Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
SEPTEMBER 7-13
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 23-24
“Ungalandeli Okwenziwa Ngabanye”
Qala Uyizwisise Indaba
Uyakuthanda yini ukuthumela izihlobo labangane imilayezo loba amameseji ngezempucuko? Ujayele ukwenzani nxa ungezwa umbiko omutsha kwabezindaba kumbe nxa uzwe udaba olungakafiki endlebeni zabanye? Mhlawumbe ungezwa indaba leyo isikutshisa esifubeni njalo ucine usufisa ukuba ngowokuqala ukuyitshela abanye. Ungakakwenzi lokho nansi imibuzo okufanele uzibuze yona: ‘Ngilabo yini ubufakazi bokuthi indaba le engifuna ukuyithumela abanye iliqiniso? Ngikwazi konke yini okumayelana lendaba le?’ Nxa ungelaqiniso layo indaba yakhona nanzelela ngoba ungacina usuthumela abazalwane indaba engamanga. Nxa uthandabuza ukuthi imeseji leyo iliqiniso, yicitshe kulokuthi uyithumele abanye.
Yiphi enye ingozi engaba khona nxa singaphonguthumela abanye amameseji singazange siwahluze? Kwamanye amazwe oFakazi bakaJehova kabenelisi ukukhonza bekhululekile ngenxa yemithetho efakwa yiziphathamandla njalo kwezinye indawo kabafunakali. Endaweni lezo abasiphikisayo bajayele ukuthumela imibiko engamanga ukuze basethusele loba benze ukuthi singathembani. Lokhu kwake kwenzakala kudala eSoviet Union. Uhlangothi lwamapholisa olwalubizwa ngokuthi yiKGB lwasakaza imibiko engamanga lusithi abanye abazalwane abakhokhelayo sebethengise abantu bakaJehova. Okudanisayo yikuthi abazalwane abanengi bakukholwa lokhu bacina betshiya inhlanganiso kaJehova. Lanxa abanengi baphenduka ngemva kwesikhathi, abanye kabazange baphenduke ngoba ukholo lwabo lwaselubhidlikile. (1 Tim. 1:19) Thina singakubalekela njani lokhu? Kasingaqali ukusakaza imibiko engaqondanga njalo akumelanga siphongukholwa konke esikuzwayo kodwa kumele sihluze loba yini esiyizwayo.
it-1-E 11¶3
U-Aroni
IBhayibhili lisitshela ngezikhathi ezintathu lapho u-Aroni aphambanisa khona. Kukhanya kayisuye owayekhokhela ekwenzeni okubi kodwa wayekhulelwa ngokwakusenziwa ngabanye acine esesenza okungalunganga. Ekuphambaniseni kwakhe kokuqala wayengasebenzisa isimiso esithi: “Ungenzi okubi ulandela inengi labantu.” (Eks 23:2) Lanxa kunjalo iMibhalo ikhuluma kuhle ngo-Aroni futhi ngesikhathi iNdodana kaNkulunkulu isemhlabeni yatshengisa ukuthi iyabuhlonipha ubuphristi bosendo luka-Aroni.—Hu 115:10, 12; 118:3; 133:1, 2; 135:19; Mat 5:17-19; 8:4.
it-1-E 343 ¶5
Ubuphofu
IMibhalo ithi umuntu owayengahluleli kuhle wayefanana lomuntu ofiphele amehlo kumbe oyisiphofu. UMthetho wawuxwayisa ngokufumbathisa, ukubandlulula lokwemukela izipho ngoba lokhu kwakungenza umahluleli ahlulele kubi. Wawusithi: “Ungemukeli isivalamlomo ngoba sifiphaza ababonayo.” (Eks 23:8) “Ukufunjathiswa kufiphaza amehlo abahlakaniphileyo.” (Dut 16:19) Phela lomahluleli owayelungile njalo ekhaliphile wayengacina esahlulela kubi ngenxa yesipho ayesiphiwe. Umthetho wawusithi: “Lingawutshili umthetho; lingabandlululi umyanga kumbe litshengise ukukhetha abakhulu”. (Lev 19:15) Lokhu kutshengisa ukuthi umuntu wayengahlulela kubi nxa ephiwe isipho loba ekhangela ukuthi umuntu amahlulelayo ulani empilweni. Yikho nxa umahluleli esahlulela umuntu onothileyo kwakungamelanga ahlulele ngokuthi umuntu lowo ubonakala enjani loba avumele ukuphanjaniswa ngokwakukhulunywa ngabantu.—Eks 23:2, 3.
Ukuchwayisisa IMibhalo
“Lingakhohlwa Ukwamukela Izihambi”
UJehova kazange aphongutshela abako-Israyeli ukuthi bahloniphe abezizweni kodwa wabakhumbuza ukuthi labo babeke baba ngabezizweni eGibhithe. (Bala u-Eksodusi 23:9.) Babekwazi ukuthi “kunjani ukuba ngabezizweni.” Langesikhathi bengakabi yizigqila khonale eGibhithe, abako-Israyeli babebandlululwa ngenxa yokuthi babetshiyene labaseGibhithe. (Gen. 43:32; 46:34; Eks. 1:11-14) Abako-Israyeli babephakathi kwelitshe lembokodo eGibhithe, loba kunjalo uJehova wayekhangelele ukuthi bona babaphathe kuhle abezizweni ababephakathi kwabo, babaphathe ‘njengabozalo’ lwabo.—Levi. 19:33, 34.
it-2-E 393
UMikhayeli
Ngaphandle kukaGabriyeli kuleyinye ingilosi engcwele eqanjwa ngebizo eBhayibhilini njalo yiyo yodwa ebizwa ngokuthi ‘yingilosi enkulu.’ (Juda 9) Ibizo lengilosi le nguMikhayeli futhi litholakala okokuqala kuDanyeli isahluko 10, lapho echazwa khona ngokuthi ‘ngomunye wamakhosana amakhulu’ owahamba wayanceda ingilosi eyayivinjelwe “yinkosi yasePhesiya.” UMikhayeli wayebizwa ngokuthi ‘yinkosana yabantu [bakibo kaDanyeli]’ langokuthi ‘ngumbusi omkhulu olinda abantu [bakibo kaDanyeli].’ (Dan 10:13, 20, 21; 12:1) Lokhu kutshengisa ukuthi ingilosi eyakhokhela ama-Israyeli ngesikhathi edabula enkangala kwakunguMikhayeli. (Eks 23:20, 21, 23; 32:34; 33:2) Okunye okufakazela lokhu yikuthi iBhayibhili lithi ‘uMikhayeli ingilosi enkulu waphikisana loDeveli bebanga isidumbu sikaMosi.’—Juda 9.
Ukubalwa KweBhayibhili
SEPTEMBER 14-20
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 25-26
“Okwakuqakatheke Kakhulu EThabanikeli”
it-1-E 165
Ibhokisi Lesivumelwano
Indlela elalenziwe ngayo. Ngesikhathi uJehova etshela uMosi ukuthi akhe iThabanikeli waqala ngokumtshela ukuthi ibhokisi lesivumelwano kwakumele lenziwe njani, ngoba laliqakatheke kakhulu eThabanikeli lakuma-Israyeli. Ubude balo babuzingalo ezimbili ezilengxenye, ububabanzi buyingalo elengxenye, ukudepha kuyingalo elengxenye. (c. 111 × 67 × 67 cm; 44 × 26 × 26 in.). Lalenziwe ngezigodo zesihlahla som-akhakhiya njalo lihuqwe ngegolide elicolekileyo phakathi laphandle futhi ‘lizingelezwe ngomthando wegolide.’ Kwakulesisibekelo loba isivalo esasilingana lomzimba webhokisi. Isivalo lesi sasenziwe ngegolide kuphela. Phezu kwaso kwakulamakherubhi amabili abunjwe ngegolide elicanduliweyo, ayemiswe akhangelana ekhothamise amakhanda futhi evule amaphiko. (Eks 25:10, 11, 17-22; 37:6-9) Isisibekelo lesi sasibizwa langokuthi “yisihlalo somusa” kumbe “isembozo sebhokisi.”—Eks 25:17; Heb 9:5, amabala angaphansi.
it-1-E 166 ¶2
Ibhokisi Lesivumelwano
Ebhokisini lesivumelwano kwakugcinwa izikhumbuzo ezingcwele loba ubufakazi. Okwakuqakatheke kakhulu ebhokisini leli ngamatshe amabili okwakulotshwe kuwo imithetho elitshumi. (Eks 25:16) Kwafakwa ‘lenkonxa eyayilemana kanye lentonga ka-Aroni,’ kodwa ngokuya kwesikhathi izinto lezi zakhitshwa uSolomoni engakakhi ithempeli. (Heb 9:4; Eks 16:32-34; Nan 17:10; 1Am 8:9; 2Imi 5:10) UMosi esezakufa wanika amaLevi ‘ibhuku loMthetho’ wasewatshela ukuthi aligcine ‘eceleni (hatshi phakathi) kwebhokisi lesivumelwano sikaNkulunkulu, ukuze libe yibufakazi balokho ababekwenza.’—Dut 31:24-26.
it-1-E 166 ¶3
Ibhokisi Lesivumelwano
Laliyibufakazi bokuthi uNkulunkulu ukhona phakathi kwabo. Ibhokisi lesivumelwano lalitshengisa ukuthi uNkulunkulu ulabo. UJehova wathi kuMosi: ‘Kulapho engizahlangana lawe khona ngikunike imithetho ka-Israyeli ngisesihlalweni somusa, phakathi kwamakherubhi.’ ‘Ngizabonakala ngiseyezini phezu kwesihlalo somusa.’ (Eks 25:22; Lev 16:2) USamuyeli wathi uJehova ‘uhlezi phakathi kwamakherubhi’ (1Sa 4:4); lokhu kutsho ukuthi amakherubhi ayemela inqola kaJehova. (1Imi 28:18) Yikho ‘uMosi wayesithi nxa engena eThenteni lokuHlanganela esiyakhuluma loJehova, azwe ilizwi likhuluma laye angathi liphuma phakathi kwamakherubhi amabili ngaphezu kwesisibekelo sesihlalo somusa, phezu kwebhokisi lobufakazi.’ (Nan 7:89) UJoshuwa lomphristi omkhulu uFinehasi labo babuza uJehova phambi kwebhokisi lesivumelwano. (Jos 7:6-10; Aba 20:27, 28) Lanxa kunjalo, ngumphristi omkhulu kuphela owayengena eNgcwele Ngcwele kanye ngomnyaka, engayikhuluma loJehova kodwa esiyanikela umnikelo wokubuyisana njalo kulapho ayelibona khona ibhokisi.—Lev 16:2, 3, 13, 15, 17; Heb 9:7.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 432 ¶1
Ikherubhi
Ethabanikeli elenziwa enkangala kwakulamakherubhi ayebaziwe. Phezu kwebhokisi lesivumelwano kwakulamakherubhi amabili ayenziwe ngegolide elicanduliweyo. Ayephezu kwesisibekelo njalo ayekhangelene, ekhothamise amakhanda angani ayakhuleka. Ngalinye lalilamaphiko amabili futhi laliwavulile angathi lilindile kumbe kulolutho eliluvikelayo. (Eks 25:10-21; 37:7-9) Amakhetheni ethabanikeli ayelemifanekiso yamakherubhi ngaphakathi njalo lekhetheni elalisehlukanisa iNdawo Engcwele leNgcwele Ngcwele laliceciswe ngamakherubhi.—Eks 26:1, 31; 36:8, 35.
it-2-E 936
Izinkwa Ezahlukaniselwe UJehova
Lezi kwakuyizinkwa ezingu-12 ezazibekwa etafuleni eyayiseNdaweni Engcwele yethabanikeli kumbe yethempeli futhi zazikhitshwa ngeSabatha ngayinye kufakwe ezintsha. (Eks 35:13; 39:36; 1Am 7:48; 2Imi 13:11; Neh 10:32, 33) Umutsho wesiHebheru ohunyutshwe ngokuthi izinkwa ezahlukaniselwe uJehova utsho ukuthi “isinkwa sobuso.” Kwezinye izikhathi ibala elithi “ubuso” lingatsho ukuthi “phambi.” (2Am 13:23) Yikho izinkwa ezahlukaniselwe uJehova zazibekwa phambi kwakhe ukuthi zibe ngumnikelo kuye zikhathi zonke. (Eks 25:30) Izinkwa ezahlukaniselwe uJehova zazibizwa langokuthi ‘yizinkwa ezingcwele’ (2Imi 2:4), “izinkwa zokubukiswa” (Mak 2:26), loba “izinkwa” (Heb 9:2).
Ukubalwa KweBhayibhili
SEPTEMBER 21-27
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 27-28
“Izambatho Zabaphristi Zisifundisani?”
it-2-E 1143
I-Urimi leThumimi
Abanye abahlolisisa iBhayibhili bakholwa ukuthi i-Urimi leThumimi kwakuzinkatho. Inguqulo kaJames Moffatt ku-Eksodusi 28:30 ithi “zinkatho ezingcwele.” Abanye bathi kwakuzincezu ezintathu, ucezu ololudwa lubhalwe “yebo” olunye “hatshi” ikanti olwesithathu lungabhalwanga lutho. Nxa kwakulombuzo kumbe udaba oluthile, impendulo yayisiya ngokuthi umuntu udobhe luphi ucezu, kodwa nxa angadobha olungabhalwangwa lutho kwakusitsho ukuthi akulampendulo. Abanye bacabanga ukuthi kwakuyizicecedu zamatshe ezimbili ezimhlophe kwelinye icele, zimnyama kwelinye. Kwakusithi nxa zingajikelwa phansi amacele amhlophe abephezulu impendulo “nguyebo,” nxa kungaba ngamacele amnyama aphezulu impendulo “nguhatshi.” Ukutshiyana kwamacele kwakusitsho ukuthi akulampendulo. Ngelinye ilanga uSawuli wabuza kuNkulunkulu esebenzisa umphristi ukuthi aqhubeke exotshanisa amaFilisti yini kodwa katholanga mpendulo. USawuli wacabanga ukuthi ukhona phakathi kwabantu ayelabo owayewonile. Yikho wancenga uJehova ukuthi amphendule nge-Urimi langeThumimi kumbe ngenkatho esithi: “Awu Nkulunkulu, ngipha iThumimi.” [NWT] USawuli loJonathani bamiswa bodwa, kwasekuphoswa inkatho ukuze kukhanye ukuthi ngubani owayelecala phakathi kwabo. Endabeni le kukhanya amazwi athi “Ngipha iThumimi” kawatsho ukuphoswa kwenkatho, lanxa engabe etshengisa ukuthi izinto lezi zazihamba ndawonye.—1Sa 14:36-42.
it-1-E 849 ¶3
Ibunzi
Umphristi omkhulu wako-Israyeli. Iqhiye yomphristi omkhulu wako-Israyeli ‘yayilomcephe wegolide’ owawusibaphambili ebunzini lomphristi. Wawubizwa langokuthi ‘ngumqhele ongcwele,’ [“uphawu olungcwele lokuzinikezela” NWT] njalo wawulamazwi athi “UBUNGCWELE ABUBE KUJEHOVA.” (Eks 28:36-38; 39:30) Umphristi omkhulu wayekhokhela ekukhonzeni kweqiniso, yikho kwakumele ahlale engcwele. Uphawu olwalusebunzini lomphristi lwalukhumbuza wonke ama-Israyeli ukuthi kuqakathekile ukuthi ahlale engcwele kuJehova. Uphawu lolu lwalummela kuhle uMphristi Omkhulu uJesu Khristu, owakhethwa nguJehova ngokwakhe ukuthi abe ngumphristi ukuze amenzele inkonzo engcwele.—Heb 7: 26.
w08-ZU 8/15 15 ¶17
Dumisa UJehova Ngokuziphatha Ngendlela Enesithunzi
Kufanele siqikelele ngokukhethekile ukuthi siziphatha ngendlela enesithunzi lapho sikhulekela uJehova. UmShumayeli 5:1 uthi: “Qapha izinyawo zakho noma nini lapho uya endlini kaNkulunkulu weqiniso.” UMose noJoshuwa bayalwa ukuba bakhumule izimbadada zabo lapho besendaweni engcwele. (Eks. 3:5; Josh. 5:15) Lokhu kwakumelwe bakwenze njengophawu lwenhlonipho ejulile. Abapristi abangama-Israyeli babebophekile ukuba bagqoke izikhindi zangaphansi zelineni “ukuze bamboze ubunqunu babo.” (Eks. 28:42, 43) Lokhu kwakuvimbela ukuba kungenzeki kwembuleke ubunqunu babo lapho bekhonza e-altare. Wonke amalungu omkhaya wompristi kwakufanele anamathele endinganisweni kaNkulunkulu yokuhlonipheka.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w12-ZU 8/1 26 ¶1-3
Ingabe Bewazi?
Ayevelaphi amatshe ayigugu ayesesiqeshini sesifuba sompristi ophakeme?
Ngemva kokuba ama-Israyeli ephumile eGibhithe futhi esesehlane, uNkulunkulu wawanika imiyalo yokuba enze lesi siqephu sesifuba. (Eksodusi 28:15-21) Sasinamatshe erubi, itopazi, isimaragidu, itherkhoyisi, isafire, ijaspi, ileshemu, i-agathe, i-amethiste, ikrisolithe, i-onikisi nejayidi. Ingabe ama-Israyeli ayenazo ngempela lezi zinhlobo zamatshe ayigugu?
Ezikhathini zeBhayibheli, abantu babewabheka njengasezingeni eliphezulu la matshe futhi behweba ngawo. Ngokwesibonelo, abantu baseGibhithe lasendulo babewathola ezindaweni ezikude njengase-Iran yanamuhla, e-Afghanistan kungenzeka naseNdiya. Izimayini zaseGibhithe zazikhiqiza izinhlobo eziningi zala matshe ayigugu. Amakhosi aseGibhithe yiwo kuphela ayenegunya lokumba okusansimbi ezindaweni ayezibusa. Inzalamizi uJobe yachaza indlela abantu eyayiphila nabo ababesebenza ngayo emigodini befuna la magugu. Phakathi kwezinto ezazimbiwa, uJobe ubalula isafire netopazi.—Jobe 28:1-11, 19.
Incwadi ka-Eksodusi ithi ama-Israyeli ‘aphundla abaseGibhithe’ amagugu abo lapho esehamba. (Eksodusi 12:35, 36) Ngakho kungenzeka ukuthi ama-Israyeli awathola eGibhithe amatshe asetshenziswa lapho kwenziwa isiqephu sesifuba sompristi ophakeme.
it-1-E 1130 ¶2
Ubungcwele
Izifuyo lamabele. Amazibulo amaduna awenkomo, awezimvu, lawembuzi ayengcwele kuJehova njalo kwakungamelanga ahlengwe. Kwakumele abe ngumnikelo futhi enye inyama yayiphiwa abaphristi abangcwelisiweyo. (Nan 18:17-19) Izithelo zokuqala, lakho konke okwetshumi, lemihlatshelo lezipho ezazinikelwa ukuthi zisetshenziswe ethabanikeli zazingcwele. (Eks 28:38) Zonke izinto ezazingcwele kuJehova kwakumele zihlonitshwe futhi zisetshenziswe ekukhonzeni yena kuphela. Nxa indoda yayingakhipha okwetshumi ukuze ikunikele kuJehova, kungaba yingqoloyi loba okunye, besekusithi yena kumbe omunye emulini yakhe acuphe apheke engazi, indoda leyo yayisiba lecala lokusebenzisa kubi izinto ezingcwele. UMthetho wawusithi kumele ikhiphe okwetshumi eyayikuthembisile, yengezelele ngengxenye yokuhlanu kwakho, iphinde ihlawule ngenqama engelasici. Lokhu kwakusenza abantu bahlale bekhumbula ukuthi izinto ezingcwele ngezikaJehova.—Lev 5:14-16.
Ukubalwa KweBhayibhili
SEPTEMBER 28–OCTOBER 4
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 29-30
“Nikela KuJehova”
it-2-E 764-765
Ukubalwa Kwabantu
ESinayi. Ngomnyaka wesibili ngenyanga yesibili ama-Israyeli ephume eGibhithe, uJehova watshela uMosi ukuthi abale ama-Israyeli. Ngalesosikhathi babesenkangala yeSinayi njalo lokhu kwakuyibalwa kokuqala. Kwakhethwa induna esizwaneni ngasinye ukuze ikhangele ukubalwa kwabantu esizwaneni sayo, ukuze incedise uMosi emsebenzini lo. Kwabhalwa phansi wonke umuntu wesilisa oleminyaka engu-20 kusiyaphezulu njalo uMthetho wathi wonke umuntu obaliweyo kwakumele abhadale umthelo oyingxenye yeshekeli ($1.10) ukuze usetshenziswe ethabanikeli. (Eks 30:11-16; Nan 1:1-16, 18, 19) Bonke ababhalwa phansi babengu-603 550 kodwa amaLevi awazange abalwe ngoba ayengelasabelo kumbe ilifa elizweni. AmaLevi ayengabhadali umthelo wethabanikeli njalo ayengangeni ebuthweni.—Nan 1:44-47; 2:32, 33; 18:20, 24.
it-1-E 502
Umnikelo
UMthetho wawusithi kuleminye iminikelo okwakumele ikhitshwe. UMosi wathi esebale ama-Israyeli, indoda ngayinye eyayileminyaka engu-20 kusiyaphezulu kwakumele inikele ‘ngengxenye yeshekeli [yayingaba yi $1.10] ngokweshekeli lendawo engcwele, ukuze ibe yinhlawulo yokuphila kwayo.’ Ingxenye yeshekeli le ‘yayingumnikelo kuJehova’ ukuze ibe yinhlawulo yokuphila kwabo futhi yayisetshenziswa “enkonzweni yeThente lokuHlanganela.” (Eks 30:11-16) Isazi sezembali esingumJuda okuthiwa nguJosephus sathi (The Jewish War, VII, 218 [vi, 6]), “umthelo” lo ongcwele wawubhadalwa kanye ngomnyaka.—2Imi 24:6-10; Mat 17:24.
w11-ZU 11/1 12 ¶1-2
Ingabe Bewazi?
Izinkonzo zasethempelini likaJehova eJerusalema zazixhaswa kanjani ngokwezimali?
Izinkonzo ezihlukahlukene zasethempelini zazixhaswa ngentela, ngokuyinhloko ngomnikelo wokweshumi. Nokho, zazikhona nezinye izinhlobo zezintela. Ngokwesibonelo, ngesikhathi kwakhiwa itabernakele, uJehova wayala uMose ukuba aqoqe ingxenye yeshekeli eliyisiliva kuwo wonke ama-Israyeli abhalisiwe ibe ‘umnikelo kuJehova.’—Eksodusi 30:12-16.
Kubonakala sengathi kwaba umkhuba ukuba umJuda ngamunye anikele inani elingaguquguquki njengentela yethempeli yaminyaka yonke. UJesu wayekhipha yona le ntela ngesikhathi eyala uPetru ukuba akhokhe ngohlamvu lwemali ayeluthathe emlonyeni wenhlanzi.—Mathewu 17:24-27.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 1029 ¶4
Isandla
Ukubeka izandla. Izandla zazibekwa emuntwini kumbe phezu kolutho ngenxa yezizathu ezitshiyeneyo. Ukwenza njalo kwakutshengisa ukuthi umuntu lowo kumbe ulutho lolo luyamukeleka. Embuthanweni wokugcotshwa kwabaphristi, u-Aroni lamadodana akhe babeka izandla zabo phezu kwekhanda lenkunzi laphezu kwenqama ezimbili zomhlatshelo. Lokhu kwakuyikuvuma ukuthi inyamazana lezi zazinikelwa ngenxa yabo ukuze babe ngabaphristi bakaJehova uNkulunkulu. (Eks 29:10, 15, 19; Lev 8:14, 18, 22) Ngesikhathi uMosi egcoba uJoshuwa ukuthi abe ngumkhokheli wama-Israyeli wambeka izandla. Lokhu kwenza uJoshuwa ‘wagcwala umoya wokuhlakanipha’ owamnceda ukuthi akhokhele kuhle isizwe sako-Israyeli. (Dut 34:9) Izandla zazibekwa lakulabo ababebusiswa. (Gen 48:14; Mak 10:16) Kwakusithi nxa uJesu Khristu esilisa abantu, abanye abathinte kumbe ababeke izandla. (Mat 8:3; Mak 6:5; Luk 13:13) Kwezinye izikhathi abanye abantu babethola umoya ongcwele ngokubekwa izandla ngabaphostoli.—ImiS 8:14-20; 19:6.
it-1-E 114 ¶1
Amafutha Angcwele
EMthethweni uJehova awunika uMosi, wamtshela ukuthi amafutha angcwele kumele enziwe njani. Kwakuhlanganiswa imure, ikhinamoni enuka mnandi, ikhane elephunga elimnandi, ikhasiya kanye lamafutha ama-oliva. (Eks 30:22-25) Umuntu owayetholakala enze amafutha afanana lawo kumbe owayegcoba umuntu ongasimphristi ngawo wayebulawa. (Eks 30:31-33) Phela ukugcotshwa komuntu ngamafutha angcwele kwakutshengisa ukuthi ubekwe esikhundleni sokwenza umsebenzi ongcwele.
Ukubalwa KweBhayibhili