KATAK 2

Ta ko Kwõj Aikuj Kõm̦m̦ani ñe Kwõj L̦õmn̦ak in M̦are?

1, 2. (1) Ta eo Jijej ear ba me ej kaalikkar aorõkin ad l̦õmn̦ak m̦okta jãn ad kõm̦m̦ane juon pepe? (2) Ta men eo elukkuun aorõk armej ro rej aikuj l̦õmn̦ak kake m̦okta jãn aer kõm̦m̦ane?

M̦OKTA jãn an juon armej kalõk juon em̦, ewõr men ko raorõk ej aikuj kõm̦m̦ani. M̦okta jãn an kõm̦m̦ane pedped in m̦weo, ej aikuj wõr an mãlim in ekkal ilo bwidej eo im ej aikuj wõr an bũl̦ããn kõn jekjekin m̦weo enaaj kalõke. Bõtab, ebar wõr juon men eaorõk ej aikuj kõm̦m̦ane. Jijej ear ba: “El̦aññe juon iaami ej l̦õmn̦ak in kalõk juon em̦ utiej, ej jijet im l̦õmn̦ake m̦okta ewi dettan on̦ean an naaj kalõke, kõnke en lale ebwe ke m̦ani ippãn ñan an kam̦õje jerbal eo.”—Luk 14:28, UBS.

² Ãinwõt an juon rũkkal jijet im l̦õmn̦ak m̦okta kõn ta ko ej aikuji im joñan jããn eo ej aikuji ñan kalõk juon em̦, ebar wõr men ko juon armej ej aikuj l̦õmn̦ak kaki m̦okta jãn an kappok rejetan. Elõñ armej rekõn̦aan m̦are bõtab rejjab lukkuun l̦õmn̦ak m̦okta kõn ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani bwe ren lo m̦õn̦õn̦õ ñe renaaj pãlele. Baibõl̦ ej ba bwe ñe ruo armej rej m̦are, men in ej juon men em̦m̦an. Bõtab, ej bar kwal̦o̦k bwe ewõr apañ im inepata ko rej wal̦o̦k ñan rippãlele ro. (Jabõn Kõnnaan 18:22; 1 Korint 7:28, UBS) Eñin unin elukkuun aorõk bwe m̦okta jãn an juon armej l̦õmn̦ak in m̦are, ej aikuj mel̦el̦e bwe ewõr jeraam̦m̦an ko im bareinwõt apañ ko rej wal̦o̦k ñan ro rej pãlele.

3. (1) Etke Baibõl̦ emaroñ jipañ ro me rej l̦õmn̦ak in m̦are? (2) Ta kajjitõk ko jilu me Baibõl̦ eo enaaj jipañ kõj ñan lo uwaakier?

³ Baibõl̦ emaroñ jipañ ro me rej l̦õmn̦ak in m̦are. Etke? Kõnke naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ eo rej an Jeova Anij, eo im ear kõm̦m̦ane karõk in bwe armej ren pãlele. (Jenesis 2:18-24; 2 Timote 3:16) Ilo katak in, jenaaj uwaaki jilu kajjitõk ko ilo ad etale naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦. (1) Ewi wãween an juon armej kile bwe epojak in m̦are? (2) Ñe juon ej kappok rejetan, ta ko ej aikuj etali im l̦õmn̦ak kaki kõn armej eo enaaj teit ak m̦areiki? im (3) Ñe ruo armej rej teit, ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani bwe en em̦m̦an im erreo ijo aerro im̦aan mejãn Anij?

KWÕPOJAK KE IN M̦ARE?

4. (1) Ta juon iaan men ko raorõk juon ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en kõjparok wõt pãd eo aerro eo pãleen? (2) Etke rippãlele ro rej aikuj tiljek im m̦ool ñan doon?

⁴ El̦ap jããn ko juon ej aikuj jol̦o̦ke ñe ej kalõke juon im̦õn em̦. Bõtab, enaaj bar l̦ap jããn ej aikuj jol̦o̦ke ñan kõjparok m̦weo bwe en to an pãd. Ejjel̦o̦k oktak men in ñe juon ej m̦are. Elõñ men ko juon ej aikuj kõm̦m̦ani m̦okta jãn an m̦are. Bõtab ãlikin an m̦are, enaaj lõñl̦o̦k wõt men ko enaaj aikuj kõm̦m̦ani ñan kõjparok wõt pãd eo aerro eo pãleen. Ta juon iaan men ko ej aikuj kõm̦m̦ani? Juon men eaorõk ej ilo an tiljek im m̦ool ñan eo pãleen toon wõt an mour. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn ta eo ej wal̦o̦k ñe ruo armej rej m̦are. Ej ba bwe em̦m̦aan eo enaaj “likũt jemãn im jinen im koba ippãn lio pãleen, im erro naaj juon wõt.” (Jenesis 2:24, UBS) Bareinwõt, Jijej ear kwal̦o̦k kõn un eo wõt unin an rippãlele ro maroñ jepel im m̦areik bar juon. Un eo ej ñe juon iaan rippãlele rein ear “l̦õñ,” ak pãd ippãn juon eo me ejjab pãleen. (Matu 19:9) El̦aññe kwõj l̦õmn̦ak in m̦are, kwõj aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn eoon kein. El̦aññe kwõjjab pojak in tiljek im m̦ool wõt ñan eo kwõnaaj m̦areiki, eokwe kwõjjañin pojak in m̦are.​—Duteronomi 23:21, UBS; Ekklisiastis 5:4, 5, UBS.

5. (1) Etke ro me rej l̦õmn̦ak in m̦are rejjab aikuj bõk l̦õmn̦ak eo bwe ej juon men epen ñan aer naaj tiljek wõt ñan eo pãleer? (2) Ta eo jiroñ ro ak kõrã ro rej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake m̦okta jãn aer m̦are?

⁵ Elõñ armej rejjab kõn̦aan m̦are kõnke rej l̦õmn̦ak bwe enaaj lukkuun pen aer m̦ool im tiljek wõt ñan eo naaj pãleer. Bõtab, el̦aññe kwõnaaj lukkuun yokwe eo pãleem̦, kwõban bõk l̦õmn̦ak in. Ilo m̦ool, kwõnaaj watõke bwe am̦ tiljek ñan eo pãleem̦ ej juon kein kõjparok pãd eo amiro. Ñe ruo rippãlele rej kile bwe erro ej jim̦or m̦ool im tiljek wõt ñan doon, erro naaj kõn̦aan mour wõt ippãn doon im jipañ doon iien otemjej. Rijjilõk Paul ear ba bwe yokwe eo em̦ool “ejaje ebbeer” im ‘eban jako an kijenmej.’ (1 Korint 13:4, 7, UBS) Ewõr juon men eaorõk me jiroñ ro im kõrã ro rej aikuj keememej. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ñe juon kõrã ej m̦are, l̦eo pãleen enaaj “bõran” baam̦le eo aerro. (1 Korint 11:3) Kõn men in, ñe juon kõrã ej m̦are, ejako an mour ium̦win pein jemãn im jinen. Kõrã in ej kiiõ mour ium̦win pein l̦eo pãleen im ej aikuj l̦oor wãween an tõl. Eñin unin eaorõk bwe juon jiroñ ak kõrã eo me ej l̦õmn̦ak in m̦are ej aikuj kajitũkin e make men in: ‘Ipojak ke in mour ium̦win kien ak maroñ eo an em̦m̦aan in?’ Kõrã in ej aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kajjitõk in m̦okta jãn an m̦are, ejjab ãlikin.​—Rom 7:3.

6. Etke em̦m̦anl̦o̦k ñe jo̦dikdik ro ren jab m̦õkaj in m̦are?

⁶ Bwe ruo armej ren m̦ool im tiljek wõt ñan doon, ej aikuj rũtto kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ko aer. Rijjilõk Paul ear rõjañ Kũrjin ro bwe enaaj em̦m̦anl̦o̦k ñe rej kõttar aer rũttol̦o̦k m̦okta jãn aer m̦are. Etke? Kõnke ñe juon ej jo̦dikdik wõt, ekajoor kõn̦aan ko an ñan babu ak pãd ippãn bar juon. Men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen an kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we. Jo̦dikdik ro rej bar oktakl̦o̦k ilo aer rũttol̦o̦k. Ñan waanjoñak, elõñ jo̦dikdik rej m̦are, im jejjo iiõ tokãlik, rej kile bwe eoktakl̦o̦k kõn̦aan ko aer im men ko rej aikuji. Elõñ etale ko kar kõm̦m̦ani im rej kaalikkar bwe ñe jo̦dikdik ro rej m̦are, ekkã aer jab m̦õn̦õn̦õ im tokãlik rej jepel. Bõtab, ro rej kõttar im jab m̦õkaj in m̦are ekkã aer m̦õn̦õn̦õ im jab jepel. Kõn men in, kwõn jab m̦õkaj in m̦are. El̦aññe kwõj kõttar wõt, enaaj wõr iien ñan am̦ rũttol̦o̦k im jel̦ãl̦o̦k kilen mour. Bareinwõt, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ iien ñan jel̦ã kõn kain armej rot kwe. Eaorõk bwe kwõn jel̦ã kain armej rot kwe el̦aññe kokõn̦aan bwe pãd eo amiro eo pãleem̦ en em̦m̦an.

KWÕJ AIKUJ M̦OKTA JEL̦Ã KÕN KAIN ARMEJ ROT KWE

7. Ñe juon ej l̦õmn̦ak in m̦are, etke eaorõk bwe en m̦okta etale e make?

⁷ Kwõjel̦ã ke kain armej rot eo im kokõn̦aan m̦areiki? Ta men ko rem̦m̦an ippam̦ kõn armej in? Ejjel̦o̦k pere bwe kwõjel̦ã kadede kõn kain armej rot eo kokõn̦aan m̦areiki. Ak ta kõn kwe? Ta men ko rem̦m̦an kõn kwe im remaroñ jipañ bwe en em̦m̦an wõt pãd eo amiro? Enaaj ewi wãween am̦ kõnnaan im kõm̦m̦an ñan eo pãleem̦? Ñan waanjoñak, epidodo ke am̦ kwal̦o̦k m̦ool ñe kwõj likjab? Kwõj ke m̦õn̦õn̦õ ñe ro jet rej kajjioñ kajim̦we eok? Ke ta, em̦õkaj ke am̦ illu ñe ro jet rej kajim̦we eok? Kwe ke kain armej rot eo me em̦õn̦õn̦õ im edik an inepata? Ke ta, kwe ke juon eo me emmakijkij an inepata, ejjememe, im aolep iien ej ellotaan? (Jabõn Kõnnaan 8:33; 15:15) Keememej bwe ñe kwõnaaj m̦are, men in eban ukot kain armej rot kwe im wãween kõm̦m̦an ko am̦. Mel̦el̦ein men in bwe ñe kwõj juon eo eutiej bũruon, ellulu, im aolep iien enana wãween an l̦õmn̦ak, kwõnaaj ãindein wõt ñe kwõnaaj m̦are. Epen ad kile likjab ko ad make me ro jet remaroñ loi. Kõn men in, em̦m̦an ñe kwõj kajjitõk ippãn jem̦am̦ ak jinem̦ ak juon eo kwõj epaake bwe en kwal̦o̦k an l̦õmn̦ak kõn ta ko me ej kile bwe kwõmaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k. El̦aññe ej kwal̦o̦k ñan kwe kõn jet men ko me kwõj aikuj kakõm̦anm̦anl̦o̦k, eokwe kwõn kõm̦m̦an oktak m̦okta jãn am̦ kappok rejetam̦ ak m̦are.

8-10. Ta naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦ eo me remaroñ jipañ ro rej l̦õmn̦ak in m̦are?

⁸ Baibõl̦ ej rõjañ kõj bwe jen kõtl̦o̦k an kajoor eo an Anij jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k ‘yokwe, lañlõñ, aenõm̦m̦an, kijenmej, im jouj.’ Kajoor in ej bar jipañ kõj bwe jen ‘mour em̦m̦an, m̦ool, ettã bõro, im jel̦ã irooj iood make.’ Baibõl̦ ej bar ba: “Bũruomi im l̦õmn̦ak ko ami ren lukkuun kããl. Kom̦win kõn̦ak mour eo ekããl, eo kõm̦anm̦an ilo nemãmeen Anij, im ej make wal̦o̦k ilo mour eo em̦ool, eo ejim̦we im erreo.” (Galetia 5:22, 23, UBS; Epesõs 4:23, 24, UBS) Ñe kwõnaaj l̦oore naan in kakapilõk in ilo tõre in me ejjel̦o̦k pãleem̦, men in enaaj lukkuun jipañ eok tokãlik ñe kwõnaaj m̦are. Ej ãinwõt ñe kwõj kaddel̦o̦ñ jããn ilo pããñ bwe kwõn kab kõjerbali ilju im jekl̦aj.

⁹ Ñan waanjoñak, el̦aññe kwõj juon jiroñ ak kõrã, keememej bwe el̦apl̦o̦k an aorõk bwe en em̦m̦an bũruom̦ jãn paotokũm̦. Kõn men in, kwõn kate eok bwe en em̦m̦an bũruom̦. (1 Piter 3:3, 4) El̦aññe kwõj kõttãik bũruom̦ im jel̦ã dãpiji ak irooj ioon kõn̦aan ko am̦ make, men in enaaj jipañ eok bwe kwõn kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an. Juon kõrã eo ej kõm̦m̦ane men in ej ãinwõt ñe em̦õj kalõtlõte kõn “juon kũrawũn eaiboojoj.” (Jabõn Kõnnaan 4:9; 31:10, 30; 1 Timote 2:9, 10, UBS) El̦aññe kwõj juon likao ak em̦m̦aan, kwõj aikuj katak kilen kwal̦o̦k kautiej im jouj ñan kõrã ro. (1 Timote 5:1, 2, UBS) Ilo tõre in, kwõj aikuj katak kilen kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we im kate eok bwe kwõn juon eo me ejel̦ã kun̦aan. Bõtab, ebar aorõk bwe kwõn kõttãik bũruom̦ im jel̦ã bwe ewõr joñan maroñ ko am̦. Keememej bwe el̦aññe kwõj l̦õmn̦ak bwe kwõutiejl̦o̦k jãn ro jet, men in enaaj ko̦kkure pãd eo amiro eo pãleem̦.​—Jabõn Kõnnaan 29:23, UBS; Maika 6:8, UBS; Epesõs 5:28, 29.

¹⁰ Aolep Kũrjin ro rej aikuj kate er ñan kõm̦m̦ani men kein, meñe jet iien emaroñ pen. Ñe kwõnaaj kõm̦m̦ane men in kiiõ, enaaj jipañ eok bwe en em̦m̦an wãween am̦ kõnnaan im kõm̦m̦an ñan eo kwõnaaj m̦areiki.

KAIN ARMEJ ROT EKKAR ÑAN KWE?

11, 12. Ta eo ruo armej remaroñ kõm̦m̦ane ñan jel̦ã el̦aññe erro ekkar ñan doon?

¹¹ Ilo elõñ jikin ko, ekkã an juon make kããlõt wõn eo ekõn̦aan m̦areiki. Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani ñe kwõj loe juon eo me kokõn̦aan? M̦oktata, kwõj aikuj kajjitõk ippam̦ make, ‘Ij ke m̦ool in l̦õmn̦ak in m̦areiki armej in?’ Keememej bwe el̦aññe kwõj m̦on̦e armej eo im kõm̦m̦an an l̦õmn̦ak bwe ewõr am̦ kõn̦aan ñane, elukkuun nana men in kõnke kwõj iukkure kõn eñjake ko an. (Jabõn Kõnnaan 13:12) El̦aññe kwõj lukkuun l̦õmn̦ak in m̦areiki armej in, eokwe kwõn bar kajitũkin eok make, ‘Ipojak ke in m̦are?’ El̦aññe uwaak eo am̦ ñan kajjitõk kein ruo ej aet, ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani kiiõ? Eokwe, men in enaaj pedped wõt ioon m̦anit ko an aelõñ eo kwõj pãd ie. Ilo jet aelõñ ko, ãlikin am̦ etale armej eo, kwõj make kepaake im kajjitõke. Ilo bar jet aelõñ ko, juon likao ej kõnnaan ippãn jemãn im jinen kõn kõn̦aan in an. Innem, rũtto rein rej kepaake jemãn im jinen jiroñ eo im kwal̦o̦k ñan er bwe likao eo nejier ekõn̦aan jiroñ eo. El̦aññe armej eo ejel̦ã kõn kõn̦aan eo am̦, bõtab ejjab kõn̦aan jerãik eok, eokwe kwõn jab kajjitõkl̦o̦k wõt ñan joñan eo me armej eo enaaj lukkuun abn̦õn̦õ. Keememej bwe ebar wõr an armej eo maroñ ñan kõm̦m̦an pepe ak kwal̦o̦k an l̦õmn̦ak. Bõtab, el̦aññe armej eo ej kwal̦o̦k bwe ebar kõn̦aan kal̦apl̦o̦k an jel̦ã kajjiem̦, eokwe kwõmaroñ jino kõm̦m̦an amiro iien ippãn doon. Iien kein amiro ippãn doon enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien armej eo im bwe kwõn jel̦ã el̦aññe ej juon eo ekkar bwe kwõn m̦areiki. Ilo iien kein me komiro ej teit, ta ko kwõj aikuj etali kõn armej eo?

¹² Ñan uwaake kajjitõk in, jen lale juon waanjoñak kõn juon kũta im juon uklele. El̦aññe ejim̦we kiin kũta eo ak uklele eo, enaaj em̦m̦an ainikier. Bõtab ñe ruo armej rej kõjerbali kein kõjañjañ kein ilo juon wõt iien, rej aikuj kõm̦m̦an bwe en juon wõt ton̦ier bwe ren um̦ piit. Ejjel̦o̦k oktak waanjoñak in jãn kwe im armej eo me kwõj l̦õmn̦ak in m̦areiki. Bõlen m̦okta jãn am̦ kar l̦õmn̦ak in m̦are, el̦ap am̦ kar kate eok im kõm̦m̦an elõñ oktak ko ilo mour n̦e am̦ bwe kwõn juon armej em̦m̦an. Bõtab, kiiõ ke kwõj teit, elõñ bar oktak ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe komiro en maroñ jel̦ã kilen jerbal ippãn doon meñe komiro oktak jãn doon. Kajjitõk eo in kiiõ: Em̦m̦an ke wãween amiro jerbal ippãn doon?

13. Etke ejjab juon men em̦m̦an ñan teit ak jerãik juon eo me eoktak kabuñ eo an jãn kwe?

¹³ Eaorõk bwe en juon wõt amiro tõmak ak kabuñ. Rijjilõk Paul ear ba: “Jab kobaik kom̦ ilo jekkar ippãn ro rejjab tõmak.” (2 Korint 6:14; 1 Korint 7:39) El̦aññe kwõj m̦areiki juon eo me eoktak tõmak ak kabuñ eo an jãn kwe, emaroñ pen an wõr aenõm̦m̦an ikõtaamiro. Bõtab, el̦aññe komiro ej jim̦or kabuñ ñan Jeova, enaaj pidodol̦o̦k amiro aenõm̦m̦an ippãn doon. Jeova ekõn̦aan bwe kwõn m̦õn̦õn̦õ im jel̦ã bũruon armej eo me kwõj m̦areiki. Ekõn̦aan bwe komiro en yokwe E im bar yokwe doon. Ilo wãween in, yokwe eo amiro enaaj ãinwõt juon to jilu iden im epen tũm̦wi kõnke komiro ej jim̦or yokwe Anij.​—Ekklisiastis 4:12.

14, 15. Meñe armej eo kwõj kõn̦aan ej pãd ilo kabuñ n̦e am̦, bar ta ko jet kwõj aikuj l̦õmn̦ak kaki?

¹⁴ Men eo eaorõktata im enaaj jipañ ruo rippãlele bwe ren jel̦ã karejar im bõrokuk ippãn doon ej ñe erro ej jim̦or kabuñ ñan Anij. Bõtab, ebar wõr jet men ko im kwõj aikuj l̦õmn̦ak kaki. Ñan etale el̦aññe ekkar armej eo ñan kwe, ej aikuj juon wõt kain amiro mejãnkajjik ak kõttõpar. Ta men ko me komiro kõn̦aan kõm̦m̦ani ilo naaj ilju im jekl̦aj? Ñan waanjoñak, komiro ej jim̦or kõn̦aan ke bwe en wõr nejimiro ajri? Ta men ko raorõktata ippemiro?a (Matu 6:33) Rippãlele ro me repaake doon rej m̦õn̦õn̦õ in pãd iturin doon im aetõl doon meñe ro jet remaroñ kajjirere ak kõnnaan kake er. (Jabõn Kõnnaan 17:17) Bõtab, bwe rippãlele ro ren m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an aer iien ippãn doon, ej aikuj wõr men ko me erro ej jim̦or m̦õn̦õn̦õ kaki. Etke? Kõnke ñe elukkuun oktak kõn̦aan ko aerro jãn doon, enaaj pen aer epaake doon. Ak ta kõn kwe im armej eo juon? Mel̦el̦ein ke bwe ej aikuj juon wõt amiro kõn̦aan im ejjab aikuj oktak l̦õmn̦ak ko amiro jãn doon? Ejjab. Jet iien enaaj baj oktak wõt kõn̦aan ko amiro jãn doon. Meñe ãindein, ak jet iien kwõnaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ani men ko armej eo juon ekõn̦aan kõnke kwõj yokwe e im kokõn̦aan bwe en m̦õn̦õn̦õ. Men eo eaorõk in ej bwe en lõñ men ko me komiro ej jim̦or kõn̦aan kõm̦m̦ani im komiro ej jim̦or itoklimo kaki.​—Jerbal 20:35.

¹⁵ Mel̦el̦ein ke bwe armej eo ejekkar ñan kwe el̦aññe komiro ejjab errã ilo men otemjej? Ejjab. Eaorõk bwe komiro en kõm̦m̦an oktak ko ñan doon ilo iien ko me komiro ejjab errã ippãn doon. Kõn men in, kwõn kajjitõk ippam̦ make: “Ewi wãween am̦ro kõm̦m̦an ñan doon ñe kõmro ejjab errã ilo juon men? Kõmro jel̦ã ke kõnnaan ilo jouj im kwal̦o̦k kautiej ñan doon ñe kõmro ejjab errã ippãn doon? Ak ekkã ke am̦ro akwããl im illu ñe kõmro ejjab errã kõn juon men?” (Epesõs 4:29, 31, UBS) El̦aññe kwõj kappok rejetam̦, kwõn kõjparok eok jãn ro me eutiej bũrueer im rejjab kõn̦aan roñjake l̦õmn̦ak ko an ro jet. Armej rein rejjab kõn̦aan kõm̦m̦an oktak im aolep iien rej pukot kilen bwe en tõprak wõt kõn̦aan ko aer.

MEN KO KWÕJ AIKUJ JEL̦Ã M̦OKTA KÕN ARMEJ EO

16, 17. (1) Ta kajjitõk ko juon jiroñ ak kõrã ej aikuj kajitũkin e make kõn likao ak em̦m̦aan eo me ekõn̦aan? (2) Ta kajjitõk ko juon likao ak em̦m̦aan ej aikuj kajitũkin e make kõn jiroñ ak kõrã eo me ekõn̦aan?

¹⁶ M̦okta jãn an juon likao ak em̦m̦aan bõk eddo ko ilo eklejia eo, naaj aikuj etale armej in ak ‘mãlejjoñe m̦okta’ ñan lale el̦aññe ekkar ñan bõk eddo kein. (1 Timote 3:10) Kwõmaroñ l̦oore ejja men in wõt ñe kwõj l̦õmn̦ak in m̦are. Ñan waanjoñak, ñe kwõj juon jiroñ ak kõrã kwõmaroñ kajjitõk ippam̦ make, “Em̦m̦an ke etan likao in ak em̦m̦aan in ippãn armej ro jet? Kain armej rot ro m̦õttan? Ejel̦ã ke dãpij kõn̦aan ko an make? Ewi wãween an kõm̦m̦an ñan ro rerũtto? Kain baam̦le rot en̦ an? Ewi wãween an kõm̦m̦an ñan ro ilo baam̦le en̦ an? Ejel̦ã ke kilen kõjparok jããn? Ak ej ke juon eo me el̦ap an arõk jããn? Ej ke juon eo me el̦ap an idaak arkool̦? Ej ke juon eo me elãj im em̦õkaj an illu? Ta eddo ko an ilo eklejia eo im em̦m̦an ke wãween an loloorjake eddo kein an? Enaaj ke pidodo aõ kõttãik eõ make ñane?”—Livitikõs 19:32, UBS; Jabõn Kõnnaan 22:29; 31:23; Epesõs 5:3-5, 33; 1 Timote 5:8, UBS; 6:10; Taitõs 2:6, 7.

¹⁷ Ñe kwõj juon likao ak em̦m̦aan, kwõmaroñ kajjitõk ippam̦ make, “Kõm̦m̦an ko an jiroñ in ak kõrã in rej ke kaalikkar bwe ej yokwe im kautiej Anij? Ejel̦ã ke jerbal? Ejel̦ã ke kilen kõjparok jããn? Ta ko baam̦le en̦ an enaaj kõtmãne jãn kõmro? Ej ke juon eo me ejel̦ã kilen kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we? Ej ke juon eo me ejel̦ã kun̦aan? Ta men ko ekkã an kõnnaan kaki? Ej ke lukkuun kea kõn armej ro jet? Ak ej ke juon eo me eutiej bũruon im ekõn̦aan wõt bõk kun̦aan ilo men ko me ejjab tõllo̦kũn? Ej ke juon eo me ro jet relõke? Ej ke m̦õn̦õn̦õ in kõttãik e make? Ak ej ke juon eo me epen bũruon im em̦akoko in pokake?”—Jabõn Kõnnaan 31:10-31; Luk 6:45, UBS; Epesõs 5:22, 23; 1 Timote 5:13; 1 Piter 4:15.

18. El̦aññe kwõj lo likjab ko reddik ilo iien eo komiro ej teit, ta eo kwõj aikuj keememej?

¹⁸ Keememej wõt bwe armej eo me kwõj l̦õmn̦ak in m̦areiki ejjab weeppãn. Aolep armej rejjab weeppãn im rej kõm̦m̦an likjab. Jet iien, em̦m̦an ñe kwõjjab watõki likjab jiddik ko me eo juon ej kõm̦m̦ani. (Rom 3:23; Jemes 3:2, UBS) Im el̦aññe jej likjab ak kõm̦m̦an bõd, eñin ej juon iien em̦m̦an bwe jen katak jãn bõd kein ad im kõm̦m̦an oktak ko. Ñan waanjoñak, ilo iien eo komiro ej teit wõt, bõlen jet iien komiro naaj illu ippãn doon. Ñe enaaj wal̦o̦k men in, jouj im keememej bwe meñe armej ro me rej yokwe im kautiej doon, ak jet iien rej illu ippãn doon. (Lale Jenesis 30:2; Jerbal 15:39.) Ñe komiro naaj illu ippãn doon, bõlen komiro ej aikuj kõttãik komiro make im katak kilen “kõmmaanwa” ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko ilo juon wãween emel̦ak im ejouj. (Jabõn Kõnnaan 25:28, UBS) Armej eo ej ke kaalikkar bwe ej kate ñan kõm̦m̦an oktak ko bwe en em̦m̦anl̦o̦k wãween an kõnnaan im kõm̦m̦an ñan eok? Ak kwe, kwõj ke kate eok ñan kõm̦m̦an oktak ko? Kwõj ke kate eok bwe en jab m̦õkaj am̦ illu ak inepata kõn ta ko ro jet rej ba? (Ekklisiastis 7:9) Ilo iien in me komiro ej teit im katak kilen kõm̦adm̦õdi apañ ko ikõtaamiro ilo jouj, men in enaaj lukkuun jipañ komiro ñe komiro naaj m̦are.​—Epesõs 4:32, UBS.

19. Ñe kwõj kile likjab ak bõd ko rel̦l̦ap ippãn armej eo juon ilo tõre eo komiro ej teit, ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane?

¹⁹ Ak ta el̦aññe armej eo juon ej kõm̦m̦ane jet men me kwõlukkuun diki im kwõj abn̦õn̦õ kaki ilo tõre eo me komiro ej teit? Eokwe, kwõj aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake men in. Jekdo̦o̦n ñe kwõj lukkuun yokwe armej in im jekdo̦o̦n ñe kokõn̦aan m̦are, kwõj aikuj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jabdewõt bõd ak likjab ko rel̦l̦ap me ej kõm̦m̦ani. Kwõn jab kõjekdo̦o̦n men kein. (Jabõn Kõnnaan 22:3; Ekklisiastis 2:14, UBS) El̦aññe kwõj teit ak jerãik juon eo me kwõjjab lõke ak el̦ap am̦ abn̦õn̦õ kõn juon men ej kõm̦m̦ane, eokwe em̦m̦anl̦o̦k ñe kwõj kam̦õje ijo amiro.

EN EM̦M̦AN IM ERREO WÕT IJO AMIRO IM̦AAN MEJÃN ANIJ

20. Ñe ruo armej rej teit, ewi wãween aer maroñ kõjparok bwe ren jab kõm̦m̦ani m̦anit ko rejekkar?

²⁰ Ñe komiro ej teit, ta ko komiro ej aikuj kõm̦m̦ani bwe en em̦m̦an im erreo wõt ijo amiro im̦aan mejãn Anij? M̦oktata, komiro ej aikuj kõjparok komiro jãn jabdewõt m̦anit ko me ri m̦are ro wõt remaroñ kõm̦m̦ani ippãn doon. Ilo aelõñ eo kwõj pãd ie, ekkar ke bwe ruo armej me rejjañin m̦are ren jibwe pein doon, mejenmaik doon, ak atbo̦kwõj doon? Meñe emaroñ ejjel̦o̦k jorrããn ilo men kein ilo aelõñ eo kwõj pãd ie, bõtab, komiro en jab kõm̦m̦ani el̦aññe komiro ejjañin pepe in m̦are. Kõjparok wõt bwe wãween kein ren jab tõllo̦k komiro ñan kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon ak l̦õñ. (Epesõs 4:18, 19; lale Al eo an Solomon 1:2; 2:6; 8:5, 9, 10.) Keememej bwe bũruod emaroñ m̦on̦e kõj. Kõn men in, em̦m̦anl̦o̦k ñe komiro ejjab makel̦o̦k iaamiro ilowaan juon em̦, juon wa me ej baak, ak jabdewõt jikin me enaaj kõm̦m̦an bwe en pidodo amiro kõm̦m̦ani men ko renana. (Jeremaia 17:9) El̦aññe komiro naaj dãpij wõt amiro erreo ilo iien in me komiro ej teit, men in ej kaalikkar bwe komiro jel̦ã kilen dãpiji kõn̦aan ko amiro im komiro ej l̦õmn̦ak kõn doon im jab kõn kõn̦aan ko amiro make. Men eo el̦aptata in ej bwe komiro naaj kabuñbũruon Jeova Anij, eo me ej kakien ri karejar ro an bwe ren kõjparok er jãn l̦õñ ak m̦anit ko jet rettoon.​—Galetia 5:19-21.

21. Ñe ruo armej rej teit, ta ko rej aikuj kõnnaan kaki ippãn doon?

²¹ Men eo kein karuo komiro ej aikuj kõm̦m̦ane bwe en em̦m̦an im erreo wõt ijo amiro im̦aan mejãn Anij ej ilo amiro kwal̦o̦k m̦ool ñan doon. M̦okta jãn amiro pepe in m̦are, elõñ men ko me komiro ej aikuj kõnono kaki. Ñan waanjoñak, komiro ej aikuj kõnono ippãn doon kõn ia eo komiro naaj jokwe ie, el̦aññe komiro ej aikuj jim̦or jerbal, im el̦aññe komiro kõn̦aan bwe en wõr nejimiro ajri. Bareinwõt, ñe ewõr make nejin armej eo juon, keememej bwe ej an eddo jãn Anij ñan lale im kõjparok ajri rein nejin. Kõn men in, ñe kwõnaaj m̦areiki armej in, kwõj aikuj bar watõke ajri rein ãinwõt nejũm̦. Em̦m̦an ñe komiro ej bar kwal̦o̦k kõn jabdewõt men ko me remaroñ jelõt pãd eo amiro. Men kein ej kitibuj ñe ewõr am̦ m̦uri, jabdewõt eddo me kwõj aikuj kõm̦m̦ani, im ñe ewõr jabdewõt am̦ nañinmej, ekoba nañinmej ko rel̦l̦ap im rekapopo. Ta el̦aññe juon armej ekõn bõk uno ko rekkajjoor ak em̦õj an kar babu ak pãd ippãn ro jet? Eokwe, ejjab nana ñe armej eo juon ak jemãn im jinen armej eo rekõn̦aan bwe en ilo̦k im taktõ ñan lale el̦aññe ewõr an nañinmej in HIV (kij eo me ej kõm̦m̦an AIDS). Ej aikuj kõm̦m̦ane men in kõnke ekkã an pen ad jel̦ã el̦aññe juon armej ej bõk nañinmej in HIV. El̦aññe ewõr an nañinmej in HIV, im armej eo juon ekõn̦aan kam̦õje ijo aerro, armej in me ewõr an nañinmej en jab iuuni eo juon bwe erro en wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Jabdewõt eo me ekõn bõk uno ko rekkajjoor ak kõm̦m̦ani m̦anit ko rejekkar ej aikuj m̦õn̦õn̦õ in etal im kakõlkõl ñan lale el̦aññe ewõr an nañinmej in HIV m̦okta jãn an kappok rejetan.

JAB L̦ÕMN̦AK WÕT KÕN RAAN IN M̦ARE EO

22, 23. (1) Ñe ruo armej rej jino aer kõm̦m̦an karõk ñan kõm̦are eo aerro, ta ko rej aikuj l̦õmn̦ak kaki? (2) Ta eo l̦eo im lio rej aikuj keememej ilo aer kõppojak ñan raan in m̦are eo aerro?

²² Ilo allõñ ko m̦okta jãn amiro m̦are, ejjel̦o̦k pere bwe enaaj l̦ap amiro poub kõnke komiro ej jim̦or kõm̦m̦an karõk ko ñan raan in m̦are eo amiro. Eban l̦ap amiro inepata el̦aññe komiro ej kõm̦m̦an bwe en jab l̦ap jãn joñan kõm̦are eo. El̦aññe elukkuun l̦ap kõm̦are eo, ro nukũmiro im ro jet remaroñ m̦õn̦õn̦õ. Bõtab, ebwe an naaj men in kam̦õk komiro im baam̦le ko amiro, im bareinwõt enaaj l̦ap ami jol̦o̦k jããn im kõm̦m̦an ami ol̦iiñ. Ejjel̦o̦k jorrããn ñe jej l̦oore jet iaan m̦antin kõm̦are ko ilo jikin ko jej pãd ie. Bõtab, el̦aññe ej l̦e jãn joñan amiro kõm̦m̦ane kõm̦are eo im komiro ej jiãiik ro jet, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe komiro en mel̦o̦kl̦o̦k kõn unleplep in raan in m̦are eo amiro. Emaroñ bar kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k amiro m̦õn̦õn̦õ ilo raan in amiro eaorõk. Ak ta kõn iien kõjota eo? Eokwe, meñe ro jet remaroñ kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer, bõtab ej an em̦m̦aan eo ak likao eo eddo ñan pepe kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ilo iien kõjota eo.​—Jon 2:9.

²³ Keememej bwe ekadu kitien raan in m̦are eo amiro kõnke ej juon wõt raan. Bõtab, pãd eo amiro enaaj pãd toon wõt amiro mour. Kwõn jab lukkuun inepata im l̦õmn̦ak wõt kõn raan in m̦are eo am̦. Men eo eaorõk ej bwe kwõn reilo̦k wõt ñan Jeova Anij bwe en jipañ, im kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan amiro naaj mour ippãn doon ãlikin amiro m̦are. Ñe kwõj kõm̦m̦ane men in, eokwe kwõnaaj pojak in m̦are im pãd eo amiro enaaj lem̦õn̦õn̦õ.

[Kõmel̦el̦e eo itulal̦]

EWI WÃWEEN AN NAAN IN KAKAPILÕK KEIN JÃN BAIBÕL̦ JIPAÑ . . . RO ME REJ L̦ÕMN̦AK IN M̦ARE?

L̦eo im lio rej aikuj m̦ool im tiljek wõt ñan doon. —Jenesis 2:24, UBS.

El̦apl̦o̦k an aorõk bwe en em̦m̦an bũruon juon armej jãn paotokin.​—1 Piter 3:3, 4.

“Jab kobaik kom̦ ilo jekkar ippãn ro rejjab tõmak.”—2 Korint 6:14.

Armej ro me rej kõm̦m̦ani men ko renana rejjab epaake Anij.​—Epesõs 4:18, 19.

[Bo̦o̦k eo ilo peij 19]

M̦ANIT KEIN REKKAR KE ÑAN BAIBÕL̦?

Ro me Elõñl̦o̦k jãn Juon Pãleer: Ilo jet aelõñ ko, em̦m̦aan ro remaroñ bõk elõñl̦o̦k jãn juon pãleer kõrã. Ilo jikin kein, jemãn baam̦le in emaroñ jab lukkuun epaake lim̦aro pãleen im ajri ro nejin im ej watõk er bwe rej an ri jerbal. Im kõnke elõñ kõrã ilo m̦weo, ekkã an kõrã rein bane doon im jiãiik doon. Ejjab nana ñe juon ej kããlõt in jab pãlele. Bõtab, ñan ro me rej pãlele, Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ej aikuj juon wõt pãleer.​—1 Korint 7:2.

Pãlele M̦okta jãn M̦are: Elõñ rippãlele rej mour ippãn doon meñe rejjañin m̦are kõnke rekõn̦aan lale el̦aññe ekkar bwe erro en m̦areik doon. El̦aññe ruo armej rej baj pãlele wõt ak rejjañin m̦are, ejjel̦o̦k aer kein kam̦ool bwe erro naaj tiljek im m̦ool ñan doon. Ñe ruo armej rej m̦are, ewõr jeraam̦m̦an ko remaroñ bũki jãn kien im wãween ko jet me reban kar bũki el̦aññe en kar ejjel̦o̦k aer peba in m̦are. Bareinwõt, el̦aññe em̦õj aer m̦are, men in ej ãinwõt juon kein kõjparok ñan pãd eo aerro im ajri ro nejier. El̦aññe juon kõrã im juon em̦m̦aan rej pãlele ak rejjab m̦are, im̦aan mejãn Jeova Anij rej l̦õñ.​—1 Korint 6:18; Hibru 13:4.

Wãween an Rippãlele ro Watõk Doon: Ilo jet jikin, ekkã an l̦eo im lio kaorõkl̦o̦k baam̦le ko aer im ro nukwier jãn eo pãleer. Men in ej n̦ae men ko Baibõl̦ ej ba. Ekkar ñan Baibõl̦, ñe em̦õj an juon em̦m̦aan im kõrã m̦are, erro naaj “juon wõt.” Mel̦el̦ein men in bwe l̦eo ej aikuj yokwe lio pãleen el̦apl̦o̦k jãn ro nukũn, ekoba jinen im jemãn. (Mark 10:7, 8) Lio ej aikuj bar yokwe l̦eo el̦apl̦o̦k jãn baam̦le eo an im ro nukũn. Ãlikin aerro m̦are, erro ej kiiõ juon baam̦le. Rippãlele rein rej aikuj yokwe doon el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt armej. El̦aññe el̦ap aerro yokwe doon, ro jet remaroñ ruruwe er im ba bwe em̦õj an lio ko̦kkure ak kanõke l̦eo pãleen. Im el̦aññe el̦apl̦o̦k an l̦eo kaorõk lio pãleen jãn jinen im jemãn ak ro nukũn, ekkã an armej kajjirere kake em̦m̦aan in im ba bwe emijak kõrã. Bõtab, rippãlele rein rej aikuj keememej bwe em̦m̦anl̦o̦k pokake Jeova jãn aer kajjioñ kabuñbũruon ro jet. Etke? Kõnke Jeova eo ear kõm̦m̦ane karõk eo kõn pãlele.​—Jabõn Kõnnaan 29:25.

[Pija eo ilo peij 21]

Ilo tõrein me kwõjjañin m̦are, kwõn katak kilen kõm̦m̦ani men ko me renaaj jipañ eok ñe kwõnaaj m̦are