Bokin Jipañ ko ñan Kein Katak eo Ad ilo Kweilo̦k eo, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
Pãpode 6-12
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | AISEIA 47-51
“Pokake Jeova Ej Bõktok Elõñ Jeraam̦m̦an”
ip-2-E 131 pãr. 18
Jej Bõk Tokjãn jãn Katak ko jãn Jeova
“Eo̦roñ Kien ko Aõ!”
18 Kajoor eo an Jeova ear kõmaroñ rũkanaan eo ñan kwal̦o̦k naan kein: “Ãindein Jeova ej ba, Rũlo̦mo̦o̦rõm̦, Ri Kwõjarjar in Israel, “Ña Jeova am̦ Anij, Eo ewõr tokjãn An katakin eok, Eo ej tõl eok ilo ial̦ eo em̦m̦an kwõn etal ie.” (Aiseia 48:16, 17) Naanin kaenõm̦m̦an kein rej kwal̦o̦k joñan an Jeova kea kõn armej ro an im rej kõkajoor aelõñin Israel ñan jel̦ã bwe Anij enaaj lo̦mo̦o̦ren er jãn Babil̦on. E eo ej aer Rũlo̦mo̦o̦r. (Aiseia 54:5) Kõn̦aan eo an Jeova ej bwe RiIsrael ro ren bar kakõm̦anm̦an jem̦jerã eo aer ippãn im lukkuun pokaki kien ko an. Kabuñ eo em̦ool ej pedped ioon ad pokake naanin tõl ko jãn Anij. RiIsrael ro rejjab maroñ etetal wõt ilo ial̦ eo ejim̦we el̦aññe rejjab katak kõn ‘ial̦ eo em̦m̦an rej aikuj etal ie.’
ip-2-E 131 pãr. 19
Jej Bõk Tokjãn jãn Katak ko jãn Jeova
19 Kõn̦aan eo an kar Jeova ej bwe armej ro an ren jab jorrããn ak ren m̦õn̦õn̦õ wõt, ealikkar kõn̦aan in an ke ear ba: “O el̦aññe kwaar eo̦roñ kien ko Aõ! Innem am̦ aenõm̦m̦an enaaj kar ãinwõt juon reba, im am̦ wãnõk ãinwõt n̦o ko in lo̦meto.” (Aiseia 48:18) Ekaenõm̦m̦an wõt naan kein an Rũkõm̦anm̦an eo ekajoortata! (Duteronomi 5:29, UBS; Sam 81:13) Ijello̦kun an naaj kar RiIsrael ro jipo̦kwe, remaroñ kar m̦õn̦õn̦õ kõn joñan aenõm̦m̦an eo ej ãinwõt juon reba me ejjab jem̦l̦o̦k an to̦o̦r. (Sam 119:165) Kõm̦m̦an ko aer rewãnõk remaroñ kar lõñin wõt n̦o ko lo̦jet. (Amos 5:24) Jeova el̦ap an kea kake RiIsrael ro im ear kwal̦o̦k ñan er ial̦ eo rar aikuj etal ie l̦o̦k. Yokwe ñe rar pokake!
ip-2-E 132 pãr. 20-21
Jej Bõk Tokjãn jãn Katak ko jãn Jeova
20 Ta jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ñe RiIsrael ro renaaj ukel̦o̦k? Jeova ej ba: “Ro ineemi renaaj kar lõñ ãinwõt bok ko iparijet, im inaaj kar lukkuun lale bwe ren jab jorrããn.” (Aiseia 48:19) Jeova ear kakeememej armej rein kõn kallim̦ur eo an bwe ineen Ebream renaaj kar lõñ im ãinwõt ‘iju ko ilañ, im ãinwõt bok ko iparijet.’ (Jenesis 22:17; 32:12, UBS) Bõtab, rein ineen Ebream rar jum̦ae Anij, im en kar jab pãd jim̦we im maroñ eo ñan an jejjet kallim̦ur in ippãer. Joñan nana eo aer, ilo Kien Jeova, aolepen aelõñ eo en kar aikuj jako. (Duteronomi 28:45) Meñe ãindein ak Jeova ear jab kõn̦aan jol̦o̦k armej ro an, im ear jab kõn̦aan kajju kõjekdo̦o̦n er.
21 Naanin kakapilõk ko an Jeova rej bar jerbal ñan rũkarejar ro an rainin. Jeova ej Wũnjãn mour im e eo ejel̦ãl̦o̦k kõn ta ko rem̦m̦an me jej aikuj kõm̦m̦ani ilo mour ko ad. (Sam 36:9, UBS) Em̦õj an letok naanin tõl ko me rejjab kõm̦m̦an bwe jen bũrom̦õj ak jej bõk tokjãn jãni. Innem Kũrjin ro rem̦ool rej kõtl̦o̦k an Jeova tõl er. (Maika 4:2) Naanin katakin im tõl ko an Jeova rej kõjparok jem̦jerã eo ad ippãn, im rej bõbrae kõj jãn ad jorrããn jãn l̦õmn̦ak im menin kapo ko an Setan. Ñe bũruod ej kam̦m̦oolol kõn unin an Jeova kõm̦m̦ani kien ko, jenaaj kile bwe unin an katakin kõj ej bwe jen bõk tokjãn jãn katak ko an. Jej kile bwe “kien ko An rejjab eddo.” Im eban jol̦o̦k kõj.—1 Jon 2:17; 5:3.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
Katak ko Rel̦l̦ap jãn Bokin Aiseia—II
49:6—Ewi wãween Messaia eo ej “meram ñan ro riaelõñ ko,” meñe jerbal eo an ijin ioon lal̦ kar ñan ro nejin Israel wõt? Ej ãindein kõn wõt men eo ear wal̦o̦k ãlikin mej eo an Jijej. Baibõl̦ eo ej jerbale Aiseia 49:6 ñan rijjilõk ro an. (Jerbal 13:46, 47) Rainin, Kũrjin rũkkapit ro, ro im juon jar el̦ap in rũkabuñ ro rej jipañ er, rej jutak ãinwõt “meram ñan ro riaelõñ ko,” ñan katakin armej ro “ñan jem̦l̦o̦kin lal̦.”—Matu 24:14; 28:19, 20.
it-1-E 643 pãr. 4-5
Jepel
Jepel ilo kõkkar. Ewõr eoon rej kwal̦o̦k kõn m̦are im rej kõkkar kõn juon men. (Ais 54:1, 5, 6; 62:1-6) Ewõr bar eoon rej kõjerbal jepel ak jol̦o̦k lio pãleen ñan kõkkar kake juon men.—Jer 3:8.
Kar kajorrããn aelõñin Juda im kajeepepl̦o̦k Jerusalem ilo iiõ ko 607 M̦okta jãn Kũraij, im bõk ro rar jokwe ilo aelõñ in im kajipo̦kweik er ilo Babil̦on. Ilo iiõ ko m̦oktal̦o̦k Jeova ear kanaan kõn RiJu ro renaaj kar jipo̦kwe im ba: “Innem erri peba in jepel ko?” (Ais 50:1, UBS) Jeova ear jab jol̦o̦k aelõñ in, ak er eo rar jab tiljek im pokake bujen eo kõn Kien Moses. Ijoke ear wõr RiIsrael ro me rar ukel̦o̦k im jar ñan Jeova bwe en bar kõkããle bujen eo an ippãer. Bwe en eokkwõjarjar wõt etan Jeova, ear kõjepl̦aak armej ro an ñan aelõñ eo aer ãinwõt an kar kallim̦ur kake ilo iiõ ko 537 M̦okta jãn Kũraij, jem̦l̦o̦kin iiõ ko 70 in aer pãd ilo bũrom̦õj.—Sam 137:1-9.
Pãpode 13-19
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | AISEIA 52-57
“Kũraij Ear Eñtaan kõn Kõj”
Kar ‘Wãkare Rũkarejar eo an Jeova kõn Jerawiwi Ko Ad’
Kar “Kõjekdo̦o̦n” im “Jab Kautiej E”
3 Riit Aiseia 53:3. L̦õmn̦ak m̦õk kõn eñjake eo an Nejin Anij ke ear aikuj kaarmejjeteik jeraam̦m̦an eo ñan an jerbal ippãn Jemãn ilañ bwe en itok ñan lal̦ in ñan katok kõn mour eo an ñan lo̦mo̦o̦ren armej jãn jerawiwi im mej! (Pil. 2:5-8) Unin an kar katok kõn mour eo an ej ñan jeoril̦o̦k jerawiwi ko an armej, me katok kõn menninmour ko ium̦win Kien Moses ear annañel̦o̦k. (Hi. 10:1-4) RiJu ro me rar kõttar Messaia eo, ren kar karwaineneik im kautiej e. (Jon 6:14) Ak jen an ãindein, RiJu ro rar “kõjekdo̦o̦n” Kũraij im jab kautiej e, ãinwõt Aiseia ear kanaan kake. Rijjilõk Jon ear je: “Ear itok ñan aelõñ eo an, ak ro doon rar jab bõk e.” (Jon 1:11, UBS) Rijjilõk Piter ear jiroñ RiJu ro: “Anij an ro jim̦m̦aad . . . E ar kaiboojoj Nejin, Jijej; eo kom̦ar ketõk E im kaarmejjete im̦aan mejãn Pail̦at, ke ear l̦õmn̦ak bwe en kõtl̦o̦k E. A kom̦ar kaarmejjete Ri Kwõjarjar im Em̦m̦an.”—Jrb. 3:13, 14
4 Aiseia ear bareinwõt kanaan bwe Jijej enaaj “jel̦ã liaajlo̦l̦ [ak nañinmej].” Ilo iien jerbal in kwal̦o̦k naan eo an, em̦ool bwe jet iien Jijej ear m̦õk, ak ejjel̦o̦k kein kam̦ool bwe ear nañinmej. (Jon 4:6) Bõtab, ear jel̦ã kõn nañinmej ko an ro ear kwal̦o̦k naan ñan er. Ear tũriam̦okake er im kõmour elõñ. (Mark 1:32-34) Innem Jijej ear kajejjet kũtien kanaan eo me ej ba: “E make wõt bõk m̦õjn̦o̦ ko ad, im bõkl̦o̦k nañinmej ko ad.”—Matu 8:16, 17; Ais. 53:4.
Ãinwõt ñe ‘Anij ear Deñl̦o̦ke’
5 Riit Aiseia 53:4. Elõñ armej ro ilo iien ko an Jijej rar jab mel̦el̦e kõn unin ear eñtaan im mej. Rar l̦õmn̦ak bwe Anij ear kajeik e, ãinwõt ñe ear kaeñtaan e kõn juon nañinmej enana. (Matu 27:38-44) RiJu ro rar n̦aruon Jijej im ba bwe ej bũl̦aajpiim. (Mark 14:61-64; Jon 10:33) Ilo m̦ool, Jijej ear jab juon rijjerawiwi im juon eo ej bũl̦aajpiim. Ak kõn an l̦ap an yokwe Jemãn, men eo me ear kal̦apl̦o̦k an eñtaan ãinwõt Rũkarejar eo an Jeova, kar an l̦õmn̦ak bwe renaaj liaakel̦o̦k e ñan mej kõn an bũl̦aajpiim. Meñe ãindein, ear m̦õn̦õn̦õ in kõttãik e ñan kõm̦anm̦an ankilaan Jeova.—Matu 26:39.
Kar ‘Wãkare Rũkarejar eo an Jeova kõn Jerawiwi Ko Ad’
“Ãinwõt Juon L̦aam̦ Rej Tõll̦o̦k E ñan Mej”
10 Riit Aiseia 53:7, 8. Ke Jon ripeptaij ear lo an itok Jijej, ear ba ilo juon ainikien el̦l̦aaj: “Lo, L̦aam̦ an Anij, Eo ej bõkl̦o̦k an lal̦ jerawiwi!” (Jon 1:29) Ilo an kõnono kõn Jijej ãinwõt L̦aam̦ eo, Jon emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn naan ko an Aiseia: “Ãinwõt juon l̦aam̦ rej tõll̦o̦k e ñan mej.” (Ais. 53:7) Aiseia ear kanaan: “Ear lutõkl̦o̦k an ñan mej.” (Ais. 53:12) Ekãitoktoklimo bwe, ilo boñõn eo Jijej ear kajutak Kwõjkwõj in Keememej mej eo an, ear lel̦o̦k juon kõp in wain ñan rijjilõk ro 11 retiljek im ear ba: “Bwe men in daõ ra in kallim̦ur, eo eto̦o̦rl̦o̦k kõn elõñ ñan juurl̦o̦k jerawiwi ko.”—Matu 26:28.
Kar ‘Wãkare Rũkarejar eo an Jeova kõn Jerawiwi Ko Ad’
Rũkarejar eo Ej “Kowãnõk Elõñ”
13 Riit Aiseia 53:11, 12. Kõn Rũkarejar eo an ear kããlõte, Jeova ear ba: “Rũkarejar ewãnõk enaaj kowãnõk elõñ.” Ilo wãween et? Ilo jem̦l̦o̦kin eoon 12 ej letok ñan kõj uwaak eo. “Im [Rũkarejar] ear kõm̦m̦an men in medek kõn ro ri bõd.” Aolep ro nukũn Adam rej l̦otak im rijjerawiwi, ak “ro ri bõd,” im kõn men in rej bõk “on̦ãn jerawiwi,” mel̦el̦ein mej. (Rom 5:12; 6:23) Innem ej juon menin aikuj bwe rijjerawiwi ro ren ejaak juon kõtaan em̦m̦an ippãn Jeova. Jebta 53 ilo kanaan eo an Aiseia ej kwal̦o̦k ilo juon wãween eaiboojoj kõn wãween Jijej enaaj kar juon Rũkõllaajrak ñan armej ro rejerawiwi, ilo an ba: “Kaje eo an adwõj aenõm̦m̦an ear pãd ioon, im kãjmour kõj kõn dipitpit ko An.”—Ais. 53:5.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
w06-E 3/15 11 pãr. 2
“Waanjoñak eo ilo Kõkkar” me Ewõr Tokjãn ñan Kõj
Innem wõn kõrã eo ‘eanemkwõj’ me Sera im Aisak, l̦adik eo nejin rej kõkkar kake? Paul ear kaalikkar bwe Sera, kõrã eo “ewar” ej jitõñl̦o̦k ñan lio pãleen Anij ilo kõkkar, ak m̦õttan eo juon ilo doulul eo an ilañ. M̦okta jãn an kar Jijej itok, kõrã in ear ewar kõnke ear ejjel̦o̦k “nejin” ioon lal̦ in me kajoor an Anij ear kapit er. (Galetia 4:27; Aiseia 54:1-6) Bõtab ilo Pentekost 33 eo, kajoor an Anij ear lutõkl̦o̦k ioon juon kumi in em̦m̦aan im kõrã ro im rar ãinwõt ñe rar bar l̦otak bwe ren nejin kõrã eo ilo kõkkar. Innem Anij ear bõk rein nejin kõrã eo bwe ren nejin, im bwe ren kiiñ ippãn Jijej Kũraij ium̦win juon bujen ekããl. (Rom 8:15-17) Juon iaan rein nejin kõrã eo ej rijjilõk Paul im ear ba naan kein, “A Jerusalem eo ilañ eanemkwõj an, im liin jined wõj.”—Galetia 4:26.
Kaddek Ettã Bõro Eo Em̦ool
Joñak eo El̦aptata kõn Ettã Bõro
3 Jeova el̦ap an l̦ap im utiej, ak “mejãn Jeova rej ettõrl̦o̦k im ettõrtok ilo aolepen lal̦, im make kwal̦o̦k E kajoor in jipañ ro bũrueer reweeppãn ñan E.” (2 Kronikel 16:9) Im ta eo Jeova ej kõm̦m̦ane ñe ej lo an rũkabuñ ro an bũrom̦õj kõn aer iioon elõñ kain mãlejjoñ ko? Ilo juon wãween kõkkar, “ej jokwe” ippãn rein ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an “bwe In kõmour an eo rũttã, im kõmour bũruon eo ribũrom̦õj.” (Aiseia 57:15) Ilo wãween in, rũkabuñ ro an rekajoor remaroñ bar jino aer karejar ñane ilo lañlõñ. Anij el̦ap an kwal̦o̦k ettã bõro!
Pãpode 20-26
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | AISEIA 58-62
“Kwal̦o̦k Iiõ in Jouj An Jeova”
ip-2-E 322 pãr. 4
Wãnõk Ej Pedjake Zaion
“Iiõ in Jouj”
4 Aiseia ear je naan kein: “Jetõb an Irooj Jeova ej ioõ; bwe Jeova ear kapit Eõ bwe In kwal̦o̦k naan ko rem̦m̦an ñan ro ettã bũrueer; Ear jilkintok Eõ bwe in kũtimi ro erup bũrueer, im kwal̦o̦k kõtl̦o̦k ñan ro rej mour wõt, im kõpel̦l̦o̦k m̦õn kalbuuj ñan ro relokjak.” (Aiseia 61:1) Wõn eo kar kããlõte bwe en kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an? Ealikkar bwe ilo kar jinoin Anij ear jitõñe Aiseia bwe en je ennaan in em̦m̦an ñan rijipo̦kwe ro ilo Babil̦on. Bõtab, Jijej ear kwal̦o̦k bwe enaaj l̦apl̦o̦k an jejjet kũtien kanaan in kõn e. (Luk 4:16-21, UBS) Aet, kar jilkintok Jijej bwe en kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro ettã bũrueer, im kar kapiti kõn kajoor an Anij ilo iien eo ear peptaij.—Matu 3:16, 17.
ip-2-E 326-327 pãr. 13-15
Wãnõk Ej Pedjake Zaion
13 Jãn Pentekost 33 eo m̦aantak, Anij ear kaddek “wõjke ko in wãnõk” me rekkillep ak Kũrjin rũkkapit ro reperan ilo aelõñ eo an ekããl, ak “Israel an Anij.” (Galetia 6:16) Ium̦win elõñ epepen ko, oran “wõjke” kein me rej 144,000 oraer, rej kalle leen ko rewãnõk ñan kaiboojoj im bõktok nõbar ñan Jeova Anij. (Revelesõn 14:3) Ear bar wãmourur bween “wõjke” kein ilo iiõ ko m̦aantak jãn 1919 ke Jeova ear bar kanemkwõj er jãn aer kar jipo̦kwe ilo kõkkar. Em̦õj an Jeova kaddek elõñ wõjke ko in wãnõk ilo an kowãmourur er kõn dãnnin m̦ool.—Aiseia 27:6.
14 Aiseia ear kaalikkar jerbal eo an “wõjke” kein ke ear je im ba: “Im renaaj kalõk jikin ko rar jeepepl̦o̦k m̦okta, renaaj kautiej men ko ar ko̦kkure m̦okta, im renaaj bar kalõk jikin kweilo̦k ko em̦õj kamweoñeoñl̦o̦ki, men in ko̦kkure an elõñ epepen.” (Aiseia 61:4) Kiin Sairõs jãn Põrsia ear kakien RiJu ro retiljek me rar jepl̦aak jãn Babil̦on ñan Jerusalem bwe ren kalõk tampel̦ eo eto an kar jorrããn. Jerbal eo ñan kõjepl̦aak kabuñ eo em̦ool enaaj kar kitibuj iiõ ko ãlikin 33 C.E. (tõre ko an Kũrjin ro m̦okta) im iiõ ko ãlikin 1919.
15 Ilo kar iiõ eo 33 rũkal̦oor ro an Jijej rar lukkuun bũrom̦õj ke ear kalbuuj, ke kar ekajete, im ke ear mej. (Matu 26:31) Bõtab, rar m̦õn̦õn̦õ ãlikin an kar jãdel̦o̦k ñan er ke ear jerkakpeje. Im ãlikin wõt an lutõkl̦o̦k kajoor eo an Anij ioer, rar poub ilo jerbalin kwal̦o̦k naan “iaolepen Judia, im iSameria, im ñan ãne eo ettol̦o̦ktata ilal̦.” (Jerbal 1:8) Kõn men in, ear bar jepl̦aak kabuñ eo em̦ool. Ejja ãinl̦o̦k wõt kar 1919 m̦aantak, Jijej Kũraij ear kõm̦m̦an bwe bween rũkkapit ro jein im jatin ren bar kalõk ‘jikin kweilo̦k ko rar jorrããn ium̦win elõñ epepen.’ Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko rũtõlin kabuñ ko rar jab katakin armej ro kõn katak ko rem̦ool an Jeova ak rar lel̦o̦k mel̦el̦e ko ekkar ñan m̦anit im imminene ko aer kab katak ko rejjab pedped ioon Baibõl̦. Bõtab Kũrjin rũkkapit ro rar karreoiki eklejia ko jãn m̦anit im katak ko me ear wõr m̦õttan kabuñ ko rewaan ie kõnke kabuñ eo em̦ool en bar jepl̦aak im eddekl̦o̦k. Im rar jino kõm̦m̦ane jerbal eo el̦aptata ilo lal̦ in, jerbal in kwal̦o̦k naan.—Mark 13:10.
“Ruwamãejet” ro Rej Bõro Wõt Juon ilo Aer Kabuñ ñan Jeova
5 Bõtab, jet remaroñ pok kõn naan ko ilo Aiseia jebta 61 me ej kwal̦o̦k kõn juon kanaan me ejejjet rainin ippãn ro ilo eklejia eo. Etke? Kõnke ilo eoon 6 ej kwal̦o̦k bwe jet renaaj jerbal ãinwõt “bũrij ro an Jeova.” Ak ilo eoon 5 ej kwal̦o̦k bwe enaaj bar wõr “ruwamãejet” ro im rej jipañ im jerbal ippãn “bũrij” rein. Innem, etke eoon in ej kwal̦o̦k bwe enaaj wõr “ruwamãejet” ro ilo eklejia eo?
6 Eokwe m̦okta, wõn ‘bũrij rein an Jeova’? Rein rej ri kapit ro me rej ‘bõk m̦õttan jerkakpeje eo m̦okta’ im “renaaj bũrij an Anij im an Kũraij im renaaj kiiñ Ippãn ium̦win juon to̦ujin iiõ.” (Revelesõn 20:6) Ak ebar lõñ Kũrjin ro retiljek me rej kõjatdikdik in mour ilo Pedetaij eo ijin ioon lal̦. Rein rej jerbal ippãn ro im kõjatdikdik eo aer ej ñan mour ilañ. Ro im renaaj mour indeeo ijin ioon lal̦ rejjab m̦õttan “Israel an Anij,” eñin unin rej ãinwõt ruwamãejet ro. Rej m̦õn̦õn̦õ in jerbal ãinwõt “ri poktake bwidej im rũlale jikin kallib in kũreep” ippãn “bũrij ro an Jeova.” Ewi wãween rej kõm̦m̦ane men in? Ilo aer jipañe rũkkapit ro lel̦o̦k nõbar ñan Anij ikijjeen kwal̦o̦k naan im katakin ro jet kõn m̦ool eo. Ri kapit ro im ‘jiip ro jet’ rej jim̦or katakin armej ro katak ko rem̦ool im jipañ er bwe ren jerbali katak kein ilo mour ko aer.—Jon 10:16.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
Kõm̦m̦an bwe Pedetaij eo ilo Kõkkar En L̦apl̦o̦k Wõt an Em̦m̦an im Aiboojoj
14 Elõñ ro rerũtto ilo eklejia ko rar loe an wal̦o̦k oktak ko me rar kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt an aiboojoj m̦õttan doulul in an Jeova ilo lal̦ in. Rej keememej iien ko me ear wõr juon wõt em̦m̦aan ej loloorjake juon eklejia, ijello̦kun an wõr juon kumi in em̦m̦aan ro rej loloorjake. Rej bar keememej iien ko me ear wõr juon wõt em̦m̦aan ej loloorjake juon ra, ijello̦kun an wõr juon kumi in em̦m̦aan ro rej loloorjake. Bareinwõt rej keememej iien ko me naanin tõl ko rej itok jãn bũrejtõn eo an doulul in, ijello̦kun aer itok jãn Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova. Meñe ear wõr an em̦m̦aan rein rijjipañ ro me retiljek, ak er make eo rar aikuj kõm̦m̦an pepe ñan eklejia ko ak ra ko rej loloorjaki. Ãlikin iiõ eo 1970, ear oktak wãween in. Kar karõk bwe en kiiõ wõr juon kumi in em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej kõm̦m̦an pepe ko, ijello̦kun an juon wõt em̦m̦aan kõm̦m̦ani.
15 Etke elõñ tokjãn ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k ilo doulul in kõn oktak kein? Kõnke rej itok jãn an l̦apl̦o̦k im alikkarl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn Baibõl̦. Doulul in ej bõk tokjãn ko rem̦m̦an ñe aolep em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej “menin letok” jãn Jeova rej kõjerbal kapeel im wãween ko rem̦m̦an ippãer ñan kõm̦m̦ani pepe ko, ijello̦kun an juon make iaan im kõm̦m̦an pepe.—Epesõs 4:8, UBS; Jabõn Kõnnaan 24:6.
16 L̦õmn̦ak m̦õk kõn jet iaan oktak ko me jej loi ilo bok ko ad. Jem̦õn̦õn̦õ in leto letak bok ko ad kõnke rekãitoktoklimo im rej kwal̦o̦k kõn wãween kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k! Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn wãween ad kõjerbal internet, kampiutõr, im men ko ãierl̦o̦kwõt ñan kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. Ñan waanjoñak, weep jait eo ad, jw.org, el̦ap an jipañ elõñ armej ro kõn naanin tõl ko relukkuun aikuji ñan mour ko aer. Oktak kein aolep rej kaalikkar joñan an Jeova yokwe armej ro im kea kake er.
17 Jej bareinwõt kam̦m̦oolol kõn oktak ko kar kõm̦m̦ani ñan kweilo̦k ko ad bwe en maroñ wõr iien ñan an baam̦le ko katak ippãn doon ak bwe kajjojo ren katak ippãer make. Im jej kam̦m̦oolol kõn oktak ko kar kõm̦m̦ani ñan bũrookraam̦ in kweilo̦k ko ad rel̦l̦ap. Aolep iiõ rej em̦m̦anl̦o̦k wõt! Jej bar kam̦m̦oolol kõn jikuul̦ in Baibõl̦ ko me el̦ap aer jipañ kõj. Aolep oktak kein rej lukkuun kaalikkar bwe Jeova ej tõl doulul in im bwe ej wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe pedetaij eo ilo kõkkar en l̦apl̦o̦k wõt an em̦m̦an im aiboojoj!
Katak ko Rel̦l̦ap jãn Bokin Aiseia—II
Em̦õj Uwaaki Kajjitõk ko Rej Pedped Ioon Baibõl̦:
61:8, 9—Ta “bujen indeeo” im wõn ro “ineer”? Eñin bujen eo ekããl me Jeova ear kõm̦m̦ane ippãn Kũrjin rũkkapit ro. Im ro “ineer” rej ‘jiip ko jet’—milien ro im rej eo̦roñ im em̦m̦akũt ñan ennaan eo an Kũrjin rũkkapit ro.—Jon 10:16.
Pãpode 27–M̦aaj 5
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ | AISEIA 63-66
“Lañ ko Rekããl im Lal̦ Ekããl Renaaj Bõktok Lañlõñ”
ip-2-E 383 pãr. 23
“Lañlõñ Indeeo kõn men ko Ij Kõm̦m̦ani”
23 Bokin Revelesõn ej kwal̦o̦k kõn pijen eo an rijjilõk Jon kõn an kar loe raan eo an Jeova, ak iien eo ñe jukjukun pãd in enana enaaj jako. Ãlikin men in naaj kalbuuj Setan ilo abys eo. (Revelesõn 19:11–20:3) Jon ej ãliji kanaan eo an Aiseia ke ej ba: “Iar lo lañ ekããl im lal̦ ekããl.” Eoon ko tok jet kõn pijen in ej kwal̦o̦k kõn iien eo Jeova Anij enaaj kajju ukot wãween ko ilo lal̦ in bwe ren em̦m̦anl̦o̦k. (Revelesõn 21:1, 3-5) Elukkuun alikkar bwe kallim̦ur eo Aiseia ear kwal̦o̦k kake kõn “lañ ko rekããl im lal̦ ekããl” renaaj jejjet kũtieer ilo lal̦ eo ekããl an Anij! Ium̦win kien eo ekããl an Anij ilañ, armej ro renaaj m̦õn̦õn̦õ ilo aer mour ilo pedetaij im enaaj lukkuun epaak jem̦jerã eo aer ippãn Anij kab renaaj ãjmour. El̦ap an kaenõm̦m̦an kõj ñan jel̦ã bwe “jejãmin keememej men ko m̦okta [nañinmej, eñtaan, im jorrããn ko jet armej rej jelm̦aiki].” Jabdewõt men renaaj jiktok ilo l̦õmn̦ak ko ad ilo iien en̦ reban kabũrom̦õj im kõmetak kõj, ãinwõt an men ko rej jiktok ilo l̦õmn̦ak ko ad rainin kaddouk bũruod.
ip-2-E 384 pãr. 25
“Lañlõñ Indeeo kõn men ko Ij Kõm̦m̦ani”
25 Rainin Jeova ej bar kõm̦m̦an bwe Jerusalem en “men in m̦õn̦õn̦õ.” Ewi wãween? Ãinwõt ad mel̦el̦e, lañ ko rekããl me ej kõkkar kõn kien eo ekããl im ear jutak ilo 1914 enaaj bar koba 144,000 ro im renaaj jipañ tõl ilo kien in. Rein kar kanaan kake er ãinwõt “Jerusalem ekããl.” (Revelesõn 21:2) Anij ej ba kake Jerusalem eo ekããl ke ear ba: “Ij kõm̦m̦an Jerusalem men in m̦õn̦õn̦õ, im armej ro an bwe ren lañlõñ.” Anij enaaj kõjerbal Jerusalem eo ekããl ñan kajeraam̦m̦an armej ro rar pokake kõn jeraam̦m̦an ko jejjañin kar loi. Armej reban bar jañ im liaajlo̦l̦ bwe Jeova enaaj letok ‘men in kajjitõk ko an bũruod.’—Sam 37:3, 4.
Enaaj Wõr Aenõm̦m̦an Ium̦win Juon To̦ujin Iiõ im M̦aanl̦o̦k!
RENAAJ KALÕK M̦ÕKO IM ENAAJ WÕR AER JIKIN KALLIB
4 Kõj wõj aolep jekõn̦aan bwe en wõr ad make juon jikin jokwe me baam̦le eo ad emaroñ jokwe ie ilo aenõm̦m̦an im ejjel̦o̦k uwõta. Bõtab, ilo jukjuk im pãd in rainin, elukkuun pen ñan ellolo jikin jokwe. Elõñ armej rej jokwe ilo bukwõn ko me el̦ap an ikkut em̦ ie im ilo m̦õko rejjab em̦m̦an im erreo. Bareinwõt, ekkã an lõñl̦o̦k jãn juon baam̦le jokwe ippãn doon ilo juon wõt em̦. Aolepeer rekõn̦aan bwe en wõr make m̦weer me em̦m̦an im aiboojoj ak rejjab maroñe.
5 Ñe lal̦ in enaaj pãd ium̦win Aelõñ eo an Anij, aolep enaaj wõr make m̦weer. Aiseia ear kanaan im ba: “Renaaj kalõk m̦õko, im jokwe ilo er; im renaaj kallib jikin kallib in kũreep, im m̦õñã jãn leen.” (Aiseia 65:21) Ejjab men in wõt remaroñ reim̦aanl̦o̦k ñane. Rainin, jet armej ewõr make m̦weer im jet rej jokwe ilo m̦õko rekilep. Bõtab, kõnke jet iaan rein rar m̦uri bwe en wõr on̦ãn aer kalõk m̦õkein m̦weer, rej inepata el̦aññe rejjab maroñ kauñ m̦uri ko aer. Rej bar ekkõl im inepata ñe ewõr rũko̦o̦t renaaj del̦o̦ñ ñan m̦õko m̦weer. Ak ilo iien eo Aelõñ eo enaaj tõl, ejjel̦o̦k juon enaaj inepata kõn men kein. Ri kanaan Maika ear je: “Armej otemjej renaaj mour ilo aenõm̦m̦an iturin jikin kallib in kũreep ko im wõjke fig ko kõtkaer, im ejjel̦o̦k enaaj kaamijak er.”—Maika 4:4, UBS.
Kal̦apl̦o̦k Am̦ Mel̦el̦e
Katak ko Rel̦l̦ap jãn Bokin Aiseia—II
63:5—Ewi wãween illu eo an Anij ej jipañ e? Illu eo an Anij ej juon eñjake ewõr an maroñ ioon—illu eo an ewãnõk. An illu el̦ap ej jurake im kõm̦akũt e ñan an bõktok ekajet eo an ewãnõk.
Kõtl̦o̦k an Jeova Ãeiki Eok ilo An Kajim̦we Eok
JEOVA EJ KÕJERBAL MAROÑ EO AN ÃINWÕT JUON RI KÕM̦M̦AN JÃPE
3 Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ej ãinwõt juon rũkõm̦m̦an jãpe kõnke ej kõjerbal maroñ eo an ioon armej ro im riaelõñ ko. Baibõl̦ ej ba: “Kwe, Irooj, kwõj jemem. Kõmij ãinwõt bwidej kl̦e, im kwõj ãinwõt eo ej iiõke im kõm̦m̦an kõnno̦ jãne. Kwaar kõm̦anm̦an kõm.” (Aiseia 64:8, UBS) Juon rũkõm̦m̦an jãpe ej ãeik jãpe eo jãn kl̦e ilo wãween eo ekõn̦aan. Kl̦e eo ejjab maroñ jiroñe kain kõnno̦ ak jãpe rot eo en kõm̦m̦ane ak ãeiki jãne. Ãindein ippãn Anij im armej. Kõj armej jej ãinwõt kl̦e eo im ejjel̦o̦k ad maroñ ñan jiroñ Anij kõn wãween ej ãeik kõj ilo an kajim̦we kõj.—Riit Jeremaia 18:1-6.
4 Jeova ear ãeiki Ri Israel ro ilo an kajim̦we er ãinwõt juon rũkõm̦m̦an jãpe ej ãeiki jãpe eo bwe en em̦m̦an. Bõtab, Jeova eoktak jãn juon armej me ej kõm̦m̦an jãpe. Ewi wãween an oktak? Jeova ejjab kõm̦m̦an armej em̦m̦an im armej nana. Ejjab kõjerbal maroñ eo an ñan iuuni armej ro bwe ren pokake e. Ak Jeova ej lel̦o̦k maroñ in kããlõt ñan armej ro im riaelõñ ko. Ta mel̦el̦ein men in? Ej mel̦el̦ein bwe ej kõtl̦o̦k aer make kããlõt ta ko rekõn̦aan kõm̦m̦ani. Kõn men in, armej rej aikuj make kããlõt el̦aññe renaaj kõtl̦o̦k bwe Ri Kõm̦anm̦an eo, Jeova, en ãeik er ak kajim̦we er.—Riit Jeremaia 18:7-10.
5 Ak ta el̦aññe juon armej elukkuun utiej bũruon im ejjab kõn̦aan bwe Jeova en ãeik e? Ewi wãween Jeova enaaj kõjerbal maroñ eo an ioon armej in? Eokwe, ñe juon rũkõm̦m̦an jãpe ej ãeiki jãpe eo jãn kl̦e eo im ejjab jejjet ñan jekjek eo ekõn̦aan, innem rũkõm̦m̦an jãpe in emaroñ kõm̦m̦an bar juon kain jãpe jãne ak emaroñ jol̦o̦ke. Men in ekkã an wal̦o̦k ñe ejjab jim̦we an rũkõm̦m̦an jãpe in ãeik jãpe eo. Bõtab, ejjab ãindein ippãn Jeova, aolep iien ejim̦we an ãeik armej ro. (Duteronomi 32:4) Ñe juon armej ejjab kõn̦aan kõtl̦o̦k an Jeova ãeik ak kajim̦we, eokwe ej an armej in bõd. Jeova ej ukot wãween an jerbal ippãn armej ro im men in ej wawa ioon armej ro ñe rej pokake ak jab. Ñe armej rej pokake Jeova, innem ej kõjerbal er ilo jerbal ko an. Ñan waanjoñak, rũkkapit ro rej oktak im ãinwõt ‘jãpe aiboojoj’ me ewõr tokjãer. Ak ñe armej ro rem̦akoko in pokake naan in kauwe ko an Anij rej oktak im ãinwõt “jãpe ko an illu” me Ejjab maroñ kõjerbal er ilo jabdewõt wãween.—Rom 9:19-23.