Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
MEYI 2-8
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 SAMYELA 27–29
“Iqhinga LakaDavida Lepi”
it-1 41
U-Akhitjhi
Amahlandla amabili lokha uDavida nakabalekela uSawula wafumana ubuphephelo esigodlweni seKosi u-Akhitjhi. Kokuthoma, lokha nakasolwa ngokuba linaba, uDavida wazenza kwanga uyahlanya, nje-ke u-Akhitjhi wamqotha njengehlanya. (1Sa 21:10-15; IR 34) Kwesibili uDavida bekakhamba nebutho lamadoda wepi ama-600 kunye nemindenawo, yeke u-Akhitjhi wababela bona bayokuhlala eTsikhilagi. Hlangana nesikhathi esingangomnyaka neenyanga ezine abazihlala lapho, u-Akhitjhi bekakholelwa bona ibutho lakaDavida belizombeleza idorobha leJudiya, kukulapho uDavida asahlela amaGetjhuri, amaGirizi nama-Amalekhi. (1Sa 27:1-12) Iqhinga lakaDavida laphumelela kangangobana u-Akhitjhi wamenza umtjhejakhe lokha amaFilista nakahlela ukusahlela iKosi uSawula, kwathi ngomzuzu wokugcina “iinduna” zamaFilista zabuyisela uDavida namadoda ebekakhamba nawo eTsikhilagi. (1Sa 28:2; 29:1-11) Lokha uDavida nakaba yikosi begodu walwa noGathi, u-Akhitjhi khenge abulawe. Waphila nangesikhathi sokubusa kwekosi uSolomoni.—1Kh 2:39-41.
Abafowethu Abasesebatjha Yini Abangayenza Bona Bathenjwe?
8 Cabangisisa ngesinye isitjhijilo uDavida aqalana naso. Ngemva kobana akhethelwe ukuba yikosi, kwafuze alinde iminyaka eminengi ngaphambi kokobana abekwe njengekosi yakwaJuda. (1 Sam. 16:13; 2 Sam. 2:3, 4) Hlangana nesikhatheso, khuyini eyamsiza bona alinde? Kunokobana avumele ukudana kumqede amandla, uDavida wenza lokho ebekakghona ukukwenza ngesikhatheso. Ngokwesibonelo, ngesikhathi asesembaleki enarheni yamaFilisti, wasebenzisa ithubelo bona alwisane namanaba wama-Israyeli. Ngokwenza njalo, wavikela umkhawulo wobukhosi bamaJuda.—1 Sam. 27:1-12.
it-2 245 ¶6
Amanga
Njengombana iBhayibheli likulahla ukukhuluma amanga amambi, lokho akutjho ukuthi umuntu kufuze atjele abantu imininingwana engabatlhogiko. UJesu wayelelisa wathi: “Ninganikeli izinja izinto ezicwengileko namkha niphosele amaparelenu ezavukazaneni, khona zingazowagadanga bese ziyajika zinirathule.” (Mat. 7:6) Kungebangelo ngezinye iinkhathi uJesu bekangayikhiphi yoke imininingwana namkha iimpendulo ezinqophileko nangabe ukwenza njalo bekuzomenza alinyazwe babantu. (Mat. 15:1-6; 21:23-27; Jwa. 7:3-10) Ngendlela efanako, okwenziwa ngu-Abrahama, u-Isaka, uRahabi no-Elitjha bona bangakhiphi imininingwana enqophileko namkha bangayikhiphi yoke kilabo ebebangamlotjhiko uJehova kufuze kuqalwe ngendlela efanako nekaJesu.—Gen. 12:10-19; isahl. 20; 26:1-10, Jotj. 2:1-6; Jak. 2:25; 2 Kho. 6:11-23.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w10-ZU 1/1 20 ¶5-6
Ingabe Abafileyo Bangabasiza Abaphilayo?
Cabanga ngalokhu. IBhayibheli lithi lapho umuntu efa ‘uphindela emhlabathini’ futhi ‘imicabango yakhe iyashabalala.’ (IHubo 146:4) Bobabili uSawule noSamuweli babazi ukuthi uNkulunkulu akakuvumeli ukufuna usizo kwabasebenzelana nemimoya. Phela ngaphambili uSawule wayethathe isinyathelo sokususa abantu ababesebenzelana nemimoya!—Levitikusi 19:31.
Cabangisisa ngale ndaba. Ukube uSamuweli othembekile wayesaphila, ingabe wayeyowuphula umthetho kaNkulunkulu abambisane nalesi sangoma ukuze axhumane noSawule? UJehova wayenqabile ukukhuluma noSawule. Ingabe isangoma sasingakwazi ukuphoqa uNkulunkulu uMninimandla onke ukuba akhulume noSawule sisebenzisa uSamuweli ofile? Cha. Kusobala ukuthi lo “Samuweli” wayengeyena neze umprofethi othembekile kaNkulunkulu. Kunalokho, wayeyidemoni elibi elalizenza uSamuweli ofile.
MEYI 9-15
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 SAMYELA 30-31
“Fumana Amandla KuJehova UZimakho”
w06-ZU 8/1 28 ¶12
Yesaba UJehova—Ujabule!
12 Ukwesaba kukaDavide uJehova akugcinanga nje ngokumvimbela ukuba angenzi okubi. Kwamqinisa ukuba athathe izinyathelo eziwujuqu nezihlakaniphile lapho ebhekene nezimo ezinzima. Ngesikhathi uDavide namadoda akhe bebalekela uSawule baphephela emaphandleni amaFilisti, eZikilagi, isikhathi esingangonyaka nezinyanga ezine. (1 Samuweli 27:5-7) Ngesinye isikhathi abesilisa besahambile, kwafika iqembu labaphangi abangama-Amaleki lashisa umuzi lathumba wonke amakhosikazi ala madoda, izingane nemihlambi. Lapho bebuya futhi bebona okwakwenzekile, uDavide namadoda akhe bakhala. Masinyane usizi lwaphenduka intukuthelo, futhi amadoda kaDavide athi makakhandwe ngamatshe. Nakuba ayecindezelekile, uDavide akazange aphelelwe ithemba. (IzAga 24:10) Ukwesaba kwakhe uNkulunkulu kwamshukumisela ukuba aphendukele kuJehova, futhi “waziqinisa ngoJehova.” Ngosizo lukaNkulunkulu, uDavide namadoda akhe bawafica ama-Amaleki futhi babuyisa konke okwakuthunjiwe.—1 Samuweli 30:1-20.
UJehova Uyasivikela Bona Siphuluswe
14 UDavidi waqalana neenkhathi ezinengi ezigandelelako ekuphileni kwakhe. (1 Sam. 30:3-6) Amezwakhe aphefumulelweko ambula bona uJehova bekawazi amazizo wakhe. (Funda iRhalani 34:18; 56:8.) UZimu uyawazi newethu amazizo. Utjhidela kithi ‘nesiphukileko ehliziyweni’ namtjhana ‘siphukile emoyeni.’ Lokhu kukodwa kungasiduduza ngezinga elithileko, njengoDavidi, owabhina wathi: “Ngizokuthaba begodu ngijekezele emsenakho wethando, ngombana ukubonile ukutlhaga kwami; wazile ngokugandeleleka komphefumulwami.” (Rha. 31:7) Kodwana uJehova wenza okungaphezu kokutjheja ukugandeleleka kwethu. Usisekela ngokusinikela induduzo nesikhuthazo. Enye indlela enza ngayo lokhu kungemihlangano yobuKrestu.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/15 24 ¶8
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wokuqala
30:23, 24. Lesi sinqumo esisekelwe kuNumeri 31:27, sibonisa ukuthi uJehova uyabazisa labo abafeza ezinye izindima eziwusizo ebandleni. Ngakho, noma ngabe senzani, ‘masiyenzeni ngomphefumulo wonke njengokungathi senzela uJehova, hhayi abantu.’—Kolose 3:23.
MEYI 16-22
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 1-3
“Sifundani ‘Emsebeni’?”
w00-ZU 6/15 13 ¶9
Bahlonipheni Labo Abanikwe Igunya Phezu Kwenu
9 Ingabe uDavide wayekhathazekile lapho ephathwa kabi? “Izidlova zifuna umphefumulo wami,” esho ekhala kuJehova. (IHubo 54:3) Wathululela inhliziyo yakhe kuJehova: “Ngikhulule ezitheni zami, Nkulunkulu wami, . . . iziqhwaga ziyangihlanganyela, kungekho siphambeko, kungekho sono kimi, Jehova. Ziyagijima, zizilungisele, kungekho cala kimi; vuka, ungihlangabeze, ubone.” (IHubo 59:1-4) Ingabe wake wazizwa ngendlela efanayo—ungenzanga lutho kumuntu othile osegunyeni kodwa elokhu ekubangela izinkinga? UDavide akayekanga ukumhlonipha uSawule. Lapho uSawule efa, kunokuba ajabule, uDavide waqamba ingoma yokulila: “OSawule noJonathani babethandeka, bemnandi; ekuphileni . . . Babenejubane kunezinkozi, babenamandla kunezingonyama. Nina madodakazi akwa-Israyeli, mkhaleleni uSawule.” (2 Samuweli 1:23, 24) Yeka isibonelo esihle sokumhlonipha ngobuqotho ogcotshiwe kaJehova, yize uSawule ayemonile uDavide!
Ukukghaphela—Litshwayo Elithusako Lesikhathi Sokuphela!
8 Godu iBhayibhili ihlathulula ngabanengi abathembekileko. Asicabangele ababili babo sibone bonyana singafundani, sithome ngendoda eyathembeka kuDavidi. UJonathani, indodana endala yeKosi uSawulu, pheze beyizokuba yindlalifa yobukhosi bakwa-Israyeli—ngaphandle kwento yinye. UJehova wakhetha uDavidi bona abe yikosi elandelako yakwa-Israyeli. UJonathani wasihlonipha isiqunto sakaZimu. Zange amonakalele uDavidi amqale njengembangi. Kunalokho, ‘umphefumulo kaJonathani wanamathelana nomphefumulo kaDavidi’ njengombana afunga ukuthembeka kuye. Wanikela uDavidi ngitjho nezambatho zakhe, isabula, umswibela, nebhande, ngokwenza njalo amnikela idumo lebukhosini. (1 Sam. 18:1-4) UJonathani wenza koke angakwenza ‘ukuqinisa isandla sakaDavidi,’ bekwaba seqophelweni lokufaka ukuphila kwakhe engozini ngokujamela uDavidi phambi kwakaSawulu. Ngokuthembeka uJonathani watjela uDavidi: “Wena ngokwakho uzokuba yikosi phezu kwaka-Israyeli, begodu mina ngizokuba ngewesibili kuwe.” (1 Sam. 20:30-34; 23:16, 17) Ngalokho akurari bona ngemva kokufa kwakaJonathani, uDavidi waveza isizi lakhe nethando egade analo ngaye ngengoma yokulila.—2 Sam. 1:17, 26.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 369 ¶2
Mfowethu
Igama elithi “Umfowethu” liyasetjenziswa nakilabo abahlanganiswe yinto yinye abanomnqopho neenhloso ezifanako. Ngokwesibonelo, iKosi uRhiramu yeTirosi yabiza iKosi uSolomoni ngokuthi mfowethu, ingasi ngombana bebalingana ngeenkhundla kodwana kungenzeka bekungebanga lokuba nekareko efanako ngokunikela ngeengodo nangezinye izinto ethempelini. (1 Kho. 9:13; 5:1-12) UDavida watlola wathi: “Maye kuhle, kumnandi kangangani ukuhlalisana kwabafo ndawonye!” Bekatjho ukuthi akusibuhlobo beengazi kwaphela okwenza kube nokuthula nobunye phakathi kwabafo ababili ababelethwa mbelethi munye. (Rhu. 133:1) Ekhabolakhona, ukuzizwa ngendlela efanako nokuthanda izinto ezifanako, ngikho okwenza uDavida wabiza uJonathani ngokuthi mfowabo. (2 Sam. 1:26) Abantu ababili abathanda izinto ezifanako nabanombono ofanako, bangabizwa ngokuthi bafowabo bomunye nomunye nanyana abakwenzako kungakalungi.—IzA. 18:9.
MEYI 23-29
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 4-6
“Iba Nombono Ofaneleko Ngokusaba Ukudanisa UJehova”
w05-ZU 5/15 17 ¶8
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wesibili
6:1-7. Nakuba uDavide ayenezinhloso ezinhle, umzamo wakhe wokuthutha uMphongolo ngenqola wawungqubuzana nomyalo kaNkulunkulu futhi awuzange uphumelele. (Eksodusi 25:13, 14; Numeri 4:15, 19; 7:7-9) Futhi ukubamba kuka-Uza uMphongolo kubonisa ukuthi izinhloso ezinhle azizishintshi izimfuneko zikaNkulunkulu.
w05-ZU 2/1 27 ¶20
UJehova Wenza Okulungile Ngaso Sonke Isikhathi
20 Khumbula ukuthi u-Uza kwakufanele ukuthi wayewazi uMthetho. UMphongolo wawumelela ukuba khona kukaJehova. UMthetho wawusho ngokucacile ukuthi akumelwe uthintwe abantu abangagunyaziwe, uxwayisa ngokucacile ngokuthi abawephulayo lo mthetho babeyojeziswa ngokufa. (Numeri 4:18-20; 7:89) Ngakho, ukuthuthwa kwalelo bhokisi elingcwele kwakungeyona indaba yokuthathwa kalula. Kusobala ukuthi u-Uza wayengumLevi (nakuba ayengeyena umpristi), ngakho kumelwe ukuba wayewazi uMthetho. Ngaphandle kwalokho, eminyakeni ethile ngaphambili uMphongolo wawuthuthelwe endlini kayise ukuba ugcinwe khona. (1 Samuweli 6:20–7:1) Wahlala lapho iminyaka engaba ngu-70, kwaze kwaba ilapho uDavide ewuthutha. Ngakho kumelwe ukuthi kusukela ebuntwaneni, u-Uza wayeyazi imithetho ephathelene noMphongolo.
w05-ZU 2/1 27 ¶21
UJehova Wenza Okulungile Ngaso Sonke Isikhathi
21 Njengoba kushiwo ngaphambili, uJehova uyakwazi ukufunda izinhliziyo. Njengoba iZwi lakhe libiza isenzo sika-Uza ngokuthi “isenzo sokungabi nanhlonipho,” kungenzeka ukuthi uJehova wabona isisusa esithile sobugovu esingavezwanga ngokucacile endabeni. Ingabe mhlawumbe u-Uza wayengumuntu ogabadelayo, ojwayele ukweqa imingcele emisiwe? (IzAga 11:2) Ingabe ukuhamba phambi kwabantu ehola uMphongolo umkhaya wakubo owawuwugcine ngasese kwamenza wazizwa ebalulekile? (IzAga 8:13) Ingabe u-Uza wayenokholo oluncane kangangokuthi wayecabanga ukuthi isandla sikaJehova sifushane, ngeke sikwazi ukubamba leli bhokisi elingcwele elifanekisela ukuba khona kwakhe? Noma ngabe ikuphi, singaqiniseka ukuthi uJehova wenza into efanele. Kungenzeka ukuthi wabona okuthile enhliziyweni ka-Uza okwamenza wakhipha isahlulelo esisheshayo.—IzAga 21:2.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w96-ZU 4/1 29 ¶1
Phonsa Umthwalo Wakho KuJehova Ngaso Sonke Isikhathi
UDavide njengenkosi kwakudingeka athwale icala elithile ngenxa yalokhu. Indlela asabela ngayo ibonisa ukuthi ngisho nalabo abanobuhlobo obuhle noJehova ngezinye izikhathi bangasabela kabi ezimweni ezivivinyayo. Okokuqala uDavide wathukuthela. Ngemva kwalokho wesaba. (2 Samuweli 6:8, 9, qhathanisa ne-NW.) Ubuhlobo bakhe noJehova, obunokumethemba bavivinywa kanzima. Yilesi sikhathi okubonakala sengathi wahluleka ngaso ukuphonsa umthwalo wakhe phezu kukaJehova, lapho engayilaleli imiyalo yakhe. Kungenzeka yini ukuthi nathi siba naleso simo ngezinye izikhathi? Sike simsole yini uJehova ngezinkinga ezibangelwa ukunganaki kwethu iziyalezo zakhe?—IzAga 19:3.
MEYI 30–JUNI 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 7-8
“UJehova Wenza Isivumelwano NoDavida”
w10-ZU 4/1 20 ¶3
‘Umbuso Wakho Uyokuma Ugxile’
UJehova uyajabula ngesifiso sikaDavide esisuka enhliziyweni. Esabela ekuzinikeleni kwakhe nangokuvumelana nesiprofetho, uNkulunkulu wenza isivumelwano noDavide sokuthi uyovusa othile ohlwini lobukhosi bakhe oyobusa kuze kube phakade. UNathani ube esetshela uDavide lesi sithembiso sikaNkulunkulu esiqinisekisiwe: “Indlu yakho nombuso wakho kuyoma kugxile phambi kwakho kuze kube nini nanini; sona kanye isihlalo sakho sobukhosi siyoma siqine kuze kube nini nanini.” (Ivesi 16) Ubani iNdlalifa yaphakade yalesi sivumelwano eyobusa phakade?—IHubo 89:20, 29, 34-36.
w10-ZU 4/1 20 ¶4
‘Umbuso Wakho Uyokuma Ugxile’
UJesu waseNazaretha wayengowozalo lukaDavide. Lapho ingelosi imemezela ukuzalwa kwakhe yathi: ‘UJehova uNkulunkulu uyomnika isihlalo sobukhosi sikaDavide uyise, futhi uyobusa njengenkosi phezu kwendlu kaJakobe kuze kube phakade, nombuso wakhe ngeke uphele.’ (Luka 1:32, 33) Isivumelwano noDavide sagcwaliseka kuJesu Kristu. Ngakho, akakhethwanga abantu kodwa ubusa ngenxa yesithembiso sikaNkulunkulu esiqinisekisiwe esimnika ilungelo lokubusa phakade. Kumelwe sikhumbule ukuthi izithembiso zikaNkulunkulu zigcwaliseka njalo.—Isaya 55:10, 11.
Qiniseka Bona UmBuso KaKrestu Uzowufeza Umnqopho KaZimu
14 Akhusucabange ngalokho uZimu akuthembisa iKosi uDavida obekabusa u-Israyeli wekadeni. Lesi bekusivumelwano sakaZimu noDavida. (Funda 2 Samyela 7:12, 16.) Isivumelwanesi senziwa ngesikhathi uDavida ayikosi yeJerusalema, uZimu wamthembisa bona uMesiya uzokuba sizukulwana sakhe. (Luk. 1:30-33) Yeke, uJehova wembula bona isizukulwanesi besizokuba “nelungelo” elingokomthetho lokuthatha ilifa lobukhosi bakaDavida bube mBuso kaMesiya. (Hez. 21:25-27) UJesu nguye onelungelo lokwenza isihlalo sobukhosi sakaDavida bona “sidzimelele isiphelani.” Ngebangelo-ke, isizukulwana sakaDavida “sizakujama nini nanini, isihlalo sakhe sinzinze phambi [kwakaZimu] njengelanga.” (Rhu. 89:34-37) Lokho kutjho khona bona lingawa lidojwe ziinkukhu nange ukubusa kwakaMesiya kukhohlakala, begodu lokho ozokwenza kuzokuhlala isiphelani!
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 206 ¶2
Imihla Yokuphela
Isiphorofido SakaBhiliyamu. Bekungaphambi kokuthi ama-Israyeli angene eNarheni yesiThembiso nakazakuthi eKosini yakwaMowabi uBhalaki: “Yizapha ngikulemukise bona abantwaba bazokwenzani ebantwini bakho ngomuso. . . . Ikwekwezi izakuvumbuka kuJakopo, intonga yobukhosi izakuvela ku-Israyeli; izakuphihliza iindlani zombili zakwaMowabi, neenhloko zamaTjhethi woke.” (Num. 24:14-17) Ekuzalisekeni kokuthoma kwesiphorofidwesi “ikwekwezi” bekuyiKosi uDavida, owahlula bakwaMowabi. (2 Sam. 8:2) Kuyakhanya ukuthi ukuzaliseka kwesiphorofidwesi kwathoma lokha nakuthoma ‘imihla yokuphela,’ uDavida nakazakuba yikosi. Njengombana uDavida bekafanekisela uJesu, iKosi uMesiya. Isiphorofidwesi sizokusebenza nakuJesu lokha nakahlula amanabakhe.—Isa. 9:7; Rhu. 2:8, 9.
JUNI 6-12
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 9-10
“UDavida Watjengisa Umusa”
w06-ZU 6/15 14 ¶6
Yebo, Ungayithola Injabulo
UDavide wabhala: “Uyajabula umuntu owenza ngokumcabangela ophansi.” Waqhubeka: “Ngosuku lwenhlekelele uJehova uyomenzela indlela yokuphunyuka. UJehova ngokwakhe uyomqapha futhi amlonde. Kuyothiwa uyajabula.” (IHubo 41:1, 2) UDavide wasinikeza isibonelo sesimo sengqondo esifanele kubantu abaphansi lapho ebonisa ukumcabangela uMefibosheti, indodana ekhubazekile kaJonathani, umngane wakhe.—2 Samuweli 9:1-13.
w05-ZU 5/15 17 ¶12
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wesibili
9:1, 6, 7. UDavide wasifeza isithembiso sakhe. Nathi kumelwe sizame ukukufeza lokho esikuthembisayo
w02-ZU 2/15 14 ¶10
Báphila Nameva Enyameni
10 Ngemva kweminyaka ethile, ngenxa yothando lwayo olukhulu ngoJonathani, iNkosi uDavide yabonisa umusa wothando kuMefibosheti. UDavide wamnika wonke umhlaba kaSawule, wabeka inceku kaSawule uSiba njengomnakekeli walowo mhlaba. UDavide wathi futhi kuMefibosheti: ‘Uyakudla njalo etafuleni lami.’ (2 Samuweli 9:6-10) Ngokungangabazeki umusa wothando kaDavide wamduduza uMefibosheti, wadambisa nobuhlungu bokukhubazeka kwakhe. Yeka isifundo esihle! Nathi kufanele sibonise umusa kulabo abashikashikana neva enyameni.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 266
Iindevu
Ebantwini abanengi bePumalanga, okufaka hlangana nama-Israyeli, iindevu bezihlonitjhwa ngombana beziqalwa njengobufakazi besithunzi sendoda. Umthetho kaZimu bewungawavumeli ama-Israyeli bona arhune iinhloko zawo ‘ngokuzigega,’ iinhluthu ezihlangana neendlebe nelihlo kunye nokuthi iindevu zibe zide khulu. (Lev. 19:27; 21:5) Lokhu bekufuze bakwenze ngombana hlangana nabanye abantu ebebangamlotjhiko uZimu bekuyinto ekhambisana nekolo begodu beyenziwa.
JUNI 13-19
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 11-12
“Ungavumi Ukulawulwa Ziimfiso Ezingakalungi”
Ungazibalekela Iinthiyo ZakaSathana!
10 Ukuba marhamaru kwenza iKosi uDavida bona ikhohlwe lokho uJehova amnikele khona, okuhlanganisa ukunjinga, ukuphumelela nokuhlula amanabakhe amanengi. UDavida wakuvuma kobana uJehova bekamnikele izipho ‘ezinengi khulu kobana zingabalwa.’ (Rhu. 40:5) Ngezinye iinkhathi, uDavida wakulibala lokho uJehova amenzele khona. Izintwezo akhenge zisamanelisa, wafuna okungeziweko. Nanyana bekanabafazi abanengi, wavumela isifiso esimbi sokufuna umfazi wenye indoda ukuthi sakhele ehliziywenakhe. Umfazi lo bekunguBhathi-Tjheba bese indodakhe kungu-Uriya umHite. UDavida waba marhamaru ngokuya emabhayini noBhathi-Tjheba bewazithwala. Akhenge agcine ngokwenza ubumbobu kwaphela, wabuye waluka amano wokubulawa kwaka-Uriya. (2 Sam. 11:2-15) Kghani uDavida bekacabangani? Kghani bekacabanga ukuthi uJehova angekhe ambone? Umuntu obekathembekile kuJehova, wahlulwa kukuba marhamaru bewabhadela kabuhlungu ngalokho. Okuthabisako nokho, kukuthi ngokukhamba kwesikhathi uDavida wasivuma isono sakhe bewatjhuguluka. Wathokoza uJehova ngokumtjengisa umusa godu.—2 Sam. 12:7-13.
Zimisele Ukulalela UJehova—Kubayini Begodu Njani?
15 UJehova akhenge abele uDavida bona abe yihloko yomndenakhe kwaphela, kodwana wamabela nokobana abe yihloko yenarha ka-Israyeli woke. Njengombana bekayikosi, uDavida bekanamandla amakhulu. Ngezinye iinkhathi akhenge awasebenzise kuhle amandlakhe begodu wenza imitjhapho. (2 Sam. 11:14, 15) Wazithoba kuJehova wavuma ukulungiswa, wathandaza watjela uJehova amazizwakhe bewalinga ngamandlakhe woke ukulalela iseluleko sakaJehova. (Rhu. 51:1-4) Ukungezelela kilokho, wazithoba ngokwamukela iseluleko esingaveli emadodeni kwaphela, kodwana wasamukela neseluleko esivela kibomma. (1 Sam. 19:11, 12; 25:32, 33) UDavida wafunda emitjhaphwenakhe bewadzimelelisa ukuphila kwakhe ekulotjheni uJehova.
Vumela Imithetho Neenkambisolawulo ZakaZimu Zibandule Unembezakho
7 Akutlhogeki sifunde kabuhlungu ukuthi kunjani ukweqa imithetho kaZimu. IliZwi lakaZimu lineembonelo esingafunda kizo zabantu abeqa imithethwakhe. IzAga 1:5 zithi: “Ohlakaniphileko akalalele, azuze ingqondo.” Ukufunda nokuzindla ngeendaba ezitlolwe eBhayibhelini kungenye yeendlela ezitjengisa ukuthi uZimu usipha ifundo ephuma phambili. Ngokwesibonelo, akhucabange ngobuhlungu iKosi uDavida eyazibangela bona ngokweqa umthetho kaJehova nayizakufeba noBhathi-Tjheba. (2 Sam. 12:7-14) Nasifunda begodu sicabangisisa ngendaba le, singazibuza: ‘IKosi uDavida beyingabubalekela njani ubuhlungu eyaqalana nabo ngebanga lokufeba noBhathi-Tjheba? Ngathana bekungimi oqalene nesilingweso, bengizokukghona na ukusibalekela? Bengingabaleka njengoJosefa namkha bengingazinikela kiso njengoDavida?’ (Gen. 39:11-15) Ngokucabanga ngemiphumela ebuhlungu yesono, singabandula iinhliziyo zethu bona ‘zizonde ubukhohlakali.’
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 590 ¶1
UDavida
UJehova bekaqalile begodu wabona nesenzo esimbi. Ngathana uJehova wavumela ukuthi umlandu wakaDavida noBathi-tjheba bona wahlulelwe bahluleli abababantu ngaphasi komThetho kaMosi, bobabili abenzi bokumbi bebazokubulawa kunye nomntwana obekangakabelethwa ebekufuze babe naye bekazokuhlongakala nonina. (Dut. 5:18; 22:22) UJehova wazibambela mathupha umlandu lo begodu watjengisa uDavida umusa ngebanga lesivumelwano somBuso (2 Sam. 7:11-16), lokho bekungebanga lokuthi noDavida watjengisa umusa (1Sam. 24:4-7; madanisa noJak. 2:13) kunye nangebanga lokuphenduka uZimu akubonako ebenzini bokumbi. (Rhu. 51:1-4) Bobabili baqalana nemiphumela yezenzo zabo. Asebenzisa umphorofidi uNathani, uJehova wathi: “Kuzokuvela amanikelela endlinakho.” —2 Sam. 12:1-12.
JUNI 20-26
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 13-14
“Ukuba Marhamaru Kwaka-Amnoni Kwabangela Umonakalo”
it-1 32
U-Absalomu
Ukubulawa kwaka-Amnoni. Ubuhle bakadadwabo laka-Absalomu benza bona u-Amnoni agule ngebanga lokumthanda. U-Amnoni wazigulisa begodu wakatelela bona kulethwe uTamari bona azomphekela begodu wamgagadlhela. Ithando elingakafaneli laka-Amnoni latjhuguluka laba yihloyo embi begodu walayela bona uTamari aqotjhwe begodu bamkhiyelele. UTamari watlebhula isambatho sakhe esikghatjisiweko ebekumhlobo wesambatho ombathwa matlawu wekosini begodu wazithela ngomlotha ehloko. UTamari wahlangana no-Absalomu. Msinyana wakubona ebekwenzekileko begodu waveza iinsolo zakhe ngo-Amnoni, wabewakhumbula neemfiso zethando zomfowabo zangaphambili. U-Absalomu watjela udadwabo bona angatjeli muntu ngendaba le begodu wahlala naye emzinakhe.—2 Sam. 13:1-20.
Zifundise Ukuzibamba!
11 IBhayibheli lisitjela ngabantu ababhalelwa kuzibamba nabaqalene nesilingo sokuziphatha kumbi ngokwamabhayi. Libuye lisitjele nangemiphumela ebuhlungu yokubhalelwa eendabeni zamabhayi. Nakwenzeka uzifumane usebujamweni obufana nebakaKim, khumbula isokana elingakahlakaniphi ekhulunywa ngalo encwadini yezAga isahluko-7. Ungakhumbula nekambiso u-Amnoni ayilandela nemiphumela ebuhlungu aqalana nayo. (2 Sam. 13:1, 2, 10-15, 28-32) Babelethi, kungaba kuhle nange ningakhetha ukufunda ngabantwaba ekukhulekeleni kwenu komndeni, nifundise abantwana benu ukuzibamba nokuhlakanipha, khulukhulu naziza eendabeni zamathando.
it-1 33 ¶1
U-Absalomu
Kwadlula iminyaka emibili. Kwafika isikhathi sokurhunwa kwezimvu, u-Absalomu wahlela umnyanya eBhali-Rhatsori ekude ngamakhilomitha ama-22 eTlhagwini engasePumalanga yeJerusalema, wamema amadodana wekosi noDavida. Lokha uyise nakangasamukeli isimemo, u-Absalomu wamkatelela bona athumele u-Amnoni, izibulo lakhe esikhundleni sakhe. (IzA. 10:18) Emnyanyeni, lokha nasele u-Amnoni ‘anamile ngewayini,’ u-Absalomu walayela iinceku zakhe bona zimrhadlhe phasi zimbulale. Amanye amadodana abuyela emuva eJerusalema begodu u-Absalomu wabaleka wayokubhaca kubamkhulwakhe omSiriya embusweni weGetjhuri ePumalanga yeLwandle leGalile. (2 Sam. 13:23-38) “Isabula” eyabikezelwa mphorofidi uNathani besele ingenile “endlini” kaDavida begodu beyizokuhlala ukuphila kwakhe koke.—2 Sam. 12:10.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
g04-ZU 12/22 8-9
Uhlobo Lobuhle Obubaluleke Kakhulu
Ngakolunye uhlangothi, cabanga ngo-Absalomu, omunye wamadodana kaDavide. Waba umuntu ongathandeki naphezu kokuthi wayebukeka ngale ndlela evusa umhobholo. IBhayibheli lithi ngaye: “Uma kuqhathaniswa no-Absalomu akekho umuntu owayemuhle njengaye ku-Israyeli wonke ukuba adunyiswe kangakaya. Kusukela ematheni onyawo lwakhe kuze kube sokhakhayini kwakungekho sici kuye.” (2 Samuweli 14:25) Nokho, ukuhaha kuka-Absalomu kwamqhubela ekubeni avukele uyise omzalayo futhi agagamele isihlalo sakhe sobukhosi. Waze ngisho wadlwengula izancinza zikayise. Ngenxa yalokho, u-Absalomu wazibizela ulaka lukaNkulunkulu futhi wafa kabuhlungu.—2 Samuweli 15:10-14; 16:13-22; 17:14; 18:9, 15.
Ingabe uzizwa umthanda u-Absalomu? Lutho neze. Wayengumuntu onyanyekayo nje kwaphela. Ubuhle bakhe obuvelele abuzange bumboze ukuzidla nokungathembeki kwakhe, futhi abuzange buyivimbele incithakalo yakhe. Ngakolunye uhlangothi, iBhayibheli liqukethe izibonelo eziningi zabantu abahlakaniphile, abakhangayo elingasho lutho ngokubukeka kwabo. Kusobala ukuthi okwakubaluleke kakhulu kwakuwubuhle babo bangaphakathi.
JUNI 27–JULAYI 3
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 SAMYELA 15-17
“U-Absalomu Khenge Alalele Ngebanga Lokuzikhakhazisa”
it-1 860
Ivulandlela
Bekulisiko elijayekileko ukuthi amavulandlela akhambe ngaphambi kwekarana yebukhosini bona alungiselele bekamemezele ukuza kwekosi begodu ayisize. (1Sa 8:11) U-Absalomu no-Adoniya, ngebanga lokufuna isithunzi nokuhlonitjhwa okufana nalokhu bangezelela ngamavulandlela ama-50 bona akhambe phambi kweenkarana zabo.—2Sa 15:1; 1Kh 1:5.
Khonza UZimu Wekululeko
5 IBhayibhili imumethe iimbonelo ezinengi zalabo egade banomthelela omumbi kwabanye. Esinye seembonelwezo ngu-Absalomu, indodana yeKosi uDavidi. U-Absalomu bekayindoda eqaleka khulu. Nokho, ngokukhamba kwesikhathi, njengoSathana, wavumela ukuba marhamaru kwazala ehliziywenakhe, ngombana wathoma ukufisa isihlalo sakayise sobukhosi, egade anganalungelo lokusifumana. Emzamwenakhe wobuqili wokuthatha ubukhosi, u-Absalomu wenza ngasuthi uwakhathalela khulu ama-Israyeli wekhabo kukulapho ngobuqili awatjela bona bebukhosini abanandaba nawo. Kwamambala, njengoDeveli esimini ye-Edeni, u-Absalomu waziveza njengomsekeli, ngesikhathi esifanako akhuluma kumbi ngoyise.—2 Sam. 15:1-5.
it-1 1083-1084
Rhebroni
Ngemva kweminyaka, indodana kaDavida u-Absalomu yabuyela eRhebroni yabangela ukungaphumeleli kobukhosi bakayise. (2Sa 15:7-10) Mhlamunye bekungebanga lokuqakatheka kweRhebroni ekheyaba yihlokodorobha yakwaJuda nokuthi bekulidorobha abelethelwa kilo okwenza u-Absalomu wakhetha ukuthoma ijima lokuba yikosi edorobheneli. Ngokukhamba kwesikhathi, umzukulu kaDavida, iKosi uRerhobhowamu, yakha kabutjha iRhebroni. (2Kr 11:5-10) Ngemva kokuthi iBhabhiloni itjhabalalise indawo yakwaJuda nokubuya kwamaJuda ebekadingisiwe, amanye amaJuda abuyiselwa eRhebroni (eKhiriyathi-Araba).—Ner 11:25.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Unabo Na Ubufakazi?
11 Namhlanjesi, nathi singazifumana sibongazimbi bendaba enamaqiniso afihlakeleko, abantu bakhuluma kumbi ngathi. Cabanga ngendaba yeKosi uDavida noMefi-Bhotjheti. UDavida waba nomusa kuMefi-Bhotjheti, lokho wakutjengisa ngokuthi amnikele yoke indawo kabamkhulwakhe uSawula. (2 Sam. 9:6, 7) Ngokukhamba kwesikhathi uDavida wafumana umbiko ongathabisi malungana noMefi-Bhotjheti. UDavida akhenge azitshwenye ngokuhlolisisa indaba leyo, wase waqunta ukumthathela koke ebekanakho. (2 Sam. 16:1-4) Kodwana ngemva kobana uDavida akhulume naye walemuka ukuthi utjhaphile begodu wambuyisela ezinye izinto zakhe. (2 Sam. 19:24-29) UDavida bekangasibalekela isenzo esingakalungesi ngokuthi ahlolisise indaba le kuhle, kunokobana arhabele ukuthatha igadango anganalwazi elaneleko.