IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • es25 kk. 77-87
  • Arhostosi

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Arhostosi
  • Ukuhlolisisa Imitlolo Qobe Langa—2025
  • Iinhlokwana
  • NgeLesihlanu, Arhostosi 1
  • NgoMgqibelo, Arhostosi 2
  • NgoSondo, Arhostosi 3
  • NgoMvulo, Arhostosi 4
  • NgeLesibili, Arhostosi 5
  • NgeLesithathu, Arhostosi 6
  • NgeLesine, Arhostosi 7
  • NgeLesihlanu, Arhostosi 8
  • NgoMgqibelo, Arhostosi 9
  • NgoSondo, Arhostosi 10
  • NgoMvulo, Arhostosi 11
  • NgeLesibili, Arhostosi 12
  • NgeLesithathu, Arhostosi 13
  • NgeLesine, Arhostosi 14
  • NgeLesihlanu, Arhostosi 15
  • NgoMgqibelo, Arhostosi 16
  • NgoSondo, Arhostosi 17
  • NgoMvulo, Arhostosi 18
  • NgeLesibili, Arhostosi 19
  • NgeLesithathu, Arhostosi 20
  • NgeLesine, Arhostosi 21
  • NgeLesihlanu, Arhostosi 22
  • NgoMgqibelo, Arhostosi 23
  • NgoSondo, Arhostosi 24
  • NgoMvulo, Arhostosi 25
  • NgeLesibili, Arhostosi 26
  • NgeLesithathu, Arhostosi 27
  • NgeLesine, Arhostosi 28
  • NgeLesihlanu, Arhostosi 29
  • NgoMgqibelo, Arhostosi 30
  • NgoSondo, Arhostosi 31
Ukuhlolisisa Imitlolo Qobe Langa—2025
es25 kk. 77-87

Arhostosi

NgeLesihlanu, Arhostosi 1

Bunengi ubudisi olungileko aqalana nabo kodwana uJehova uyamsindisa kibo boke.​—Rhu. 34:19.

Tjheja amaphuzu amabili aserhubeneli: (1) Abantu abalungileko baqalana nemiraro. (2) UJehova uyasisindisa kiyo yoke imirarwethu. Ukwenza njani lokho? Enye indlela akwenza ngayo lokhu kusisiza ngokuthi sibe nombono ofaneleko ngokuphila ephasineli. Nanyana uJehova athembisa ukuthi sizokuthaba nasimlotjhako, lokho akutjho ukuthi sizokuhlala singanamraro. (Isa. 66:14) Usikhuthaza ukuthi siqale phambili esikhathini esizako, lapho sizokuba nokuphila afuna ukuthi sikuthabele ngokungapheliko. (2 Kor. 4:16-18) Okwanje, usikhuthaza bona siragele phambili simlotjha. (IsiL. 3:22-24) Singafundani eembonelweni zabantu abalotjha uJehova, kokubili abaseBhayibhelini nalabo bangesikhathi sethu? Singaba nemiraro engakalindeleki. Kodwana nasithembele kuJehova, angeze abhalelwa kusisekela.​—Rhu. 55:22. w23.04 14-15 ¶3-4

NgoMgqibelo, Arhostosi 2

Zithobe eemphathimandleni eziphakemeko.​—Rom. 13:1.

Singafunda esibonelweni sakaJosefa noMariya ebebakulungele ukulalela iimphathimandla eziphakemeko, ngitjho nanyana bekubudisi ukwenza njalo. (Luk. 2:1-6) UMariya nakaneenyanga ezilithoba azithwele, yena noJosefa baqalana nesilingo ebesitlhoga ukuthi balalele. U-Arhostosi, obekabusa umBuso weRoma, wathi akubalwe abantu. UJosefa noMariya kwafuze baye eBhetlehema, okungaba likhambo lamakhilomitha ali-150 endaweni enemibundu. Ikhambelo bengekhe libe bulula, khulukhulu kuMariya. Kungenzeka bebatshwenyeke ngepilo kaMariya neyomntwana ongakabelethwa. Kuthiwani nakungafika isikhathi sokuthi abelethe basendleleni? Bekathwele uMesiya ozako esibelethweni sakhe. Kghani lokho bekuzobakhandela bona bangalaleli urhulumende? Nanyana uJosefa noMariya bebanamabanga azwakalako wokutshwenyeka kodwana balalela umthetho. UJehova wababusisa ngokulalela kwabo. UMariya wafika aphephile eBhetlehema, wabeletha umntwana ophile kuhle bewasiza ekuzaliseni isiphorofido seBhayibheli!​—Mik. 5:2. w23.10 8 ¶9; 9 ¶11-12

NgoSondo, Arhostosi 3

Khuthazanani.​—Heb. 10:25.

Khuyini ongayenza nangabe uyathukwa nakufuze uphendule? Kungaba lisizo ukulungiselela kuhle. (IzA. 21:5) Nawuyijayele kuhle indaba okukhulunywa ngayo, kuzokuba lula nokuphendula. Yenza iimpendulo zakho zibe zifitjhani. (IzA. 15:23; 17:27) Ipendulo efitjhani yenza ungatshwenyeki khulu. Ngokunikela ipendulo efitjhani ngamezwakho, uzokutjengisa ukuthi ulungiselele kuhle begodu uyakuzwisisa okukhulunywa ngakho. Kuthiwani nangabe uzilingile iindlelezi kodwana usazizwa usaba nakufuze uphendule? Qiniseka ukuthi uJehova uyayamukela imizamo oyenzako. (Luk. 21:1-4) UJehova akakalindeli bona senze okungaphezu kwamandlethu. (Flp. 4:5) Qalisisa bona khuyini ongayenza, zibekele umnqopho wokuyenza begodu uthandazele ukuthi ungathukwa khulu. Ekuthomeni, umnqopho ongazibekela wona ngewokunikela ipendulo efitjhani. w23.04 21 ¶6-8

NgoMvulo, Arhostosi 4

Mbatha isivikelo sesifuba . . . nesikoporo.​—1 Thes. 5:8.

Umpostoli uPowula usifanisa namasotja aphaphamileko ambethe izembatho zepi. Abantu balindele ukuthi isotja lihlale likulungele ukulwa lokha nakunepi. Kunjalo nangathi. Sihlala silindele ilanga lakaJehova ngokumbatha isivikelo sesifuba sokukholwa nethando nesikoporo sethemba. Isivikelo sesifuba besivikela ihliziyo yesotja. Ukukholwa nethando kuvikela ihliziywethu engokomfanekiso. Ubuntobu buzosisiza siragele phambili silotjha uZimu silandele noJesu. Ukukholwa kuyasiqinisekisa ukuthi uJehova uzosibusisa nasimfuna ngeenhliziyo zethu zoke. (Heb. 11:6) Kuzosenza sihlale sithembekile kuJesu umdosiphambilethu ngitjho nanyana kufuze sikghodlhelelele ubudisi. Singaqinisa ukukholwa kwethu okuzosenza siqalane neentjhijilo zokuphila ngokuthi sifunde ngeembonelo zanamhlanjesi zabantu abahlala bathembekile naphezu kokuhlunguphazwa namkha ubujamo bezomnotho obubudisi. Singayibalekela ingozi yokuthanda imali nezinto khulu ngokulingisa labo abenza ukuphila kwabo kwaba lula ngokubeka qangi umBuso. w23.06 10 ¶8-9

NgeLesibili, Arhostosi 5

Loyo oqala umoya angekhe atjale imbewu, naloyo oqala amafu angekhe avune.​—UMtj. 11:4.

Ukuzibamba likghono lokulawula indlela umuntu azizwa ngayo nenza ngayo izinto. Kuyatlhogeka lokha nasizakufikelela iminqophwethu khulukhulu nange kubudisi ukuyifikelela namkha nasizizwa singarhaleli ukwenza okuthileko. Khumbula ukuzibamba kuyingcenye yeenthelo zommoya, nje-ke bawa ummoya ocwengileko kuJehova ukusize ube nobuntu obuqakathekilekobu. (Luk. 11:13; Gal. 5:22, 23) Ungalindeli bona izinto zihlale zikhamba kuhle. Ephasineli, angeze salindela bona izinto zizokuhlala zikhamba kuhle. Nange singalindela bona izinto zikhambe kuhle ngaso soke isikhathi, kungenzeka singawufikeleli umnqophwethu. Kungenzeka singabi nesifiso ngebanga lokuthi umnqophwethu ubonakala ubudisi ukuthi singawufikelela. Nangabe kunjalo, ungakghona na ukuphungula umnqophwakho ube mncani? Nangabe umnqophwakho kukuba nobuntu obuthileko, kubayini ungathomi ukubutjengisa kancanikancani? Nange umnqophwakho kukufunda iBhayibheli loke, ungakghona na ukuzibekela isikhathi esincani sokufunda? w23.05 29 ¶11-13

NgeLesithathu, Arhostosi 6

Indlela yabalungileko injengokukhanya kwekuseni, okukhanya kancanikancani bekube semini.​—IzA. 4:18.

Emalangeni wokuphela la, uJehova usebenzise ihlanganwakhe bona isinikele iinqophiso ezivela eliZwini lakhe ukusisiza soke sikhambe “eNdleleni yokuCwengeka.” (Isa. 35:8; 48:17; 60:17) Singatjho ukuthi lokha umuntu nakamukela isifundo seBhayibheli, unethuba lokukhamba “eNdleleni yokuCwengeka.” Abanye bakhamba kiyo isikhathi esifitjhani bese balise. Abanye bazimisele ukukhamba kiyo bebafike la baya khona. Kukuphi lapho? Labo abanethemba lokuphila ezulwini “iNdlela yokuCwengeka” ibasa “epharadesini lakaZimu” ezulwini. (IsAm. 2:7) Labo abanethemba lokuphila ephasini, indlela leyo ibanqophisa ekupheleni kweminyaka eyi-1 000 lapho woke umuntu azabe angasanasono. Nange ukhamba endleleni leyo namhlanjesi, ungaqali emuva. Ungasuki kiyo bekube kulapho uqeda ikhambo lakho lokuya ephasini elitjha! w23.05 17 ¶15; 19 ¶16-18

NgeLesine, Arhostosi 7

Siyathanda ngombana yena usithande qangi.—1 Jwa. 4:19.

Nawucabanga ngazo zoke izinto uJehova akwenzele zona, uzokufuna ukumthabisa bewufune nokunikela ukuphila kwakho kuye. (Rhu. 116:12-14) IBhayibheli lithi uJehova uMumuphi “wananyana ngiziphi izipho ezihle begodu nanyana ngiziphi izipho ezipheleleko.” (Jak. 1:17) Isipho esiphuma phambili ukuzidlula zoke kukuthi wanikela ngeNdodanakhe uJesu. Cabanga bona lesi sisipho esihle kangangani! Isihlengo senze kwakghoneka bona utjhidelane noJehova. Ukunikele nethuba lokuphila ngokungapheliko. (1 Jwa. 4:9, 10) Ukuzinikela kwakho kuJehova yindlela etjengisa ukuthi umthokoza khulu ngendlela atjengise ngayo ukuthi uyakuthanda, kuhlanganise nezinye iimbusiso uJehova akunikele zona.—Dut. 16:17; 2 Kor. 5:15. w24.03 5 ¶8

NgeLesihlanu, Arhostosi 8

Owenza okulungileko usaba uJehova.​—IzA. 14:2.

Nasiqala indlela abantu abaziphatha ngayo namhlanjesi, sizizwa ngendlela uLoti azizwa ngayo. “Bekagandeleleke khulu ngebanga labantu abanganamthetho ebebenza amanyala bangabi neenhloni,” ngombana bekazi ukuthi uBabethu wezulwini uyakuhloya ukuziphatha okumbi okunjalo. (2 Pit. 2:7, 8) Ngebanga lokuthi uLoti bekamhlonipha begodu amthanda khulu uZimu, wakuhloya ukuziphatha okumbi kwabantu ebekaphila nabo. Nathi siphila nabantu abangayihloniphiko imithethokambiso kaJehova yokuziphatha. Ngaphezu kwalokho singaragela phambili siziphatha ngendlela ehlwengileko nange sihlala simthanda uZimethu besifunde ukumsaba ngendlela efaneleko. UJehova usisiza bona sikwenze lokho ngesikhuthazo esisifumana encwadini yezAga. Woke amaKrestu, amadoda, abafazi, abantu abatjha nabantu abadala bangazuza ngokuhlolisisa iseluleko esihlakaniphileko esifumaneka lapho. Nasisaba uJehova sitjhejisisa khulu bona singabi bangani nalabo abenza izinto ezimbi. w23.06 20 ¶1-2; 21 ¶5

NgoMgqibelo, Arhostosi 9

Nanyana ngubani ofuna ukungilandela, akazidele athathe isigodo sakhe sokuhlunguphazwa angilandele qobe.​—Luk. 9:23.

Kungenzeka umndenakho uyakuhlunguphaza namkha wena udele ukuba nemali enengi bona ubeke umBuso kaZimu qangi ekuphileni kwakho. (Mat. 6:33) Nakunjalo, qiniseka ukuthi uJehova uyayibona imisebenzakho yokuthembeka. (Heb. 6:10) Kungenzeka ubone ukuba liqiniso kwamezwi kaJesu athi: “Ngiqinisile ngithi kini, akakho otjhiye indlu namkha abafowabo namkha abodadwabo namkha unina namkha uyise namkha abantwana namkha amasimu ngebanga lami nangebanga leendaba ezimnandi ongekhe afumane ngokubuyelelwe nge-100 esikhathini sanje, izindlu, abafowabo, abodadwabo, abomma, abantwana, amasimu, nokutlhagiswa begodu ephasini elizako, ukuphila okungapheliko.” (Mar. 10:29, 30) Iimbusiso ozifumeneko zidlula nanyana yini oyidelileko.​—Rhu. 37:4. w24.03 9 ¶5

NgoSondo, Arhostosi 10

Umngani weqiniso unethando ngazo zoke iinkhathi begodu uba mfowenu ngeenkhathi zokugandeleleka.​—IzA. 17:17.

AmaKrestu weJudiya lokha nakehlelwe yindlala ekulu abafowethu bebandleni le-Anthiyokiya “baqunta ukuthumela izinto kubafowabo abahlala eJudiya, ngamunye ngokwamandlakhe.” (IzE. 11:27-30) Nanyana abafowabo ebebehlelwe yindlala bebahlala kude, amaKrestu we-Anthiyokiya bekazimisele ukubasiza. (1 Jwa. 3:17, 18) Nathi namhlanjesi singaba nesirhawu nasizwa ukuthi abafowethu nabodadwethu behlelwe yihlekelele. Sinikela isizo msinyana mhlamunye ngokubuza abadala ukuthi singasiza ephrojekthini, ngokunikela emsebenzini wephasi loke namkha ngokuthandazela labo abehlelwe yihlekelele. Abafowethu nabodadwethu kungenzeka batlhoge isizo ukufumana izinto abazitlhogako nabazakuragela phambili baphila. Lokha iKosethu, uJesu Krestu izokukhipha isahlulelo, kwanga ingasifumana sinesirhawu begodu isimemele bona ‘sizokudla ilifa lomBuso.”​—Mat. 25:34-40. w23.07 4 ¶9-10; 6 ¶12

NgoMvulo, Arhostosi 11

Ukubonelela kwenu akwaziwe ngibo boke abantu.​—Flp. 4:5.

Jesu walingisa ukubonelela kwakaJehova. Wathunyelwa ephasini bona azokutjhumayeza “izimvu ezilahlekileko zakwa-Israyeli.” Kodwana watjengisa ukubonelela nakenza isabelwesi. Kwesinye isenzakalo, umfazi ongasimIsrayeli wamncenga bona alaphe indodakazakhe “ebeyihlumezeke khulu ngebanga lokungenwa madimoni.” Ngebanga lesirhawu uJesu wenza lokho umfazi lo ambawe bona akwenze, walapha indodakazakhe. (Mat. 15:21-28) Cabanga ngesinye isibonelo. Nakathomisa umsebenzakhe ephasini, uJesu wathi: “Nanyana ngubani ongiphikako . . . , nami ngizomphika.” (Mat. 10:33) Inga-kghani uJesu wamphika uPitrosi, owamphika kathathu? Awa. UJesu bekazi ukuthi uPitrosi wazizwa kabuhlungu ngalokho akwenzileko begodu bekayindoda ethembekileko. Ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu wavela kuPitrosi wamqinisekisa ukuthi umlibalele begodu uyamthanda. (Luk. 24:33, 34) Bobabili uJehova noJesu Krestu bayabonelela. Kuthiwani ngathi? UJehova ulindele bona nathi sibonelele. w23.07 21 ¶6-7

NgeLesibili, Arhostosi 12

Ukufa angekhe kusaba khona.​—IsAm. 21:4.

Yini esingayitjela abanye ukubaqinisekisa ukuthi iphasi lizokuba yiPharadesi kwamambala? Kokuthoma, nguJehova owenze isithembiswesi. Incwadi yesAmbulo ithi: “Loyo ohlezi esihlalweni sobukhosi wathi: ‘Qala! Ngenza zoke izinto zibe zitjha.’” Unokuhlakanipha, amandla nesifiso sokwenza iinthembiso zakhe zizaliseke. Kwesibili, ukuzaliseka kwesithembiso sakhe kuzokukwenzeka kangangobana ngombono kaJehova sesenzekile. Kungebangelo athi: “Amezwi la athembekile begodu aliqiniso. . . . Sewenzekile!” Godu ayikho into engavimba uJehova bona aqede into ayithomileko. Kungebangelo athi: “Ngingu-Alfa no-Omega.” (IsAm. 21:6) UJehova uzokuveza ukuthi uSathana umleyimala begodu angeze amvimba bona azalise umnqophwakhe. Nakungenzeka umuntu athi, “Lokhu angeze kwenzeka,” mfundele bewumhlathulele isAmbulo 21:5, 6. Mtjengise indlela uJehova asiqinisekise ngayo isithembiso sakhe ngokusitlikitla.​—Isa. 65:16. w23.11 7 ¶18-19

NgeLesithathu, Arhostosi 13

Ngizokwenza ube sitjhaba esikhulu.​—Gen. 12:2.

UJehova wenza isithembiso ku-Abrahama, nakaneminyaka ema-75. Inga-kghani u-Abrahama wasibona isithembiswesi sizaliseka? Ingasi soke. Ngemva kokuyama uMlambo iYufrathe nokulinda iminyaka ema-25, u-Abrahama wakubona ukubelethwa ngokusimangaliso kwendodanakhe u-Isaka begodu ngemva kweminyaka ema-60 wabona ukubelethwa kwabazukulu bakhe u-Esewu noJakopo. (Heb. 6:15) Kodwana u-Abrahama akhenge azibone iinzukulwana zakhe ziba sitjhaba esikhulu bezifumane iNarha yesiThembiso. Nanyana kunjalo, indoda ethembekileko le beyithabela itjhebiswano elihle noMdalayo. (Jak. 2:23) U-Abrahama nakavuswako uzokuthabela khulu ukuzwa ukuthi ukukholwa nokubekezela kwakhe kwenze iintjhaba ezinengi zabusiswa! (Gen. 22:18) Sifundani kilokhu? Kungenzeka singaziboni zoke iinthembiso zakaJehova zizaliseka nje. Nanyana kunjalo, nasibekezela njengo-Abrahama singaqiniseka ukuthi uJehova uzosibusisa nje ngitjho nephasini elitjha asithembisa lona.​—Mar. 10:29, 30. w23.08 24 ¶14

NgeLesine, Arhostosi 14

Ngesikhathi asalotjha uJehova, uZimu weqiniso wambusisa.​—2 Kron. 26:5.

IKosi u-Uziya nayisese yitjha, beyithobekile. Yafunda “ukusaba uZimu weqiniso.” UJehova wayibusisa ukuphila kwayo koke beyaba neminyaka ema-68. (2 Kron. 26:1-4) U-Uziya wahlula amanaba wesitjhaba sakhe amanengi begodu wenza isiqinisekiso sokuthi iJerusalema livikeleke kuhle. (2 Kron. 26:6-15) U-Uziya wathaba khulu ngakho koke uZimu amsiza ukuthi akwenze. (UMtj. 3:12, 13) IKosi u-Uziya beyijayele ukutjela abanye ukuthi kufuze benzeni. Kghani lokho kwayenza yacabanga ukuthi ingenza nanyana yini eyifunako? Ngelinye ilanga u-Uziya waqunta ukungena ethempelini, ngokuzikhakhazisa watjhisa ipepho e-aldareni, ebekuyinto amakhosi ebekangavunyelwa ukuyenza. (2 Kron. 26:16-18) UmPhristi oPhakemeko u-Azariya walinga ukumlungisa kodwana u-Uziya wasilingeka khulu. Ngokudanisako, u-Uziya akhenge ahlale athembekile begodu uJehova wamjezisa ngobulepheru. (2 Kron. 26:19-21) Ukuphila kwakhe bekuzokuba ngcono khulu ngathana wahlala athobekile! w23.09 10 ¶9-10

NgeLesihlanu, Arhostosi 15

Wazihlukanisa, asaba labo besigaba esisokileko.​—Gal. 2:12.

Ngitjho nangemva kokuthi abe mKrestu ozesiweko, umpostoli uPitrosi kwatlhogeka alwisane nokubogaboga kwakhe. Ngo-36 C.E, uZimu wathumela uPitrosi kuKorneliyasi ongasimJuda, uZimu wazesa uKorneliyasi ngomoya ocwengileko okubufakazi bokuthi “akakhethi” nokuthi abangasimaJuda bangaba yingcenye yebandla lobuKrestu. (IzE. 10:34, 44, 45) Ngemva kwalokho, uPitrosi wazizwa atjhaphulukile ukudla nabantu abangasimaJuda, ebekuyinto ebengekhe ayenza ngaphambilini. Nanyana kunjalo, amanye amaKrestu amaJuda azizwa ngasuthi abantu abamaJuda nabangasimaJuda akukafuzi badle ndawonye. Kwathi abanye ebebanombono onjalo beza e-Anthiyokiya, uPitrosi walisa ukudla nabafowabo abangasimaJuda, mhlamunye ngebanga lokusaba ukuzwisa amaKrestu amaJuda ubuhlungu. Umpostoli uPowula wabubona ubuzenzisobu wakhalima uPitrosi phambi kwabantu. (Gal. 2:13, 14) UPitrosi wakghodlhelela naphezu komtjhapho lo. w23.09 22 ¶8

NgoMgqibelo, Arhostosi 16

Uzonibeka esisekelweni esiqinileko.​—1 Pit. 5:10.

Zihlole ngokuthembeka ubone ukuthi kukuphi la utlhoga ukuthuthukisa khona begodu ungadani. “IKosi inomusa,” begodu izokusiza uthuthuke. (1 Pit. 2:3) Umpostoli uPitrosi uyasiqinisekisa: “UZimu . . . uzokuqedelela ukubandulwa kwenu. Uzonenza niqine, uzonenza nibe namandla, uzonibeka esisekelweni esiqinileko.” UPitrosi khewazizwa angafaneleki ukuba noJesu. (Luk. 5:8) Kodwana ngesekelo lethando lakaJehova noJesu, uPitrosi wakghodlhelela njengomlandeli kaKrestu. Ngebanga lalokho, uPitrosi wavunyelwa “ukungena emBusweni ongapheliko weKosethu noMsindisi uJesu Krestu.” (2 Pit. 1:11) Lokhu bekukarisa kwamambala! Nange ukghodlhelela njengoPitrosi bewuvumele uJehova akubandule, nawe uzokufumana ukuphila okungapheliko. “Uzokwamukela umphumela wokukholwa kwakho, okukusindiswa kwakho.”​—1 Pit. 1:9. w23.09 31 ¶16-17

NgoSondo, Arhostosi 17

Lotjhani loyo owenze izulu nephasi.​—IsAm. 14:7.

Ithaberinakeli belinesirhodlo sinye—indawo ekulu ekantjelweko lapho umphristi bekenzela khona umsebenzakhe. Ngesirhodlwenapho bekune-aldara elikhulu lekhopha lomnikelo otjhiswako nesitja sekhopha samanzi abaphristi ebebahlambela kiso ngaphambi kokuthi benze umsebenzabo ocwengileko. (Eks. 30:17-20; 40:6-8) Namhlanjesi abazesiweko bakaKrestu balotjha ngokuthembeka ephasini esirhodlweni esingaphakathi sethempeli elingokomfanekiso. Ukuba khona kwesitja esikhulu samanzi kusikhumbuzo esiqakathekileko njengombana kunjalo nangawo woke amanye amaKrestu bona kufuze ahlale ahlwengile ngokuziphatha nebuhlotjeni bawo noJehova. Alo “isiqubuthu esikhulu” sizomlotjhela kuphi uJehova? Umpostoli uJwanisi wabona isiqubuthu “sijame phambi kwesihlalo sobukhosi” okukhambisana nesirhodlo esingaphandle esisephasini lapho “sinikela kuZimu umsebenzi ocwengileko ebusuku nemini ethempelini lakhe.” (IsAm. 7:9, 13-15) Sithokoza khulu ukuthi uJehova usinikele ithuba eliligugu lokumlotjha ethempelini lakhe elikhulu elingokomfanekiso! w23.10 28 ¶15-16

NgoMvulo, Arhostosi 18

Ngebanga lesithembiso sakaZimu, . . . waba namandla ekukholweni.​—Rom. 4:20.

Enye indlela uJehova asinikela ngayo amandla kusebenzisa abadala. (Isa. 32:​1, 2) Yeke lokha nawutshwenyekileko, khuluma nabadala. Ungazazi ukwamukela isizo elivela kibo. UJehova angasebenzisa bona ukuthi bakuqinise. Iinthembiso eziseBhayibhelini zokuphila ephasini ePharadesi namkha emBusweni wezulwini, zingasipha amandla. (Rom. 4:3, 18, 19) Ngebanga lethembeli, sinamandla wokukghodlhelela iinlingo, sitjhumayele iindaba ezimnandi besisize nabafowethu nabodadwethu ebandleni. (1 Thes. 1:3) Ithemba elifanako laqinisa umpostoli uPowula. “Bekagandelelwe,’ “ararekile,” “ahlunguphazwa” begodu “adulwa phasi.” Ngezinye iinkhathi, ukuphila kwakhe bekusengozini. (2 Kor. 4:8-10) UPowula wafumana amandla wokukghodlhelela ngokudzimelela ethembeni lakhe. (2 Kor. 4:16-18) UPowula wadzimelela engomusweni lakhe, lokuphila ezulwini. UPowula wacabangisisa ngethembelo begodu lokho kwenza wazizwa “avuseleleka ilanga nelanga.” w23.10 15-16 ¶14-17

NgeLesibili, Arhostosi 19

UJehova uzokunikela abantu bakhe amandla. UJehova uzokubusisa abantu bakhe ngokuthula.​—Rhu. 29:11.

Nawuthandazako, cabanga ukuthi, inga-kghani sikhathi esifaneleko sokuthi uJehova anginikele engikubawileko? Singazizwa ngasuthi siyitlhoga msinyana ipendulo yomthandazwethu. UJehova usazi kuhle isikhathi sokusiza. (Heb. 4:16) Nasingakufumani msinyana esikubawileko, singacabanga ukuthi ipendulo kaJehova ‘ngu-Awa.’ Kuhlekuhle ipendulwakhe kungaba kukuthi ‘Ingasi nje.’ Ngokwesibonelo, umfowethu osese mutjha wathandazela ukuthi aphole ekuguleni kwakhe kodwana akhenge ipilwakhe itjhuguluke. Nange uJehova bekangamlapha ngokusimangaliso, uSathana bekazokuthi umfowethu lo uragela phambili alotjha uJehova kwaphela ngebanga lokuthi uJehova umpholisile. (Job. 1:9-11; 2:4) Ukungezelela kilokho, uJehova sele abeke isikhathi sokuqeda koke ukugula. (Isa. 33:24; IsAm. 21:3, 4) Bekube sikhatheso, angeze salindela ukulatjhwa ngokusimangaliso. Nje-ke umfowethu lo angabawa uJehova amuphe amandla nokuthula kwengqondo bona akghodlhelelele ukugula kwakhe begodu aragele phambili alotjha uZimu ngokuthembeka. w23.11 24 ¶13

NgeLesithathu, Arhostosi 20

Akhenge asijezise ngokwezono zethu, namkha asibuyiselele ngokwemitjhaphwethu.​—Rhu. 103:10.

USamsoni wenza umtjhapho omkhulu kodwana waragela phambili alotjha uJehova. Wafuna ithuba lokwenza isabelo asinikelwe nguJehova sokulwa namaFilista. (Hlul. 16:28-30) Wancenga uJehova wathi: “Zimu ngibawa ungivumele ngizibuyiselele kumaFilista.” UZimu weqiniso waphendula isibawo sakaSamsoni wabuyisa amandlakhe ngokusimangaliso. USamsoni waphumelela ukubulala amaFilista amanengi ukudlula phambilini. Nanyana uSamsoni aqalana nemiphumela ebuhlungu ngebanga lemitjhaphakhe, akhenge alise ukwenza intando kaJehova. Ngitjho nanyana senza imitjhapho begodu kutlhogeke bona sisolwe namkha silahlekelwe malungelo athileko, akukafuzi siphele amandla. Khumbula ukuthi uJehova ukulungele ukusilibalela. (Rhu. 103:8, 9) UJehova angakghona ukusisebenzisa naphezu kwemitjhaphethu njengombana enza kuSamsoni. w23.09 6 ¶15-16

NgeLesine, Arhostosi 21

Ukukghodlhelela kuveza ubujamo obamukelekako; ubujamo obamukelekako buveza ithemba.​—Rom. 5:4.

Ukukghodlhelelela kwenza wamukelwe nguJehova. Lokho akutjho ukuthi uJehova uyathaba lokha nawuqalana neenlingo namkha imiraro. UZimu uthatjiswa nguwe. Ukukghodlhelela kwakho kwenza akwamukele. Qala bona sibusiso esikarisa kangangani lesi! (Rhu. 5:12) Khumbula ukuthi u-Abrahama waqalana neenlingo begodu wathabisa uJehova lokha nakazikghodlhelela ngokuthembeka. UJehova wamqala njengomnganakhe bewambiza ngokuthi ulungile. (Gen. 15:6; Rom. 4:13, 22) Kungenzeka okufanako nangathi. Sithabisa uJehova ingasi ngebanga lokuthi ungangani umsebenzi esimenzela wona namkha ngimaphi amalungelo esinawo. Uyasamukela ngebanga lokukghodlhelela kwethu ngokuthembeka. Akunandaba ukuthi singangani, ubujamo bethu bunjani namkha sinamaphi amakghono, soke singakghona ukukghodlhelela. Inga-kghani kunesilingo osikghodlhelelako nje? Nange kunjalo, khumbula ukuthi uthabisa uJehova. Ukulemuka ukuthi uZimu uyasamukela kungasikhuthaza. Kungaqinisa ithemba lethu. w23.12 11 ¶13-14

NgeLesihlanu, Arhostosi 22

Qina ube yindoda.​—1 Kho. 2:2.

Indoda emKrestu kufuze ifunde ukukhuluma kuhle. Indoda kufuze ilalele begodu izwisise indlela abanye abacabanga nabazizwa ngayo. (IzA. 20:5) Ingafunda nokulalelisisa indlela umuntu akhuluma ngayo, aqaleka ngayo najame ngayo. Angeze wakufunda lokhu nange ungaziphi isikhathi sokuba nabanye. Nange uhlala usebenzisa izinto ze-elekthronikhi bona ukhulume nabantu, njengama-email namkha ukutlola umlayezo, lokhu kuzokwenza kube budisi ngawe bona ukghone ukukhuluma nabantu ubuso nobuso. Yeke, yenza amathuba wokukhuluma nabanye ubuso nobuso. (2 Jwa. 12) Indoda emKrestu evuthiweko kufuze ikghone ukuzitlhogomela beyitlhogomele nomndenayo. (1 Thim. 5:8) Kuhle ukufunda ikghono lokuziphilisa ukwenzela bona ufumane umsebenzi. (IzE. 18:2, 3; 20:34; Efe. 4:28) Sebenza budisi begodu uqiniseke ukuthi uyawenza bewuwuqede umsebenzi owuthomileko. Ukwenza njalo kuzokwenza kube bulula bona ufumane umsebenzi begodu uhlale unawo. w23.12 27 ¶12-13

NgoMgqibelo, Arhostosi 23

Ilanga lakaJehova liza patsi njengokuza kwesela ebusuku.​—1 Thes. 5:2.

IBhayibheli nalikhulye iintjhaba. (Isa. 13:1, 6; Hez. 13:5; Zef. 1:8) Esikhathini sethu, “ilanga lakaJehova” lithoma ngokusahlela iBhabhiloni eliKhulu begodu lifike esitlhorini epini i-Arimagedoni. Nasizakusinda “elangenelo” kufuze uma “ngelanga lakaJehova,” liqalisela esikhathini lapho uJehova azokwahlulela amanabakhe asindise abantu bakhe. Ekadeni, uJehova wazahlulela ezinsizilungiselele nje. UJesu wafundisa ukuthi akukafuzi silungele “isizi elikhulu” kwaphela kodwana kufuze “sihlale sililindile.” (Mat. 24:21; Luk. 12:40) Encwadinakhe yokuthoma eya kwebeThesalonika, umpostoli uPowula wasebenzisa imifanekiso eminengana ukusiza amaKrestu ukuhlala alindele ilanga lakaJehova elikhulu lokwahlulela. UPowula bekazi ukuthi ilanga lakaJehova angekhe lifike ngesikhatheso. (2 Thes. 2:1-3) Nanyana kunjalo, wakhuthaza abafowabo bona balungiselele ilangelo kwangathi liza kusasa, nathi singasisebenzisa iselulekweso. w23.06 8 ¶1-2

NgoSondo, Arhostosi 24

Bafowethu abathandekako, dzimelelani, ningasikinyeki.​—1 Kor. 15:58.

Ekupheleni kwabo-1970, kwakhiwa umakhiwo omude khulu e-Tokyo, e-Japan. Abantu bebazibuza ukuthi angekhe uwe na ngombana edorobheneli bekuhlala kuba nokusikinyeka kwephasi. Bekuyini ifihlo yabakhi bawo? Abonjiniyere benza umakhiwo lo waqina begodu wakghona ukujamelana nokusikinyeka kwephasi. AmaKrestu afana nomakhiwo loyo. Ngayiphi indlela? UmKrestu kufuze aqiniseke ukuthi angadzimeleli khulu begodu angaliseleli khulu. Kufuze aqine angasikinyeki naziza ekulaleleni imithetho nemithethokambiso kaJehova. “Ukulungele ukulalela” begodu akajikajiki. Ngakelinye ihlangothi, kutlhogeka “abonelele” nangabe ubujamo bubizela lokho. (Jak. 3:17) UmKrestu okuzwisisa kuhle lokhu uzokubalekela ukudzimelela khulu namkha ukuliselela khulu. w23.07 14 ¶1-2

NgoMvulo, Arhostosi 25

Nanyana ningakhenge nimbone, niyamthanda.​—1 Pit. 1:8

Nasele amdala, kwafuze ajamelane neenlingo zakaSathana, kuhlanganise nokulinga ukuthi uJesu uthembeke kangangani kuJehova. (Mat. 4:1-11) USathana bekazimisele ukwenza uJesu one ukwenzela bona angakghoni ukubhadela isihlengo. Nakatjhumayelako ephasini, uJesu wakghodlhelelela ezinye iintjhijilo. Amanabakhe amhlunguphaza begodu alinga nokumbulala. (Luk. 4:28, 29; 13:31) Bekufuze akghodlhelelele imitjhapho yabalandeli bakhe. (Mar. 9:33, 34) Nakagwetjwako, kwahlekiswa ngaye bewahlunguphazwa. Wabulawa ngendlela ebuhlungu nehlazisako. (Heb. 12:1-3) Kwafuze akghodlhelele ingcenye yamaswaphela yokulingwa kwakhe ngaphandle kwesivikelo sakaJehova. (Mat. 27:46) Yeke, lokhu kusenza sibone kuhle ukuthi uJesu watlhaga khulu bona sifumane isihlengo. Nasicabanga ngakho koke uJesu akudelileko bona sifumane isihlengo, lokho kwenza simthande khulu. w24.01 10-11 ¶7-9

NgeLesibili, Arhostosi 26

Boke abantu abenza izinto ngokupharhazela bazokutlhaga.​—IzA. 21:5.

Sitlhoga ukubekezela nasizakusebenzisana kuhle nabanye abantu. Kusisiza bona silalelisise abanye nabakhulumako. (Jak. 1:19) Ukubekezela kusisiza sibe nokuthula nabanye. Kusivikela bona singapharhazeli besitjho amezwi ahlabako nasigandelelekileko. Nasibekezelako, angekhe sisilingeke msinyana lokha omunye nakangasiphathi kuhle. Kunokobana sizibuyiselele “sizokuragela phambili sibekezelelana begodu silibalelane ngokutjhaphulukileko.” (Kol 3:12, 13) Ukubekezela kungasisiza sikghone ukwenza iinqunto ezihle. Kunokobana sipharhazele, sizozipha isikhathi sokwenza irhubhululo, sihlolisise iinqunto zethu sikhethe ukuthi ngisiphi esiphuma phambili. Ngokwesibonelo, nasifuna umsebenzi singalingeka ukuthatha umsebenzi esiwufumana kokuthoma. Nasibekezelako, sizozipha isikhathi sokucabangisisa ukuthi umsebenzi lo uzowuthinta njani umndenami nobuhlobo bethu noJehova. Nasibekezelako singakghona ukubalekela ukwenza isiqunto esimbi. w23.08 22 ¶8-9

NgeLesithathu, Arhostosi 27

Ngibona emzimbenami omunye umthetho olwisana nomthetho womkhumbulwami begoduungidosela ekubeni sithunjwa somthetho wesono esisemzimbenami.​—Rom. 7:23.

Nawuzizwa uphelelwa mamandla ngebanga lokulwisana neemfiso ezimbi, ukucabanga ngesithembiso osenze kuJehova nawuzinikela kuye, uzokuba namandla wokulwisana neenlingo. Njani? Nawuzinikela kuJehova, awusaziphileli wena. Lokhu kutjho ukungasenzi izinto ezifunwa nguye naziphikisana nentando kaJehova. (Mat. 16:24) Nawuqalene nesilingo, angekhe usolo uzibuza ukuthi khuyini ekufuze uyenze. Into ozokufuna ukuyenza kuthembeka kuJehova. Uzozimisela ukuthabisa uJehova. Uzokufana noJobho. Nanyana bekaqalene neentjhijilo ezibuhlungu, ngokuqiniseka wathi: “Angekhe ngavumela litho bona lingilahlekisele ukuthembeka kwami!”​—Job. 27:5. w24.03 9 ¶6-7

NgeLesine, Arhostosi 28

UJehova utjhidelene nabo boke abambizako, boke abambiza ngeqiniso.​—Rhu. 145:18.

UJehova, “uZimu wethando,” unathi! (2 Kor. 13:11) Unendaba nomuntu ngamunye. Siyaqiniseka ukuthi “sibhodwe lithando lakhe.” (Rhu. 32:10) Nasisolo sicabangisisa ngendlela asitjengise ngayo ukuthi uyasithanda, ithando lakhe liba ngelamambala kithi begodu sitjhidelana naye. Singathandaza kuye ngokutjhaphulukileko bese simtjele ukuthi silitlhoga kangangani ithando lakhe. Singamtjela izinto ezisitshwenyako siqiniseke ukuthi uyazwisisa nokuthi ufuna ukusisiza. (Rhu. 145:19) Nakumakhaza, sifuna ukuba semlilweni ofuthumeleko, yeke nathi sifuna ukuba sethandweni lakaJehova elifuthumeleko. Ithando lakaJehova linamandla kodwana akasiphathi ngesandla esiqinileko. Yeke, yamukela ithando elifuthumeleko lakaJehova ekuphileni kwakho. Kwanga soke singalamukela ithando lakaJehova ngokuthi sithi: “Ngiyamthanda uJehova”!​—Rhu. 116:1. w24.01 31 ¶19-20

NgeLesihlanu, Arhostosi 29

Ngibazisile igama lakho.​—Jwa. 17:26.

UJesu wenza okungaphezu kokutjela abantu ukuthi igama lakaZimu nguJehova. AmaJuda uJesu ebekawafundisa bewalazi igama lakaZimu. Kodwana uJesu wadosa phambili ekutheni kube “nguye omhlathululileko.” (Jwa. 1:17, 18) Ngokwesibonelo, imiTlolo yesiHebheru iveza uJehova njengonesirhawu nomusa. (Eks. 34:5-7) UJesu wenza iqinisweli lakhanya nakakhuluma ngomfanekiso wendodana elahlekileko noyise. Nasifunda ngokuthi ubaba uthe nakabona indodanakhe ephendukileko, “isesekude” wagijimela ukuyihlangabeza, wayimanga bewayilibalela ngokusuka ehliziyweni. Lokhu kuveza isirhawu nomusa kaJehova. (Luk. 15:11-32) UJesu waveza uYise ngendlela angayo. w24.02 10 ¶8-9

NgoMgqibelo, Arhostosi 30

Duduza abanye kinanyana ngiliphi isizi ngenduduzo esiyifumana kuZimu.​—2 Kor. 1:4.

Njengamanzi aphuma emthonjeni aqabula umuntu owomileko, uJehova uqabula bekaduduze labo abagandelelekileko. Singamlingisa njani uJehova ngokuba nesirhawu nokududuza abanye? Enye indlela esingakwenza ngayo kukuthi sibe nobuntu obuzosisiza sibe nesirhawu besiduduze abanye. Ngibuphi obunye ubuntobo? Khuyini ezosisiza sihlale sithandana “besiragele phambili siduduzana” qobe langa? (1 Thes. 4:18) Kufuze silwele ukuba nobuntobu obunjengokuzwelana, ukuthandana njengamalunga womndeni besibe nomusa. (Kol. 3:12; 1 Pit. 3:8) Ubuntobu buzosisiza njani? Nasinesirhawu ngabafowethu nabodadwethu begodu sinendaba nabo sizokuba nesifiso sokufuna ukubaduduza nabaqalene nobudisi. Njengombana uJesu wathi, “umlomo ukhuluma lokho okuphuphuma ngehliziyweni. Umuntu olungileko ukhupha izinto ezihle emnonwenakhe omuhle.” (Mat. 12:34, 35) Ukududuza abafowethu nabodadwethu nabaqalene nobudisi kuyindlela eqakathekileko yokutjengisa ukuthi siyabathanda. w23.11 10 ¶10-11

NgoSondo, Arhostosi 31

Abanelemuko bazokuzwisisa.​—Dan. 12:10.

Kufuze sibawe isizo nange sifuna ukuzwisisa isiphorofido seBhayibheli. Cabanga ngesibonelo esilandelako. Akhesithi uya endaweni ongakayijayeli kodwana umngani okhamba naye uyazi kuhle. Uyazi ukuthi nikuphi nokuthi indlela ngayinye initjhingisaphi. Akunakuzaza bona uzokuthaba ukuthi umnganakho uvumile ukukhamba nawe! Ngendlela efanako, uJehova uyazi ukuthi siphila kisiphi isikhathi nokuthi ingomuso lisiphatheleni. Yeke nasizakuzwisisa isiphorofido seBhayibheli, kufuze sizithobe sibawe isizo kuJehova. (Dan. 2:28; 2 Pit. 1:19, 20) Njengananyana ngimuphi umbelethi omuhle, uJehova ufuna abantwabakhe babe nengomuso elihle. (Jor. 29:11) Ngokungafani nananyana ngimuphi umbelethi, uJehova uyakghona ukusitjela ukuthi kusasa kuzokwenzekani begodu uhlala anembile. UJehova wakhetha amadoda bona atlole ngezenzakalo eziqakathekileko eliZwini lakhe ukwenzela bona sazi ngazo ngaphambi kobana zenzeke.​—Isa. 46:10. w23.08 8 ¶3-4

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana