Septemba
NgoMvulo, Septemba 1
Ukusa kuzosivakatjhela kuvela phezulu.—Luk. 1:78.
UZimu wanikela uJesu amandla wokurarulula yoke imiraro yabantu. UJesu nakenza iimangaliso, watjengisa ukuthi angakghona ukurarulula yoke imiraro esingakghoni ukuzirarululela yona. Ngokwesibonelo, unamandla wokuhlula unobangela wemiraro yabantu—okusisono nemiphumela yaso okukugula nokufa. (Mat. 9:1-6; Rom. 5:12, 18, 19) Iimangaliso zakhe zitjengise ukuthi angalapha “yoke imihlobo” yokugula, angavusa ngitjho nabahlongakeleko. (Mat. 4:23; Jwa. 11:43, 44) Unamandla wokulawula iinwuruwuru ezinamandla nokuhlula imimoya emimbi. (Mar. 4:37-39; Luk. 8:2) Kusinikela ithemba ukwazi ukuthi uJehova unikele iNdodanakhe amandla angaka! Singaqiniseka ukuthi iinthembiso esizozifumana ngaphasi komBuso kaZimu zizokwenzeka. Iimangaliso uJesu azenzako nakasephasini zisifundisa ukuthi khuyini azoyenza ephasini loke nasekabusa njengeKosi yomBuso kaZimu. w23.04 3 ¶5-7
NgeLesibili, Septemba 2
Ummoya uhlola ezintweni zoke, ngitjho nezinto ezidephileko zakaZimu.—1 Kor. 2:10.
Nange usebandleni elikhulu isandla sakho kanengi sibonakala singanakwa, kungenzeka ulingeke ukungasaphakamisi. Kodwana ungalisi ukuphendula. Lungiselela iimpendulo ezinengana. Nangabe abakukhethi isifundo nasisathomako, usazokuba namanye amathuba wokuthi uphendule njengombana isifundo siraga. Nawulungiselela isiFundo sesiThala, cabanga ngokuthi isigaba ngasinye sikhambisana njani nesihloko. Nawenza njalo, uzokuba namaphuzu amanengi amahle ongawakhulumela esihlokweneso. Ukungezelela kilokho, ungalungiselela iingaba ezikhuluma ngeemfundiso zeBhayibheli okubudisi ukuzihlathulula. Kubayini? Ngombana bangaba bancani abazokuphendula esihlokweneso. Kuthiwani nangabe nangemva kokuba khona esifundweni iinkhathi ezinengi, awulifumani ithuba lokuphendula? Ungaya koraga isifundo ngaphambi kobana isifundo sithome umazise ukuthi ubawa ukuphendula embuzweni othileko. w23.04 21-22 ¶9-10
NgeLesithathu, Septemba 3
UJosefa . . . wenza njengombana ingilozi kaJehova imyalile, watjhada noMariya.—Mat. 1:24.
UJosefa wasisebenzisa isinqophiso sakaJehova begodu lokho kwamenza waba yindoda engcono. Ezenzakalweni ezintathu, wafumana iinqophiso ezivela kuZimu malungana nomndenakhe. Esenzakalweni ngasinye, walalela msinyana ngitjho nanyana bekubudisi. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Ngokulandela isinqophiso sakaZimu, uJosefa wavikela uMariya, wamsekela bewamtlhogomela. Cabanga ngalokho uJosefa akwenzako ukuthi kwenza uMariya wamthanda bewamhlonipha kangangani. Madoda, ningalingisa isibonelo sakaJehova ngokufuna iinluleko ezisekelwe eBhayibhelini malungana nokutlhogomela imindenenu. Nawusebenzisa iselulekwesi, ngitjho nanyana kutjho ukwenza amatjhuguluko, utjengisa bona uyamthanda umkakho begodu uqinisa umtjhadwakho. Udade we-Vanuatu, osele atjhade iminyaka engaphezu kwema-20, uthi, “Indodami nayifuna beyisebenzise isinqophiso sakaJehova, ngiyihlonipha khulu. Ngizizwa ngivikelekile begodu ngiyazithemba iinqunto zayo.” w23.05 21 ¶5
NgeLesine, Septemba 4
Kuzokuba nendlela ekulu lapho, iye, indlela ebizwa ngokuthi yiNdlela yokuCwengeka.—Isa. 35:8.
AmaJuda abuyileko bekazokuba “babantu abacwengileko” kuZimawo. (Dut. 7:6) Lokho bekungatjho ukuthi labo abasuke eBhabhiloni akutlhogeki benze amatjhuguluko bona bathabise uJehova. AmaJuda amanengi abelethelwa eBhabhiloni, nje-ke ajayela indlela yokucabanga nemithetho yabantu beBhabhiloni. Eminyakeni eminengi ngemva kokuthi amaJuda abuyele kwa-Israyeli, uMbusi uNerhemiya warareka khulu nakafumana ukuthi abantwana ababelethelwe kwa-Israyeli akhenge bafunde ilimi lamaJuda. (Dut. 6:6, 7; Nerh. 13:23, 24) Abantwanaba bebazokuthanda bebalotjhe njani uJehova nange bangazwisisi isiHebheru—ebekulilimi ekutlolwe ngalo iliZwi lakaZimu? (Ezr. 10:3, 44) AmaJuda lawo bekuzokutlhogeka enze amatjhuguluko amakhulu, bekuzokuba bulula ngawo bona enze amatjhuguluko la kwa-Israyeli, lapho ukulotjha okuhlwengileko bekubuyiselwa kancanikancani khona.—Nerh. 8:8, 9. w23.05 15 ¶6-7
NgeLesihlanu, Septemba 5
UJehova usekela boke abawako begodu usikimisa boke ababogabogako.—Rhu. 145:14.
Okudanisako kukuthi nanyana singaba nesifiso esingangani namkha sihleleke kangangani, kungaba nezinto ezenza kube budisi ukufikelela umnqopho esizibekele wona. Ngokwesibonelo, “izehlakalo ezingakalindeleki” zingasithathela isikhathi sokufikelela umnqopho esizibekele wona. (UMtj. 9:11) Singaqalana nobudisi obungasenza sizizwe sidanile begodu singanamandla. (IzA. 24:10) Ngebanga lokuthi sinesono, singenza imitjhapho engenza kube budisi ukufikelela iminqophwethu. (Rom. 7:23) Namkha singazizwa sidiniwe. (Mat. 26:43) Yini engasisiza sihlule izinto ezingenza kube budisi ukuthi sifikelele iminqophwethu? Khumbula ukuthi nakunento ekwenza ungakghoni ukufikelela umnqophwakho akutjho ukuthi ubhalelwe. IBhayibheli lithi singaqalana nemiraro namkha ubujamo obubudisi ngokubuyelelweko. Nanyana kunjalo, likwenza kukhanye ukuthi singakghona ukuyifikelela iminqophwethu. Ngokuragela phambili ulinga ukufikelela umnqophwakho nanyana kubudisi, utjengisa ukuthi ufuna ukuthabisa uJehova. UJehova uthaba khulu nakakubona uragela phambili ulwela ukufikelela umnqophwakho! w23.05 30 ¶14-15
NgoMgqibelo, Septemba 6
[Yibani] ziimbonelo emhlanjini.—1 Pit. 5:3.
Ukuphayona kusiza umfowethu osese mutjha afunde ukusebenza ngokuphumelelako nabantu abahlukahlukeneko. Kumsiza nokuthi akghone ukusebenzisa imali kuhle begodu angasebenzisi imali anganayo. (Flp. 4:11-13) Indlela ephuma phambili yokulungiselela ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko kuthoma ngokuphayona isikhatjhana, okusiza umuntu akulungele ukuphayona isikhathi esizeleko. Ukuphayona kungakuvulela imikhakha eminengi yokusebenzela uJehova, kuhlanganise ukusebenza ekwakhiweni kwezakhiwo zehlangano nokusebenza e-Bethel. Amadoda amaKrestu kufuze azibekele umnqopho wokusebenzela abafowabo nabodadwabo ebandleni ngokuthi babe badala bebandla. IBhayibheli lithi amadoda alwela ukufikelela umsebenzi lo “afisa umsebenzi omuhle.” (1 Thim. 3:1) Kokuthoma, kufuze abe yinceku esizako. Iinceku ezisizako zisiza abadala bebandla ngeendlela ezinengi. Abadala bebandla neenceku ezisizako basebenzela abafowabo nabodadwabo ngokuzithoba begodu basebenza nabo esimini. w23.12 28 ¶14-16
NgoSondo, Septemba 7
Ngesikhathi asesemsanyana, wathoma ukufuna uZimu kaDavida ukhokhwakhe.—2 Kron. 34:3.
IKosi uJosiya bekaneminyaka eli-16 nakazakuthoma ukufuna uJehova. Bekafuna ukufunda ngoJehova bekenze nentandwakhe. Nanyana kunjalo, ukuphila kwekosi esese yitjha le bekungasilula. Ngesikhatheso, abantu abanengi bebalotjha abozimu bamala, yeke uJosiya bekutlhogeka abe nesibindi bona abalisise lokhu ebebakwenza. Ngaphambi kobana uJosiya abe neminyaka ema-20, wathoma ukususa ukulotjha kwamala ebekusesitjhabeni. (2 Kron. 34:1, 2) Nanyana ungaba mncani kangangani, ungakghona ukulingisa isibonelo sakaJosiya ngokufunda ngokungeneleleko ngoJehova nangobuntu bakhe obuhle. Nawenza njalo, uzokufuna ukuzinikela kuye. Ukuzinikelokho kuzokuthinta njani ukuphila kwakho? U-Luke, owabhajadiswa aneminyaka eli-14, uthi, “Kusukela nje, ukulotjha uJehova kuzokuza qangi ekuphileni kwami begodu ngizokulinga ukumthabisa.” (Mar. 12:30) Leso kuzokuba sibusiso esikhulu kuwe nawunesifiso esifanako! w23.09 11 ¶12-13
NgoMvulo, Septemba 8
Nibahloniphe labo abasebenza budisi hlangana nani nabanengameleko eKosini.—1 Thes. 5:12.
Umpostoli uPowula nakatlola incwadi le, ibandla leThesalonika belingakaqedi nomnyaka lithonyiwe. Amadoda wakhona abekiweko kungenzeka bekanganalemuko begodu enza nemitjhapho. Nanyana kunjalo, bekufuze ahlonitjhwe. Njengombana isizi elikhulu litjhidela, kungatlhogeka sithembele kubadala esinabo bona basinikele isinqophiso ukudlula phambilini. Kungenzeka singakghoni ukufumana isinqophiso kubafowethu bemzimkhulu wephasi loke namkha e-ofisini legatja, yeke kuqakathekile ukuhlonipha nokuthanda abadala esinabo nje. Nanyana kungenzekani, asihlaleni siqaqulukile singadzimeleli ekubeni nesono kwabo kodwana sidzimelele eqinisweni lokuthi ngoJesu uJehova unqophisa amadoda athembekileko la. Njengombana isikoporo sivikela ihloko, ithemba lethu lesindiso livikela indlela esicabanga ngayo. Nasinethemba eliqinileko, siyalemuka bona lokho iphasi elisinikela khona kulilize lakolize. (Flp. 3:8) Ithemba lethu lisisiza sihlale sinomoya ophasi begodu sicabanga kuhle. w23.06 11-12 ¶11-12
NgeLesibili, Septemba 9
Umfazi osidlhayela unetjhada. Akatjheji begodu akazi litho.—IzA. 9:13.
Labo abezwa “umfazi osidlhayela” kufuze baqunte ukuthi: Bazosamukela namkha bazosala isimemo sakhe na? Kunamabanga amahle wokobana kubayini kufuze sibalekele ukuziphatha kumbi ngokomseme. “Umfazi osidlhayela” uhlathululwa njengothi, “Amanzi etjiweko amnandi.” Ayini “amanzi etjiweko”? (IzA. 9:17) IBhayibheli lifanisa ukuya emsemeni kwabantu abatjhadileko nokuthabela amanzi amnandi aqabulako. (IzA. 5:15-18) Indoda nomfazi abatjhadileko bavumelekile bona bangaya emsemeni. Lokhu kuhlukile “kunamanzi etjiweko.” Amanzi etjiweko angaqalisela ekuziphatheni kumbi kwamabhayi okungakavunyelwa nekuziphatheni kumbi ngokomseme. Abantu abanengi abaziphatha kumbi ngokomseme, kanengi balinga ukukufihla abakwenzileko njengesela nalilinga ukweba okuthileko. “Amanzi etjiweko” angabonakala amnandi kilabo ababandakanyekileko nabacabanga bona akakho ozokufumana ukuthi benzeni. Bayazikhohlisa! Ngombana uJehova ubona koke. Ayikho into ebaba ukudlula ukulahlekelwa kuthandwa nguJehova, nje-ke akunalitho “elimnandi” ngesenzwesi.—1 Kor 6:9, 10. w23.06 22 ¶7-9
NgeLesithathu, Septemba 10
Nanyana ngingakwenza ngingathandi, uZimu usangiphathise wona umsebenzi lo.—1 Kor. 9:17.
Kuthiwani nawungasathandazi namkha ungasakuthabeli ukuya esimini njengekuthomeni? Ungaphethi ngokuthi ulahlekelwe mumoya kaJehova. Unesono begodu indlela ozizwa ngayo izokunande itjhuguluka. Nange indlela okhuthele ngayo sele yehla, khumbula isibonelo sompostoli uPowula. Nanyana bekalinga ukulingisa uJesu, bekazi ukuthi ngezinye iinkhathi angeze akghone ukwenza ngendlela afisa ngayo. UPowula bekazimisele ukuragela phambili enza umsebenzakhe kunganandaba ukuthi bekazizwa njani ngesikhatheso. Ngendlela efanako, ungavumeli ukuba nesono kukwenzele iinqunto. Qunta ukuthi uzokwenza okulungileko kunganandaba ukuthi uzizwa njani. Nawuragela phambili wenza okulungileko, indlela ozizwa ngayo izokutjhuguluka.—1 Kor. 9:16. w24.03 11-12 ¶12-13
NgeLesine, Septemba 11
Tjengisani ubufakazi bokuthi niyabathanda.—2 Kor. 8:24.
Singatjengisa ukuthi siyabathanda abafowethu nabodadwethu ngokuthi sibenze abangani bethu. (2 Kor. 6:11-13) Inengi lethu lisemabandleni la kunabafowethu nabodadwethu abavela eenzindeni ezihlukahlukeneko nabanobuntu obuhlukahlukeneko. Singaqinisa indlela esibathanda ngayo ngokudzimelela ebuntwini babo obuhle abanabo. Nasifunda ukuqala abanye ngendlela uJehova abaqala ngayo, sitjengisa ukuthi siyabathanda. Kuzokufuze sithande abafowethu nabodadwethu ngesikhathi sesizi elikhulu. Nakuthoma isizi elikhulwelo uJehova uzosivikela njani? Cabanga ngalokho uJehova akutjela abantu bakhe lokha iBhabhiloni yekadeni nayisahlelwako, wathi: “Khambani bantu bami ningene ngeenkumbeni zenu zangaphakathi, bese nivale iminyango ngemva kwenu. Zifihleni isikhatjhana bekube kulapho ilaka lidlulile.” (Isa. 26:20) Kungenzeka kuzokutlhogeka bona silandele isinqophiso esifanako ngesikhathi sesizi elikhulu. w23.07 6-7 ¶14-16
NgeLesihlanu, Septemba 12
Ubujamo bephaseli buyatjhuguluka.—1 Kor. 7:31.
Ziphathe ngendlela etjengisa ukuthi uyabonelela. Zibuze: ‘Inga-kghani abantu bangibona njengomuntu obonelelako, ozibambako nobekezelako? Namkha kghani abantu bangibona njengomuntu obukhali nonekani? Ngiyabalalela abanye ngilalele imibonwabo nakukghonekako?’ Nasibonelelako sitjengisa bona silingisa uJehova noJesu. Ukubonelela kuhlanganisa ukwamukela lokha ubujamo nabutjhugulukako. Amatjhuguluko anjalo angenza bona siqalane nobudisi esingakabulindeli. Ngokwesibonelo singagula singakalindeli. Ukutjhuguluka kwezomnotho namkha urhulumende la sihlala khona, kungenza ukuphila kwethu kube budisi khulu. (UMtj. 9:11) Kungaba budisi khulu kithi lokha ihlangano nayisibawa bona silotjhe uJehova ngenye indlela namkha endaweni ehlukileko. Singakghona ukuvumelana nobujamo obutjha ngokuphumelelako nange silandela iindlela ezinezi: (1) yamukela ukuthi ubujamo bakho butjhugulukile, (2) cabanga ngengomuso ingasi okudlulileko, (3) qala izinto ezihle ezenzeka ekuphileni kwakho (4) yenzela abanye izinto ezihle. w23.07 21-22 ¶7-8
NgoMgqibelo, Septemba 13
Umumuntu oligugu.—Dan. 9:23.
Umphorofidi uDanyela bekasese mutjha lokha nakabotjhwako athunyelwa eBhabhiloni, okuyindawo ekude nekhabo eJerusalema. Nanyana bekamutjha anjalo uDanyela wakara iinkhulu zeBhabhiloni. Zabona “okubonwa mamehlo” ukuthi uDanyela “bekanganamtjhapho aqaleka” begodu avela emndenini oqakathekileko. (1 Sam. 16:7) Ngebanga lalokho, abantu beBhabhiloni bambandulela ukuthi ayokusebenza esigodlweni. (Dan. 1:3, 4, 6) UJehova bekathanda uDanyela ngebanga lomuntu akhetha ukuba nguye. Eqinisweni, lokha uJehova nakathi kuDanyela ufana noNowa noJobho, kungenzeka bekaneminyaka ema-20, yeke uJehova wamqala njengolunge njengoNowa noJobho, abamlotjha ngokuthembeka iminyaka eminengi. (Gen. 5:32; 6:9, 10; Job. 42:16, 17; Hez. 14:14) UJehova waragela phambili athanda uDanyela ekuphileni kwakhe koke okukarisako.—Dan. 10:11, 19. w23.08 2 ¶1-2
NgoSondo, Septemba 14
Zwisisa ngokuzeleko ububanzi, ubude, ukuphakama nokutjhinga kweqiniso.—Efe. 3:18.
Nawuqunta ukuthenga indlu, uzokufuna ukuqalisisa zoke izinto ngendlu leyo njengombana izokuba likhaya lakho elitjha. Singenza okufanako lokha nasifunda iBhayibheli. Nawulifunda ngokurhaba, ungafunda kwaphela amaqiniso asisekelo “okuzizinto ezisisekelo zomlayezo ocwengileko kaZimu.” (Heb. 5:12) Njengombana kutlhogeka bona ungene ngaphakathi kwendlu nawuzakufumana imininingwana ngayo, kufuze ufunde iBhayibheli ngokungeneleleko nawuzalizwisisa kuhle. Indlela ephuma phambili yokufunda iBhayibheli kuqala ukuthi iingcenye ezithileko zeBhayibheli zihlobana njani. Lwela godu nokuzwisisa ukuthi khuyini oyikholelwako nokuthi kubayini uyikholelwa. Nasizakuzwisisa kuhle iliZwi lakaZimu, kufuze sifunde amaqiniso weBhayibheli angeneleleko. Umpostoli uPowula wakhuthaza abafowabo nabodadwabo abamaKrestu bona bafunde iliZwi lakaZimu ngokuzimisela bona bakghone “ukuzwisisa ngokuzeleko ububanzi, ubude, ukuphakama nokutjhinga” kweqiniso. Nabenza njalo, bebazokuba “nemirabhu eqinileko” ekukholweni kwabo. (Efe. 3:14-19) Nathi kufuze senze okufanako. w23.10 18 ¶1-3
NgoMvulo, Septemba 15
Bafowethu, kuthatheni njengesibonelo ukuhlunguphazeka nokubekezela kwabaphorofidi abakhuluma egameni lakaJehova.—Jak. 5:10.
IBhayibheli lineembonelo ezinengi zabantu ebebabekezela. Kungaba kuhle nange ungarhubhulula ngazo. Ngokwesibonelo, nanyana uDavida azeswa asese mncani bona abe yikosi yakwa-Israyeli, kwafuze alinde iminyaka eminengi ngaphambi kobana abe yikosi. USimiyoni no-Ana balotjha uJehova ngokuthembeka njengombana balinde ukufika kwakaMesiya othenjisiweko. (Luk. 2:25, 36-38) Njengombana ufunda ngeendabezi, qala iimpendulo zemibuzo elandelako: Khuyini eyasiza umuntu engifunda ngaye lo bona abekezele? Wazuza njani ngokubekezela? Ngingamlingisa njani? Ungazuza nangokufunda ngalabo abangakhenge babekezele. (1 Sam. 13:8-14) Ungazibuza: ‘Khuyini eyabenza bangabekezeli? Ngimiphi imiphumela abaqalana nayo?’w23.08 25 ¶15
NgeLesibili, Septemba 16
Siyakholwa begodu siyazi ukuthi ungoCwengileko kaZimu.—Jwa. 6:69.
UPitrosi bekathembekile, akhenge avumele nanyana yini bona imenze anghale. Watjengisa ukuthembeka kwakhe kesinye isenzakalo lapho uJesu atjho into abafundi bakhe abangakhenge bayizwisise. (Jwa. 6:68) Abanengi akhenge balinde namkha bafune ihlathululo, balisa ukulandela uJesu. UPitrosi akhenge alise. Walemuka ukuthi nguJesu kwaphela “onamezwi wokuphila okungapheliko.” UJesu bekazi ukuthi uPitrosi nabanye abapostoli bazomtjhiya. Nanyana kunjalo, watjela uPitrosi bona bekaqiniseka ukuthi uzokubuya begodu ahlale athembekile. (Luk. 22:31, 32) UJesu bekazwisisa ukuthi “ummoya uyafisa kodwana inyama iyabogaboga.” (Mar. 14:38) Ngitjho nangemva kokobana uPitrosi amphikile, uJesu akhange alahle ithemba ngompostolakhe. Ngemva kokuvuswa kwakhe, wabonakala kuPitrosi ayedwa. (Mar. 16:7; Luk. 24:34; 1 Kor. 15:5) Cabanga ukuthi lokho kwamqinisa kangangani uPitrosi, obekadanile ngebanga lalokho akwenzako. w23.09 22 ¶9-10
NgeLesithathu, Septemba 17
Bayathaba labo izenzo zabo zokweqa umthetho ezilitjalelweko nezono zabo ezigutjuzesiweko.—Rom. 4:7.
UZimu ulibalela namkha ugubuzesa izono zalabo abakholwa kuye. Ubalibalela ngokupheleleko begodu akasazikhumbuli izono zabo. (Rhu. 32:1, 2) Uqala abantu abanjalo njengabalungileko ngebanga lokukholwa kwabo. Nanyana u-Abrahama, uDavida nabanye ebebalotjha uZimu abathembekileko bebabizwa ngokuthi balungile, bebasese nesono. Ngebanga lokuthi bebanokukholwa kuye, uZimu wabaqala njengabalungileko, khulukhulu nabamadaniswa nalabo ebebangamlotjhi uZimu. (Efe. 2:12) Umpostoli uPowula ukwenza kukhanye ukuthi kufuze sibe nokukholwa nasizakuba bangani bakaZimu. U-Abrahama noDavida bebabangani bakaZimu ngebanga lokuthi bebakholwa kuye, nathi singaba bangani bakaZimu ngebanga lokukholwa kwethu. w23.12 3 ¶6-7
NgeLesine, Septemba 18
Asihlale sinikela uZimu umhlatjelo wokudumisa okutjho, isithelo semilomethu evuma tjhatjhalazi igama lakhe.—Heb. 13:15.
Woke amaKrestu anelungelo lokunikela imihlatjelo ngokusebenzisa isikhathi sawo, amandla nezinto zawo bona amlotjhe. Singatjengisa ukuthi silithokoza khulu ilungelo lethu lokulotjha uJehova ngokumnikela imihlatjelo ephuma phambili. Umpostoli uPowula watlola ngezinto ekufuze sihlale sizenza njengombana silotjha uJehova. (Heb. 10:22-25) Lokhu kuhlanganisa ukutjhidela kuJehova ngomthandazo, ukutjhumayeza abanye, ukuhlangana ndawonye njengebandla nokukhuthazana “khulukhulu njengombana [sibona] ilanga [lakaJehova] litjhidela.” Ekupheleni kwesAmbulo, ingilozi kaJehova ikhuluma amezwi alandelako kabili ukutjengisa ukugandelela: “Lotjha uZimu!” (IsAm. 19:10; 22:9) Kwangathi singahlala siwakhumbula amaqiniso angeneleleko amalungana nethempeli elikhulu lakaJehova begodu silithokoze khulu ilungelo esinalo lokulotjha uZimethu omkhulu! w23.10 29 ¶17-18
NgeLesihlanu, Septemba 19
Asirageleni phambili sithandana.—1 Jwa. 4:7.
Soke sifuna “ukuragela phambili sithandana. Nanyana kunjalo kuqakathekile ukuthi sikhumbule bona uJesu wayelelisa ukuthi “ithando labanengi belizokuphola.” (Mat. 24:12) UJesu bekangathi abafundi bakhe angekhe basathandana. Kodwana kufuze sitjheje ukuthi singavumeli indlela abantu abangathandani ngayo ephasini ithinte indlela esiphathana ngayo. Sinalokho emkhumbulweni, akhesicabange ngombuzo naku oqakathekileko: Khuyini ezosisiza sazi ukuthi ithando esinalo ngabafowethu nabodadwethu liqinile? Enye indlela yokubona ukuthi ithando lethu liqine kangangani, kuhlolisisa indlela esisabela ngayo kobunye ubujamo bokuphila. (2 Kor. 8:8) Obunye ubujamo obunjalo buvezwe ngumpostoli uPitrosi nakathi: “Ngaphezu kwakho koke, thandanani khulu ngombana ithando ligubuzesa izono ezinengi.” (1 Pit. 4:8) Yeke lokho esizokwenza lokha abafowethu nabodadwethu nabenza imitjhapho namkha benza izinto ezisizwisa ubuhlungu, kuzosisiza sibone ukuthi ithando lethu ngabo liqine kangangani. w23.11 10-11 ¶12-13
NgoMgqibelo, Septemba 20
Thandanani.—Jwa. 13:34.
Sizabe singalaleli umyalo kaJesu wokuthandana nange sithanda abanye ebandleni kuthi abanye singabathandi. Kuliqiniso ukuthi singazizwa sitjhidelene nabanye khulu ukudlula abanye njengombana kwenza uJesu. (Jwa. 13:23; 20:2) UPitrosi usikhumbuza ukuthi kufuze silwele “ukuthanda yoke ihlangano yabafowethu,” okutjho ukuthi sifuna ukuthanda boke abafowethu nabodadwethu ngombana bayingcenye yomndenethu. (1 Pit. 2:17) UPitrosi usikhuthaza ukuthi “sithandane khulu ngokusuka ehliziyweni.” (1 Pit. 1:22) Amezwi athi, “ukuthanda khulu” atjho ukuthanda umuntu ngitjho nanyana kubudisi ukutjengisa bonyana uyamthanda. Ngokwesibonelo, kuthiwani nange umfowethu asikhuba namkha asizwisa ubuhlungu ngenye indlela? Kokuthoma, singafuna ukuzibuyiselela kunokobana simthande. UPitrosi wafunda kuJesu ukuthi ukuzibuyiselela akumthabisi uZimu. (Jwa. 18:10, 11) Watlola wathi: “Ningabuyiseli ubumbi ngobumbi namkha ukuthukana ngokuthukana. Kunalokho, buyiselani ngokubusisa.” (1 Pit. 3:9) Vumela ithando elikhulu likwenze ube nomusa begodu ucabangele. w23.09 28-29 ¶9-11
NgoSondo, Septemba 21
Ngobunjalo nabafazi kufuze . . . balinganisele emikghwenabo, bathembeke ezintweni zoke.—1 Thim. 3:11.
Iyasirara indlela umntwana akhula ngayo msinya, abe mumuntu omkhulu. Kubonakala ngasuthi abantwana bakhula msinya ngaphandle kokwenza umzamo. Nanyana kunjalo, ukukhula ube mKrestu ovuthiweko akuzenzakaleli. (1 Kor. 13:11; Heb. 6:1) Bona sifikelele umnqopho loyo, kufuze sibe nobuhlobo obutjhideleneko noJehova. Sitlhoga nomoyakhe ocwengileko bona usisize sibe nobuntu obumthabisako, sibe namakghono amahle begodu silungiselele imithwalo esingaba nayo esikhathini esizako. (IzA. 1:5) UJehova wenza umuntu wembaji newengubo. (Gen. 1:27) Kuliqiniso ukuthi amadoda nabafazi abakakheki ngendlela efanako kodwana bahlukile nangezinye iindlela. Ngokwesibonelo, uJehova wanikela amadoda nabafazi iindima ezithileko, nje-ke batlhoga ubuntu namakghono azobasiza bona bakghone ukudlala iindima zabo kuhle.—Gen. 2:18. w23.12 18 ¶1-2
NgoMvulo, Septemba 22
Khambani niyokwenza abantu bazo zoke iintjhaba babe bafundi, nibabhabhadise egameni lakaBaba neleNdodana.—Mat. 28:19.
Kghani uJesu bekafuna abantu babize uYise ngegama? Kunjalo. Abanye abadosiphambili bekolo kungenzeka bebakholelwa ukuthi kukudelela ukubiza uZimu ngegama kodwana uJesu akhenge avumele amasiko lawo angakasekelwa imitlolweni bona amvimbele ukudumisa igama lakaYise. Cabanga ngalokho okwenzeka nakalapha indoda ebeyinamadimoni esifundeni seGerasene. Abantu bathoma ukwesaba bebabawa noJesu ukuthi akhambe, yeke akhenge ahlale esifundeneso. (Mar. 5:16, 17) Nanyana kunjalo, uJesu bekasafuna abantu besifundeneso balazi igama lakaJehova. Yeke, wayala indoda ayilaphileko leyo bona iyokutjela abantu, ingasi ngalokho okwenziwe nguJesu kodwana ngalokho uJehova ayenzele khona. (Mar. 5:19) Nanamhlanjesi, usafuna bona senze igama lakaJehova laziwe ephasini loke! (Mat. 24:14; 28:20) Nasenza njalo, sithabisa iKosethu uJesu. w24.02 10 ¶10
NgeLesibili, Septemba 23
Uphikelele ngebanga legama lami.—IsAm. 2:3.
Kusibusiso ukuba sehlanganweni kaJehova eenkhathi ezibudisezi zamaswaphela. Njengombana iinkhathezi ziba zimbi ukuya phambili, uJehova usinikele umndenakhe obumbeneko wabafowethu nabodadwethu. (Rhu. 133:1) Usisiza sibe nomndeni othabileko. (Efe. 5:33–6:1) Usipha ukuhlakanipha esikutlhogako bona sikghone ukuqalana nokutshwenyeka besithabe. Kufuze siragele phambili sisebenza budisi bona silotjhe uJehova ngokuthembeka. Ngombana ngezinye iinkhathi singaphatheka kabuhlungu ngebanga lalokho abanye abakutjhoko nabakwenzako. Singatlhoga amandla nalokha nasenze imitjhapho. Kutlhogeka sikghodlhelele nasilotjha uJehova, (1) lokha umuntu esilotjha naye nakasiphatha kabuhlungu, (2) lokha umuntu esitjhade naye nakasidanisako (3) nalokha sidana ngebanga lemitjhapho esiyenzako. w24.03 14 ¶1-2
NgeLesithathu, Septemba 24
Ngezinga esesithuthuke ngalo, asirageleni phambili nokukhamba ngokuhlelekileko endleleni efanako le.—Fil. 3:16.
Iinkhathi ezinengana uzokuzwa ngabafowethu nabodadwethu abakhethe ukwenzela uJehova okungeziweko. Kungenzeka baye esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso namkha bafudukele lapha kunetlhogeko yabatjhumayeli khona. Nawukghona ukwenza njalo, sikukhuthaza bona ukwenze lokho. Abantu bakaJehova bazimisele ukumenzela okungeziweko. (IzE. 16:9) Kuthiwani nakungakghonakali ukuthi ukwenze lokho njenganje? Ungacabangi ukuthi awusililitho nawuzimadanisa nalaba abakghonako. Okuqakathekileko kukuthi uragele phambili ukghodlhelela. (Mat. 10:22) Ungakhohlwa ukuthi umthabisa kangangani uJehova nawenza koke ongakghona ukukwenza ebujamweni okibo. Le yindlela eqakathekileko ongaragela ngayo phambili ulandela uJesu ngemva kokubhajadiswa.—Rhu. 26:1. w24.03 10 ¶11
NgeLesine, Septemba 25
Usilibalele soke izono zethu.—Kol. 2:13.
UBabethu wezulwini usithembisa bona uzosilibalela nasitjhugulukako. (Rhu. 86:5) Nangabe sizisola kwamambala ngezono esizenzileko, singathemba lokho uJehova akutjhoko nakathi uzosilibalela. Khumbula ukuthi uJehova uyabonelela. Akafuni okungaphezu kwamandlethu. Uthatjiswa ngilokho esimenzela khona, ikani nasenza koke okusemandlenethu. Sineembonelo eziseBhayibhelini zalabo abalotjha uJehova ngehliziywabo yoke. Cabanga ngompostoli uPowula. Wasebenza budisi isikhathi eside, akhamba amabanga amade begodu athoma amabandla amanengi. Izinto nazitjhugulukako ekuphileni kwakhe begodu angasakghoni ukutjhumayela ngendlela ebekatjhumayela ngayo phambilini, inga-kghani uJehova akhenge asathaba ngaye? Awa. Waragela phambili enza okusemandlenakhe begodu uJehova wambusisa. (IzE. 28:30, 31) Ngokufanako, lokho esikunikela uJehova angeze kuhlale kufana. Okuqakathekileko kuye kukuthi kubayini simlotjha w24.03 27 ¶7, 9
NgeLesihlanu, Septemba 26
Ekuseni khulu, kusesemnyama, [uJesu] wavuka waya ngaphandle endaweni enganamuntu, wathandaza.—Mar. 1:35.
Ngendlela uJesu ebekathandaza ngayo kuJehova wabekela abalandeli bakhe isibonelo. Lokha nakenza umsebenzakhe uJesu bekathandaza qobe. Bekufuze azibekele isikhathi sokuthandaza ngombana bekahlala amajadu begodu anabantu abanengi. (Mar. 6:31, 45, 46) Bekavuka ekuseni ukwenzela bona abenesikhathi sokuthandaza ayedwa. Kwesinye isenzakalo, wathandaza ubusuku boke ngaphambi kokuthi enze isiqunto esiqakathekileko. (Luk. 6:12, 13) UJesu wathandaza ngokubuyelelweko ngaphambi kokuhlongakala kwakhe adzimelele ekuqedeni isabelo sakhe esibudisi sephasini. (Mat. 26:39, 42, 44) Isibonelo sakaJesu sisifundisa ukuthi nanyana singaba majadu kangangani kufuze sizibekele isikhathi sokuthandaza. NjengoJesu, singazibekela isikhathi sokuthandaza, kungaba sekuseni namkha ebusuku. Ngokwenza njalo, sitjengisa ukuthi simthokoza khulu uJehova ngesipho esiligugu. w23.05 3 ¶4-5
NgoMgqibelo, Septemba 27
Ithando lakaZimu lithululelwe eenhliziyweni zethu ngommoya ocwengileko esanikelwa wona.—Rom. 5:5.
Tjheja amezwi athi “lithululelwe” avezwe ngehla. Enye incwadi ihlathulula amezwi la ngokuthi “liza kithi njengamanzi agelezako.” Umfanekiso lo utjengisa kuhle ukuthi uJehova ubathanda kangangani abazesiweko! Abazesiweko bayazi ukuthi “bathandwa nguZimu.” (Jud. 1) Umpostoli uJwanisi uveza indlela abazizwa ngayo lokha nakatlola athi: “Qalani bona likhulu kangangani ithando uBaba asithande ngalo ukuthi kufuze sibizwe ngokobana sibantwana bakaZimu!” (1 Jwa. 3:1) Kghani ithando lakaJehova liphelela kilabo abazesiweko kwaphela? Awa, uJehova utjengisile ukuthi usithanda soke. Khuyini esenza siqiniseke ukuthi uJehova uyasithanda? Sihlengo, isenzo esiphuma phambili ephasini nezulwini sokutjengisa ithando!—Jwa. 3:16; Rom. 5:8. w24.01 28 ¶9-10
NgoSondo, Septemba 28
Amanabami azokuhlehla ngelanga engibawa ngalo isizo.Nakhu engiqiniseka ngakho: UZimu usehlangothini lami.—Rhu. 56:9.
Iveseli liveza okhunye okwasiza uDavida wahlula ukusaba: Nanyana ukuphila kwakhe bekusengozini, uDavida wacabangisisa ngalokho uJehova asazomenzela khona. Bekazi ukuthi uJehova uzomsindisa ngesikhathi esifaneleko. Ngaphezu kwalokho, uJehova wathi uDavida uzokuba yikosi elandelako yakwa-Israyeli. (1 Sam. 16:1, 13) KuDavida, nanyana yini uJehova ayithembisileko, beyifana nokuthi sele yenzekile. Khuyini uJehova athembise ukukwenzela yona? Asikalindeli ukuthi uJehova asivikele kiyo yoke imiraro. Nanyana kunjalo, yoke imiraro esiqalana nayo ephasini esiphila kilweli, uJehova uzoyisusa yoke ephasini elitjha elizako. (Isa. 25:7-9) UMbumbethu unamandla wokuthi angavusa abahlongakeleko, asilaphe bekaqede nya ngabasiphikisako.—1 Jwa. 4:4. w24.01 6 ¶12-13
NgoMvulo, Septemba 29
Uyathaba umuntu olitjalelwe umtjhaphwakhe, isono sakhe esigubuzesiweko.—Rhu. 32:1.
Cabanga ngokobana kubayini wanikela ukuphila kwakho kuJehova bewabhajadiswa. Wathatha amagadango la ngombana bewufuna ukuba ngehlangothini lakaJehova. Khumbula ukuthi yini eyakusizako waqiniseka ukuthi ufumene iqiniso. Wathoma ukwazi uJehova wamhlonipha nokumthanda njengoBabakho wezulwini. Wakholwa bewakhuthazeka bona utjhuguluke. Walisa ukwenza izinto uJehova azihloyileko, wathoma ukwenza ezimthabisako. Wazizwa ngcono nawulemuka ukuthi uZimu ukulibalele. (Rhu. 32:2) Waya esifundweni wathoma ukutjela abanye izinto ezihle ozifundileko. NjengomKrestu ozinikeleko wabhajadiswa, nje ukhamba endleleni yokuphila, zimisele bona ingakulahlekeli. (Mat. 7:13, 14) Kwanga ungajama uqine, udzimelele ekuzinikeleni kwakho kuJehova ungasikinyeki ekulaleleni imiyalwakhe. w23.07 17 ¶14; 19 ¶19
NgeLesibili, Septemba 30
UZimu uthembekile begodu angekhe avume bona nilingwe ngokungaphezu kwalokho eningakuthwala kodwana nakufika isilingweso, uzokwenza nendlela yokuphuma kiso ukuze nikghone ukusikghodlhelela. —1 Kor. 10:13.
Ngokucabangisisa ngomthandazo owawenzako nawuzinikela kuJehova, uzokuba namandla wokuhlula nanyana ngisiphi isilingo. Ngokwesibonelo, kghani uzokufuna ukuganukeja umuntu otjhadileko? Awa, angekhe! Uthembise uJehova ukuthi angekhe wayenza into enjalo. Nawungavumeli imizwa emimbi yakheke, angekhe kutlhogeke bona ulwisane nayo ngokukhamba kwesikhathi. Angekhe “ukhambe endleleni yabantu abambi.” (IzA. 4:14, 15) Nawukhumbula indlela uJesu ebekazimisele ngayo ukuthabisa uYise, uzokurhaba bewuqine ekwaleni nanyana yini oyaziko ukuthi angekhe imthabise uZimu ozinikele kuye. (Mat. 4:10; Jwa. 8:29) Iqiniso kukuthi iintjhijilo neenlingo zikunikela ithuba lokutjengisa bona uzimisele kangangani ukuragela phambili ulandela uJesu. Njengombana wenza njalo, qiniseka bona uJehova uzokusiza. w24.03 9-10 ¶8-10