta jãn aolep wãween ko repel̦l̦o̦k ñan an karejar ñan Jeova. Ñe en kar kõm̦m̦ane men in, ej kaalikkar bwe l̦õmn̦ak ko an lal̦ in rej jelõte. Em̦ool bwe ejjel̦o̦k jorrããn ilo men kein, ijoke jejjab kõn̦aan bwe ren men ko raorõktata ilo mour ko ad. w24.03 24 pãr. 16-17