IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w25 Julayi kk. 2-7
  • Kubayini Kufuze Sifune Iseluleko?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Kubayini Kufuze Sifune Iseluleko?
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • NGIBUPHI UBUNTU EKUFUZE NGIBE NABO?
  • NGUBANI ONGASINIKELA ISELULEKO?
  • SINGATJENGISA NJANI UKUTHI SISIFUNA KWAMAMBALA ISELULEKO?
  • KUFUZE NGIBAWE ABANYE BANGITHATHELE IINQUNTO?
  • RAGELA PHAMBILI UFUNA ISELULEKO
  • Ungamnikela Njani Omunye Umuntu Iseluleko?
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
  • Iinqunto Ezitjengisa Ukuthi Sithembela KuJehova
    Ipilo Nomsebenzi WobuKrestu—Ihlelo Lomhlangano—2023
  • Funda Emezwini Wamaswaphela Wamadoda Athembekileko
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
  • Thobeka Nakunezinto Ongazizwisisiko
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2025
w25 Julayi kk. 2-7

ISIHLOKO SAMA- 28

INGOMA 88 Ngifundise Indlelakho

Kubayini Kufuze Sifune Iseluleko?

“Ukuhlakanipha ngekwalabo abafuna iseluleko.”—IZA. 13:10.

OKUSESIHLOKWENESI

Khuyini ekufuze siyenze nasifuna ukuzuza eselulekweni esisifumanako?

1. Singazithatha njani iinqunto ezihlakaniphileko ezizosenza siphumelele ezintweni esihlela ukuzenza? (IzAga 13:10; 15:22)

SOKE sifuna ukuthatha iinqunto ezihlakaniphileko, ezizokuba nemiphumela emihle. IliZwi lakaZimu lisitjela ukuthi nasizakukghona ukwenza njalo kufuze sifune iseluleko.—Funda izAga 13:10; 15:22.

2. UJehova uthembisa ukusenzelani?

2 Munye kwaphela umuntu esingafumana kuye ukuhlakanipha neseluleko, nguBabethu uJehova. Uthembisa ukusisiza, uthi: “Ngizokunikela iseluleko ilihlo lami likuqalile.” (Rhu. 32:8) Amezwi la atjengisa ukuthi uJehova wenza okungaphezu kokusinikela iseluleko, unendaba nomuntu ngamunye begodu usisiza sisisebenzise iseluleko sakhe.

3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?

3 Esihlokwenesi, sizokusebenzisa iliZwi lakaZimu bona lisisize siphendule imibuzo emine: (1) Ngibuphi ubuntu ekufuze ngibe nabo nangifuna ukuzuza eselulekweni esihle? (2) Ngubani onganginikela iseluleko esihle? (3) Ngingatjengisa njani ukuthi ngisitlhoga kwamambala iseluleko? (4) Kubayini kufuze ngibalekele ukubawa abanye bona bangithathele iinqunto?

NGIBUPHI UBUNTU EKUFUZE NGIBE NABO?

4. Nasifuna ukuzuza eselulekweni esihle, ngibuphi ubuntu ekufuze sibe nabo?

4 Nasifuna ukuzuza eselulekweni esihle, kufuze sithobeke. Kufuze silemuke ukuthi kungenzeka singabi nelemuko namkha ilwazi lokuzithathela iinqunto ezihlakaniphileko. Nasingakathobeki, uJehova angekhe akghone ukusisiza begodu nanyana ngisiphi iseluleko esisifumana eBhayibhelini angekhe sisisize. (Mik. 6:8; 1 Pit. 5:5) Nasithobekileko, sizosisebenzisa msinya iseluleko esisifumana eBhayibhelini begodu sizokuzuza kiso.

5. Ngiziphi izinto iKosi uDavida eyazenzako ebezingayenza izikhakhazise?

5 Cabanga ngesingakufunda esibonelweni seKosi uDavida. Izinto azenzako bezingambangela ukuthi azikhakhazise. Ngaphambi kobana abe yiKosi, bekaziwa ngekghono lakhe lokubhina. Wafumana nesibawo sokobana ayokubhinela ikosi. (1 Sam. 16:​18, 19) Ngemva kokuzeswa bona abe yikosi elandelako, uJehova wamnikela amandla asebenzisa umoyakhe ocwengileko. (1 Sam. 16:​11-13) Abantu bamdumisa khulu ngokuhlula amanaba, kuhlanganise noGoliyadi omFilista. (1 Sam. 17:​37, 50; 18:7) Umuntu ozikhakhazisa ngokwenza izinto ezinengi kangaka, bekangacabanga ukuthi akatlhogi ukulalela iseluleko sabanye. Kodwana akhenge kube njalo ngoDavida bekathobekile.

6. Sazi njani ukuthi uDavida bekasamukela iseluleko? (Qala isithombe esingaphandle.)

6 Ngemva kokukhethwa bona abe yikosi, uDavida wakhetha abangani ebebangamnikela iseluleko. (1 Kron. 27:​32-34) Lokhu akusirari ngombana nangaphambi kobana abe yikosi uDavida bekasilalela iseluleko. Akhenge amukele samadoda kwaphela kodwana wamukela neseluleko esivela emfazini u-Abigeyili. Bekamfazi wendoda engazisiko nenganangqondo uNabhali. UDavida wazithoba wasebenzisa iseluleko somfazi loyo, lokho kwamsiza wabalekela ukwenza umtjhapho omumbi khulu.—1 Sam. 25:​2, 3, 21-25, 32-34.

IKosi uDavida ilalelisise u-⁠Abigeliyi, njengombana ahlezi phasi amncenga.

Ngokuthobeka iKosi uDavida yamukela beyasebenzisa iseluleko saka-Abigeyili (Funda isigaba 6)


7. Esibonelweni sakaDavida sifunda ziphi iimfundo? (UMtjhumayeli 4:13) (Qala neenthombe.)

7 Kuneemfundo esingazifunda kuDavida. Ngokwesibonelo, singaba namakghono namkha isikhundla kunabanye. Nanyana kunjalo, akukafuzi sicabange ukuthi sazi koke nokuthi asisitlhogi iseluleko. NjengoDavida kufuze sizimisele ukulalela iseluleko kunganandaba bona sisinikelwa ngubani. (Funda uMtjhumayeli 4:13.) Nasenza njalo, sizokubalekela ukwenza imitjhapho emikhulu engazwisa thina namkha abanye ubuhlungu.

Isithombe: 1. Abadala abane bahlangene ndawonye. Omunye umdala ukhuluma kumbi. 2. Ngemva kwesikhathi, nabasekoloyini, umfowethu osese mutjha obekasemhlanganweni ukhuluma emsithelweni nomfowethu obekakhuluma kumbi.

Kufuze sizimisele ukulalela iseluleko esihle kunganandaba bona sisinikelwa ngubani (Funda isigaba 7)c


NGUBANI ONGASINIKELA ISELULEKO?

8. Kubayini bekufaneleka bona uJonathani aluleke uDavida?

8 Cabanga ngesinye isifundo esingasifunda esibonelweni sakaDavida. Walalela iseluleko asifumana ebantwini ebebanobuhlobo obuhle noJehova nebantwini ebebazwisisa ubujamo ebekaqalene nabo. Ngokwesibonelo, uDavida nakafuna ukwazi ukuthi iKosi uSawula seyizimisele na ukwenza ukuthula naye, walalela iseluleko sakaJonathani indodana kaSawula. Kubayini uJonathani akghona ukumnikela iseluleko esihle? Kungombana uJonathani bekanobuhlobo obuhle noJehova begodu bekamazi kuhle uSawula. (1 Sam. 20:​9-13) Lokhu kusifundisani?

9. Ngubani ekufuze sikhulume naye nasifuna iseluleko? Hlathulula. (IzAga 13:20)

9 Nasifuna iseluleko, senza kuhle ngokukhuluma nomuntu onobuhlobo obuhle noJehova begodu onelemuko ngobujamo esitlhoga isizo kibo.a (Funda izAga 13:20.) Ngokwesibonelo, akhesithi umfowethu osese mutjha ufuna umuntu omfaneleko azokutjhada naye. Ngubani ongamnikela iseluleko esihle? Umnganakhe ongakatjhadi angamsiza nange asekela iseluleko sakhe eenkambisweni zeBhayibheli. Umfowethu loyo angafumana iseluleko esihle khulu nesisebenzako nakangakhuluma nabatjhadikazi abavuthiweko abamazi kuhle nesele banesikhathi eside bathabile emtjhadweni.

10. Khuyini esizokufunda ngayo nje?

10 Sifunde ngobuntu ekufuze sibe nabo nokuthi singasifuna kubani iseluleko. Nje akhesicoce ngokuthi, singatjengisa njani ukuthi sisifuna kwamambala iseluleko nangokuthi kulungile na ukubawa abanye bona basithathele iinqunto?

SINGATJENGISA NJANI UKUTHI SISIFUNA KWAMAMBALA ISELULEKO?

11-12. (a) Khuyini esingayenza ngezinye iinkhathi? (b) IKosi uRerhobhowamu wenzani nakufuze athathe isiqunto esiqakathekileko?

11 Ngezinye iinkhathi, umuntu angabonakala kwangathi ufuna iseluleko. Kodwana ufumane bona ufuna ukuzwa ukuthi abanye bayavumelana na nesiqunto asithetheko. Umuntu owenza njalo, usuke angafuni iseluleko. Kunalokho kufuze afunde kilokho okwenzeka eKosini uRerhobhowamu.

12 URerhobhowamu wabusa kwa-Israyeli ngemva kweKosi uSolomoni. URerhobhowamu wabusa abantu ebebanezinto ezinengi ezihle, abantwabo bebazizwa ngathi uSolomoni bekabasebenzisa budisi. Nje-ke abantu beza kuRerhobhowamu bamrabhela bona abaphungulele umsebenzabo. URerhobhowamu wathi ubawa bona bamuphe isikhathi sokucabanga ngendaba le ngaphambi kokuthatha isiqunto. Ekuthomeni wenza kuhle ngokubawa iseluleko emadodeni amadala ebewasiza uSolomoni. (1 Kho. 12:​2-7) Nanyana kunjalo, akhenge asithathe iseluleko asifumana emadodeni amadala. Kubayini enza njalo? Kungenzeka uRerhobhowamu besele aquntile ukuthi uzokwenzani kodwana bekalindele bona amadoda amadala avumelane nesiqunto sakhe. Nje-ke kwathi nakabawa iseluleko ebanganini bakhe, bavumelana naye begodu kwamthabisa khulu lokho. (1 Kho. 12:​8-14) URerhobhowamu watjela isitjhaba lokho akutjelwe bangani bakhe. Lokho kwenza abantu abanengi bavukela begodu bakhetha enye ikosi. Kusukela ngesikhatheso, uRerhobhowamu waba nemiraro eminengi.—1 Kho. 12:​16-19.

13. Singazibona njani ukuthi sisifuna kwamambala iseluleko?

13 Sifundani esibonelweni sakaRerhobhowamu? Nasibawa iseluleko ebantwini kufuze sisibawe ngaphambi kokuthatha isiqunto begodu sizimisele ukusilalela iseluleko sabo. Singazibuza ukuthi: Kghani ngiyasibawa iseluleko bese ngingasilaleli ngombana akusingilokho engifuna ukukuzwa? Cabanga ngesibonelo esilandelako.

14. Khuyini ekufuze siyikhumbule nasifumana iseluleko? Fanekisa. (Qala nesithombe.)

14 Cabanga ngomuntu othembise umfowethu umsebenzi obhadela kuhle. Ngaphambi kobana awuthathe umsebenzi loyo, ubawa iseluleko kumdala. Umfowethu uyatjho ukuthi umsebenzi lo, uzomenza bona ahlukane nomndenakhe isikhathi eside. Umdala ukhumbuza umfowethu ngekambiso yeBhayibheli yokutlhogomela umndeni ngeseluleko nangesinqophiso esifumaneka eliZwini lakaZimu. (Efe. 6:4; 1 Thim. 5:8) Umfowethu lo akavumelani nomdala, nje-ke ukhetha ukubuza abanye ebandleni bekube kulapho afumana umuntu ovumelana naye bona awuthathe umsebenzi. Kghani umfowethu lo ufuna iseluleko namkha sekaquntile bona uzokwenzani begodu sekafuna umuntu ozokuvumelana naye kwaphela? Kufuze sikhumbule ukuthi ihliziyo iyakhohlisa. (Jor. 17:9) Kwesinye isikhathi, kungenzeka sifumane iseluleko esingasithandiko kodwana ufumane ukuthi ngiso esisitlhogako.

Udadwethu ubawa iseluleko kubafowethu nabodadwethu abahlukahlukeneko. Ubuza omunye ngemva kwalokho abuze omunye ngombana angakaneliseki ngalokho akufumanako.

Kghani sisifuna kwamambala iseluleko namkha sifuna umuntu ozokuvumelana nathi kwaphela? (Funda isigaba 14)


KUFUZE NGIBAWE ABANYE BANGITHATHELE IINQUNTO?

15. Khuyini ekufuze siyibalekele begodu kubayini?

15 Umuntu ngamunye unomthwalo wokuzithathela iinqunto. (Gal. 6:​4, 5) Njengombana sifundile, umuntu ohlakaniphileko uzokufuna iseluleko esivela eliZwini lakaZimu nakomunye umKrestu ovuthiweko ngaphambi kokuthatha isiqunto. Nanyana kunjalo, kufuze sitjheje singabawi abanye bona basithathele iinqunto. Abanye bangabuza umuntu abamthembako, “Nange bewusebujamweni obufana nebami bewuzokwenza njani?” Abanye bangathatha isiqunto esifana nesabanye ngaphandle kokucabangisisa ngesiquntweso.

16. Ngibuphi ubujamo obumalungana nenyama ehlatjelwe iinthombe obavela eKorinte begodu ngubani ebekufuze aqunte bona kulungile namkha akukalungi ukudla inyama enjalo? (1 Korinte 8:7; 10:​25, 26)

16 Cabanga ngesiqunto amaKrestu webandleni leKorinte ebekufuze asithathe, malungana nendaba yenyama ebeyihlatjelwe iinthombe. UPowula watlolela amaKrestu lawo wathi: “Siyazi ukuthi isithombe asisililitho ephasini nokuthi akakho omunye uZimu ngaphandle koyedwa.” (1 Kor. 8:4) Ngebanga lalokho okwatjhiwo nguPowula, abanye ebandleni baqunta ukuyidla inyama ebebayithenga esitolo nanyana kungenzeka bebazi ukuthi beyihlatjelwe iinthombe. Abanye baqunta ukungayidli inyama enjalo ngombana lokho bekuzokutshwenya unembezabo. (Funda yoku-1 kwebeKorinte 8:7; 10:​25, 26.) Leso bekusiqunto omunye nomunye umuntu ekufuze azenzele sona. UPowula akhenge akhuthaze abantu beKorinte bona benzele abanye iinqunto namkha benze isiqunto ngombana abanye basenzile. Ngamunye wabo ‘bekazoziphendulela kuZimu.’—Rom. 14:​10-12.

17. Kungenzekani nange sihlala silingisa izinto ezenziwa ngabanye? Nikela isibonelo. (Qala neenthombe.)

17 Singaqalana njani nobujamo obufanako namhlanjesi? Cabanga ngendaba yeengazi. UmKrestu ngamunye kufuze azithathele isiqunto sokuthi uzokuvuma namkha uzokwala ukuthelelwa iingazi.b Singakufumana kubudisi ukuyizwisisa ngokuzeleko indaba le kodwana ukuthatha iinqunto ezifana nalezi mthwalo ngamunye ekufuze azithwalele wona. (Rom. 14:4) Nasilingisa zoke izinto ezenziwa ngabanye, angekhe sihlakaniphe. Sizokuhlakanipha kwaphela nange sizithathela iinqunto ezisekelwe eBhayibhelini. (Heb. 5:14) Singasibawa nini iseluleko emKrestwini ovuthiweko? Ngemva kokwenza irhubhululo kungenzeka sitlhoge isizo lokuzwisisa ukuthi iinkambiso zeBhayibheli zisebenza njani ekuphileni, nakunjalo singasibawa iseluleko.

Isithombe: 1. Umfowethu usebenzisa iBhayibheli, nesifundo 39 encwadini ethi “Thabela Ukuphila Ngokungapheliko!” nevidiyo ethi, “Singazithatha Njani Iinqunto Ngezokwelatjhwa Ezihlanganisa Iingazi?” bona zimsize azalise ikarada lakhe leengazi. 2. Ngokukhamba kwesikhathi, ulalele umfowethu okhulumisana naye ngemitlolo.

Kufuze sifune iseluleko kwaphela ngemva kokuzenzela irhubhululo (Funda isigaba 17)


RAGELA PHAMBILI UFUNA ISELULEKO

18. Khuyini uJehova asenzele yona?

18 UJehova utjengise ukuthi uyasithemba ngokusivumela bona sizithathele iinqunto. Usinikele iliZwi lakhe, iBhayibheli. Usiphe abangani abahlakaniphileko abangasisiza sikghone ukusebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli. Ngezinto asenzele zona utjengisile ukuthi unguBabethu. (IzA. 3:​21-23) Singamtjengisa njani ukuthi siyathokoza?

19. Singaragela njani phambili sithabisa uJehova?

19 Cabanga ngalokhu: Ababelethi bathaba khulu nababona abantwababo bakhula, baba ziinceku zakaJehova ezihlakaniphileko nezilisizo. Ngokufanako, uJehova uyathaba nakasibona siba maKrestu avuthiweko, sifune iseluleko besithathe neenqunto ezitjengisa ukuthi siyamthanda.

NASIFUNA UKUZUZA ESELULEKWENI SAKAZIMU, KUBAYINI KUFUZE . . .

  • sithobeke?

  • siqinisekise ukuthi sisifuna kwamambala iseluleko?

  • sizithathele iinqunto?

INGOMA 127 Umuntu Okufuze Ngibe Nguye

a Ngezinye iinkhathi ngokuhlakanipha amaKrestu angabawa iseluleko esimalungana nemali, zokwelapha namkha ngezinye izinto ebantwini abangalotjhi uJehova.

b Nawufuna ilwazi elingeziweko ngendaba le, funda incwadi i-Thabela Ukuphila Ngokungapheliko! Isahluko 39, iphuzu 5 nengcenye ethi, “Hlola okungenzasi.”

c IHLATHULULOLO YESITHOMBE: Umdala ululeka omunye umdala malungana nendlela akhulume ngayo naye emhlanganweni ababe nawo.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana