IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • es25 kk. 57-67
  • Juni

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Juni
  • Ukuhlolisisa Imitlolo Qobe Langa—2025
  • Iinhlokwana
  • NgoSondo, Juni 1
  • NgoMvulo, Juni 2
  • NgeLesibili, Juni 3
  • NgeLesithathu, Juni 4
  • NgeLesine, Juni 5
  • NgeLesihlanu, Juni 6
  • NgoMgqibelo, Juni 7
  • NgoSondo, Juni 8
  • NgoMvulo, Juni 9
  • NgeLesibili, Juni 10
  • NgeLesithathu, Juni 11
  • NgeLesine, Juni 12
  • NgeLesihlanu, Juni 13
  • NgoMgqibelo, Juni 14
  • NgoSondo, Juni 15
  • NgoMvulo, Juni 16
  • NgeLesibili, Juni 17
  • NgeLesithathu, Juni 18
  • NgeLesine, Juni 19
  • NgeLesihlanu, Juni 20
  • NgoMgqibelo, Juni 21
  • NgoSondo, Juni 22
  • NgoMvulo, Juni 23
  • NgeLesibili, Juni 24
  • NgeLesithathu, Juni 25
  • NgeLesine, Juni 26
  • NgeLesihlanu, Juni 27
  • NgoMgqibelo, Juni 28
  • NgoSondo, Juni 29
  • NgoMvulo, Juni 30
Ukuhlolisisa Imitlolo Qobe Langa—2025
es25 kk. 57-67

Juni

NgoSondo, Juni 1

Kufuze singene emBusweni kaZimu ngamatshwenyeko amanengi.​—IzE. 14:22.

UJehova wawabusisa amaKrestu wokuthoma njengombana bekazijayelanisa nobujamo obuthugulukako. Bewahlala ahlunguphazwa, ngezinye iinkhathi ukuhlunguphazokho bekuvela la angakalindeli khona. Cabanga ngalokho okwenzeka kuBharinabhasi nompostoli uPowula nabatjhumayela eListra. Ekuthomeni, abantu babamukela bebabalalela. Ngokukhamba kwesikhathi, abaphikisi “bahlohlozela isiqubuthu” begodu abanye ebantwinabo bakghadlha uPowula bebamsukela lapho bona ahlongakale. (IzE. 14:19) UBharinabhasi noPowula baragela phambili batjhumayela kwenye indawo. Waba yini umphumela? “Benza abafundi abanengi” begodu amezwabo nesibonelo sabo saqinisa amanye amaKrestu. (IzE. 14:21, 22) Banengi abazuzako ngebanga lokuthi uBharinabhasi noPowula akhenge baphele amandla nabahlunguphazwako. Nathi sizokubusiswa nasingapheli amandla ekwenzeni umsebenzi uJehova asinikele wona. w23.04 16-17 ¶13-14

NgoMvulo, Juni 2

Maye! Jehova, lalela umthandazwami, ungitjheje nangibawa isizo. Nangigandelelekileko ngibiza wena, ngombana uzongiphendula.​—Rhu. 86:6, 7.

IKosi uDavida yaqalana namanaba amanengi ayingozi begodu kanengi beyifuna isizo lakaJehova ngomthandazo. UDavida bekaqiniseka ukuthi uJehova uyayizwa bekayiphendule imithandazwakhe. Nawe ungaqiniseka ngalokho. IBhayibheli liyasiqinisekisa ukuthi uJehova angasinikela ukuhlakanipha namandla bona sikghodlhelele. Angasebenzisa abafowethu nabodadwethu namkha abantu abangamlotjhiko ukuthi basisize. Njengombana singekhe sahlala silindele ukuthi uJehova aphendule imithandazwethu ngendlela esilindele ngayo, siyazi ukuthi uzoyiphendula. Uzosinikela lokho esikutlhogako ngesikhathi esikutlhoga ngaso. Yeke ragela phambili uthandaza ngokukholwa, uqiniseka ukuthi uJehova uzokutlhogomela nje nokuthi “uzokwanelisa isifiso sakho koke okuphilako” ephasini elitjha elizako.​—Rhu. 145:16. w23.05 8 ¶4; 13 ¶17-18

NgeLesibili, Juni 3

Ngizombuyisela ngani uJehova ngebanga lakho koke okuhle angenzele khona?​—Rhu. 116:12.

Kuyintwehle ukudzimelela eembusisweni zokufikelela umnqophwakho. Ngiziphi iimbusiso ongadzimelela kizo? Nangabe umnqophwakho kufunda iBhayibheli namkha ukuthandaza, cabanga ngokuthi lokho kuzobuqinisa njani ubuhlobo bakho noJehova. (Rhu. 145:18, 19) Nange umnqophwakho kukuba nobuntu obuthileko bobuKrestu, dzimelela endleleni ubuntobo obuzobuthuthukisa ngayo ubuhlobo bakho nabanye. (Kol. 3:14) Kubayini ungabi nerhelo lamabanga wokobana kubayini ufuna ukufikelela umnqophwakho? Livakatjhele qobe irhelwelo. Yiba nesikhathi nalabo abazokusiza ufikelele umnqophwakho. (IzA. 13:20) Soke kunamalanga lapha sizizwa singanasifiso sokwenza okuthileko khona. Kghani lokho kutjho ukuthi angeze sakghona ukusebenzela ukufikelela umnqophwethu? Awa. Nathi singasebenzela ukufikelela umnqophwethu nanyana ngezinye iinkhathi singanasifiso sokwenza njalo. Kuliqiniso angekhe kube lula, kodwana sizokuthaba nasifikelela umnqophwethu. w23.05 27-28 ¶5-8

NgeLesithathu, Juni 4

Lokho umuntu akutjalako, uzokuvuna khona.​—Gal. 6:7.

Ngebanga lokuthi sizokuqalana nemiphumela yeenqunto zethu, siyazivuma izono zethu, silungise imitjhaphethu besibalekele ukuphinda imitjhapho efanako. Ukuthatha amagadango anjengala kuzosisiza sihlale emjarhweni wokuphila. Nange uthethe isiqunto esingasisihle khuyini ongayenza? Ungadlali ngesikhathi sakho nangamandlakho ukulinga ukuveza ukuthi awukenzi litho elimbi namkha ulinge ukusola abanye ngesiqunto nemitjhapho oyenzileko. Kunalokho, vuma imitjhaphakho ulinge ukwenza koke ongakghona ukukwenza ebujamweni okibo. Nange uzizwa umlandu ngokumbi okwenzileko, zithobe, uthandaze kuJehova, uvume umtjhaphakho umbawe akulibalele. (Rhu. 25:11; 51:3, 4) Bawa ukulitjalelwa kilabo okungenzeka ubalimazile, nange kutlhogeka bawa isizo kubadala. (Jak. 5:14, 15) Funda emitjhaphenakho, linga ukubalekela ukuyibuyelela godu. Nawenza njalo ungaqiniseka ukuthi uJehova uzokutjengisa umusa bekakunikele nesekelo olitlhogako.​—Rhu. 103:8-13. w23.08 28-29 ¶8-9

NgeLesine, Juni 5

UJowatjhi waraga nokwenza okuhle emehlweni kaJehova phakathi naso soke isikhathi uJehoyada umphristi amumelulekakhe.​—2 Kho. 12:2.

UJehoyada wasiza iKosi uJowatjhi bona ibe mumuntu olungileko. Ngebanga lalokho, ikosi nayisakhulako beyifuna ukuthabisa uJehova. Ngemva kokuhlongakala kwakaJehoyada, uJowatjhi walalela amakhosana aziinhlubuki. (2 Kron. 24:4, 17, 18) Nanyana uJehova kwamzwisa ubuhlungu lokhu, “wasolo athumela abaphorofidi hlangana nabo bona ababuyisele kuye . . . , akhenge balalele.” Akhenge balalele indodana kaJehoyada uZakariya, obekangasimphorofidi nomphristi kaJehova kwaphela kodwana bekangumzala kaJowatjhi. IKosi uJowatjhi yabulala uZakariya. (2 Kron. 22:11; 24:19-22) UJowatjhi akhenge aragele phambili asaba uJehova. UJehova wathi: “Abangangihloniphiko bazokudelelwa.” (1 Sam. 2:30) Ibutho elincani lamaSiriya lahlula “ibutho elikhulu” lakaJowatjhi begodu lamtjhiya “alimele khulu.” (2 Kron. 24:24, 25) UJowatjhi wabulawa ziinsebenzi zakhe ngebanga lokubulala uZakariya. w23.06 18-19 ¶16-17

NgeLesihlanu, Juni 6

Benibumnyama, kodwana nje nikukhanya.​-Efe. 5:8.

Umpostoli uPowula bekahlezi isikhatjhana e-Efesu, atjhumayela begodu afundisa iindaba ezimnandi. (IzE. 19:1, 8-10; 20:20, 21) Bekabathanda khulu abafowabo begodu afuna bahlale bathembekile kuJehova. Abantu be-Efesu uPowula abatlolelako bebanekolo yamala begodu bakholelwa emlingweni. I-Efesu beyaziwa ngokungabi nemikghwa, abantu bakhona bebaziphatha kumbi khulu begodu bangananhloni ngalokho. Izinto ebezidlala ema-theater namkha eendaweni zekolo kanengi beziveza zomseme. (Efe. 5:3) Abanengi ebebahlala khona bebangasanawo nakancani amazizo “wokuziphatha okuhle,” okutjho ukungasezwa ubuhlungu. (Efe. 4:17-19) Ngaphambi kokufunda ngeemthethokambiso kaJehova yokulungileko nokungakalungi, unembezabo bewungabatshwenyi nabenza okungakalungi. Kungebangelo uPowula athi “basebumnyameni ngokwengqondo begodu bahlukanisiwe nokuphila okuvela kuZimu.” Abanye abantu be-Efesu akhenge bahlale ebumnyameni. w24.03 20 ¶2, 4; 21 ¶5-6

NgoMgqibelo, Juni 7

Abathembela kuJehova bazokufumana amandla. . . . Angekhe badinwe. ​—Isa. 40:31.

UGidiyoni bekufuze asebenze budisi njengomahluleli. Lokha bakwaMidiyani nababalekako epini ebusuku, uGidiyoni wabagijimisa kusukela emRhobeni weJizriyeli ukuyokufika eMlanjeni iJordani. (Hlul. 7:22) Kghani uGidiyoni wajama nakafika eJordani? Awa! Nanyana bekadiniwe, yena namadoda ama-300 ebekakhamba nawo bawuyama umlambo loyo baragela phambili bawagijimisa. Ekugcineni, babamba bakwaMidiyani balwa nabo babahlula. (Hlul. 8:4-12) UGidiyoni bekathembele kuJehova ukuthi uzomqinisa begodu kwaba njalo. (Hlul. 6:14, 34) UGidiyoni namadoda ebekakhamba nawo bakhe bagijimisa amakhosi amabili wakwaMidiyani ngeenyawo wona akhamba ngamakamela. (Hlul. 8:12, 21) Kodwana uZimu wasiza ama-Israyeli bona awabambe bekathumbe. Abadala nabo bangathembela kuJehova “ongadinwa namkha aphelelwe mamandla.” Uzobapha amandla nabawatlhogako.​—Isa. 40:28, 29. w23.06 6 ¶14, 16

NgoSondo, Juni 8

[UJehova] angekhe anilahle namkha anitjhiye.​—Dut. 31:6.

Singahlala sidzimelele nanyana singaqalana naziphi iintjhijilo. Yeke thembela kuJehova. Cabanga ukuthi uBharaki waphumelela kangangani ngokuthembela eenqophisweni zakaJehova. Ngesikhathesi abantu bakwa-Israyeli bebangakakulungeli ukulwa ipi, bebanganazo neenkhali kodwana uJehova watjela uBharaki bona akhambe ayokulwa noSisera ikosi yamaKanana nebutho layo ebelineenkhali ezinengi. (Hlul. 5:8) Umphorofidikazi uDebhora watjela uBharaki ukuthi ehlele endaweni ethabaleleko bona ayokulwa noSisera neenkarana zakhe ezima-900. Bekuzokuba budisi ukulwa neenkarana ezinebelo endaweni ethabaleleko. Ngitjho nanyana uBharaki bekakwazi lokhu walalela. Njengombana amasotja ehla eNtabeni iTabori, uJehova wanisa izulu elinamandla. Iinkarana zakaSisera zabhajwa edakeni ngalokho uJehova wenza uBharaki wathumba. (Hlul. 4:1-7, 10, 13-16) Ngendlela efanako uJehova uzosenza sithumbe nange sithembela kuye neenqophisweni asinikela zona ngehlanganwakhe. w23.07 19 ¶17-18

NgoMvulo, Juni 9

Okghodlhelele bekwaba sekupheleni uzokusindiswa.​—Mat. 24:13.

Ukubekezela kuqakathekile bona sisinde. Njengabantu bakaZimu abathembekileko besikhathi esidlulileko, sitlhoga ukubekezela nasizakulinda uZimu azalise iinthembiso zakhe. (Heb. 6:11, 12) IBhayibheli limadanisa ubujamo bethu nebomlimi. (Jak 5:7, 8) Umlimi usebenza budisi bona atjale bekathelelele iintjalo zakhe kodwana akazi ukuthi zizokukhula nini. Yeke umlimi uyalinda ngokubekezela anethemba lokuthi uzokuvuna. Ngendlela efanako, sihlala simajadu emsebenzini kaZimu, ngitjho nanyana “singalazi ilanga iKosethu ezokuza ngalo.” (Mat. 24:42) Silinda ngokubekezela, siqiniseka ukuthi ngesikhathi sakhe esifaneleko, uJehova uzokuzalisa koke akuthembisileko. Nasiphela ihliziyo, singadinwa kulinda sithome ukutjhiya uJehova kancanikancani. Singathoma nokugijimisa izinto esicabanga ukuthi zizosenza sithabe nje. Nasibekezelako, singakghona ukukghodlhelela bekube sekupheleni sisindiswe.​—Mik. 7:7. w23.08 22 ¶7

NgeLesibili, Juni 10

Amazwani neenyawo ziyisimbi ehlangene nomdaka.​—Dan. 2:42.

Ngokumadanisa isiphorofido esikuDanyela 2:41-43 nezinye ezifumaneka encwadini yesAmbulo, singaphetha ngokuthi iinyawo zifanekisela i-Britain ne-United States, ezisebenza ndawonye begodu zimibuso onamandla esikhathini sethu. Malungana nombuso wephasi lo, uDanyela uthi, “ingcenye yombuso loyo izokuqina bese kuthi enye ibe buthakathaka.” Kubayini enye ingcenye ibuthakathaka? Ngombana abantu abajayelekileko abafanekiselwa mdaka othambileko, bayazinyaza ukuthi banamandla njengesimbi. Sifunda amaqiniso aqakathekileko esithombeni uDanyela asihlathululako. Kokuthoma, umbuso wephasi we-Anglo-American utjengisile ukuthi unamandla. Ngokwesibonelo, udlale indima eqakathekileko ngokuthumba iPi yePhasi I nePi yePhasi II. Nanyana kunjalo, umbuso wephasi onamandla lo wenziwe waba buthaka begodu usazokuragela phambili uba buthaka ngebanga lokuthi abantu bakhona balwa bodwa bebalwe nombuso. Kwesibili, umbuso lo uzokuba ngewamaswaphela ngaphambi kokuthi kubuse umBuso kaZimu bewuqede yoke imibuso yabantu. w23.08 10-11 ¶12-13

NgeLesithathu, Juni 11

Ngabiza uJehova ngigandelelekile, ngasolo ngililela uZimami bona angisize. Walizwa ilizwi lami asethempelini lakhe.​—Rhu. 18:6.

Ngezinye iinkhathi, uDavida bekazizwa agandelelekile ngebanga lemiraro neentjhijilo ebekaqalana nazo. (Rhu. 18:4, 5) Nanyana kunjalo, ithando nokutlhogonyelwa nguJehova kwamvuselela. UJehova wasa umnganakhe odiniweko “emadlelweni ahlaza” “neendaweni zokuphumula ezinamanzi amanengi.” Lokho kwamqinisa uDavida begodu wakghona ukuragela phambili alotjha uJehova. (Rhu. 18:28-32; 23:2) Nanamhlanjesi, “kungebanga lethando elithembekileko lakaJehova bona singakaqedwa” nasiqalene nemiraro yokuphila neenlingo. (IsiL. 3:22; Kol. 1:11) Ukuphila kwakaDavida bekuhlala kusengozini begodu bekanamanaba amanengi ayingozi. Nanyana kunjalo, ithando lakaJehova lamenza wazizwa avikelekile begodu aphephile. UDavida bekakghona ukubona ukuthi uJehova bekanaye kibo boke ubujamo begodu lokho kwamqinisa. Yeke, wabhina wathi: “[UJehova] wangihlenga kikho koke engikusabako.” (Rhu. 34:4) UDavida bekasaba ngezinye iinkhathi kodwana wakuhlula ukusaba kwakhe ngombana bekazi ukuthi uJehova uyamthanda. w24.01 30 ¶15-17

NgeLesine, Juni 12

Nange izoni zilinga ukukuyenga, ungavumi.​—IzA. 1:10.

Funda eenquntweni ezimbi uJowatjhi azenzako. Ngemva kokuhlongakala kwakaJehoyada, uJowatjhi wakhetha abangani abangakalungi. (2 Kron. 24:17, 18) Waqunta ukulalela amakhosana wakwaJuda ebekangamthandi uJehova. Kungenzeka uyavuma ukuthi uJowatjhi bekufuze adlalele kude nawo ngombana bekenza okungakalungi. Kunalokho, walalela iseluleko sawo esimbi. Kuhlekuhle, umzala kaJowatjhi uZakariya nakalinga ukumbuyisa, wambulala. (2 Kron. 24:20, 21; Mat. 23:35) Qala bona lokhu kumbi begodu kubudlhadlha kangangani! UJowatjhi wathoma ukuphila kwakhe kuhle kodwana ngokudanisako, waba sihlubuki nombulali. Ekugcineni, iinsebenzi zakhe zambulala. (2 Kron. 24:22-25) Ukuphila kwakhe bekuzokuba ngcono khulu ngathana waragela phambili nokulalela uJehova nalabo abamthandako! w23.09 9 ¶6

NgeLesihlanu, Juni 13

Ungathukwa.​—Luk. 5:10.

UJesu bekazi ukuthi uPitrosi angahlala athembekile. Yeke, ngomusa wamtjela ukuthi “angathukwa.” Ukuba nethemba kwakaJesu kuPitrosi, kwatjhugulula ukuphila kwakhe. UPitrosi nomfowabo u-Andrisi ngokukhamba kwesikhathi batjhiya irhwebo labo lokuthiya iinhlambi, balandela uMesiya emsebenzini wokutjhumayela, uJehova wababusisa ngeendlela ezinengi. (Mar. 1:16-18) UPitrosi wabona izinto ezinengi ezikarisako njengomlandeli kaKrestu. Wabona uJesu alapha abagulako, akhipha amadimoni bekavusa nabahlongakeleko. (Mat. 8:14-17; Mar. 5:37, 41, 42) UPitrosi godu wabona nombono okarisako, wendima ezokudlalwa nguJesu esikhathini esizako, njengeKosi emBusweni kaZimu ozako, akhenge asilibale isenzakalweso. (Mar. 9:1-8; 2 Pit. 1:16-18) UPitrosi wabona izinto ebengekhe akghone ukuzibona ngathana akhenge alandele uJesu. Siyaqiniseka ukuthi wathaba khulu bona akhenge avumele amazizo angakhiko amenze aphundwe ziimbusiso ezihle kangaka! w23.09 21 ¶4-5

NgoMgqibelo, Juni 14

UJesu wathi: “Ngithi kuwe, ingasi amahlandla alikhomba kodwana amahlandla ama-77.”​—Mat. 18:22.

Encwadinakhe yokuthoma, umpostoli uPitrosi wasebenzisa amezwi athi “thandanani khulu.” Ithando elinjalo aligubuzesi kwaphela izono ezimbalwa kodwana “izono ezinengi.” (1 Pit. 4:8) Kungenzeka uPitrosi wakhumbula isifundo esimalungana nokulibalela uJesu amfundisa sona eminyakeni eyadlulako. Ngesikhatheso kungenzeka uPitrosi bekacabanga bona unomusa nakathi uzokulibalela umfowabo “amahlandla alikhomba.” Kodwana uJesu wafundisa uPitrosi nathi ukulibalela “amahlandla ama-77” okutjho ukuthi ngokunganasilinganiso. (Mat. 18:21) Nangabe ukufumana kubudisi ukusebenzisa iselulekwesi, ungapheli amandla! Boke abantu bakaJehova abanesono bakufumene kubudisi ukulibalela ngezinye iinkhathi. Okuqakatheke khulu nje kukobana wenze nanyana yini ongakghona ukuyenza bona ulibalele umfowenu bewenze nokuthula naye. w23.09 29 ¶12

NgoSondo, Juni 15

Ngabiza uJehova, wangiphendula.​—Jona 2:2.

Njengombana bekasemathunjini wefesi, uJona watjhuguluka, wakholwa ukuthi uJehova uzowulalela umthandazwakhe bewaqiniseka nokuthi uzomsiza. UJehova wamsindisa uJona begodu ngokukhamba kwesikhathi wazimisela ukwenza umsebenzi uJehova amnikela wona. (Jona 2:10–3:4) Nawuqalene nesilingo, kghani khewazizwa udanile kangangokuthi wabhalelwa kuveza indlela ozizwa ngayo nawuthandazako? Namkha uzizwa unganawo amandla wokufunda? Khumbula ukuthi uJehova ubuzwisisa kuhle ubujamo bakho. Yeke ngitjho nanyana ungathandaza umthandazo olula, qiniseka ukuthi uzokunikela okutlhogako. (Efe. 3:20) Nange ukufumana kubudisi ukufunda ngebanga lokuthi uyagula, udiniwe namkha uzizwa utshwenyeke khulu, ungalalela iBhayibheli elirekhodiweko namkha enye yeencwadi zethu. Ungalalela nenye yeengoma zethu namkha ubukele ividiyo ku-jw.org. UJehova ufuna ukukunikela amandla begodu uzokwenza njalo nawuthandaza kuye ufune neempendulo zemithandazwakho eBhayibhelini nakezinye izinto asilungiselele zona. w23.10 13 ¶6; 14 ¶9

NgoMvulo, Juni 16

Ummoya ocwengileko ukwenza kukhanye ukuthi indlela etjhinga endaweni ecwengileko beyingakembulwa ngesikhathi itende lokuthoma lisesekhona.​—Heb. 9:8.

Ithaberinakeli namathempeli akhiwa eJerusalema ngokukhamba kwesikhathi bekafana ngaphakathi. Ngaphakathi bekuneenkumba ezimbili​—“yiNdawo eCwengileko” “neNdawo eCwengeke Khulu”—​ebezihlukaniswa lirharideni. (Heb. 9:2-5; Eks. 26:31-33) Phakathi kweNdawo eCwengileko bekunelithi lesibani legolide, i-aldara lokutjhisela ipepho netafula loburotho bombukiso. “Baphristi abazesiweko’ kwaphela ebebavunyelwe ukungena endaweni eCwengileko bona benze imisebenzi ecwengileko. (Num. 3:3, 7, 10) ENdaweni eCwengeke Khulu bekunomfaji wesivumelwano wegolide ebewujamele ukuba khona kwakaJehova. (Eks. 25:21, 22) Mphristi ophakemeko kwaphela obekavunyelwe ukudlulela ngale kwerharideni angene eNdaweni eCwengeke Khulu kanye ngomnyaka ngeLanga lokuLitjalelwa kweZono. (Lev. 16:2, 17) Bekangena neengazi zesilwana bona enze umhlatjelo wokulitjalelwa kwezono zakhe nezesitjhaba soke. Ngokukhamba kwesikhathi, uJehova wakwenza kwakhanya ukuthi izinto ebezingaphakathi kwethaberinakeli bezitjho ukuthini.​—Heb. 9:6, 7. w23.10 27 ¶12

NgeLesibili, Juni 17

Thandanani.​—Jwa. 15:17.

Kanengi eliZwini lakaZimu sifumana umyalo othi “sithandane.” (Jwa. 15:12; Rom. 13:8; 1 Thes. 4:9; 1 Pit. 1:22; 1 Jwa. 4:11) Ithando yinto engaphakathi kwethu begodu akekho umuntu ongakghona ukubona ngaphakathi ehliziywenethu. Yeke singatjengisa njani ukuthi siyabathanda abanye? Ngamezwi nangezenzo. Zinengi iindlela esingatjengisa ngazo ukuthi siyabathanda abafowethu nabodadwethu. Nazi ezinye iimbonelo: “Tjelanani iqiniso.” (Zak. 8:16) “Hlalani ninokuthula komunye nomunye.’ (Mar. 9:50) Dosani phambili “ekuhloniphaneni.” (Rom. 12:10) “Yamukelanani.” (Rom. 15:7) “Ragelani phambili . . . nilibalelane.” (Kol. 3:13) “Ragelani phambili nokuthwalisana imithwalo.” (Gal. 6:2) “Ragelani phambili niduduzana.” (1 Thes. 4:18) “Hlalani . . . nakhana.” (1 Thes. 5:11) “Nithandazelane.”​—Jak. 5:16. w23.11 9 ¶7-8

NgeLesithathu, Juni 18

Thabani ethembeni.​—Rom. 12:12.

Qobe langa senza iinqunto ezitlhoga ukukholwa okuqinileko. Ngokwesibonelo, senza iinqunto ezimalungana nabangani, zokuzithabisa, ifundo, umtjhado, abantwana nomsebenzi wokuziphilisa. Senza kuhle ngokuzibuza ukuthi, ‘Kghani iinqunto engizenzako zitjengisa ukuthi ngiyaqiniseka bona iphaseli lingelesikhatjhana begodu ingasikade lizokujanyiselelwa liphasi elitjha lakaZimu? Namkha ngikhetha ukwenza izinto ezenziwa ngilabo abangakholelwa ukuthi bangaphila ngokungapheliko?’ (Mat. 6:19, 20; Luk. 12:16-21) Sizokwenza iinqunto ezihlakaniphileko nange siqinisa ukukholelwa kwethu ephasini elitjha elizako ingasikade. Godu siqalana neenlingo ezitlhoga ukukholwa okuqinileko. Mhlamunye kufuze sikghodlhelelele ukuhlunguphazwa, ukugula okumasikizi namkha ezinye izinto ezingasenza sidane. Ekuthomeni, singabona ngasuthi singakghona ukukghodlhelelela imirarwethu. Imiraro enjengale ithanda ukuthatha isikhathi, yeke sizokutlhoga ukukholwa okuqinileko nasizakukghodlhelela besiragele phambili silotjha uJehova ngethabo.​—1 Pit. 1:6, 7. w23.04 27 ¶4-5

NgeLesine, Juni 19

Thandazani qobe.​—1 Thes. 5:17.

UJehova ulindele bona senze ngokuvumelana nemithandazwethu. Ngokwesibonelo, umfowethu angabawa uJehova bona amsize afumane amalanga emsebenzinakhe wokuziphilisa, ukwenzela bona abe khona emhlanganweni wesifunda. UJehova angawuphendula njani umthandazo loyo? Anganikela umfowethu isibindi sokukhuluma nomqatjhakhe. Kodwana umfowethu kusazokutlhogeka aye kumqatjhakhe ayombawa. Kungenzeka kuzokutlhogeka ambawe ngokubuyelelweko. Angabawa nokutjhintjhana nomunye asebenza naye bona asebenze ngelanga azabe angekho ngalo namkha angabhadelwa ilanga azabe angekho ngalo emsebenzini. UJehova ulindele bona sithandaze ngokubuyelelweko ngezinto ezisitshwenyako. UJesu wathi ezinye zeembawo zethu angekhe sizifumane khonokho. (Luk. 11:9) Yeke ungapheli amandla! Thandaza ngokusuka ehliziyweni begodu ubuyelele. (Luk. 18:1-7) Nasiragela phambili ngendaba ethileko, sitjengisa uJehova ukuthi isibawo sethu siqakathekile. Sitjengisa nokuthi siyakholwa ukuthi uzokukghona ukusisiza. w23.11 22 ¶10-11

NgeLesihlanu, Juni 20

Ithemba alidanisi.​—Rom. 5:5.

UJehova wathembisa umnganakhe u-Abrahama ukuthi uzokuba nendodana begodu zoke iintjhaba ezisephasini zizokubusiswa ngebanga layo. (Gen. 15:5; 22:18) Ngebanga lokuthi u-Abrahama wakholelwa khulu kuZimu, bekaqiniseka ukuthi isithembiswesi sizokuzaliseka. Ngitjho nanyana u-Abrahama bekaneminyaka eli-100 begodu umkakhe aneminyaka ema-90, abatjhadikazaba bebanganayo indodana. (Gen. 21:1-7) Nanyana kunjalo, iBhayibheli lithi: “Ngokusekelwe ethembeni, [u-Abrahama] wakholwa ukuthi uzokuba nguyise weentjhaba ezinengi ngokuvumelana nalokho okwatjhiwo.” (Rom. 4:18) Uyazi ukuthi ithemba laka-Abrahama lazaliseka. Waba nguyise wendodana ebekayilindile u-Isaka. Kubayini u-Abrahama bekaqiniseka ukuthi uJehova uzosizalisa isithembiso sakhe? Ngebanga lokuthi u-Abrahama bekamazi kuhle uJehova “bekaqiniseka kwamambala ukuthi lokho uZimu akuthembisileko” kuzokuzaliseka. (Rom. 4:21) UJehova wamamukela u-Abrahama wathi ulungile ngebanga lokukholwa kwakhe.​—Jak. 2:23. w23.12 8 ¶1-2

NgoMgqibelo, Juni 21

Umuntu othembekileko kokuncani uthembekile nakokukhulu nomuntu ongakalungi kokuncani akakalungi nakokukhulu.​—Luk. 16:10.

Umfowethu osese mutjha othembekileko uyenza ngokuzimisela yoke imisebenzi anikelwa yona. Cabanga ngesibonelo esiphuma phambili sakaJesu. Bekayenza ngokuzimisela imisebenzakhe. Wenza koke uJehova ebekamtjele bona akwenze, ngitjho nanyana bekubudisi ukwenza njalo. Bekabathanda abantu, khulukhulu abafundi bakhe begodu bekazimisele nokubafela. (Jwa. 13:1) Lingisa isibonelo sakaJesu ngokuthi wenze nanyana ngisiphi isabelo onikelwe sona. Nawungaqiniseki ukuthi kufuze usenze njani, zithobe ubawe isizo kubafowethu abavuthiweko. Ungafuni ukwenza okuncani kwaphela esabelweni onikelwe sona. (Rom. 12:11) Kunalokho, yenza isabelo sakho usiqede, wenzele “uJehova, ingasi abantu.” (Kol. 3:23) Kuliqiniso ukuthi unesono, nje-ke zithobe, uvume lokha nawenze imitjhapho.​—IzA. 11:2. w23.12 26 ¶8

NgoSondo, Juni 22

Ubusisiwe umuntu othembela kuJehova.​—Jor. 17:7.

Kulithabo khulu ukubhajadiswa nokuba yingcenye yomndeni kaJehova. Kulilungelo elihle khulu ukutjhidelana noJehova begodu sizizwa njengomrhubi uDavida, owathi, “Uyathaba umuntu omkhethako [Jehova] bese umtjhideze bona azokuhlala eenrhodlweni zakho.” (Rhu. 65:4) Akusiwo woke umuntu uJehova amletha esirhodlweni sakhe. Ukhetha labo abatjengisa ukuthi bafuna ukutjhidelana naye. (Jak. 4:8) Nawuzinikela kuJehova bewubhajadiswe, ungaqiniseka ukuthi uJehova ‘uzokukghuthulela iimbusiso bekube kulapho ungasatlhogi litho.” (Mal. 3:10; Jor. 17:8) Ukubhajadiswa sithomo sokulotjha uJehova. Ngemva kokubhajadiswa, uzokufuna ukwenza koke okusemandlenakho bona uphile ngokuvumelana nokuzinikela kwakho, ngitjho nanyana uqalene neentjhijilo ezilinga ukukholwa kwakho. (UMtj. 5:4, 5) Njengombana umfundi kaJesu, uzokulandela isibonelo sakhe nemiyalwakhe eduze ngendlela ongakghona ngayo.​—Mat. 28:19, 20; 1 Pit. 2:21. w24.03 8 ¶1-3

NgoMvulo, Juni 23

Indoda izokutjhiya uyise nonina inamathele kumkayo begodu bazokuba yinyama yinye.​—Gen. 2:24.

Kuthiwani-ke nangabe wena nomlinganakho anikuthabeli ukuba ndawonye? Khuyini eningayenza? Cabanga ngomlilo. Umlilo awubi mkhulu nawuthomako. Kufuze unande ufaka iinkuni ezikulu kancanikancani. Ngendlela efanako, kubayini ningathomi ngokuba nesikhathi ndawonye kancanikancani qobe langa? Qinisekani ukuthi nenza into eniyithabelako nobabili. (Jak. 3:18) Ngokuthoma kancanikancani nizokuthoma ukubona ithando lenu likhula godu. Ihlonipho iqakathekile emtjhadweni. Injengomoya ohlwengileko owenza umlilo uvuthe. Ngaphandle komoya lo umlilo ucima msinya. Ngendlela efanako, ngaphandle kwehlonipho, ithando labatjhadikazi lizokuphola. Ngakelinye ihlangothi, indoda nomkayo abahloniphanako balwela ukwenza ithando labo lingapholi. Khumbula ukuthi akunandaba bona wena ucabanga ukuthi uyahlonipha kodwana okuqakathekileko kukuthi umuntu otjhade naye uzizwa ahlonitjhwa na. w23.05 22 ¶9; 24 ¶14-15

NgeLesibili, Juni 24

Ukugandeleleka nakungiqeda amandla, wangiduduza bese wangivuselela.​—Rhu. 94:19.

EBhayibhelini, abantu bakaZimu abathembekileko bakhuluma ngeenkhathi lapha bebagandeleleke khona bebangenwa mamanzi emadolweni ngebanga lamanababo namkha okhunye ukugandeleleka. (Rhu. 18:4; 55:1, 5) Ngendlela efanako, nathi singaqalana nokuphikiswa esikolweni, emsebenzini, emndeninethu nakurhulumende. Singaba nevalo lokuthi singahlongakala ngebanga lokugula. Ngeenkhathi ezinjalo, singazizwa ngasuthi sibantwana abancani abangakghoni ukwenza litho. UJehova usisiza njani ngeenkhathi ezinjalo? Uyasiduduza bekasisize sehlise umoya. Yiba nesikhathi noJehova qobe, uthandaze bewufunde neliZwi lakhe. (Rhu. 77:1, 12-14) Kuthi lokha nawugandelelekileko, into yokuthoma ongayenza, kubawa isizo kuBabethu wezulwini. Tjela uJehova ngezinto ezikwenza usabe nezinto ezikutshwenyako. Mvumele akhulume nawe bekakududuze ngemiTlolo.​—Rhu. 119:28. w24.01 24-25 ¶14-16

NgeLesithathu, Juni 25

UZimu nguye . . . oninikela kokubili isifiso namandla wokusebenza.​—Flp. 2:13.

Kuqakatheke khulu ukuba nesifiso esinamandla sokufikelela umnqophwakho. Nawunesifiso esinamandla sokufikelela umnqophwakho, uzokusebenza budisi bona uwufikelele. Nathi nasinesifiso esinamandla sizokukghona ukufikelela iminqophwethu. Yeke khuyini ongayenza bona ube nesifiso esinamandla? Thandazela ukuba nesifiso esinamandla khulu. UJehova ngommoyakhe angakusiza ukghone ukufikelela umnqophwakho. Ngezinye iinkhathi sizibekela umnqopho ngombana siyazi ukuthi kufuze senze njalo nokuthi yinto ehle ukwenza njalo. Kodwana kungenzeka asinaso isifiso sokuwufikelela umnqopho loyo. Cabangisisa ngalokho uJehova akwenzele khona. (Rhu. 143:5) Umpostoli uPowula wacabangisisa ngomusa uJehova amenzele wona begodu lokhu kwamkhuthaza bona asebenzele uJehova budisi. (1 Kor. 15:9, 10; 1 Thim. 1:12-14) Ngokufanako, nawucabangisisa ngalokho uJehova akwenzele khona, uzokuba nesifiso esinamandla sokufikelela umnqophwakho.​—Rhu. 116:12. w23.05 27 ¶3-5

NgeLesine, Juni 26

Dumisani igama lakaJehova.​—Rhu. 113:1.

Sithabisa uBabethu wezulwini nasidumisa igama lakhe. (Rhu. 119:108) Kghani lokhu kutjho ukuthi uZimu umninimandla woke ufana nabantu abatlhoga ukudunyiswa ngombana badinga isikhuthazo namkha abazithembi? Awa. Nasidumisa uBabethu wezulwini, sisiza ekwembuleni amanye amala uSathana awakhuluma ngathi soke. USathana uthi akunamuntu ongavikela igama lakaZimu ngokuthembeka. Ngokuya ngaye, akekho kithi othembekileko. Uthi soke sizokujikela uZimu nange ukwenza njalo kuzosizuzisa. (Job 1:9-11; 2:4) Kodwana uJobho waveza ukuthi uSathana ungumleyimala. Kuthiwani ngawe? Ngamunye wethu unelungelo lokusekela ngokuthembekileko igama lakaBabethu nokumthabisa ngokuthi simlotjhe ngokuthembeka. (IzA. 27:11) Kulilungelo ukwenza njalo. w24.02 8-9 ¶3-5

NgeLesihlanu, Juni 27

Kholwani abaphorofidi bakhe, nizokuphumelela.​—2 Kron. 20:20.

Ngemva kwesikhathi sakaMosi noJotjhuwa, uJehova wabeka abahluleli ukuthi banqophise abantu bakhe. Ngesikhathi samakhosi, uJehova wabeka abaphorofidi ukuthi banqophise abantu bakhe. Amakhosi athembekileko alandela iinqophiso zabaphorofidi. Ngokwesibonelo, ngokuthobeka iKosi uDavida yamukela ukulungiswa okuvela kumphorofidi uNathani. (2 Sam. 12:7, 13; 1 Kron. 17:3, 4) IKosi uJehotjhafathi yathembela esinqophisweni somphorofidi uJarhaziyeli yabe yakhuthaza nabantu bakwaJuda ukuthi “bakholwe ebaphorofidini” bakaZimu. (2 Kron. 20:14, 15) Lokha iKosi uHezekiya nayigandelelekileko, yabawa umphorofidi u-Isaya bona ayisize. (Isa. 37:1-6) Qobe lokha amakhosi nakalandela isinqophiso sakaJehova, bekabusiswa begodu nesitjhaba besivikeleka. (2 Kron. 20:29, 30; 32:22) Bekukhanya kibo ukuthi uJehova bekasebenzisa abaphorofidi bakhe ukunqophisa abantu bakhe. w24.02 21 ¶8

NgoMgqibelo, Juni 28

Ningabi bahlanganyeli nabo.​—Efe. 5:7.

USathana ufuna sibe bangani nabantu abakwenza kube budisi ukulalela imithethokambiso kaJehova. Kufuze sikhumbule nokuthi abangani bethu akusibabantu esiba nesikhathi nabo kwaphela. Bahlanganisa nalabo esibafumana kwezokuthintana. Kufuze sibalekele indlela iphasi elicabanga ngayo, ukuthi ukuziphatha kumbi kuyamukeleka. Siyazi ukuthi akukalungi. (Efe. 4:19, 20) Senza kuhle ngokuzibuza: ‘Kghani ngenza koke okusemandlenami ukuthi ngingazihlanganisi nabantu engifunda nabo esikolweni namkha abanye abangahloniphi imithethokambiso kaJehova elungileko? Inga-kghani ngiba nesibindi, ngibambelele emithethwenikambiso kaJehova ngitjho nanyana abanye bangathi ngiyakhethulula?’ Njengombana kuvezwe emtlolweni wesi-2 kaThimothi 2:20-22, sitlhoga nokuthi sitjheje nasikhetha abantu esitjhidelene nabo ebandleni lobuKrestu. Siyatjheja ukuthi abanye angekhe basisize sihlale sithembekile njengombana silotjha uJehova. w24.03 22-23 ¶11-12

NgoSondo, Juni 29

UJehova unethando khulu.​—Jak. 5:11.

Kghani ukhe walinga ukucabanga ukuthi uJehova unjani? Nanyana angabonakali, iBhayibheli limhlathulula ngeendlela ezinengi ezingafaniko. UJehova ubizwa ngokuthi “ulilanga nesiviko” begodu “umlilo otjhabalalisako.” (Rhu. 84:11; Heb. 12:29) Ukuba khona kwakhe kufaniswa njengelitje lesafire, isimbi ebenyezelako nezungu lekosi. (Hez. 1:26-28) Ngebanga lokuthi asikghoni ukubona uJehova, singakufumana kubudisi ukukholelwa ukuthi uyasithanda. Abanye bangacabanga ukuthi uJehova angeze abathanda ngebanga lezinto ezimbi ezenzeke ekuphileni kwabo esikhathini esidlulileko. UJehova uyayizwisisa indlela esizizwa ngayo nokuthi isithinta njani. Bona asisize, usivezele ubuntu bakhe obuhle eliZwini lakhe. Ibizo linye elihlathulula kuhle uJehova, lithando. (1 Jwa. 4:8) UJehova ulithando. Isisekelo sayo yoke into ayenzako lithando. Ithando lakaJehova lifuthumele begodu linamandla kangangokuthi ulinikela nalabo abangamthandiko.​—Mat. 5:44, 45. w24.01 26 ¶1-3

NgoMvulo, Juni 30

Bekakhuluma nabo asesikeni yelifu.​—Rhu. 99:7.

UJehova wakhetha uMosi bona anqophise ama-Israyeli awakhiphe eGibhide. Emini uJehova bekakhamba phambi kwawo ngesika yelifu kuthi ebusuku ngesika yomlilo. (Eks. 13:21) UMosi walandela isika eyanqophisa yena nama-Israyeli eLwandle eliboMvu. Abantu bangenwa mamanzi ngemadolweni nababona ukuthi bavinjezelwe hlangana nelwandle nebutho lamaGibhide. Kodwana bekungasimtjhapho. UJehova wasebenzisa uMosi ukuthi anqophise abantu bakhe lapho. (Eks. 14:2) UZimu wabasindisa ngendlela erarako. (Eks. 14:26-28) Iminyaka ema-40 yoke, uMosi walandela isika yelifu bona anqophise abantu bakaZimu emmangweni. (Eks. 33:7, 9, 10) UJehova wakhuluma noMosi ngesika yelifu begodu uMosi watjela abantu lokho uJehova amtjela khona. Ama-Israyeli abona kuhle ukuthi uJehova bekasebenzisa uMosi ukuwanqophisa. w24.02 21 ¶4-5

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana