Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
OCTOBER 5-11
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 31-32
“Balekela Ukukhonza Izithombe”
w09-ZU 5/15 11 ¶11
Phokophelela Ekuvuthweni—“Usuku Olukhulu LukaJehova Luseduze”
Ukusebenzisa esikufunda emiBhalweni kungaba inselele, ikakhulukazi lapho sibhekene nezimo ezinzima. Ngokwesibonelo, ngemva nje kokuba uJehova ekhulule abantwana bakwa-Israyeli ebugqilini baseGibhithe, “baxabana noMose,” futhi baqhubeka ‘bevivinya uJehova.’ Kungani? Ngoba nje amanzi ayengekho. (Eks. 17:1-4) Kungakapheli nezinyanga ezimbili benze isivumelwano noNkulunkulu bevuma ukwenza “wonke amazwi uJehova awakhulumile,” baphula umthetho wakhe owenqabela ukukhonza izithombe. (Eks. 24:3, 12-18; 32:1, 2, 7-9) Ingabe lokhu kwakungenxa yokuthi ukunyamalala kukaMose isikhathi eside lapho esanikezwa iziyalezo eNtabeni iHorebe kwakubenza besabe? Ingabe mhlawumbe babecabanga ukuthi ama-Amaleki ayezophinde ahlasele futhi ayezozigwazela ibhece njengoba ayengekho uMose owagcina izandla zakhe ziphakeme empini yangaphambili abanqoba kuyo? (Eks. 17:8-16) Kungenzeka, kodwa kungakhathaliseki ukuthi sasiyini isizathu sangempela salokhu, ama-Israyeli ‘enqaba ukulalela.’ (IzE. 7:39-41) UPawulu wanxusa amaKristu ukuba “enze konke okusemandleni” ukuze agweme ‘ukuwela esibonelweni esifanayo sokungalaleli’ kwama-Israyeli lapho esaba ukungena eZweni Lesithembiso.—Heb. 4:3, 11.
w12-ZU 10/15 25 ¶12
Lalela UNkulunkulu Futhi Uzuze Ezithembisweni Zakhe Azifungela
UJehova walugcwalisa ngokushesha uhlangothi lwakhe lwesivumelwano soMthetho ngokuhlela itende lokukhulekela nobupristi obenza abantu abanesono bakwazi ukusondela kuye. U-Israyeli yena washesha ukukhohlwa ukuzinikezela kwakhe kuNkulunkulu futhi ‘wamzwisa ubuhlungu oNgcwele ka-Israyeli.’ (IHu. 78:41) Ngokwesibonelo, ngesikhathi uMose esanikezwa iziqondiso ezengeziwe eNtabeni iSinayi, ama-Israyeli aphelelwa yisineke futhi aqala ukuphelelwa ukholo kuNkulunkulu, ecabanga ukuthi uMose usewalahlile. Ngakho enza ithole legolide abe esethi: ‘Lona nguNkulunkulu wenu, Israyeli, owanihola wanikhuphula ezweni laseGibhithe.’ (Eks. 32:1, 4) Abe esenza lokho akubiza ngokuthi “umkhosi kaJehova” akhothama futhi enzela isithombe ayezenzele sona imihlatshelo. Lapho ekubona lokhu, uJehova watshela uMose: “Baphambuke ngokushesha endleleni engibayale ukuba bahambe ngayo.” (Eks. 32:5, 6, 8) Ngokudabukisayo, kusukela ngaleso sikhathi u-Israyeli waba nomlando wokwenza izifungo kuNkulunkulu kodwa kamuva azephule.—Num. 30:2.
“Ngubani OngokaJehova?”
Ama-Israyeli ayekwazi mhlophe ukuthi uJehova kafuni lakuzwa ngendaba yokukhonza izithombe. (Eks. 20:3-5) Kodwa kungakayingaphi aphambuka aqala ukukhonza ithole legolide. U-Aroni wabiza lowombuthano wokukhonza ithole ngokuthi ‘ngumkhosi kaJehova.’ Lokhu kuyamangalisa sibili ngoba langemva kokona okungaka ama-Israyeli ayelokhu ezikhohlisa ecabanga ukuthi asohlangothini lukaJehova. UJehova wezwa njani ngalokhu? Wezwa ubuhlungu kakhulu njalo watshela uMosi wathi: ‘Abantu owabakhupha eGibhithe sebonakele njalo baphangisile badela konke engabalaya khona.’ Ulaka lukaJehova lwavutha kakhulu futhi wayesefuna ukusitshabalalisa sonke isizwe sako-Israyeli.—Eks. 32:5-10
Ukuchwayisisa IMibhalo
Kulesikhathi Sokusebenza Lesokuphumula
Ukusebenza nzima kukaJehova loJesu kutsho ukuthi akusamelanga siphumule yini? Hatshi. UJehova kadinwa yikho akudingeki ukuthi aphumule. Kodwa iBhayibhili liyatsho ukuthi wathi esedale amazulu lomhlaba “waphumula.” (Eks. 31:17) Lokhu kutsho ukuthi uJehova wama ukudala ukuze abuke ubuhle balokho ayekwenzile. Ngesikhathi uJesu esemhlabeni wayesiba leqiniso lokuthi uyaphumula futhi akholise ukudla labangane bakhe lanxa wayesebenza nzima.—Mat. 14:13; Luk. 7:34.
w87-ZU 9/1 29
Imibuzo Evela Kubafundi
Kodwa ukuphawulwa komuntu ngaleyondlela ngokukhunjulwa nokwamukelwa (ukulotshwa kwegama lakhe “encwadini yokuphila”) akusho ukuthi nakanjani uzothola ukuphila okuphakade, njengokungathi lokhu kwakumiswe ngaphambili noma akunakushintshwa. Ngokuqondene namaIsrayeli, uMose wacela uJehova: “Nokho uma ubathethelela isono sabo—; kepha uma ungabathetheleli, ake ungesule encwadini yakho oyilobileyo.” UNkulunkulu waphendula: “Owonile kimi ngiyakumesula encwadini yami.” (Eksodusi 32:32, 33) Yebo, ngisho nangemva kokuba uNkulunkulu ebhale othile ngokumamukela “encwadini” yakhe, umuntu angase angalaleli noma alahle ukholo lwakhe. Uma lokho kwakwenzeka, uNkulunkulu ‘wayezolesula igama lakhe encwadini yokuphila.’—IsAmbulo 3:5.
Ukubalwa KweBhayibhili
OCTOBER 12-18
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 33-34
“Izimpawu Zobuntu BukaJehova”
it-2-E 466-467
Ibizo
Izinto ezadalwayo zikwenza kucace ukuthi uNkunkulu ukhona, kodwa kazisivezeli ibizo lakhe. (Hu 19:1; Rom 1:20) Ukwazi ibizo likaNkulunkulu akutsho nje ukwazi ukuthi ungubani. (2Imi 6:33) Kutsho lokwazi ubuntu bakhe, injongo yakhe lemisebenzi yakhe. Izinto zonke lezi zibhaliwe eLizwini lakhe. (Qathanisa lo-1Am 8:41-43; 9:3, 7; Neh 9:10.) UMosi ‘wayesaziwa nguJehova ngebizo,’ okutsho ukuthi wayemazi kuhle. (Eks 33:12) UMosi waba lesibusiso sokubona inkazimulo kaJehova lesokuzwa ‘ibizo likaJehova limenyezelwa.’ (Eks 34:5) Ukumenyezelwa lokhu kwakungatsho ukuphindwaphindwa kwebizo elithi Jehova kodwa kwakungamazwi ayeveza ubuntu bukaNkulunkulu lemisebenzi yakhe. “UJehova, UJehova; uNkulunkulu olesihawu lomusa, ophuzayo ukuthukuthela, ogcwele uthando lobuqotho, olothando olungapheliyo kuzinkulungwane ethethelela ububi, iziphosiso lezono. Ikanti abalamacala kabayekeli bengajeziswanga; wehlisela ububi baboyise phezu kwabantwana, laphezu kwabantwana babantwana kusiya kusizukulwane sesithathu lesesine.” (Eks 34:6, 7) Kanti njalo ingoma kaMosi elamazwi athi, “ngizaliphakamisa ibizo leNkosi [uJehova]” ikhuluma ngendlela uNkulunkulu aphatha ngayo ama-Israyeli njalo ichasisa lobuntu bakhe.—Dut 32:3-44.
w09-ZU 5/1 18 ¶3-5
Lapho UJehova Ezichaza
Into yokuqala uJehova ayembulayo ngaye ukuthi ‘unesihe nomusa.’ (Ivesi 6) Isazi esithile seBhayibheli sithi igama lesiHebheru elihunyushwe ngokuthi ‘unesihe’ libonisa ‘isisa sikaNkulunkulu esifana naleso ubaba ongumuntu anaso ngabantwana bakhe.’ Igama elihunyushwe ngokuthi ‘unomusa’ lihlobene nesenzo ‘esichaza umuntu ovula inhliziyo yakhe ukuze anikeze usizo kumuntu oludingayo.’ Kusobala-ke ukuthi uJehova ufuna sazi ukuthi unakekela abakhulekeli bakhe ngendlela abazali abanakekela ngayo izingane zabo—ngothando olunesisa nangokukhathalela ngokujulile izidingo zazo.—IHubo 103:8, 13.
UJehova ube esethi ‘uyephuza ukuthukuthela.’ (Ivesi 6) Akasheshi ukuzithukuthelela izinceku zakhe ezisemhlabeni. Kunalokho, uyazibekezelela lapho zenza amaphutha, ngesikhathi esifanayo azinikeze isikhathi sokushintsha izindlela zazo zokona.—2 Petru 3:9.
UNkulunkulu uyaqhubeka athi ‘uchichima umusa wothando neqiniso.’ (Ivesi 6) Umusa wothando, noma uthando oluqotho, yimfanelo eyigugu uJehova ayisebenzisayo ukuze kube nobuhlobo obuqinile nobungasoze baphela phakathi kwakhe nabantu bakhe. (Duteronomi 7:9) UJehova ubuye abe umthombo weqiniso. Akakhohlisi futhi akanakukhohliswa. Njengoba ‘enguNkulunkulu weqiniso,’ singakwethemba ngokuphelele konke akushoyo, kuhlanganise nezithembiso zakhe ngekusasa.—IHubo 31:5.
w09-ZU 5/1 18 ¶6
Lapho UJehova Ezichaza
Elinye iqiniso elibaluleke kakhulu uJehova afuna silazi ngaye liwukuthi uxolela “isiphambeko neseqo nesono.” (Ivesi 7) “Ukulungele ukuthethelela” izoni eziphendukayo. (IHubo 86:5) Ngesikhathi esifanayo, akabushalazeleli neze ububi. Uthi “ngeke neze akhulula esijezisweni.” (Ivesi 7) UNkulunkulu ongcwele nonobulungisa uyozijezisa izoni ezona ngamabomu. Luyofika olwamanqamu lapho ziyobhekana nemikhuba yazo yokona.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w04-ZU 3/15 27 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Eksodusi
33:11, 20—UNkulunkulu wakhuluma kanjani noMose “ubuso nobuso”? Le nkulumo ibonisa ingxoxo yabantu ababili abasondelene. UMose wakhuluma nommeleli kaNkulunkulu owamtshela ngomlomo iziyalezo zikaJehova. Kodwa uMose akambonanga uJehova njengoba ‘kungekho muntu ongabona uNkulunkulu kodwa aphile.’ Empeleni, uJehova akakhulumanga noMose ngokuqondile. EyabaseGalathiya 3:19 ithi uMthetho “wadluliselwa ngezingelosi ngesandla somlamuleli.”
w98-ZU 9/1 20 ¶5
Qikelela Ukuthi Uzibeka Kuqala Izinto Eziza Kuqala!
Kathathu ngonyaka bonke abesilisa abangama-Israyeli nabangamaproselithe ezweni bayalwa ukuba babonakale phambi kukaJehova. Ziqaphela ukuthi umkhaya wonke wawuyozuza ngokomoya ezenzakalweni ezinjalo, izinhloko zemikhaya eziningi zazihlela ukuba zihambe namakhosikazi nezingane zazo. Kodwa ubani owayeyovikela amakhaya abo namasimu abo ekuhlaselweni yizitha ngenkathi umkhaya usahambile? UJehova wathembisa: “Akuyikubakho-muntu olifisa izwe lakho, nxa ukhuphuka uya ukubonakala phambi kukaJehova uNkulunkulu wakho kathathu ngomnyaka.” (Eksodusi 34:24) Kwakudinga ukholo kuma-Israyeli ukukholelwa ukuthi uma ayebeka izithakazelo ezingokomoya kuqala, ayengeke alahlekelwe ngokwezinto ezibonakalayo. Ingabe uJehova wakufeza ayekuthembisile? Ngokuqinisekile wakufeza!
Ukubalwa KweBhayibhili
OCTOBER 19-25
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 35-36
“Sikulungele Ukwenza Umsebenzi KaJehova”
w14-ZU 12/15 4 ¶4
UJehova Uwubusisa Ngokucebile Umoya Ovumayo
Akuyona iminikelo yezinto ezibonakalayo eyajabulisa uJehova kakhulu, kodwa umoya ovumayo walabo abakusekela ngale ndlela ukukhulekela okuhlanzekile. Bashukumiseleka nokuba banikele ngesikhathi nangamandla abo. Ukulandisa kuthi: “Bonke abesifazane ababehlakaniphile enhliziyweni baphotha ngezandla zabo.” Yebo, “bonke abesifazane abanhliziyo zabo zazibaqhuba ngokuhlakanipha baphotha uboya bembuzi.” Ngaphezu kwalokho, uJehova wanika uBhezaleli ‘ukuhlakanipha, ukuqonda, nolwazi lwazo zonke izinhlobo zobungcweti.’ Eqinisweni, uNkulunkulu wanika uBhezaleli no-Oholiyabe amakhono okwenza wonke umsebenzi owawuyaliwe.—Eks. 35:25, 26, 30-35.
w11-ZU 12/15 18 ¶6
Abantu Bokholo Basendulo—Báqondiswa Umoya KaNkulunkulu
Okuhlangenwe nakho kukaBhezaleli, umuntu owayephila ngesikhathi sikaMose, kwembula lukhulu ngendlela umoya kaNkulunkulu ongasebenza ngayo. (Funda u-Eksodusi 35:30-35.) UBhezaleli wamiswa ukuba ahole ekwenzeni impahla edingekayo yetabernakele. Ingabe wayenalo ulwazi lwemisebenzi yezandla ngaphambi kokuba enze lo msebenzi omkhulu? Kungenzeka, kodwa umsebenzi ayegcine ewenza kwakungowokwenzela abaseGibhithe izitini. (Eks. 1:13, 14) Ngakho, uBhezaleli wayezowenza kanjani umsebenzi wakhe onzima? UJehova ‘wamgcwalisa ngomoya wakhe ekuhlakanipheni, ekuqondeni nasolwazini nakuzo zonke izinhlobo zobungcweti nasekuklameni imiklamo ukuze enze imikhiqizo yobungoti yazo zonke izinhlobo.’ Noma isiphi isiphiwo esingokwemvelo uBhezaleli ayenaso sathuthukiswa umoya ongcwele. Kwaba njalo nango-Oholiyabe. Kumelwe ukuba uBhezaleli no-Oholiyabe bayifunda kahle le misebenzi ngoba abagcinanga nje ngokuyenza kodwa bafundisa nabanye. Yebo, uNkulunkulu wakufaka ezinhliziyweni zabo ukuba bafundise.
w11-ZU 12/15 19 ¶7
Abantu Bokholo Basendulo—Báqondiswa Umoya KaNkulunkulu
Obunye ubufakazi bokuthi uBhezaleli no-Oholiyabe babeqondiswa umoya kaNkulunkulu ukuthi umsebenzi wabo wahlala isikhathi eside ngokumangalisayo. Izinto abazenza zazisasetshenziswa nangemva kweminyaka engaba ngu-500. (2 IziKr. 1:2-6) Ngokungafani nabakhiqizi banamuhla, uBhezaleli no-Oholiyabe babengenaso isithakazelo sokuzenzela igama noma ukuthola udumo ngomsebenzi wabo. Lonke udumo lwalokho abakufeza lwaya kuJehova.—Eks. 36:1, 2.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w05-ZU 5/15 23 ¶14
Funda Izindlela ZikaJehova
Beka kuqala izinto ezingokomoya. Isizwe sakwa-Israyeli kwakungafanele sivumele ukunakekela izidingo zenyama kusincishe isikhathi sezinto ezingokomoya. Ama-Israyeli kwakungafanele adele ukuphila kwawo ngenxa yemisebenzi engasho lutho. Isonto ngalinye uJehova wayebekele eceleni isikhathi ayesibheka njengesingcwele, isikhathi sokusetshenziselwa imisebenzi ephathelene nokukhulekela uNkulunkulu weqiniso kuphela. (Eksodusi 35:1-3; Numeri 15:32-36) Unyaka ngamunye, kwakunesikhathi esengeziwe okwakufanele sibekelwe imibuthano engcwele ekhethiwe. (Levitikusi 23:4-44) Le mibuthano yayiveza amathuba okuxoxa ngezenzo zikaJehova zamandla, okukhunjuzwa izindlela zakhe, nawokubonisa ukumbonga ngabo bonke ubuhle bakhe. Njengoba abantu belandisa ngokuzinikela kwabo kuJehova, babemesaba futhi bamthande ngokwengeziwe, futhi kwakubasiza ukuba bahambe ezindleleni zakhe. (Duteronomi 10:12, 13) Izimiso ezizuzisayo ezikulezo ziyalezo ziyazizuzisa izinceku zikaJehova namuhla.—Hebheru 10:24, 25.
w00-ZU 11/1 29 ¶1
Ukupha Ngesandla Esivulekile Kuletha Injabulo
Cabanga-ke indlela ama-Israyeli azizwa ngayo. Izizukulwane zazihluphekile ngaphansi kobugqila obukhulu nokuswela. Manje ayesekhululekile futhi enengcebo yezinto ezibonakalayo. Kwakuyowaphatha kanjani ukuhlukana nenye yaleyo ngcebo? Ayengase abe nomuzwa wokuthi ayeyisebenzele futhi enelungelo lokuyigcina. Nokho, lapho ecelwa ukuba anikele ngemali ukuze asekele ukukhulekela kweqiniso, enza kanjalo—futhi hhayi ngokuzindela noma ngokuncishana! Awakhohlwanga ukuthi nguJehova owayewenze akwazi ukuthola lezo zinto ezibonakalayo. Ngakho, anikela kakhulu ngesiliva negolide nemfuyo yawo. ‘Ayenezinhliziyo ezithandayo.’ ‘Izinhliziyo zawo zaziwaqhuba.’ ‘Umoya wawo wawuwaqhuba.’ ‘Kwakuwumnikelo wesihle ngempela kuJehova.’—Eksodusi 25:1-9; 35:4-9, 20-29; 36:3-7.
Ukubalwa KweBhayibhili
OCTOBER 26–NOVEMBER 1
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-EKSODUSI 37-38
“Ama-Alithare Ayesethabanikeli Asifundisani Ngokukhonza Kweqiniso?”
it-1-E 82 ¶3
I-alithare
I-alithare lempepha. I-alithare lempepha (elibizwa langokuthi “li-alithare legolide” [Eks 39:38]) lalenziwe ngesigodo sesihlahla som-akhakhiya, kuthi phezulu lasemaceleni lalihuqwe ngegolide. Phezulu lalilomthando wegolide. I-alithare lalingamasentimitha angu-44.5 futhi amacele womane ayelingana, ubude balo bungamasentimitha angu-89 kanti njalo “lilempondo” ezithutsha emakhoneni womane. Kwakufakwe lamasongo kumbe amaringi amabili enziwe ngegolide. Phakathi kwamaringi la kwakufakwa izigodo zokuthwala i-alithare. Izigodo lezi zazenziwe ngesihlahla som-akhakhiya futhi zihuqwe ngegolide. Amaringi ayengaphansi komphetho wegolide emaceleni womabili e-alithare. (Eks 30:1-5; 37:25-28) Impepha elungiswe kuhle yayitshiswa kabili ngelanga, ekuseni lantambama. (Eks 30:7-9, 34-38) Kulamanye amavesi akhuluma ngesiphathelo sokutshisela impepha futhi kungenzakala ukuthi sasisetshenziswa e-alithareni leli. (Lev 16:12, 13; Heb 9:4; Sam 8:5; qathanisa lo-2Imi 26:16, 19.) I-alithare lempepha lalibekwa phambi kwekhetheni elisithe indawo eNgcwele yikho iBhayibhili lisithi ‘laliphambi kwekhetheni elisithe ibhokisi lobufakazi.’—Eks 30:1, 6; 40:5, 26, 27.
it-1-E 1195
Impepha
Ama-Israyeli atshelwa ukuthi asebenzise impepha engcwele ethabanikeli ngesikhathi esenkangala. Impepha le yenziwa ngokuhlanganisa izinto ezidulayo ezanikelwa yisizwe lesi. (Eks 25:1, 2, 6; 35:4, 5, 8, 27-29) UJehova watshela uMosi ukuthi kwakulezinto ezine okwakufanele zihlanganiswe nxa kusenziwa impepha le. Wathi: “Thatha amakha anuka mnandi—isitakethe, i-onikha legalibhanumi kanye lenhlaka enhle, konke kungesilinganiso esifanayo, wenze ingxube yempepha elephunga elimnandi njengomxubi wamakha, ifakwe itshwayi ibenhle ibe ngcwele. Chola enye yayo ibe yimpuphu uyifake phambi kobuFakazi phakathi kweThente lokuHlanganela lapho engizahlangana lawe khona. Izakuba ngcwele kakhulu kini.” UJehova wayefuna bazwisise ukuthi impepha le ingcwele futhi kwakufanele yenzelwe yena kuphela, yikho wathi: “Lowo ozakwenza enye efana layo ukuba akholise ukunuka kwayo mnandi, kumele asuswe ebantwini bakibo.”—Eks 30:34-38; 37:29.
it-1-E 82 ¶1
I-alithare
Ama-Alithare Ayesethabanikeli. Kwathi sekwenziwe ithabanikeli, uJehova wathi kwenziwe ama-alithare amabili. I-alithare lomnikelo wokutshiswa (elibizwa langokuthi ‘li-alithare lethusi’ [Eks 39:39]) lalenziwe ngesigodo sesihlahla som-akhakhiya futhi livulekile phansi laphezulu. Lalingamamitha angu-2.2 futhi amacele womane ayelingana, ubude balo babungamamitha angu-1.3. ‘Lalilempondo’ ezithutsha emakhoneni womane aphezulu njalo lalihuqwe ngethusi yonke indawo. Phakathi kwalo kwakufakwe isefa (iminxibo) eyenziwe ngethusi. Isefa le yayifakwa isukela ngaphansi kwe-alithare isiyakuma phakathi laphakathi kwalo. Isefa le eyayilamakhona amane yafakwa amasongo kumbe amaringi amane kuwo wonke amakhona. Kukhanya izigodo ezimbili zesihlahla som-akhakhiya ezazihuqwe ngethusi zazingeniswa phakathi kwamaringi la ukuze zibe yizibambo zokuthwala i-alithare. Lokhu kungatsho ukuthi emaceleni womabili e-alithare kwakubhotshozwa izikhala ukuze izigodo lezi zingene kuhle njalo zibanjwe ngamaringi womane. Izikhwicamfundo zilemibono etshiyeneyo ngendaba le. Ezinye zicabanga ukuthi amaringi la ayeyisitshiyagalombili. Zithi kungenzeka amanye amane ayengaphandle kwe-alithare njalo yiwo ayebamba izigodo zokulithwala. Kwakulezinye izinto ezazisetshenziswa ethabanikeli ezazenziwe ngethusi. Kwakulezimbiza lamafotsholo okubutha umlotha, imiganu yokukhongozela igazi lezinyamazana, amafologwe okubamba inyama lezitsha zokuthwala amalahle.—Eks 27:1-8; 38:1-7, 30; Nan 4:14.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 36
Um-akhakhiya
Isihlahla som-akhakhiya silameva amade njalo amanengi. Ingatsha zaso zikhula zisiya emaceleni njalo zijayele ukunxibana lezinye izihlahla zom-akhakhiya eziyabe ziseceleni besekusiba yisixuku. Kungenzakala ukuthi lokhu yikho okwenza iBhayibhili lisebenzise kanengi ibala elisebunengini elithi shit·timʹ nxa likhuluma ngom-akhakhiya. Isihlahla lesi singakhula sibe ngamamitha ayisithupha kusiya kwayisitshiyagalombili njalo izikhathi ezinengi siba yisithingithingi. Silamahlamvu abuthakathaka aphosa afanane lensiba njalo siba lamaluba alithanga anukelelayo. Sizala abantwana abanjengendumba. Isihlahla lesi silamaxolo amnyama asivikelayo. Isigodo saso siqinile, sibutshelezi, siyasinda futhi asidliwa yizibungu. Lokhu kwenza sasetshenziswa ukwakha ithabanikeli lokulungisa izinto ezazisetshenziswa kulo njalo sasigcwele enkangala. Yiso esasetshenziswa ukulungisa ibhokisi lesivumelwano (Eks 25:10; 37:1), itafula yezinkwa ezahlukaniselwe uJehova (Eks 25:23; 37:10), ama-alithare (Eks 27:1; 37:25; 38:1), izigodo zokuthwala (Eks 25:13, 28; 27:6; 30:5; 37:4, 15, 28; 38:6), insika zekhetheni (Eks 26:32, 37; 36:36), amapulanka amiswayo (Ex 26:15; 36:20) lemithando (Eks 26:26; 36:31).
w15-ZU 4/1 15 ¶4
Ingabe Bewazi?
Ngokungafani nezibuko zanamuhla ezenziwe ngengilazi, izibuko ezazisetshenziswa ngezikhathi zeBhayibheli zazivame ukwenziwa ngensimbi ecwebezelayo—ngokuvamile kwakuba yithusi, isiliva, igolide noma isiliva elixutshwe negolide. Isibuko kukhulunywa ngaso okokuqala eBhayibhelini ngesikhathi kwakwakhiwa itabernakele, isikhungo sokuqala sama-Israyeli sokukhulekela. Abesifazane babenikela ngezibuko ukuze kwenziwe umcengezi wethusi ongcwele nothi lwawo. (Eksodusi 38:8) Cishe lezo zibuko kwakuyodingeka ukuba zincibilikiswe ukuze kwenziwe lo mcengezi.
Ukubalwa KweBhayibhili