IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • es25 kk. 67-77
  • Julayi

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Julayi
  • Ukuhlolisisa Imitlolo Qobe Langa—2025
  • Iinhlokwana
  • NgeLesibili, Julayi 1
  • NgeLesithathu, Julayi 2
  • NgeLesine, Julayi 3
  • NgeLesihlanu, Julayi 4
  • NgoMgqibelo, Julayi 5
  • NgoSondo, Julayi 6
  • NgoMvulo, Julayi 7
  • NgeLesibili, Julayi 8
  • NgeLesithathu, Julayi 9
  • NgeLesine, Julayi 10
  • NgeLesihlanu, Julayi 11
  • NgoMgqibelo, Julayi 12
  • NgoSondo, Julayi 13
  • NgoMvulo, Julayi 14
  • NgeLesibili, Julayi 15
  • NgeLesithathu, Julayi 16
  • NgeLesine, Julayi 17
  • NgeLesihlanu, Julayi 18
  • NgoMgqibelo, Julayi 19
  • NgoSondo, Julayi 20
  • NgoMvulo, Julayi 21
  • NgeLesibili, Julayi 22
  • NgeLesithathu, Julayi 23
  • NgeLesine, Julayi 24
  • NgeLesihlanu, Julayi 25
  • NgoMgqibelo, Julayi 26
  • NgoSondo, Julayi 27
  • NgoMvulo, Julayi 28
  • NgeLesibili, Julayi 29
  • NgeLesithathu, Julayi 30
  • NgeLesine, Julayi 31
Ukuhlolisisa Imitlolo Qobe Langa—2025
es25 kk. 67-77

Julayi

NgeLesibili, Julayi 1

Wakhamba inarha yoke enza okuhle, alapha.​—IzE. 10:38.

Kizo zoke izinto uJesu azitjhoko nazenzako—kuhlanganise iimangaliso azenzako watjengisa ngokupheleleko indlela uYise acabanga nazizwa ngayo. (Jwa. 14:9) Khuyini esingakufunda eemangalisweni zakaJesu? UJesu noYise basithanda khulu. UJesu nakasephasini watjengisa ukuthi ubathanda kangangani abantu ngokusebenzisa amandlakhe bona asize labo abatlhagako. Kesinye isenzakalo amadoda amabili aziimphofu amrabhela bona awasize. (Mat. 20:30-34) Tjheja ukuthi uJesu “wawarhawukela” ngemva kwalokho wawalapha. Isenzo sesiGirigi esithi, “wawarhawukela” esisetjenziswe la, siqalisele esirhawini esisuka ngaphakathi. Isirhawu esinjalo esisuka ngaphakathi, okusisenzo sethando sabangela uJesu bona asuthise abalambileko, alaphe nendoda enobulepheru. (Mat. 15:32; Mar. 1:41) Singaqiniseka ukuthi uJehova uZimu “wesirhawu” neNdodanakhe basithanda kwamambala begodu bezwa ubuhlungu ngokutlhaga kwethu. (Luk. 1:78; 1 Pit. 5:7) Bayakululukela ukususa yoke imiraro abantu abanayo. w23.04 3 ¶4-5

NgeLesithathu, Julayi 2

Nina abathanda uJehova, hloyani okumbi. Utjheja ukuphila kwabathembekileko bakhe; ubahlangula esandleni sokhohlakeleko.​—Rhu. 97:10.

Kufuze silinge ukwenza koke esingakghona ukukwenza ukubalekela ukufunda, ukubukela nokulalela izinto ezingakalungi ezijayeleke ephasini lakaSathana. Singazalisa imikhumbulwethu ngokufunda iBhayibheli. Ukuya esifundweni nokutjhumayela lokho kuzokuvikela imicabangwethu. UJehova usithembisa ukuthi angekhe asivumele silingwe ngokungaphezu kwalokho esingakuthwala. (1 Kor. 10:12, 13) Ngamunye wethu kufuze athandaze ukudlula ngaphambilini ukuthi ahlale athembekile kuJehova esikhathini esibudisesi samalanga wamaswaphela. UJehova ufuna ‘sithululele iinhliziyo zethu kuye.’ (Rhu. 62:8) Dumisa uJehova bewumthokoze ngakho koke akwenzela khona. Mbawe akusize ube nesibindi nawutjhumayelako. Mbawe akusize uqalane nananyana ngimiphi imiraro, uhlule nanyana ngisiphi isilingo okungenzeka uqalene naso. Ungavumeli nanyana yini namkha ngubani akuvimbe bona uthandaze qobe kuJehova. w23.05 7 ¶17-18

NgeLesine, Julayi 3

Asicabangelaneni . . . , sikhuthazane.​—Heb. 10:24, 25.

Kubayini siya esifundweni? Siyokulotjha uJehova. (Rhu. 26:12; 111:1) Godu siya esifundweni bona sikhuthazane njengombana siphila eenkhathi ezibudisi. (1 Thes. 5:11) Lokha nasiphakamisa isandla siphendule esifundweni, senza izinto ezimbilezi. Kodwana kunezinto ezingenza kube budisi ukuphendula. Singazizwa sisaba ukuphendula namkha singafuna ukuphendula kanengi kodwana bangasikhethi ngendlela esifuna ngayo. Singaqalana njani neentjhijilwezi? Umpostoli uPowula wathi kufuze sidzimelele “ekukhuthazaneni.” Ivalo esinalo lokusaba ukuphendula lingehla nasilemuka ukuthi singakhuthaza abanye ngitjho nangependulo elula etjengisa ukukholwa kwethu. Nange bangasikhethi kanengi, kufuze sithabe ukuthi nabanye ebandleni bazokufumana ithuba lokuphendula.​—1 Pit. 3:8. w23.04 20 ¶1-3

NgeLesihlanu, Julayi 4

Akakhuphukele eJerusalema, . . . ayokwakha kabutjha indlu kaJehova.​—Ezr. 1:3.

Ikosi yenza isaziso! AmaJuda ebewathunjelwe eBhabhiloni iminyaka ema-70, atjhatjhululwa bona abuyele enarhenawo, kwa-Israyeli. (Ezr. 1:2-4) NguJehova kwaphela obekangenza lokho. Bekungakajayeleki bona iBhabhiloni itjhaphulule abantu ebathumbileko. (Isa. 14:4, 17) Kodwana iBhabhiloni lahlulwa begodu umbusi omutjha watjela amaJuda bona angakhamba enarheni. Woke amaJuda, khulukhulu iinhloko zemindeni kwafuze zenze isiqunto sokuthi zizokukhamba eBhabhiloni namkha zizokuhlala. Kungenzeka isiquntweso bekungasilula ukusenza. Abanengi kungenzeka besele baluphele ukuthi bangathatha ikhambweli. Njengombana inengi lamaJuda belibelethelwe eBhabhiloni, bekukuphela kwekhaya alaziko. Kiwo, inarha yakwa-Israyeli bekuyinarha ebeyihlala abokhokho bawo. Amanye amaJuda besele anjingile eBhabhiloni, yeke kungenzeka bekubudisi ukutjhiya imizawo emihle namkha amarhwebawo, ayokuhlala enarheni angakayijayeli. w23.05 14 ¶1-2

NgoMgqibelo, Julayi 5

Nizibonakalise nikulungele.​—Mat. 24:44.

IliZwi lakaZimu lisikhuthaza ukuthi siragele phambili silwele ukukghodlhelela, ukuba nesirhawu nethando. ULukasi 21:19 uthi: “Ngokukghodlhelela kwenu nizokusindisa ukuphila kwenu.” KwebeKolose 3:12 ithi: “Mbathani isirhawu.” Yoku-1 kwebeThesalonika 4:9,10 ithi: “Nina ngokwenu nifundiswa nguZimu bona nithandane. . . . Kodwana siyanikhuthaza, bafowethu bona niragele phambili nokwenza lokhu ngesilinganiso esizeleko.” Woke amavesi la bekatlolelwe abafundi esele bakghodlhelele, banesirhawu nethando. Nanyana kunjalo, bekufuze baragele phambili batjengisa ubuntobo. Nathi kufuze senze okufanako. Okungasisisza kucabanga ngendlela amaKrestu wokuthoma atjengise ngayo ubuntobu. Ngemva kwalokho, sizokubona ukuthi singabalingisa njani sitjengise ukuthi sililungele isizi elikhulu. Nje-ke nakuthoma isizi elikhulu uzabe sewufundile ukukghodlhelela begodu uzabe uzimisele ukuragela phambili ukghodlhelela. w23.07 3 ¶4, 8

NgoSondo, Julayi 6

Kuzokuba nendlela ekulu lapho, . . . yiNdlela yokuCwengeka.​—Isa. 35:8.

Akunandaba bona sizesiwe namkha “singezinye izimvu,” kufuze sihlale “eNdleleni yokuCwengeka” izosisiza siragele phambili silotjha uJehova nje nesikhathini esizako, lokha umBuso uletha ubujamo obukarisako ephasini. (Jwa. 10:16) Kusukela ngo-1919 C.E., iingidigidi zamadoda, abafazi nabantwana zitjhiye iBhabhiloni eliKhulu, umbuso wephasi wekolo yamala, zithome ukukhamba endleleni engokomfanekiso leyo. UJehova wasusela amaJuda asuka eBhabhiloni iinqabo. (Isa. 57:14) Kuthiwani-ke “ngeNdlela yokuCwengeka” yanamhlanjesi? Amakhulu weminyaka ngaphambi kwaka-1919 C.E., uJehova wasebenzisa amadoda amhloniphako ukwenzela bona kukghoneke ngabanye ukuphuma eBhabhiloni eliKhulu. (Madanisa no-Isaya 40:3.) Enza umsebenzi oqakathekileko ukwenza kukghoneke ngabantu abathembekileko bona batjhiye iBhabhiloni eliKhulu balotjhe uJehova nabantu bakhe. w23.05 15-16 ¶8-9

NgoMvulo, Julayi 7

Lotjhani uJehova nithabile. Yizani phambi kwakhe nirhuwelela ngethabo.​—Rhu. 100:2.

UJehova ufuna simlotjhe sithabile nangokuzithandela. (2 Kor. 9:7) Inga-kghani kufuze siragele phambili silwela ukuthuthukisa ubuhlobo bethu noZimu ngitjho nanyana singarhaleli? Cabanga ngesibonelo sompostoli uPowula. Wathi: “Ngiyawudula umzimbami ngiwenze isigqila.” (1 Kor. 9:25-27 ftn.)UPowula wazikatelela bona enze okulungileko nanyana bekangarhaleli. Kghani uJehova wakuthabela akwenzelwa nguPowula? Iye kunjalo! UJehova wambusisa ngemizamwakhe. (2 Thim. 4:7, 8) Nathi ngokufanako uJehova uyakuthabela ukusibona silwela ukufikelela umnqophwethu nanyana singanasifiso sokwenza njalo. Kuyamthabisa ngombana uyazi ukuthi nanyana ngezinye iinkhathi singakuthandi esikwenzako, kodwana sikwenza ngombana siyamthanda. Njengombana uJehova abusisa uPowula, nathi uzosibusisa ngemizamwethu. (Rhu. 126:5) Njengombana sifumana isibusiso sakaJehova, singathoma ukuzizwa sinesifiso. w23.05 29 ¶9-10

NgeLesibili, Julayi 8

Ilanga lakaJehova liyeza.​—1 Thes. 5:2.

Umpostoli uPowula wafanisa labo abangekhe basinde ngelanga lakaJehova nabantu abaleleko. Abakuboni lokho okwenzekako namkha ukukhamba kwesikhathi. Abazi nakunento eqakathekileko eyenzekileko begodu abakghoni ukusabela kiyo. Abantu abanengi namhlanjesi bafana nabantu abaleleko. (Rom. 11:8) Abakukholelwa ukuthi siphila “emihleni yokuphela” nokuthi isizi elikhulu lizokufika msinyana. (2 Pit. 3:3, 4) Nanyana kunjalo, siyalemuka ukuthi iseluleko esiphefumulelekwesi sokuhlala silindile siba ngesirhabeke khulu ilanga nelanga. (1 Thes. 5:6) Yeke, kufuze sibe nomoya ophasi begodu sicabangisise kuhle. Kubayini? Ukwenzela bona singazibandakanyi kwezepolotiki zanamhlanjesi namkha kezomphakathi. Igandelelo lokobana sithathe ihlangothi kilokhu lizokuba likhulu njengombana ilanga lakaJehova litjhidela. Nanyana kunjalo, akukafuzi sitshwenyeke ngokuthi sizokusabela njani. Umoya kaZimu ungasisiza sibe nomoya ophasi, sicabangisise kuhle begodu senze iinqunto ezihlakaniphileko.​—Luk. 12:11, 12. w23.06 10 ¶6-7

NgeLesithathu, Julayi 9

Kosi ePhakemeko Jehova, ngibawa ungikhumbule begodu ngibawa ungiqinise.​—Hlul. 16:28.

Khuyini ocabanga ngayo nawuzwa igama lakaSamsoni? Kungenzeka ucabanga ngendlela ebekanamandla ngayo. Lokho kuliqiniso. USamsoni wenza isinqunto esingasisihle esaba nomphumela ongasimuhle. Nanyana kunjalo, uJehova wadzimelela kilokho uSamsoni akwenzako bona amlotjhe. UZimu wafaka isibonelo sakaSamsoni sokuthembeka bona sizuze. UJehova wasebenzisa uSamsoni bona enze izinto ezikarisako ukusiza abantu bakhe u-Israyeli. Amakhulu weminyaka ngemva kokuhlongakala kwakaSamsoni, uJehova waphefumulela uPowula bona atlole igama lakhe erhelweni lamadoda anokukholwa. (Heb. 11:32-34) Isibonelo sakaSamsoni singasikhuthaza. Wathembela kuJehova ngitjho nanyana aqalene nobujamo obubudisi. Singafumana iimfundo ezikhuthazako esibonelweni sakhe esingazisebenzisa ekuphileni kwethu. w23.09 2 ¶1-2

NgeLesine, Julayi 10

Iimbawo zenu azaziwe nguZimu.​—Flp. 4:6.

Singaqinisa ukukghodlhelela kwethu ngokuthandaza kuJehova qobe simtjele ngakho koke okusitshwenyako. (1 Thes. 5:17) Kungenzeka awunawo umraro obudisi oqalene nawo nje. Nanyana kunjalo, inga-kghani uyasifuna isinqophiso sakaJehova nanyana kunini nawusilingekileko, uhlangahlangene namkha ungazi ukuthi wenzeni? Nange ujayele ukuya kuZimethu ubawe isizo ngemiraro emincani onayo nje, kuzokubalula ukwenza njalo nange uqalene nemiraro emikhulu esikhathini esizako. Nje-ke uzokuqiniseka ukuthi uJehova wazi kuhle bona kunini lapho kufuze akusize khona nokuthi uzokwenzani. (Rhu. 27:1, 3) Nange sihlala sithembekile kuJehova nje, kuzokubalula ukukghodlhelela isizi elikhulu elizako. (Rom. 5:3) Kubayini singatjho njalo? Abafowethu nabodadwethu abanengi bathi qobe nabakghodlhelela ubujamo obubudisi, lokho kubasiza bakghone ukukghodlhelelela isilingo esizako. UJehova nakabasiza bakghodlhelelele umraro othileko babanethemba khulu lokuthi uJehova ufuna ukubasiza. Ngebanga lokuthi bayakholwa kuJehova bayakghona ukukghodlhelela isilingo esilandelako.​—Jak. 1:2-4. w23.07 3 ¶7-8

NgeLesihlanu, Julayi 11

Ngizokurhawukela.​—Gen. 19:21.

Ukuthobeka kwakaJehova nesirhawu sakhe kumenza abonelele. Ngokwesibonelo, ukuthobeka kwakaJehova kwabonakala lokha nakazokutjhabalalisa abantu abakhohlakeleko beSodoma. Ngeengilozi zakhe uJehova watjela uLothi olungileko bona abalekele esifundeni seentaba. ULothi bekasaba ukuya lapho. Yeke wabawa bona yena nomndenakhe baye eTsowari, idorobha elincani uJehova ebekaqunte ukulitjhabalalisa. UJehova bekangakatelela uLothi bona enze lokho amtjela bona akwenze. Kunalokho wavumela uLothi bona aye eTsowari, akhenge asalitjhabalalisa idorobhelo. (Gen. 19:18-22) Ngemva kweminyaka eminengi, uJehova warhawukela abantu beNiniva. Wathumela umphorofidakhe uJona bona atjele abantu beNiniva ukuthi uzobatjhabalalisa, atjhabalalise nedorobha labo. Kodwana abantu beNiniva nabatjhugulukako, uJehova wabarhawukela begodu akhenge asalitjhabalalisa idorobheli.​—Jona 3:1, 10; 4:10, 11. w23.07 21 ¶5

NgoMgqibelo, Julayi 12

Babulala [uJowatjhi] . . . , kodwana akhenge bambulunge lapho kubulungelwa khona amakhosi.​—2 Kron. 24:25.

Sifundani esibonelweni sakaJowatjhi? Bekafana nomuthi onemirabhu engakaqini obewusame esigodweni. Ngemva kokuthi umuntu obekamsekela​—uJehoyada—​ahlongakele, wathoma ukulalela iinhlubuki bese wangathembeki kuJehova. Isibonelwesi sisitjengisa ukuthi akukafuzi silalele uJehova ngebanga lokuthi imindenethu nabanye ebandleni basibekela isibonelo esihle sokwenza njalo. Bona sihlale sitjhidelene noJehova, kufuze siqinise indlela esimthanda ngayo nesimhlonipha ngayo ngokuthi sifunde iBhayibheli, sicabangisise besithandaze. (Jor. 17:7, 8; Kol. 2:6, 7) UJehova akafuni okunengi kithi. Into ayifunako itholakala kuMtjhumayeli 12:13, nakathi: “Saba uZimu weqiniso begodu uphethe imiyalwakhe, ngombana koke lokhu sibopho somuntu.” Nasisaba uZimu, sizokuhlala sithembekile esikhathini esizako nanyana kungenzekani. Ayikho into ezokulimaza ubungani bethu noJehova. w23.06 19 ¶17-19

NgoSondo, Julayi 13

Qala! Ngenza zoke izinto zibe zitjha.​—IsAm. 21:5

Ivesi 5 ithoma nganasi indlela: “Loyo ohlezi esihlalweni sobukhosi wathi.” (IsAm. 21:5a) Amezwi la aqakathekile ngombana lesi ngesinye isenzakalo kezintathu ezisencwadini yesAmbulo lapho uJehova azikhulumela ngokwakhe. Isiqinisekiswesi asiveli engilozini enamandla, ngitjho nakuJesu ovusiweko kodwana sivela kuJehova ngokwakhe! Iqinisweli litjengisa ukuthi singakghona ukukuthemba kwamambala akutjho ngokulandelako. Kubayini kunjalo? Ngombana uJehova “angeze aleya amala.” (Tit. 1:2) Nje-ke amezwi esiwafunda kusAmbulo 21:5, 6 azokwenzeka kwamambala. Akhesiqale ibizo elithi “Qala!” Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “qala!” lisetjenziswe ngokubuyelelweko encwadini yesAmbulo. Khuyini elandela isibabazo? Mamezwi kaZimu athi: “Ngenza zoke izinto zibe zitjha.” UJehova uzokwenza amatjhuguluko la esikhathini esizako kodwana ngebanga lokuthi uyaqiniseka ukuthi uzosizalisa isithembiso sakhe uthi sekathomile ukwenza amatjhuguluko la.​—Isa. 46:10. w23.11 3-4 ¶7-8

NgoMvulo, Julayi 14

Waphumela ngaphandle wakhihla isililo esibuhlungu.​—Mat. 26:75.

UPitrosi bekalwisana nokubogaboga kwakhe. Cabanga ngeembonelo ezimbalwa. Ngesikhathi uJesu nakahlathulula ukuthi uzokutlhaga kangangani bekahlongakale njengombana kwatjho imiTlolo, uPitrosi wathi angekhe kwenzeka lokho. (Mar. 8:31-33) UPitrosi nabanye abapostoli bebasolo baphikisana ngokuthi ngubani omkhulu. (Mar. 9:33, 34) Ngobusuku bamaswaphela bangaphambi kokuhlongakala kwakaJesu, uPitrosi wasahlela enye indoda bewayiqunta indlebe. (Jwa. 18:10) Ngobusuku obufanako, uPitrosi warhidlwa livalo asaba ukuthi abantu bazokucabangani ngaye njengombana amngani kaJesu, yeke waphika uJesu kathathu. (Mar. 14:66-72) Ngemva kwalokho, uPitrosi walila kabuhlungu. UJesu akhenge amlahle umpostolakhe obekadanile. Ngemva kobana uJesu avusiwe, wanikela uPitrosi ithuba lokumtjengisa ukuthi usamthanda. Wabawa uPitrosi ukuthi aluse izimvu zakhe. (Jwa. 21:15-17) UPitrosi bekakulungele ukwenza lokhu uJesu ambawe khona. BekaseJerusalema ngelanga lePentekoste begodu ahlangana nabantu bokuthoma abazeswa ngomoya ocwengileko. w23.09 22 ¶6-7

NgeLesibili, Julayi 15

Lusa izimvana zami.​—Jwa. 21:16.

UPitrosi wakhuthaza abadala ukuthi “baluse umhlambi kaZimu.” (1 Pit. 5:1-4) Nange umdala, siyazi ukuthi uyabathanda abodadwenu nabafowenu begodu ufuna ukubelusa. Nanyana kunjalo, ngezinye iinkhathi ungazizwa kwangathi udiniwe namkha umajadu khulu ukuthi ungasenza isabelwesi. Khuyini ongayenza? Tjela uJehova ngakho koke okukutshwenyako. UPitrosi watlola wathi: “Nangabe kukhona osizako, akasize njengosame emandleni anikelwe nguZimu.” (1 Pit. 4:11) Abafowenu nabodadwenu kungenzeka baqalene nemiraro engeze yararululeka ephasineli. Khumbula ukuthi “umelusi omkhulu,” uJesu Krestu angabasiza ukudlula nanyana ngubani. Angakwenza nje nephasini elitjha. UZimu ubawa abadala bona bathande abafowabo, babeluse begodu “babe ziimbonelo emhlanjini.” w23.09 29-30 ¶13-14

NgeLesithathu, Julayi 16

UJehova uyazi ukuthi imicabango yabantu abahlakaniphileko ililize.​—1 Kor. 3:20.

Kufuze sikubalekele ukusebenzisa imibono yabantu. Nasicabanga njengabantu abadelela umthetho kaJehova nathi sizokuthoma ukungamnaki uJehova nemithethwakhe. (1 Kor. 3:19) “Ukuhlakanipha kwephaseli” kanengi kwenza abantu bangamlaleli uZimu. Idlanzana lamaKrestu wePhergamu neThiyathira lathoma ukucabanga njengabantu abababhodileko, ebebaziphatha kumbi ngokomseme balotjha neenthombe. UJesu wanikela amabandla amabili la iseluleko esiqinileko ngebanga lokuthi bekabekezelela ukuziphatha kumbi ngokomseme. (IsAm. 2:14, 20) Namhlanjesi, abantu abasibhodileko bangalinga ukusenza samukele imibono engakalungi. Imindeni nabantu esibajayeleko bangalinga ukusenza sicabange bona sizigandelela khulu nokuthi kufuze siphule imithetho kaJehova. Bangathi akukaqakatheki ukuhlala siziphatha kuhle nokuthi imithethokambiso yeBhayibheli sidala. Ngezinye iinkhathi singathi uJehova usinikela iinqophiso ezingazwakali kuhle. Singalingeka ukuthi “sidlulele ngale kwezinto ezitloliweko.”​—1 Kor. 4:6. w23.07 16 ¶10-11

NgeLesine, Julayi 17

Umngani weqiniso unethando ngazo zoke iinkhathi begodu uba mfowenu ngeenkhathi zokugandeleleka.​—IzA. 17:17.

UMariya, unina lakaJesu bekatlhoga amandla. Bekangakatjhadi kodwana bekazokuba sidisi. Bekanganalo ilemuko lokukhulisa abantwana kodwana bekufuze akhulise umsanyana obekazokuba nguMesiya. Akhenge aye emabhayini kodwana bekufuze atjele uJosefa bona usidisi. (Luk. 1:26-33) UMariya wawafumana njani amandla? Wafuna isizo kwabanye. Ngokwesibonelo, wabawa uGabhariyeli bona amnikele imininingwana engeziweko ngesabelwesi. (Luk. 1:34) Msinyana ngemva kwalokho, wakhamba waya “esifundeni esiziintaba” sakwaJuda wayokuvakatjhela isihlobo sakhe u-Elisabethi. U-Elisabethi wabuka uMariya begodu uJehova wamphefumulela bona akhulume amezwi asiphorofido akhuthazako malungana nendodana kaMariya engakabelethwa. (Luk. 1:39-45) UMariya wathi uJehova “wenze imisebenzi yamandla ngesandla sakhe.” (Luk. 1:46-51) UJehova waqinisa uMariya asebenzisa uGabhariyeli no-Elisabethi. w23.10 14-15 ¶10-12

NgeLesihlanu, Julayi 18

Usenze saba mbuso, saba baphristi kuZimakhe, uBaba.​—IsAm. 1:6.

Inani elincani labalandeli bakaKrestu lizeswe ngomoya ocwengileko begodu lithabela isingani esikhethekileko noJehova. Laba abazii-144 000 bazokuba baphristi ezulwini noJesu. (IsAm. 14:1) INdawo eCwengileko yethaberinakeli ifanekisela ukuba kwabo madodana kaZimu wokumbelekelwa nabasephasini. (Rom. 8:15-17) INdawo eCwengeke Khulu yethaberinakeli ijamele izulu lapho uJehova ahlala khona. “Irharideni” elihlukanisa iNdawo eCwengileko neNdawo eCwengeke Khulu lijamele umzimba kaJesu wenyama ebewumkhandela bona angene ezulwini njengomPhristi oPhakemeko omkhulu wethempeli elingokomfanekiso. Ngokunikela ngomzimbakhe wenyama bona ube mhlatjelo wabantu, uJesu wavulela woke amaKrestu azesiweko indlela yokuya ezulwini. Nawo kufuze anikele ngemizimbawo yenyama bona afumane umvuzwawo wezulwini.​—Heb. 10:19, 20; 1 Kor. 15:50. w23.10 28 ¶13

NgoMgqibelo, Julayi 19

Isikhathi angekhe sangivumela nangingaragela phambili ngihlathulula ngoGidiyoni.​—Heb. 11:32.

UGidiyoni waphendula ngomoya ophasi lokha amadoda wakwa-Efrayimu nakamnyefulako. (Hlul. 8:1-3) Akhenge aphendule ngokusilingeka. Watjengisa ukuthobeka ngokuthi alalele lokho anghonghoyila ngakho nangokukhuluma nawo ngomusa begodu lokhu kwawenza ehlisa umoya. Abadala abahlakaniphileko balingisa uGidiyoni ngokulalelisisa kuhle, baphendule nangomoya ophasi lokha nabanyefulwako. (Jak. 3:13) Ngokwenza njalo, benza kube nokuthula ebandleni. Lokha inengi labantu nalidumisa uGidiyoni ngokuhlula bakwaMidiyani, wasa loke idumo kuJehova. (Hlul. 8:22, 23) Amadoda abekiweko angamlingisa njani uGidiyoni? Angadumisa uJehova ngalokho akghone ukukwenza. (1 Kor. 4:6, 7) Ngokwesibonelo, nange umdala abukwa ngekghono lakhe lokufundisa, angasa idumelo emthonjeni wesinqophisweso, eliZwini lakaZimu namkha ebandulweni alifumene ehlanganweni kaJehova. Abadala bangacabangisisa ukuthi indlela abafundisa ngayo idumisa uJehova namkha bafuna ukukara abantu. w23.06 4 ¶7-8

NgoSondo, Julayi 20

Imicabangwami akusimicabangwenu.​—Isa. 55:8.

Nange singakufumani esikubawe emthandazweni, singazibuza imibuzo ‘Kghani engikuthandazelako kulungile?’ Kanengi sicabanga ukuthi siyakwazi okusilungeleko. Kodwana izinto esizibawako kungenzeka zingasizuzisi ekukhambeni kwesikhathi. Nakunomraro esiwuthandazelako, kungaba nesisombululo esingcono okurarulula umraro loyo kunalesi esisibawako. Ezinye izinto esizibawako kungenzeka zingavumelani nentando kaJehova. (1 Jwa. 5:14) Cabanga ngesibonelo sababelethi ababawe uJehova ukuthi asize umntwanabo ahlale aseqinisweni. Leso kubonakala kusibawo esifaneleko. Nanyana kunjalo, uJehova angeze akatelela nanyana ngubani bona amlotjhe. Ufuna bona soke, kuhlanganise nabantwabethu, sizikhethele ukumlotjha. (Dut. 10:12, 13; 30:19, 20) Kunalokho ababelethi bangabawa uJehova bona abasize bafikelele ihliziyo yomntwanabo, ukwenzela bona athande uJehova begodu abe mnganakhe.​—IzA. 22:6; Efe. 6:4. w23.11 21 ¶5; 23 ¶12

NgoMvulo, Julayi 21

Ragelani phambili niduduzana.​—1 Thes. 4:18.

Kubayini ukududuza abanye kuyindlela eqakathekileko yokutjengisa ukuthi siyabathanda. Ngokuya ngokwencwadi ekhuluma ngeBhayibheli, ibizo uPowula alisebenzisako elithi “ukududuza” litjho “ukujama eduze nomuntu, umkhuthaze lokha nakaqalene nobujamo obubudisi.” Qobe lokha nasiduduza umfowethu nakaqalene nobujamo obubudisi simsiza aragele phambili alotjha uJehova ngokuthembeka. (2 Kor. 7:6, 7, 13) Isirhawu nokududuza kuyahlobana. Ngayiphi indlela? Umuntu nakanesirhawu ufuna ukududuza umuntu oqalene nobujamo obubudisi bekamsize ngokumenzela okuthileko. Yeke nasinesirhawu kuzokuba bulula ukuthi siduduze abanye. UPowula utjengisa ukuthi isirhawu uJehova anaso ngabanye simenza abaduduze. Uhlathulula uJehova “njengoBaba wesirhawu noZimu wayo yoke induduzo.”​—2 Kor. 1:3. w23.11 9-10 ¶8-10

NgeLesibili, Julayi 22

Asithabeni nasisesizini.​—Rom. 5:3.

Boke abalandeli bakaKrestu bangalindela ukuqalana nesizi. Cabanga ngesibonelo sompostoli uPowula, wathi kwebeThesalonika: “Lokha sisesenani, besinitjela kusesengaphambili ukuthi sizokutlhagiswa matshwenyeko, ngilokho-ke okwenzekileko njengombana nazi.” (1 Thes. 3:4) Watlolela beKorinte wathi: “Asifuni bona ningazi bafowethu ngesizi esaqalana nalo . . . Kangangobana besiqiniseka ngokuthi sizokufa.” (2 Kor. 1:8; 11:23-27) Namhlanjesi amaKrestu nawo angalindela isizi elinjalo. (2 Thim. 3:12) Njengombana ukholwa kuJesu begodu umlandela, abangani neenhlobo bangakuphatha kumbi. Kghani ukuzimisela kwakho ukuhlala uthembekile kizo zoke izinto kukubangele imiraro emsebenzini? (Heb. 13:18) Inga-kghani khewaqalana nokuphikiswa ngebanga lokutjhumayeza abanye ngethemba lakho? Akunandaba ukuthi uqalana nesizi elinjani, uPowula wathi kufuze sithabe. w23.12 10-11 ¶9-10

NgeLesithathu, Julayi 23

Ningilethele ihlekelele.​—Gen. 34:30.

UJakopo wakghodlhelela imiraro. Amadodana kaJakopo amabili, uSimiyoni noLevi, bahlazisa umndeni negama lakaJehova. Ngaphezu kwalokho, umfazi uJakopo ebekamthanda khulu wahlongakala nakabeletha umntwanabo wesibili. Ngebanga lendlala, uJakopo wakateleleka bona athuthele eGibhide nanyana besele aluphele. (Gen. 34:30; 35:16-19; 37:28; 45:9-11, 28) Kiyo yoke imiraro le, akhenge aphelelwe lithemba kuJehova neenthembisweni zakhe. Ngaphezulu kwalokho, uJehova watjengisa uJakopo ukuthi uyamsekela. Ngokwesibonelo, uJehova wambusisa khulu ngezinto eziphathekako. Cabanga nokuthi wamthokoza kangangani uJehova lokha nakabona indodanakhe uJosefa ebekacabanga ukuthi yahlongakala kade! Ubungani obuseduze noJehova bamenza wakghona ukukghodlhelela imiraro ebekanayo. (Gen. 30:43; 32:9, 10; 46:28-30) Nasihlala sinobungani obuseduze noJehova, nathi singakghona ukuqalana nemiraro esingakayilindeli ngendlela ephumelelako. w23.04 15 ¶6-7

NgeLesine, Julayi 24

UJehova unguMelusami. Angekhe ngitlhoge litho.​—Rhu. 23:1.

IRhubo 23 yingoma ekhuluma ngokuthembela ethandweni nekutlhogomeleni kwakaJehova. UDavida, uhlathulula ubuhlobo obuqinileko ebebukhona hlangana kwakhe noMelusakhe uJehova. UDavida wazizwa avikelekile ngokuvumela uJehova amnqophise begodu bekathembele ngokupheleleko kuye. Bekazi ukuthi bekazokuhlala alizwa ithando lakaJehova ukuphila kwakhe koke. Khuyini eyamenza waqiniseka kangaka? UDavida wazizwa atlhogomeleke kuhle ngombana uJehova bekahlala amnikela lokho akutlhogako. Godu bekathabela ukuba mngani kaJehova nokuthandwa nguye. Kungebangelo bekaqiniseka ukuthi nanyana kungenzekani esikhathini esizako, uJehova uzokuragela phambili amtlhogomela. Ukwazi kwakaDavida ukuthi uJehova uyamthanda, kwamqinisa khulu ukudlula ukutshwenyeka kwakhe bekwamnikela ukwaneliseka nethabo.​—Rhu. 16:11. w24.01 29 ¶12-13

NgeLesihlanu, Julayi 25

Nginani imihla yoke bekube sekupheleni kwephasi.​—Mat. 28:20.

Kusukela ngePi yePhasi II, eenkhathini ezinengi abantu bakaJehova bebathabela ukuthula netjhaphuluko yokutjhumayela iindaba ezimnandi. Eqinisweni, umsebenzi lo, bewukhamba kuhle khulu. Namhlanjesi, amalunga wesiHlopha esiBusako aragela phambili athembela esinqophisweni sakaKrestu. Afuna iinqophiso azinikela abafowethu zitjengise umbono kaJehova. Bese kuthi ababonisi besigodi nabadala ukuthi banikele iinqophiso ebandleni. Abadala abazesiweko “basesandleni [sakaKrestu] sokudla.” (IsAm. 2:1) Kuliqiniso ukuthi abadala banesono begodu bayayenza imitjhapho. UMosi noJotjhuwa bebayenza imitjhapho ngezinye iinkhathi, kuhlanganise nabapostoli. (Num. 20:12; Jotj. 9:14, 15; Rom. 3:23) Nanyana kunjalo, uKrestu usanqophisa inceku ethembekileko nabadala begodu uzokuragela phambili enza njalo. Yeke sinamabanga amanengi wokulandela isinqophiso asinikelako ngamadoda awabekileko bona adose phambili abantu bakhe. w24.02 23-24 ¶13-14

NgoMgqibelo, Julayi 26

Ngalokho lingisani uZimu njengabantwana abathandekako.​—Efe. 5:1.

Namhlanjesi singathabisa uJehova ngokuthi sikhulume ngaye ngendlela etjengisa ukumthokoza nokumthanda. Nasisesimini, umnqophwethu kukwenza abantu batjhidele kuJehova bebathande uBabethu njengombana nathi simthanda. (Jak. 4:8) Siyakuthabela ukutjengisa abantu indlela iBhayibheli elihlathulula ngayo uJehova, litjengisa ithando lakhe, ubulungiswa, ukuhlakanipha, amandla nobunye ubuntu obuthandekako. Godu, sidumisa uJehova besimthabise ngokuthi senze koke okusemandlenethu ukumlingisa. Nasenza njalo, siyahluka ephasini elikhohlakelekweli. Abantu bangakubona lokho begodu bazibuze ukuthi kubayini sinjalo. (Mat. 5:14-16) Njengombana sikhuluma nabo qobe lilanga, sikghona ukubahlathululela bona kubayini sinjalo. Ngebanga lalokho, abaneenhliziyo ezilungileko badoseleka kuZimethu. Nasilotjha uJehova ngendlela le, sithabisa ihliziywakhe.​—1 Thim. 2:3, 4. w24.02 10 ¶7

NgoSondo, Julayi 27

Akghone ukukhuthaza . . . nokusola.​—Tit. 1:9.

Bona ube yindoda emKrestu ovuthiweko, kufuze ufunde amakghono azokusiza qobe langa. Lokhu kuzokusiza uthwale imisebenzi ebandleni, ubambelele emsebenzini wokuziphilisa ozokusiza uzitlhogomele bewutlhogomele nomndenakho begodu ube netjhebiswano elihle nabanye abantu. Ngokwesibonelo, funda ukufunda nokutlola. IBhayibheli lithi umuntu othabileko nophumelelako usebenzisa isikhathi sakhe qobe langa afunda iliZwi lakaZimu begodu acabangisisa ngalo. (Rhu. 1:1-3) Ngokufunda iBhayibheli qobe langa, uzokwazi indlela uJehova acabanga ngayo, ezomsiza acabangisise kuhle. (IzA. 1:3, 4) Abafowethu nabodadwethu bathembe amadoda anekghono ukubanikela isinqophiso neseluleko esisekelwe eBhayibhelini. Nangabe uyakwazi ukufunda nokutlola, uzokwazi ukulungiselela iinkulumo neempendulo ezifundisako nezakhako. Uzokghona ukutlola phasi amaphuzu azwakalako. Lokho kuzokusiza wakhe ukukholwa kwakho bewukhuthaze nabanye. w23.12 26-27 ¶9-11

NgoMvulo, Julayi 28

Omunye nani mkhulu kunaloyo omunye nephasi.​—1 Jwa. 4:4.

Nawuzizwa usaba, cabangisisa ngalokho uJehova azokwenzela khona esikhathini esizako lokha uSathana angasekho. Umhlangano wesifunda ka-2014 watjengisa ubaba acoca nomndenakhe ngokuthi umtlolo wesi-2 kaThimothi 3:1-5 bewungatloleka njani nange amavesi akhuluma ngokuthi kuzokuba njani ePharadesi, wathi: “Ephasini elitjha, kuzokuba sikhathi esithabisa kwamambala. Abantu bazokuthandana, bathande iqiniso, bazokwazi lapha amandlabo aphelela khona, bazokuthobeka, bazokudumisa uZimu, balalele ababelethi babo, babe ngabathokozako, abathembekileko, bathande imindenabo, bangabi nekinga nesivumelwano, bahlale bakhuluma kuhle ngabanye, bazibambe, babe nomoya ophasi, bathande ukulunga, babe babantu ongabathemba, abazimisele ukulalela abanye, abangazikhukhumeziko, abathanda uZimu kunokuthanda ukuzithabisa, abazinikele kuZimu bebatjhidelane ngokwabo.” Kghani uyacoca nomndenakho namkha nalabo olotjha nabo ngokuthi ukuphila kuzokuba njani ephasini elitjha? w24.01 6 ¶13-14

NgeLesibili, Julayi 29

Ngikwamukele.​—Luk. 3:22.

Kungasipha ithemba ukwazi ukuthi uJehova uyabathanda abantu bakhe njengesiqhema! IBhayibheli lithi: “UJehova uthatjiswa babantu bakhe.” (Rhu. 149:4) Ngezinye iinkhathi abanye bangadana bebazibuze ukuthi, ‘Inga-kghani uJehova uyangithanda?’ Kunabantu eBhayibhelini ebebathembekile, balotjha uJehova, abazibuza umbuzo ofanako. (1 Sam. 1:6-10; Job. 29:2, 4; Rhu. 51:11) IBhayibheli litjengisa ngokukhanyako ukuthi abantu abanesono bangamukelwa nguJehova. Lokho kungenzeka ngokuthi babe nokukholwa kuJesu Krestu bebabhajadiswe. (Jwa. 3:16) Ngendlela leyo, sitjengisa abanye bona siphendukile ezonweni zethu begodu sithembisa uZimu ukwenza intandwakhe. (IzE. 2:38; 3:19) Kuyamthabisa uJehova nasithatha amagadango la bona sakhe ubuhlobo naye. Nasiragela phambili senza okusemandlenethu bona siphile ngokuvumelana nesifungo sokuzinikela kuye, uJehova uyasamukela begodu usithatha njengabangani abatjhidelene naye.​—Rhu. 25:14. w24.03 26 ¶1-2

NgeLesithathu, Julayi 30

Angekhe silise ukukhuluma ngezinto esizibonileko nesizizwileko.​—IzE. 4:20.

Singalingisa abafundi bakaJesu ngokuragela phambili sitjhumayela ngitjho nanyana urhulumende athi silise. Nathi siqiniseka ukuthi uJehova uzosisiza sikghone ukwenza umsebenzethu. Nje-ke kufuze sithandazele isibindi nokuhlakanipha nokuthi uJehova akusize ukghodlhelele nanyana uqalene nemiraro. Inengi lethu liqalene nokugula, imiraro engokwamazizo, ukuhlongakalelwa babantu esibathandako, imiraro yemindeni, ukuhlunguphazwa neminye imiraro. Isindabelaphi nezipi zenze kwababudisi khulu ukuqalana nemiraro le. Tjela uJehova ngendlela ozizwa ngayo. Mtjele ngobujamo bakho njengalokha ukhuluma nomngani otjhidelene naye. Qiniseka ukuthi uJehova “uzokuthatha igadango.” (Rhu. 37:3, 5) Ukuphikelela emthandazweni kuzosisiza “sikghodlhelele ngaphasi kwesizi.” (Rom. 12:12) UJehova uyabazi ubudisi abantu bakhe abaqalana nabo “uyabezwa nabalilela isizo.”​—Rhu. 145:18, 19. w23.05 5-6 ¶12-15

NgeLesine, Julayi 31

Ragelani phambili niqiniseka ukuthi khuyini okwamukelekako eKosini. ​—Efe. 5:10.

Nakufuze senze isiqunto esiqakathekileko kufuze sizwisise ukuthi “iyini intando kaJehova” begodu senze ngokuvumelana nayo. (Efe. 5:17) Nasifumana iinkambisolawulo zeBhayibheli ezikhambisana nobujamo esiqalene nabo, sisuke sifuna indlela uZimu acabanga ngayo ebujamweni esiqalene nabo. Ngemva kwalokho, nasenza ngokuvumelana neenkambisolawulwezo, kungenzeka sithathe isiqunto esihlakaniphileko. Inaba lethu “uSathana,” inaba lethu ufuna ukusenza sibe majadu khulu ngezinto zephaseli kangangokuthi singasaba nesikhathi sokulotjha uZimu. (1 Jwa. 5:19) Kuzokuba lula khulu ngomKrestu ukubeka qangi izinto eziphathekako, ifundo, umsebenzi, kunokusebenzela uJehova. Nange umKrestu enza njalo uzabe atjengisa ukuthi sele athome ukucabanga njengephaseli. Kuliqiniso ukuthi izintwezi azisizimbi ngokwazo kodwana akukafuzi zize qangi ekuphileni kwethu. w24.03 24 ¶16-17

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana