Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2022 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MATJHI 6-12
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 23–26
“Ukulotjha Kwethempelini Kuba Ngokuhleleke Khulu”
it-2 241
AmaLevi
Umsebenzi wamaLevi bewuhleleke ngezinga eliphezulu ngesikhathi sakaDavida, wabeka iinduna, abaphathi nabahluleli, abalindisango, nabaphathimali, kuhlanganise nenani elikhulu labantu bona lisize abaphristi ethempelini, eenrhodlweni, neenkumbeni zokudlela bona kwenziwe iminikelo, imihlatjelo, umsebenzi wokuhlambulula, ukukala, ukulinganisa neminye imisebenzi ehlukahlukeneno yabonogada. Abavumi abamaLevi bebahlelwe ngeenqhema ezima-24, bahlukaniswe njengabaphristi begodu bebasebenza ngokudlhegana. Umsebenzi bebawufumana ngokuthi kuphosiwe ifumbe. Ngokufanako nemisebenzi yabalindisango beyifumaneka ngokuthi kuphoswe ifumbe.—1Kr 23, 25, 26; 2Kr 35:3-5, 10.
it-2 686
Umphristi
Ethempelini abaphristi bebahlelwe bona babe baphathi emsebenzini ehlukahlukenenko. Bekukhutjhwa ifumbe bona kwabelwe umsebenzi othileko. Isiqhema ngasinye kwezihlukanisiweko kwezima-24 bezisebenza iveke ngokudlhegana, okutjho bona bezisebenza kabili ngomnyaka. Kungenzeka boke abaphristi bebasebenza ngesikhathi seminyanya lokha abantu, nabanikela ngemihlatjelo eziinkulungwana njengalokha bebenza nakunikelwa ithempeli. (1Kr 24:1-18, 31; 2Kr 5:11 madanisa neyesi-2Kr; 29:31-35; 30:23-25; 35:10-19.) Umphristi angasebenza ngezinye iinkhathi kwaphela nakangathikazisi imisebenzi yabanye abaphristi ababelwe ukusebenza ngelangelo. Ngokuya kwamasiko woburabi, ngesikhathi uJesu asephasini, abaphristi bebabanengi. Nje-ke umsebenzi weveke bewuhlukaniswa hlangana nemindeni ehlukahlukeneko esiqhema, umndeni ngamunye bewuzokusebenza ilanga linye namkha elingeziweko, kuye ngokuthi ungangani.
it-2 451-452
Umbhino
UDavida nakenza amalungiselelo wokwakha ithempeli lakaJehova, wabekela eqadi amaLevi azii-4 000 bona asebenze eembhinweni. (1Kr 23:4, 5) Abama-288 ‘ababandulelwe ukubhinela uJehova, boke bebamagagu.’ (1 Kr 25:7) Loke ihlelweli belinqotjhiswa bavumi abathathu abanekghono, u-Asafa, uHemani, noJedutuni (owaziwa nangokuthi ngu-Ethani). Njengombana amadoda la bekaziinzukulwana zamadodana amathathu kaLevi, uGeritjhomu, uKhehathi, noMerari, nje-ke imindeni emithathu yamaLevi beyikhona ehlelweni lombhino ethempelini. (1Kr 6:16, 31-33, 39-44; 25:1-6) Amadodana wamadoda amathathu la bekama-24, woke bekahlangana nabavumi abanekghono abama-288. Indodana ngayinye beyikhethwa ngefumbe bona idose phambili isiqhema ngasinye sabavumi. Ngaphasi kwesinqophiso sakhe bekunabanye abavumi abali-11 “abanekghono,” abakhethwe emadodanenakhe kuhlanganise namanye amaLevi. Njengabaphristi, abama-288 ([1 + 11] × 24 = 288) abanekghono abamaLevi, bahlukaniswa baba ziinqhema ezima-24. Bekuzokusala “abafundi” abazii-3 712 bahlukaniswe, bekuzokuba madoda ama-155 eenqhemeni ezima-24, okutjho ukuthi bekunamaLevi ali-13 eengabeni ezihlukahlukeneko zokufundisa nokubandula ngombhino. (1Kr 25:1-31) Njengombana abaphristi bebavuthela amabhorompita, bebazokuhlanganiswa namaLevi abavumi.—2Kr 5:12; madanisa noNum 10:8.
it-1 898
Abalindisango
EThempelini. Msinyana ngaphambi kokufa kwayo, iKosi uDavida yahlela kuhle amaLevi neensebenzi zethempelini, kuhlanganise nabalindisango, bebazii-4 000. Eenqhemeni zabo bebeza iveke ngokudlhegana. Umsebenzabo bekukutlhogomela indlu kaJehova nokuqinisekiswa ukuthi iminyango ivulwa beyivalwe ngesikhathi esifaneleko. (1Kr 9:23-27; 23:1-6) Ngaphandle komsebenzi wokuba bonogada, abanye bebatlhogomela iminikelo ebeyilethwa babantu abanikela ethempelini. (2Kh 12:9; 22:4) Ngokukhamba kwesikhathi, lokha uJehoyada umphristi ophakemeko azesa uJowatjhi bona abe yikosi, abonogada abakhethekileko babekwa emasangweni wethempelini bona bavikele uJowatjhi osesemncani eNdlovukazini ekhohlakeleko u-Ataliya. (2Kh 11:4-8) IKosi uJosiya nayiqeda ukulotjha kwamala, abalindisango bayisiza ekukhipheni izitja ethempelini ebezisetjenziselwa ukulotjha uBhali. Zatjhiselwa ngaphandle kwedorobho.—2Kh 23:4.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Ukulotjha Kwamambala Kuzokusiza Uhlale Uthabile
10 Silotjha uJehova lokha nasimvumela ingoma nabafowethu nabodadwethu. (Rhu. 28:7) Ama-Israyeli bekaqala ukuvuma njengengcenye eqakatheke khulu yokulotjha kwawo. IKosi uDavida yanikela amaLevi ama-288 isabelo sokubhina ethempelini. (1 Kron. 25:1, 6-8) Namhlanjesi, sitjengisa indlela esimthanda ngayo uZimethu lokha nasibhina iingoma zokumdumisa. Indlela amaphimbwethu azwakala ngayo nasibhinako akusiyinto eqakatheke khulu. Akhucabange nganakhu: Nasikhulumako, “soke siyatjhapha iinkhathi ezinengi” kodwana lokho akusikhandeli bona sikhulume ebandleni nalokha nasitjhumayelako. (Jak. 3:2) Ngendlela efanako, akukafuzi sivumele ukutshwenyeka ngebanga lesono esinaso bona kusivimbele singakhuphi amaphimbwethu sidumise uJehova ngokuvuma.
MATJHI 13-19
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 IINKRONIKE 27-29
“Iseluleko Sethando Esisuka KuBaba Siya Endodanenakhe”
w05-ZU 2/15 19 ¶9
Ukulondoloza Lokho Esiyikho NjengamaKristu
9 Zigculise ngamaqiniso eBhayibheli. Umuzwa walokho esiyikho njengezinceku zikaJehova ungaba buthaka uma ungasekelwe ngokuqinile olwazini lwemiBhalo. (Filipi 1:9, 10) Wonke umKristu omncane nomdala kudingeka azigculise yena ngokuthi lokho akukholelwayo kuyilo ngempela iqiniso eliseBhayibhelini. UPawulu wanxusa ayekholwa nabo: “Qinisekani ngazo zonke izinto; bambelelani niqinise kokuhle.” (1 Thesalonika 5:21) Intsha engamaKristu esemikhayeni eyesaba uNkulunkulu kumelwe yazi ukuthi ayinakuthembela okholweni lwabazali bayo. USolomoni wakhuthazwa uyise uqobo, uDavide, ukuba ‘amazi uNkulunkulu kayise futhi amkhonze ngenhliziyo ephelele.’ (1 IziKronike 28:9) Kwakungeke kwanele ukuba uSolomoni osemncane agcine ngokubuka uyise akha ukholo lwakhe kuJehova. Kwakudingeka ukuba yena uSolomoni amazi mathupha uJehova, futhi wamazi. Wanxusa uNkulunkulu: “Manje nginike ukuhlakanipha nolwazi ukuze ngiphume futhi ngingene phambi kwalesi sizwe.”—2 IziKronike 1:10.
Bulunga Ihliziyo Epheleleko KuJehova
13 Isifundo sisepepeneneni. Senza kuhle nangabe sihlanganyela qobe eemsebenzini emihle neyanelisako njengokuya emihlanganweni yebandla nekonzweni yesimini. Kodwana ukukhonza uJehova ngehliziyo epheleleko kubandakanya okungaphezu kwalokho. (2 Kron. 25:1, 2, 27) Nengabe ngaphakathi ehliziywenakhe umKrestu uragela phambili athanda ‘izinto ezingemva’ okutjho bona, ezinye iingcenye zokuphila zephasi usengozini yokulahlekelwa buhlobo bakhe obuhle noZimu. (Luka 17:32) ‘Sizokufanelwa mbuso kaZimu’ kwaphela nengabe kwamambala ‘siyakuhloya okungakalungi begodu sibambelela kokulungileko.’ (Rom. 12:9; Luka 9:62) Ngalokho, soke, kutlhogeka siqiniseke bona akunanto ephasini lakaSathana, kungakhathaliseki bona ingabonakala ilisizo namtjhana ithabisa kangangani, esenza singatlhogomeli iinkareko zoMbuso ngehliziyo epheleleko.—2 Kor. 11:14; funda kwebeFilipi 3:13, 14.
‘Qina, Ungapheli Amandla! . . . Wenze Umsebenzi!’
20 IKosi uDavida yakhumbuza uSolomoni ukuthi uJehova uzokuba naye bekaqede ukwakha itempeli. (1 Kron. 28:20) Amezwi kayise lakaSolomoni ahlala emkhumbulwenakhe, ngombana akhenge avumele ubutjha bakhe nokungabi nelwazi kube siqabo emsebenzini ebekaphiwe wona. Waba nesibindi wangena ngehloko emsebenzini. UJehova wamsiza bona akhe ithempeli elihle kwamanikelela, lokho kwamthatha iminyaka elikhomba nesiquntu.
21 Njengombana uJehova asekela uSolomoni, nathi angasipha isibindi begodu asisekele siphethe umsebenzethu kokubili ekhaya nebandleni. (Isa. 41:10, 13) Nasiba nesibindi ekulotjheni uJehova, kufuze siqiniseke bona uzosibusisa. Yeke “qina, ungapheli amandla! Yenza umsebenzi!”
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Ukuba mngani Ubuhlobo Nabusengozini Yokuphela
UDavida begade anabanye abangani ebebathembekile begodu banaye qobe, ngitjho nalokha aqalene neenkhathi ezibudisi. Omunye wabanganabo nguRhutjhayi, kanti eBhayibhelini ubizwa ngokuthi ‘mngani kaDavida.’ (2 Sam. 16:16; 1 Kron. 27:33) Kungenzeka ukuthi uRhutjhayi begade asikhulu esithileko ekhotho begodu amngani otjhidelene khudlwana nekosi, obegade ngezinye iinkhathi atlhogomela iindaba eziyifihlo.
Ngesikhathi u-Absalomu indodana kaDavida idlelezela ubukhosi bakayise, ama-Israyeli amanengi amsekela ajama naye, kodwana uRhutjhayi khenge amsekele. URhutjhayi wazala ummango kunye noDavida. UDavida yamphatha kumbi tle indaba yokujikelwa yindodanakhe nabanye egade abathemba. URhutjhayi yena wathembeka kuDavida begodu bekazimisele nokubeka ipilwakhe engozini bona akhandele ubukhohlakalobu. Isenzo sakaRhutjhayi akhenge sikhuthazwe kukuba kwakhe sikhulu sekhotho. Begade amngani othembekileko kuDavida—2 Sam. 15:13-17, 32-37; 16:15–17:16.
MATJHI 20-26
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 1-4
“IKosi USolomoni Yenza Isiqunto Esingakahlakaniphi”
it-1 174 ¶5
Ibutho
Lokha nakubusa uSolomoni kwaba nomlando umutjha ebuthweni lakwa-Israyeli. Umbuswakhe bewunokuthula kodwana wazandisela iinjomani neenkarana. (Qala IKARANA.) Kanengi iinjomanezi zathengwa eGibhide. Kwatlhogeka bona kwakhiwe amadorobho ukuthi kuhlaliswe iinqhema ezitja zamasotja. (1Kh 4:26; 9:19; 10:26, 29; 2Kr 1:14-17) Nanyana kunjalo, uJehova akhenge alibusise iqhinga lakaSolomoni, kwathi nakahlongakalako umbuso wahlukaniswa, ibutho lakwa-Israyeli latjhabalala. Kungebangelo ngokukhamba kwesikhathi u-Isaya watlola wathi: “Maye! Kilabo abehlele eGibhide bayokufuna isizo, Abathembela eenjomaneni abathembela eenkaraneni zepi ngombana zinengi, neenjomaneni zepi ngombana zinamandla, Kodwana abathembeli koCwengileko ka-Israyeli, Begodu abafuni uJehova.”—Isa 31:1.
it-1 427
Iinkarana
Kwa-Israyeli akhenge khekube nebutho elikhulu leenkarana bekwaba sikhathi sakaSolomoni. Lokhu kungebanga lesiyeleliso sakaZimu esithi ikosi akukafuzi izandisele iinjomani kube ngasuthi ivikeleko lesitjhaba livela kizo. Lokhu bekukhandela ukusetjenziswa kweenkarana ezinengi ngombana iinjomani bezisetjenziselwa ukudosa iinkaranezi. (Dut 17:16) Lokha uSamyela nakayelelisa ngomthwalo amakhosi ebebazowathwesa abantu, wathi kibo: ‘Azokuthatha amadodanenu awabeke eenkaraneni zawo.’ (1Sam 8:11) U-Absalomu no-Adoniya nabalinga ukuthatha umbuso, ngamunye wazenzela ikarana wathatha amadoda ayi-50 agijima phambi kwazo. (2Sam 15:1; 1Kh 1:5) Lokha uDavida nakahlula ikosi yeTsoba, watjhiya iinkarana zeenjomani ezili-100.—2Sam 8:3, 4; 10:18.
Ekwakheni ibutho lakwa-Israyeli, iKosi uSolomoni yandisa inani leenkarana laba yi-1,400. (1Kh 10:26, 29; 2Kr 1:14, 17) Ngaphezu kweJerusalema, amanye amadorobho aziwa ngokuthi madorobho weenkarana bewaneendawo ezikhethekileko zokutlhogomela zoke izinto zepi.—1Kh 9:19, 22; 2Kr 8:6, 9; 9:25.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 12/1 19 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi YeziKronike Zesibili
1:11, 12. Isicelo sikaSolomoni sabonisa uJehova ukuthi le nkosi yayikufisa kakhulu ukuthola ukuhlakanipha nolwazi. Yebo, imithandazo yethu kuNkulunkulu yembula lokho okusezinhliziyweni zethu. Siyobe senza ukuhlakanipha lapho sikuhlolisisa esikusho emithandazweni yethu..
MATJHI 27–APRELI 2
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 5-7
“Ihliziywami Izokuhlala Ilapho”
w02-ZU 11/15 5 ¶1
Ningakuyeki Ukuhlangana Ndawonye
Kamuva, lapho uDavide eseyinkosi eJerusalema, wazwakalisa isifiso esinamandla sokwakha indlu ehlala njalo ezoletha inkazimulo kuJehova. Nokho, njengoba uDavide ayeyindoda yempi, uJehova wathi kuye: “Awuyikwakhela igama lami indlu.” Kunalokho, wakhetha indodana kaDavide uSolomoni ukuba yakhe ithempeli. (1 IziKronike 22:6-10) Ngo-1026 B.C.E., uSolomoni wanikezela ithempeli ngemva kokulakha isikhathi esiyiminyaka eyisikhombisa nesigamu. UJehova wasamukela lesi sakhiwo, ethi: “Ngiyingcwelisile le ndlu oyakhileyo ukuba ngibeke khona igama lami kuze kube phakade; amehlo ami nenhliziyo yami kuyakuba khona izinsuku zonke.” (1 AmaKhosi 9:3) Uma nje ama-Israyeli ayehlala ethembekile, umusa kaJehova wawuyoba kuleyo ndlu. Kodwa uma ekushiya ukulunga, uJehova wayeyowususa umusa wakhe kuleyo ndawo, ‘indlu ngokwayo ibe izinqwaba zezincithakalo.’—1 AmaKhosi 9:4-9, NW; 2 IziKronike 7:16, 19, 20.
it-2 1077-1078
IThempeli
Umlando. Ithempeli belikhona bekwaba mnyaka ka-607 B.C.E., lokha nalitjhatjalaliswa libutho leBhabhiloni ebelidoswa phambili yiKosi uNebukadinetsari. (2Kh 25:9; 2Kr 36:19; Jor 52:13) Ngebanga lokuthi ama-Israyeli alisa ukulotjha uZimu weqiniso, uZimu wavumela iintjhaba bona zitlhorise uJuda neJerusalema, ngezinye iinkhathi bezithatha namagugu wethempelini. Bekuba neenkhathi lapho ithempeli belitjhiywa khona lilodwa. IKosi uTjhitjhakhi yeGibhide yathatha amagugu wethempeli (993 B.C.E.) emihleni kaRerhobhowamu indodana kaSolomoni, ngemva kweminyaka ema-33 livuliwe. (1Kh 14:25, 26; 2Kr 12:9) IKosi u-Asa (977-937 B.C.E.) beyiyihlonipha indlu kaJehova, bona ivikele iJerusalema, ngobudlhadlha yafumbathisa ikosi yeSiriya uBhen-Hadadi I ngesiliva nangegolide elithethe emagugwini wethempelini ukuthi iphule isivumelwano eyasenza noBhatjha ikosi yakwa-Israyeli.—1Kh 15:18, 19; 2Kr 15:17, 18; 16:2, 3.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w10-ZU 12/1 11 ¶7
Wazi “Inhliziyo Yabantwana Babantu”
Singathola induduzo emthandazweni kaSolomoni. Abanye bangase bangayiqondi ngokugcwele imizwa yethu esekujuleni—‘inhlupho yethu nobuhlungu bethu.’ (IzAga 14:10) Kodwa uJehova uyayazi inhliziyo yethu, futhi usikhathalela ngokujulile. Ngokuthulula isifuba sethu kuye ngomthandazo, singakwazi ukukhuthazelela izinkathazo zethu. IBhayibheli lithi: ‘Phonsani zonke izinkathazo zenu phezu kwakhe, ngoba uyanikhathalela.’—1 Petru 5:7.
APRELI 10-16
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 8-9
“Beyithanda Ukuhlakanipha”
w99-ZU 11/1 20 ¶4
Lapho Ukuphana Kuvama
Yebo, nenkosikazi yaseSheba yadela isikhathi sayo esiningi yenza nomzamo omkhulu ukuze ivakashele uSolomoni. Ngokusobala iSheba lalisendaweni eyaziwa ngokuthi iRepublic of Yemen namuhla; ngakho inkosikazi nehele layo lamakameli bahamba amakhilomitha angaphezu kuka-1 600 beya eJerusalema. Njengoba uJesu asho, “yafika ivela emaphethelweni omhlaba.” Kungani inkosikazi yaseSheba yenza umzamo omkhulu kangaka? Ngokuyinhloko yayizele ‘ukuzozwa ukuhlakanipha kukaSolomoni.’—Luka 11:31.
w99-ZU 7/1 30 ¶4-5
Ukuvakasha Okwavuzwa Ngokucebile
Kungakhathaliseki ukuthi yezwa kanjani, le ndlovukazi yafika eJerusalema “inehele elikhulu kakhulu, namakamela ethwele amakha, negolide eliningi kakhulu, namatshe ayigugu.” (1 AmaKhosi 10:2a) Abanye bathi ‘ihele elikhulu kakhulu’ lalihlanganisa onogada ababehlomile. Lokhu kungaba okuqondakalayo, uma kucatshangelwa ukuthi le ndlovukazi yayisesikhundleni esihlonishwa kakhulu futhi iphethe izinto eziyigugu ezibiza amashumi ezigidi zamaRandi.
Nokho, phawula ukuthi le ndlovukazi yezwa ngodumo lukaSolomoni ngokuqondene ‘negama likaJehova.’ Ngakho lolu kwakungelona uhambo nje lwezebhizinisi. Kusobala ukuthi ngokuyinhloko le ndlovukazi yayizele ukuzokuzwa ukuhlakanipha kukaSolomoni—mhlawumbe ngisho nokuzofunda okuthile ngoNkulunkulu wakhe, uJehova. Njengoba cishe yayiyinzalo kaShemu noma kaHamu, ababengabakhulekeli bakaJehova, kungenzeka ukuthi yayifisa ukwazi ngenkolo yokhokho bayo.
w99-ZU 7/1 30-31
Ukuvakasha Okwavuzwa Ngokucebile
Ukuhlakanipha kukaSolomoni nokuchuma kombuso wakhe kwahlaba indlovukazi yaseSheba umxhwele kangangokuthi “akwabe kusabakho moya kuyo.” (1 AmaKhosi 10:4, 5) Lawa mazwi abanye bawabheka njengasho ukuthi indlovukazi “yabamba umoya.” Esinye isazi size sisikisele ukuthi yaquleka! Kungakhathaliseki ukuthi kwenzekani, lokho indlovukazi eyakubona neyakuzwa kwayimangaza. Yathi izinceku zikaSolomoni zazijabula ngokukwazi ukuzwa lokhu kuhlakanipha kwenkosi, futhi yabonga uJehova ngokubeka uSolomoni esihlalweni sobukhosi. Yabe isipha inkosi izipho ezibizayo, igolide lilodwa nje lalingamaRandi angu-247 600 000 ngokwenani lanamuhla. USolomoni naye waletha izipho, wanika le ndlovukazi “konke ekufunayo nekucelayo.”—1 AmaKhosi 10:6-13.
it-2 990-991
USolomoni
Kwathi indlovukazi nayibona uburhanyarhanya bethempeli elakhiwe nguSolomoni, indlu ayakhileko, ukudla okusetafulenakhe, indlela iinsebenzi zakhe eziletha ukudla ezisebenza ngayo nangendlela ezivunule ngayo, abaphathi bekapho bakhe nemihlatjelwakhe yokutjhiswa ebekayinikela qobe endlini kaJehova “yabamba ongenzasi.” Yababaza yathi, “Qala! Bengingakatjelwa ngitjho nesiquntu. Ukudlule kude ukuhlakanipha nepumelelo ebengizwe ngakho.” Yaraga yathi ziyathaba iinsebenzi zakho, ezisebenzela ikosi enjengawe. Koke lokhu kwenza indlovukazi yadumisa uJehova, yabusisa uJehova uZimu othande u-Israyeli ngokubeka uSolomoni bona abe yikosi eletha ubulungiswa nokulunga.—1Kh 10:4-9; 2Kr 9:3-8.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 1097
Isihlalo Sobukhosi
Isihlalo sobukhosi sombusi wakwa-Israyeli esihlathululwe ngokungeneleleko ngesenziwa nguSolomoni. (1Kh 10:18-20; 2Kr 9:17-19) Kubonakala ngasuthi ‘besisewolweni lesiHlalo sobuKhosi’ keminye yemakhiwo ejame eNtabeni iMoriya, eJerusalema. (1Kh 7:7)‘ Bekusihlalo sobukhosi esikhulu esenziwe ngezinyo lendlovu sanamekwa ngegolide elitsengiweko, ngemuva kwaso bekunetende eyindulungu ngemaqadi bekunendawo yokubeka imikhono.’ Nanyana kungenzeka ukuthi izinyo lendlovu belisetjenziswe khulu ekwenzeni isihlalo sobukhosesi, indlela eyalandelwako nakwakhiwa ithempeli kungenzeka beyitjengisa ukuthi isihlalwesi senziwa ngesigodo, sanamekwa ngegolide elitsengileko begodu besihlotjiswe khulu ngemiqebethu yezinyo lendlovu. Emuntwini oqalileko, isihlalo sobukhosesi besingabonakala ngathi senziwe ngezinyo lendlovu negolide kwaphela. Ngemva kokukhuluma ngeentepisi ezisithandathu ezikhuphukela esihlalweni sobukhosi, indaba le iraga ngokuthi: “bekunamabhubezi amabili ajame ngemaqadi kwalapho kubekwa khona imikhono. Bekunamabhubezi ali-12 ajame eentepisini ezisithandathu, kujame ibhubezi linye ngapha nangapha kwesitepisi ngasinye.” (2Kr 9:17-19) Umfanekiso webhubezi elifanekisela amandla wokubusa uyafaneleka. (Gen 49:9, 10; IsAm 5:5) Amabhubezi ali-12 bewajamele iinkoro ezili-12 zakwa-Israyeli, kungenzeka bewafanekisela ukuzithoba kwawo nokusekela umbusi ohlezi esihlalwenesi. Bekunesenabelo seenyawo segolide esinamatheliswe esihlalweni sobukhosi. Ngokwehlathululwaso, isihlalo sobukhosesi esenziwe ngezinyo lendlovu negolide, besiphakamile, sinetende namabhubezi amakhulu ngemaqadi besingekho esinye isihlalo sobukhosi ebesidlula lesi ngesikhatheso, kungaba ngilokho okwafunyanwa bosomlando, okusematjeni wesikhumbuzo namkha kilokho okutlolwe emitlolweni. Njengombana umtloli weenkronike atjho: “Awukho omunye umbuso owakhe wenza into enjalo.”—2Kr 9:19.
APRELI 17-23
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 10-12
“Zuza Eselulekweni Esihlakaniphileko”
Waphundwa Mumusa KaZimu
Kungenzeka uRerhobhowamu wakhulelwa yihloko! Nabekangenza ngokuvumelana nabantu, bekuzokutjho ukuthi yena, umndenakhe neenkhulu zesigodlweni kufuze baphungule uburhanyarhanya abaphila ngabo, bangasafuna izinto ezinengi ebantwini. Ngakelinye ihlangothi, nakangenzi ngokuvumelana nabantu, bebangabhenyoga. Alo bekazakubona enzeni? Njengombana bekayikosi esand’ ukubekwa, wayokubuza emadodeni amadala ebekabaluleki bakaSolomoni. Kodwana ngemva kwalokho wakhamba wayokufuna ukwelulekwa ziintanga zakhe. Walalela iseluleko sabangani bakhe, wakhetha ukuphatha abantu ngesandla sesimbi. Waphendula wathi: “Ngizokwenza ijogi libe budisi, mina ngokwami ngizolenza libe budisi ukudlula. Ubaba waniritha ngesibebhu, mina ngizonirhadla ngomrwedla.”—2 Kron. 10:6-14.
w01-ZU 9/1 28-29
Indlela Yokwenza Izinqumo Ezihlakaniphile
Futhi uJehova usilungiselela abavuthiwe ebandleni esingaxoxa nabo ngezinqumo zethu. (Efesu 4:11, 12) Nokho, lapho sixoxa nabanye, akumelwe silandele inkambo yalabo abaya kubantu abahlukahlukene kuze kube yilapho ekugcineni bethola lowo osho abafuna ukukuzwa. Bese belandela iseluleko sakhe. Futhi kufanele sikhumbule isibonelo esiyisixwayiso sikaRehobowamu. Lapho ebhekene nesinqumo esingathi sína, wathola iseluleko esihle ezimpungeni ezazikhonza noyise. Nokho, kunokulandela iseluleko sazo, waxoxa nezinsizwa akhula nazo. Elandela iseluleko sazo, wenza isinqumo esiwubuwula kakhulu futhi ngenxa yalokho walahlekelwa yingxenye enkulu yombuso wakhe.—1 AmaKhosi 12:1-17.
Lapho ufuna iseluleko, sifune kulabo abanokuhlangenwe nakho ekuphileni, abayazi kahle imiBhalo futhi abazihlonipha ngokujulile izimiso zokulunga. (IzAga 1:5; 11:14; 13:20) Lapho kungenzeka, zinike isikhathi uzindla ngezimiso ezihilelekile nangakho konke ukwaziswa okutholile. Njengoba uqala ukubona izinto ngokukhanyiselwa yiZwi likaJehova, cishe isinqumo esifanele siyocaca kakhudlwana.—Filipi 4:6, 7.
it-2 768 ¶1
URerhobhowamu
Ukuzikhakhazisa kwakaRerhobhowamu kwahlukanisa abantu abanengi. Yikoro yakwaJuda neyakwaBhenjamini eyaragela phambili zisekela indlu kaDavida, kukulapho abaphristi namaLevi bembusweni yombili le nabanye abantu eenkorweni ezilitjhumi basekela uRerhobhowamu.— 1Kh 12:16, 17; 2Kr 10:16, 17; 11:13, 14, 16.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 966-967
Amadimoni Abumbeke Njengeembuzi
Amezwi kaJotjhuwa afumaneka kuJotjhuwa 24:14 Atjengisa ukuthi ama-Israyeli athinteka ekulotjheni kwamala ngokwezinga elithileko lokha asahlala eGibhide, kukulapho uHezekiyeli atjengisa ukuthi iimfundiso zamangezo zaragela phambili nokuwatshwenya isikhathi eside. (Hez 23:8, 21) Kungebangelo ezinye iimfundiswa zithi umthetho owakhitjhwa emmangweni bewukhandela ama-Israyeli ekwenzeni imihlatjelo “emadimonini anjengeembuzi” (Lev 17:1-7) nokuthi uJerobhowamu abeke “abaphristi beendawo eziphakamileko, bamadimoni anjengembuzi nebamakonyana awenzileko.” (2Kr 11:15) Kutjengisa ukuthi bekunomhlobo othileko wokulotjha iimbuzi hlangana nama-Israyeli njengaloyo ebewukhona eGibhide, khulu khulu eGibhide engeNzasi. UHerodotus (II, 46) uthi, kusukela ekulotjhenokho eGibhide kungenzeka amaGirigi asusela iinkolo zawokuPan nabanye abozinyana, abenziwe ngeengodo nabaganukejako, ebebavezwa njengabaneempondo, umsila wembuzi, nemilenze yembuzi. Abanye abantu bathi indaba yokuveza uSathana anomsila, iimpondo, iinqatha isukela kibozinyanaba bamala abasiquntu sesilwana, ebukuyikolelo yamaKrestu edume khulu ngeenkhathi zakade.
Iimbuzezi bezifana nalezi “ebezinoboya” (seʽi·rimʹ) kodwana, akukatjhiwo. Ngitjho nanyana abanye bacabanga ukuthi ziimbuzi zamambala namkha iinthombe ezibunjwe njengeembuzi, kodwana lokho akanalapho kusekelwe khona; ngitjho neminye imitlolo ayinikeli ubufakazi ngento enjalo. Ibizo elisetjenziswe lapha litjengisa ukuthi, imikhumbulo yalabo abalotjha abozinyana iqiniseka ngokuthi babumbeke njengembuzi namkha banoboya. Namkha, ukusetjenziswa “kweembuzi” emitlolweni le kutjengisa ukunyenya yoke imihlobo yokulotjha iinthombe, ngitjho nebizo leenthombe elivela kanengi emitlolweni livela ebizweni elithi “ubulongwe,” lokho akutjho ukuthi iinthombezi bezenziwe ngobulongwe.—Lev 26:30; Dut 29:17.
APRELI 24-30
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 IINKRONIKE 13-16
“Kunini Lapho Kufuze Sithembele Khona KuJehova?”
Abafowethu Abasesebatjha Yini Abangayenza Bona Bathenjwe?
12 Njengesokana elitjha iKosi u-Asa, beyithobekile begodu inesibindi. Ngokwesibonelo, ngemva kokuhlongakala kwakababayo u-Abhija, yathoma ijima lokususa abosingazimu. Ikosi u-Asa ‘yayala abantu bakwaJuda bonyana bafune uSomnini uZimu waboyisemkhulu begodu balalele umthetho nomyalwakhe.’ (2 Kron. 14:1-7) Lokha uZerarhi, umKhutjhe nakahlasela amaJuda ngamasotja azii-1 000 000, u-Asa wabawa isizo kuJehova, wathi: “Somnini, akakho onjengawe ongasiza obogabogako ezandleni zetsitsirimba. Nje-ke Somnini Zimethu, sisize ngombana sithembele kuwe.” Amazwi la atjengisa ukuthi u-Asa bekathembele kuJehova begodu bekakholelwa ukuthi angabasindisa abantu bakhe. U-Asa wathembela kuBabakhe wezulwini begodu “uSomnini uZimu wamadlha amaKhutjhe phasi.”—2Kron. 14:8-12.
Abafowethu Abasesebatjha Yini Abangayenza Bona Bathenjwe?
13 Bekuyinto ethusa khulu ukuqalana nebutho lamasotja azii-1 000 000 kodwana u-Asa waphumelela. Okudanisako kukuthi nakaqalana nomunye umraro olula, akhenge abawe isizo kuJehova. Lokha nakasongelwa yiKosi embi uBhatjha wakwa-Israyeli, u-Asa wabawa isizo ekosini yama-Aramu. Isiquntweso sabangela ihlekelele! Ngomphorofidi uRhanani, uJehova watjela u-Asa wathi: “Ngebanga lokobana uthembele ekosini yama-Aramu kodwana ingasi kuZimu iKosakho, ibutho lekosi ye-Aramu liphunyurhile esandleni sakho.” Kusukela ngesikhatheso, ikosi u-Asa beyihlala isepini. (2 Kron. 16:7, 9; 1 Kho. 15:32) Sifundani kilokhu?
Abafowethu Abasesebatjha Yini Abangayenza Bona Bathenjwe?
14 Hlala uthobikile begodu uthembele kuJehova. Lokha nawubhajadiswako watjengisa ukholelwa kuJehova nokumthemba. UJehova wakwamukela ngethabo njengelunga lomndenakhe. Into ekufuze uyenze, kuragela phambili uthembele kuJehova. Kungabonakala kubulula ukuthembela kuJehova nakufuze uthathe iinqunto eziqakathekileko ekuphileni kodwana kuthiwani nakufuze uthathe iinqunto ezincani? Kuqakatheke khulu ukuthembela kuJehova nawuthatha iinqunto malungana nokuzithabisa, umsebenzi wokuziphilisa kunye nangalokho esiqunta ukukwenza ngokuphila kwethu. Ungathembeli ekuhlakanipheni kwakho. Kungaba kuhle ukutjhinga eBhayibheli, sifune iinqophiso malungana nobujamo esikibo besenze ngokuvumelana nalokho esikufundileko. (IzA. 3:5, 6) Nawenza njalo uzokuthabisa uJehova, ibandla lizokuhlonipha.—Funda yoku-1 kaThimothi 4:12.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Lotjha UJehova Ngehliziyo Epheleleko!
7 Ngamunye wethu kuhle ahlole ihliziywakhe abone ukuthi iphelele na kuZimu. Khewuzibuze, ‘Inga-kghani ngizimisele ukuthabisa uJehova, ngokuvikela indlelakhe yokumlotjha ngeqiniso, nokuvikela abantu bakhe kinanyana ngiyiphi ikohlakalo?’ U-Asa kwatlhogeka bona abe nesibindi bona ajamelane noMakha, obegade ‘ayindlovukazi’ enarheni leyo. Kungenzeka akekho umuntu omaziko onjengoMakha, nanyana kunjalo bungaba khona ubujamo obungakwenza bona ulingise ukuzimisela kwaka-Asa ngekolo yeqiniso. Ngokwesibonelo, ungenzani nange ilunga lomndeni namkha umnganakho omthanda khulu enze isono, angaphenduki begodu angasabi nguFakazi kaJehova? Uzokuba naso na isibindi sokuzihlukanisa naye? Ihlizywakho izokutjhukumisela bona wenzeni?