Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • mwbr18 Kwenye Kunene pp. 1-8
  • Omikanda viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Omikanda viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau
  • Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
  • Onthele-kati
  • 6-12 YA AGOSTO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | LUCAS 17-18
  • “Lekesa Olupandu”
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi Luc. 17:12, 14
  • A Sentinela 1/8/08 pomafo 14-15 §§ 8-9
  • Omokonda Yatyi Tyesukisila Okulekesa Olupandu?
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 17:10
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 18:8
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 13-19 YA AGOSTO
  • OVOLA OLUMONO LWA HUKU | LUCAS 19-20
  • “Oityi Tulilongesila Konthengele-popia Yonomina Ekwi”
  • Jesus o Caminho pefo 232 §§ 2-4
  • Onthengele-popia yae Yonomina Ekwi
  • Jesus o Caminho pefo 232 § 7
  • Onthengele-popia yae Yonomina Ekwi
  • Jesus o Caminho pefo 233 § 1
  • Onthengele-popia yae Yonomina Ekwi
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 19:43
  • Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 20:38
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 20-26 YA AGOSTO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | LUCAS 21-22
  • “Eyovo Lienyi Likahi Popepi”
  • Ouhamba wa Huku pefo 226 § 9
  • Ouhamba wa Huku Unyimako Onondyale Mbao
  • Omutala Womulavi 16.01 pomafo 10-11 § 17
  • Tutokolei “Okulekesa Ohole Itualako Novakuatate”!
  • Omutala Womulavi 15/7/15 pomafo 17-18 § 13
  • “Eyovo Lienyi Likahi Popepi”!
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Luc. 21:33
  • Omutala Womulavi 15/10/14 pomafo 16-17 §§ 15-16
  • Mamukala “Ovanakwa Vouhamba”
  • Okutanga Ombimbiliya
  • 27 YA AGOSTO ALO 2 YA SETEMBRO
  • OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | LUCAS 23-24
  • “Kalei Tyafuapo Opo Muevele Vakuenyi”
  • Achegue-se a Jeová pefo 297 § 16
  • “Opo Vanoñgonoke Ohole ya Kristu”
  • Despertai! 2/08 pefo 11 §§ 5-6
  • Okuti Huku Weevela Ononkhali Ononene?
  • Achegue-se a Jeová pomafo 297-298 §§ 17-18
  • “Opo Vanoñgonoke Ohole ya Kristu”
  • Ovola Olumono Lwa Huku
  • Ombimbiliya Yokulilongesa okatoi mu Luc. 23:31
  • Ombimbiliya yokulilongesa ono media
  • Otyivela Tyapapelwa Menkhipa Liotyikomeko
  • Okutanga Ombimbiliya
Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau (2018)
mwbr18 Kwenye Kunene pp. 1-8

Omikanda viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukristau

6-12 YA AGOSTO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | LUCAS 17-18

“Lekesa Olupandu”

(Lucas 17:11-14) Puetyi ankho ekahi nokuenda no ko Jelusalei, akuate pokati ko Samaliya no Galileia. 12 Etyi ehika mepunda-umbo limwe, ovalume ekwi ankho vena otyilundu avaende pwe, mahi avakalela kokule. 13 Iya avapopila peulu okuti: “Jesus, Mulongesi, kala nokankhenda nonthue!” 14 Etyi evemona, evepopila okuti: “Kelilekesei ko vanakwa.” Iya etyi ankho vekahi nokuenda, avakala nawa.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi Luc. 17:12, 14

ovalume ekwi vena otyilundu: Kohale, ankho ovanthu vokuna otyilundu ankho vakala aveho, tyafuile hamwe ankho opala velikuateseko. (2 Reis 7:3-5) Otyitumino tya Huku ankho tyipopia okuti ovanthu vo kuna otyilundu vena okukala aveke. Tyina ankho omunthu ahimbika okukala notyilundu, tyina anyingila movavei ovakuavo una okulaveleyila kokule okuti: “Navela, navela!” (Lev. 13:45, 46) Ngetyi tyipopia Ovitumino, ovanthu vana ankho vokuna otyilundu, ankho vakalele kokule na Jesus.—Tupu tala okatoi kokulilongesa mu Mat. 8:2 nomo Glosário “Otyilundu.”

Kelilekesei ko vanakwa: Puetyi ankho Jesus Kristu, ekahi pano pohi, waimbukile otyilinga ankho ovanakwa vena nkhele ankho tyilingwa, atumu vana ahakula otyilundu vaye komunakwa. (Mat. 8:4; Mar. 1:44) Ngetyi ankho tyipopia Ovitumino Viapelwe Moisesi, omunakwa ankho una okutala inkha omunthu wokuvela otyilundu wahakulwa umwe. Omunthu wokuna otyilundu ankho una okuenda Kondyuo ya Huku atyindi otyiawa, oviila vivali vina omuenyo nomavai o sedru, notyinyanga otyinkhuhu no isopu. — Lev. 14:2-32.

(Lucas 17:15, 16) Umwe puvo etyi amona okuti waveluka, akondoka ahilivika Huku nondaka yaya peulu. 16 Aikila konongolo ponomphai mba Jesus iya emupandula. Iya ngwe ankho omu samaliya.

(Lucas 17:17, 18) Jesus emukumbulula okuti: “Aveho vena ekwi vahakuka, hatyo-ko? Ngotyo, ovakuavo etyive velipi? 18 Mahi nawike puvo wakondoka opo ahilivike Huku, oyou vala welongo ekuavo?”

A Sentinela 1/8/08 pomafo 14-15 §§ 8-9

Omokonda Yatyi Tyesukisila Okulekesa Olupandu?

Okuti hamwe Jesus ankho kesukile na vana vahakondokele opo veye okupandula? Ehipululo litualako: “Jesus wakumbulula okuti: ‘Aveho vena ekwi vahakuka, hatyo-ko? Ngotyo, ovakuavo etyive velipi? Mahi nawike puvo wakondoka opo ahilivike Huku, oyou vala welongo ekuavo?’” — Lucas 17:17, 18.

Ovakuavo etyive ankho havanthu-ko ovakalavi. Tete, valekesa ekolelo liavo mu Jesus iya avetavela nehambu onondonga mbae, puetyi vetavela okulinga oungendi okuenda ko Jelusalei opo vekelilekese kovanakwa. Mahi, namphila ankho vapandula unene etyi Jesus evelingila, mahi kavalekesile okuti vapandula. Kristu anumana notyituwa tyavo tyokuhapandula. Iya onthue? Tyina omunthu umwe etulinga nawa, okuti tupandula liwa-liwa? Tyina tyitavela tutuma omukanda wokupandula ine okulekesa olupandu monkhalelo onkhuavo?

Ovola Olumono Lwa Huku

(Lucas 17:7-10) “Olie puonwe, una omupika wae wakalimisa ine wakalisa, tyina ehika emupopila okuti: ‘Endyu liwa tulie’? 8 Mahi tyihe-otyo umupopila okuti: ‘Pongiya tyimwe opo ndyilie, vala ovikutu viokuteleka iya okala ponthele yange alo ndyimana okulia nokunwa’? 9 Okuti hamwe omuhona mahambukwa mokonda omupika wae walinga atyiho emutuma? 10 Tyelifwa notyo, tyina muamalingi ovipuka aviho muatumwa, popiei okuti: ‘Tuvapika vahasilivila. Etyi tualinga ankho otyo tuna yokulinga.’”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 17:10

tuvapika vahasilivila: Ilekesa otyipuka “tyihaundapeswa, tyihena esilivilo.” Monthengele-popia oyo Jesus ankho kahande okupopia okuti, ovapika, ovalongwa vae vena okulitala ngatyina vahasilivila ine ngotyipuka tyihaundapeswa. Mahi ngetyi tyipopia ehipululo onondaka “tuvapika vahasilivila” mbulekesa okuti ovapika velitala okuti vapola pokati, hakuti vena okukala ovanthu vakolela vali ine vatokala okuhilivikwa. Ovanongo vamwe tyina vaundapesa onondaka ombo, ngotyo vahanda okupopia okuti “tuvapika vala vehesukisile okutalwa ngatyina tuvanthu vakolela unene.”

(Lucas 18:8) Ame ndyimupopila okuti: Huku maovola onkhalelo yokukoyesa omphela nouviuki liwa-liwa. Moluotyo, tyina Omona womulume ameya, okuti mavasi ekolelo olio pano pohi?”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 18:8

ekolelo olio: Ine “ekolelo likahi ngolio.” Ondaka yapopiwa mo Gregu yatetekela kondaka “ekolelo” ilekesa okuti Jesus ankho kekahi nokupopia ekolelo ovanyingi vena, mahi ankho ukahi nokupopia ekolelo ekuavo vali, ngo liomuhepe monthengele-popia ya Jesus. (Luc. 18:1-8) Iya otyo tyakutikinya okukala nonthumbi mepondolo lielikuambelo, nonthumbi yokuti Huku makalinga ouviuki ku vana vaholovonwa. Tyafuile Jesus kakumbululile epulo olio konthele yekolelo opo ovalongwa vasoke oñgeni ekolelo liavo muene likahi. Onthengele-popia konthele yelikuambelo nekolelo ankho liaviuka mokonda Jesus ankho wamana okupopia ovitateka ovalongwa vae mavakala navio. — Luc. 17:22-37.

Okutanga Ombimbiliya

(Lucas 18:24-43) Jesus wemutala ati: “Matyileme ngatyi, vokuna onombongo vanyingile Mouhamba wa Huku! 25 Tyotyili, tyipepuka vali ekamelu okukuata meyulu lionguya, tyipona omuhona okunyingila Mouhamba wa Huku.” Vana vokuetyiiva avati: “Olie upondola okuyovolwa?” 27 Jesus ati: “Ovipuka ovanthu vehevili okulinga, Huku uvivila” 28 Mahi Petulu ati: Onthue tuasapo ovipuka vietu iya atukulandula.” 29 Jesus evepopila okuti: Ame ndyimupopila otyili okuti: Petupu nawike wasapo eumbo, nomukai wae, nonomphange, novohe ine ovana, mokonda Youhamba wa Huku, 30 uhamakapewa vali unene mouye uno, nomuenyo uhapu mouye omupe.” 31 Aihanena ponthele ovalongwa vae ekwi na vevali evepopila okuti: “Tehelelei! Tukahi nokuenda ko Jelusalei, ovipuka aviho viapopiwa novauli konthele Yomona Womulume mavikafuiswa-po. 32 Mongeleka, makakuatwa novanthu vovilongo, avemulingi omukuele, tupu avemulingi onya iya avemunthili omalute. 33 Tyina vamemuvete avemuipaa, monthiki ya tatu matutiliswa.” 34 Moluotyo avahanoñgonoka etyi apopia, mokonda ehangununo lionondaka ombo ankho liaholekua kuvo, avahanoñgonoka etyi tyapopiwa. 35 Puetyi ankho Jesus ekahi nokuhika ponthele yo Jerikoo, ankho pena omumphoki umwe upumphi ponthele yetapalo ukahi nokuita osimola. 36 Mokonda weiva ovanthu vekahi nokulamba, apulu oityi ankho tyikahi nokueenda-po. 37 Avemupopila okuti: “Jesus, Omu Nasale ukahi nokulambela apa!” 38 Moluotyo apopila peulu okuti: “Jesus, Mona wa David, kala nokankhenda na ame!” 39 Ankho vokukahi ponthele yae avahimbika okumupopila okuti uti filuu, mahi ngwe apopila vali peulu okuti: “Jesus, Mona wa David, kala nokankhenda na ame!” 40 Jesus atalama, atumu vaete omulume oo. Etyi ehika ponthele yae, Jesus emupulu okuti: 41 “Uhanda ndyikulingile-tyi?” Omumphoki ati: “Tatekulu, patula-vo omaiho ange.” 42 Jesus emupopila okuti: “Omaiho ove akale nawa. Ekolelo liove liekukalesa nawa.” 43 Liwa-liwa omaiho ae aapatuka ahimbika okulandula Jesus iya ahilivika Huku. Ovanthu aveho etyi vetyimona avahimbika okuhilivika Huku.

13-19 YA AGOSTO

OVOLA OLUMONO LWA HUKU | LUCAS 19-20

“Oityi Tulilongesila Konthengele-popia Yonomina Ekwi”

(Lucas 19:12, 13) Apopi okuti: “Omulume umwe omuhona walinga oungendi okuenda kotyilongo tyo kokule, opo akakale Ohamba. 13 Waihana ovapika vae ekwi, evepe onomina ekwi iya evepopila okuti: ‘Lingei ovitanda alo ndyikondoka.’

Jesus o Caminho pefo 232 §§ 2-4

Onthengele-popia yae Yonomina Ekwi

Evepopila okuti: “Omulume umwe omuhona walinga oungendi okuenda kotyilongo tyo kokule, opo akakale Ohamba.” (Lucas 19:12) Oungendi ngoo, ankho utyinda omuvo omunyingi. Otyo tyayandyuluka nawa okuti Jesus oe “omulume omuhona” walinga oungendi okuenda “kotyilongo tyo kokule,” kotyilongo oko okeulu oku Tate yae mekemuavela epondolo Liouhamba.

Monthengele-popia, tyina “omulume oo, omuhona” eheneende aihana ovapika vae ekwi iya kese wike emuavela omina iya apopi okuti: “Lingei ovitanda no nomina ei alo ndyikondoka.” (Lucas 19:13) Omina ike ankho ombongo imwe yakolela unene onombongo mbovivela viopalata. Omulume omulimi ankho una okuundapa omuvo ulamba po nohanyi ononthatu opo akale nomina ine onthumbo yovivela ovio.

Tyafuile ovalongwa vasokele okuti hamwe ovo vekahi ngovapika ekwi vapopiwa monthengele-popia, mokonda ankho Jesus weveelekele-ale ngovaundapi mepia. (Mateus 9:35-38) Okuteya oko ankho Jesus ekahi nokupopia, hakuteya-ko ovilia. Mahi ankho ukahi nokupopia ovilinga viokuteya okulinga ovalongwa, mavalingi onthele Youhamba wa Huku. Ovalongwa vaundapesa ounongo nomalumono avo opo vavase vali onomphinga Mbouhamba.

(Lucas 19:16-19) Wotete afuene ponthele yomuhona apopi okuti: ‘Tatekulu omina yove yaavela onomina ekwi.’ 17 Ngwe apopi okuti: ‘Tyikahi nawa, mupika omuwa! Mokonda wakala omukuatyili motyipuka otyitutu, motumina omapunda-umbo ekwi.’ 18 Akuya wavali ati: ‘Omina yove yaavela onomina ononthano.’ 19 Nae tupu apopilwa okuti: ‘Noove, tumina omapunda-umbo etano.’

Jesus o Caminho pefo 232 § 7

Onthengele-popia yae Yonomina Ekwi

Ovalongwa inkha vanoñgonoka okuti vekahi ngovapika vaundapesa ounongo nomalumono avo opo valinge ovalongwa, vapondola okukala nonthumbi yokuti Jesus mahambukwa iya mayambe ononkhono valinga. Tyotyili, ovitateka viovalongwa va kristu ankho vielikalela unene tupu onomphitilo mbavo nounongo wavo welikalaila. Mokonda Jesus watambula ‘epondolo liouhamba’ makaimbuka ononkhono valinga mbokulinga ovalongwa iya eveyambe. — Mateus 28:19, 20.

(Lucas 19:20-24) Mahi omukuavo eya, ati: ‘Tatekulu omina yove oyei, ankho neiholeka potyinyanga. 21 Utyii, ame ankho nekutila owoma, mokonda umukalavi, upola apa uhapakele, tupu uteya apa uhakunine.’ 22 Iya emupopila okuti: ‘Ndyikukoyesila konondaka mbove muene, mupika ondingavivi. Ove ankho utyii okuti ndyimukalavi, ndyipola apa nahapakele, andyiteye apa nahakunine? 23 Naina oityi uhapakele onombongo mbange kombango? Tyina nameya ñgeno nekembupola-ko iya avandyawisila-ko.’ 24 “Moluotyo apopila vana ankho veli-po okuti: ‘Mupolei omina oyo amuyavela una wokuna onomina ekwi.’

Jesus o Caminho pefo 233 § 1

Onthengele-popia yae Yonomina Ekwi

Mokonda omupika oo kalingile natyike opo ayawise omalumono Ohamba, apumbwa omina. Ono apostolu vekahi nokukevelela outumini wa Jesus Ohamba Mouhamba wa Huku. Ngetyi apopia konthele yomupika wahulililako, tyafuile vetyinoñgonoka okuti inkha kavakala nombili kamavakatumina Mouhamba oo.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Lucas 19:43) Mokonda makukeya omuvo umwe, onondyale mbenyi mavakatunga ponthele yenyi ovimato viapama iya avemuhondyela-mo, avemuluisa mononthele ambuho.

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 19:43

ovimato viapama: Ine “ongandyo.” Mo Gregu ondaka khaʹrax ikahi vala apa Movihonekwa vyo Vakristau vo Gregu. Tyafuile tyaelekwa “nolumbo ine ongandyo ankho viatungwa nomatolopa okulisetesa nohika imwe otyo ovanthu vekahi mokati. Onondaka mba Jesus mbafuisuapo menima 70 P. K. etyi ankho omatolopa o Roma ekahi nokuhongolelwa na Titu, atunga olumbo okulisetesa no Jelusalei. Titu ankho uhanda ova Judeu vahatunde-mo, evekuluminya okulivondela kuvo tyina vamankhi kondyala. Omafualali o Roma opo atunge ongandyo oyo yapama yeliseta no Jelusalei, avatyoko omiti.

(Lucas 20:38) Ngwe ha Huku yo vokuankhia, mahi o Huku ya vana vokuna omuenyo, kwe aveho vena omuenyo.”

Ombimbiliya yokulilongesa okatoi mu Luc. 20:38

kwe aveho vena omuenyo: Ine “aveho uvetala ngatyina vena omuenyo.” Ombimbiliya ilekesa okuti vana vena omuenyo mahi vayapuka ku Huku kwe ongatyina vankhia. (Efe. 2:1; 1 Tim. 5:6) Tupu, ovaumbili va Huku vokuankhia, komaiho a Jeova ongatyina vena omuenyo, ngotyo ehando liae liokuvetutilisa mekelifuisapo. — Rom. 4: 16, 17.

Okutanga Ombimbiliya

(Lucas 19:11-27) Etyi ankho ekahi nokutehelela ovipuka ovio, evepopila ononthengele-popia onkhuavo, mokonda ankho vekahi ponthele yo Jelusalei ankho vasoka okuti Ouhamba wa Huku mauya liwa. 12 Ngotyo evepopila okuti: “Omulume umwe omuhona walinga oungendi okuenda kotyilongo tyo kokule, opo akakale Ohamba. 13 Waihana ovapika vae ekwi, evepe onomina ekwi iya evepopila okuti: ‘Lingei ovitanda alo ndyikondoka.’ 14 Mahi oo munthele yae ankho vemuyele, avatumu ovatumwa tyilongo opo vakapopie okuti: ‘Onthue katuhande omulume ou akale Ohamba yetu.’ 15 “Konyima, etyi akala ohamba akondoka, aihana ovapika vana ankho ahila onombongo opo evepule inkha vapola-mo olukulu movitanda vasililwe. 16 Ngotyo, wotete afuene ponthele yae apopi okuti: ‘Muhona wange, onomina mbove mbaavela onomina ekwi.’ 17 Ngwe apopi okuti: ‘Tyikahi nawa, mupika omuwa! Mokonda wakala omukuatyili motyipuka otyitutu, motumina omapunda-umbo ekwi.’ 18 Akuya wavali ati: ‘Omina yove yaavela onomina ononthano.’ 19 Nae tupu apopilwa okuti: ‘Noove, tumina omapunda-umbo etano.’ Mahi omukuavo eya, ati: ‘Tatekulu omina yove oyei, ankho neiholeka potyinyanga. 21 Utyii, ame ankho nekutila owoma, mokonda umukalavi, upola apa uhapakele, tupu uteya apa uhakunine.’ 22 Iya emupopila okuti: ‘Ndyikukoyesila konondaka mbove muene, mupika ondingavivi. Ove ankho utyii okuti ndyimukalavi, ndyipola apa nahapakele, andyiteye apa nahakunine? 23 Naina oityi uhapakele onombongo mbange kombango? Tyina nameya ñgeno nekembupola-ko iya avandyawisila-ko.’ 24 “Moluotyo apopila vana ankho veli-po ati: ‘Mupolei omina oyo amuyavela una wokuna onomina ekwi.’ 25 Mahi avemupopila okuti: ‘Muhona, ou una-le onomina ekwi!’ — 26 Ngwe evekumbulula okuti: ‘Ame ndyimupopila okuti aveho vana vena vali, mayawisilua-ko, mahi una uhena alo etyi ena metyipolwa. 27 Tyihe otyo vala, etei kuno onondyale mbange, vana ankho vahahande ñgeno ankho ndyikala ohamba, veipaei otyo ndyiveete.’”

20-26 YA AGOSTO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | LUCAS 21-22

“Eyovo Lienyi Likahi Popepi”

(Lucas 21:25) “Tupu, pekumbi, no pohanyi no pononthungululu na pano pohi mapakamoneka omanyingilikilo amwe, ovanthu vovilongo mavekeliyava iya avehena etyi vapondola okulinga mokonda yomuvielo welunga.

Ouhamba wa Huku pefo 226 § 9

Ouhamba wa Huku Unyimako Onondyale Mbao

9 Ovipuka vihuvisa mavimoneka meulu. Jesus wapopile okuti: “Ekumbi malikanthikovela iya ohanyi kamaikaava otyimimi tyayo iya ononthungululu peulu mambukatoka-po.” Tyotyili, ovanthu kamavakaovola vali ononkhalamutwe mbonongeleya opo vevelongese. Okuti Jesus tupu ankho ukahi nokupopia okuti meulu mamumoneka ovipuka vihuvisa? Hamwe. (Isa. 13:9-11; Joel 2:1, 30, 31) Oñgeni ovanthu mavakala tyina vamamono ovipuka ovio? ‘Mavehulilwa,’ mokonda “kavetyii oityi mavalingi.” (Luc. 21:25; Sof. 1:17) Tyotyili, onondyale Mbouhamba wa Huku, okuhimbikila ‘konohamba alo kovapika’ “mavakankhia nowoma, mokonda yovipuka mavikeya,” iya mavaende nkholo opo vakaholame. Mahi kamavavasi apa vapondola okuholama opo vahupe konyengo Yohamba yetu. — Luc. 21:26; 23:30; Apo. 6:15-17.

(Lucas 21:26) Ovanthu mavakankhia nowoma mokonda yovipuka mavikamoneka kombanda yohi, mokonda epondolo liokeulu malikayekwa.

(Lucas 21:27, 28) Iya mamumono Omona womulume uya mekaka, nepondolo nenkhimano enene. 28 Mahi, tyina ovipuka ovio viamahimbika okumoneka, katulei omitwe vienyi, amutale okuti eyovo lienyi likahi popepi.”

Omutala Womulavi 16.01 pomafo 10-11 § 17

Tutokolei “Okulekesa Ohole Itualako Novakuatate”!

17 “Tukalei nomutima wakola.” (Tanga Hebreus 13:6.) Okuyumba onthumbi mu Jeova matyituavela omutima wakola opo tukoleleye movitateka. Okukola omutima matyitukuatesako okukala nolusoke luaviuka. Iya tyina tuna olusoke luaviuka, tupondola okulekesa ohole yetu kovakuatate no nomphange pokuvepameka. (1 Tes. 5:14, 15) Mokueenda kuononkhumbi ononene, tupondola okukola omutima, mokonda tutyii okuti eyovo lietu likahi popepi. — Lucas 21:25-28.

Omutala Womulavi 15/7/15 pomafo 17-18 § 13

“Eyovo Lienyi Likahi Popepi”!

13 Oñgeni ovinkhombo mavakakala tyina vamaimbuka okuti mavahanyuako? “Mavekeliveta nokuliyavela.” (Mat. 24:30) Oityi matyikalinga ovalembulwa na vana vevekuatesako? Mavakalekesa ekolelo liotyotyili mu Jeova Huku no Momona wae, Jesus Kristu mokulinga etyi Jesus apopile okuti: “Mahi, tyina ovipuka ovio viamahimbika okumoneka, katulei omitwe vienyi, mokonda eyovo lienyi likahi popepi.” (Lucas 21:28) Yoo, matukala nomalusoke aviuka iya atukala nonthumbi yokuti matuyovolwa.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Lucas 21:33) Eulu nohi mavikapwa-ko, mahi onondaka mbange nalumwe mambukapuako.

Ombimbiliya yokulilongesa outoi mu Luc. 21:33

Eulu nohi mavikapwa-ko: Onombimbiliya ononkhuavo mbulekesa okuti eulu nohi mavikakalako apeho. (Gên. 9:16; Sal. 104:5; Ecl. 1:4) Onondaka mba Jesus mbupondola okunoñgonokwa monkhalelo yelikalela, tyihangununa okuti namphila otyo otyipuka tyihapondola okumoneka eulu nohi okulamba, mahi onondaka mba Jesus mambufuiswapo. (Tyieleka na Mat. 5:18.) Mahi, eulu nohi likahi nokupopiwa apa heulu-ko eli tuete, liaelikwa neulu neheke tuihana okuti “eulu liotete iya nohi yokohale” ngetyi tyapopia Apo. 21:1.

onondaka mbange nalumwe mambukapuako: Ine “tyotyotyili onondaka mbange nalumwe mambukapuako.” Etyi aundapesa onondaka ombo onombali mbokuanya mo Gregu, tyilekesa nawa okuti onondaka mba Jesus mambutualako apeho.

(Lucas 22:28-30) “Ngotyo, onwe muakala na ame pononkhumbi mbange, 29 iya ame ndyilinga omphango nonwe, ngetyi Tate alinga na ame omphango, youhamba, 30 opo mukalie nokunwa komesa yange, Mouhamba wange, nokupumphama kovipundi vioutumini pala okukoyesa omihoko ekwi na vivali vyo Isilayeli.

Omutala Womulavi 15/10/14 pomafo 16-17 §§ 15-16

Mamukala “Ovanakwa Vouhamba”

15 Etyi Jesus alinga Ondalelo ya Tatekulu, walinga omphango novalongwa vae vekolelo iihanwa okuti omphango Youhamba. (Tanga Lucas 22:28-30.) Omphango oyo yelikalela no nonkhuavo, mokonda Jeova kekahi momphango oyo. Omphango oyo o Jesus weilinga novalanduli vae ovalembulwa. Etyi Jesus ati, “ngetyi Tate alinga na ame omphango,” tyafuile ankho ukahi nokupopia omphango Jeova alingile nae opo akale “omunakwa omuvo auho, nga Melkisedeke.” — Heb. 5:5, 6.

16 Ono apostolu 11 vekolelo kavayekelepo Jesus mokueenda kuovitateka viae aviho. Omphango Youhamba ilekesa okuti ono apostolu mavakapumphama kovipundi vioutumini, vatumine Mouhamba avakala,ovanakwa kumwe na Jesus keulu. Mahi ono apostolu ovo11 ankho havo vala mavakala nelao olio. Jesus wamonekelele apostolu João emupopila okuti: “Una wafinda, makapumphama na ame kotyipundi tyange tyoutumini, ngetyi ame nafinda andyipumphama na tate kotyipundi tyae tyoutumini.” (Apo. 3:21) Ngotyo, omphango Youhamba, yalingwa novo 144.000, Ovakristau ovalembulwa. (Apo. 5:9, 10; 7:4) Mokonda yomphango oyo, ovalembulwa mavakatumina na Jesus keulu. Otyo tyelifwa nomuhikuena manepwa nohamba. Tyina vamelinepe nae utumina kumwe nohamba. Ombimbiliya ipopia okuti ovalembulwa “ondombwa” ya Kristu, “omumphembela omusukuki” manepwa na Kristu. — Apo. 19:7, 8; 21:9; 2 Cor. 11:2.

Okutanga Ombimbiliya

(Lucas 22:35-53) Tupu evepopila okuti: “Etyi ankho nemutuma opo mulinge oungendi amuhatyindi otyipapo tyo nombongo iya amuhatyindi ononkhaku ononkhuavo, okuti ankho pena otyipuka otyikuavo muakamba?” Avakumbulula okuti: “Au!” 36 Moluotyo ati: “Mahi pahe, olie una, onombongo mokapapo embutyinde iya novipuka ovikuavo mamusukisa, una uhena omutunga alandese otyikutu tyae opo alande. 37 Ngotyo ndyimupopila okuti: Ovipuka aviho viahonekwa vina okufuisuapo mu ame, viati: ‘Wavalulilua kumwe nonondingavivi.’ Otyo tyikahi nokufuisuapo mu ame.” 38 Avakumbulula okuti: “Tatekulu, tuna omitunga vivali.” Evepopila okuti: “Vituuka.” 39 Ngetyi, ehole-ale okulinga aende no komphunda Yomindyambi iya ovalongwa avemulandula. 40 Etyi vehika, evepopila okuti: “Tualeiko okulikuambela, opo muhalolwe.” 41 Ahondoloka ponthele yavo, akala ponthele yemanya limwe aikila konongolo ehimbika okulikuambela, 42 Ati: “Tate, inkha uhanda, mphole okopo ei. Mahi, tyilingwe ngetyi ove uhanda, hangetyiko ame nahanda.” 43 Apeya oandyu imwe aimupameka. 44 Mahi, mokonda waihamenwa unene, atualako okulikuambela vali unene. Iya omatukuta ae akala ngomata ohonde atokela pohi. 45 Etyi amana okulikuambela akondoka kovalongwa vae evevasi velele mokonda ankho vaponwa. 46 Evepopila okuti: “Omokonda yatyi mualalela? Katukei iya amutualako okulikuambela, opo muhayondyue.” 47 Puetyi nkhele ekahi nokupopia, apeya ovanthu ovanyingi iya ukahi nokuhongolela otyikundyi otyo o Juda umwe povalongwa vae, afuene pu Jesus emuavela ombesu. 48 Mahi Jesus emupopila okuti: “Juda, ove ukahi nokuyondya Omona Womulume nombesu?” 49 Etyi ovalongwa vamona etyi tyikahi nokumanekapo avapopi okuti: “Tatekulu, tupondola okuveluisa?” 50 Umwe puvo atete okutwi kuokulio kuomupika womunene nakwa. 51 Mahi Jesus akumbulula okuti: “Tyapua.” Ayame kokutwi iya okuveluka. 52 Jesus apopila ovanakwa, novatumini vomundyuo ya Huku iya novakulu ovakuvo veya okumukuata okuti: “Onwe mueya nomutunga novimuti ngatyina ndyityifuanga? 53 Etyi ankho ndyikahi nonwe mondyuo ya Huku ononthiki ambuho, onwe kamuandingile natyike. Mahi ou omuvo wenyi moutumini wenthiki.”

27 YA AGOSTO ALO 2 YA SETEMBRO

OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | LUCAS 23-24

“Kalei Tyafuapo Opo Muevele Vakuenyi”

(Lucas 23:34) Mahi Jesus ankho upopia okuti: “Tate, veevela-vo, mokonda etyi vekahi nokulinga kavetyii.” Moluotyo, avayumbu oumanya opo velitepulile ovikutu.

Achegue-se a Jeová pefo 297 § 16

“Opo Vanoñgonoke Ohole ya Kristu”

16 Onkhalelo onkhuavo yakolela Jesus alekesa ohole ya Tate yae o puetyi “akala tyafuapo opo aevele”. (Salmo 86:5) Onkhalelo oyo, yokukala tyafuapo weilekesa alo umwe etyi ankho ekahi momuti wemone. Vemuipaa monkhalelo imwe ombi, avemutiula nonopele-ko komakuoko no konomphai. Oityi Jesus apopia? Waita ku Jeova opo aipae vana vemupapela? Mahi konyima yatyiho Jesus apopi okuti: “Tate, veevela-vo, mokonda etyi vekahi nokulinga kavetyii.” — Lucas 23:34.

(Lucas 23:43) Iya Jesus emukumbulula okuti: Tyotyili, hono ame ndyikupopila okuti: “Mokakala na ame Momphangu Yombembwa.”

Despertai! 2/08 pefo 11 §§ 5-6

Okuti Huku Weevela Ononkhali Ononene?

Jeova katale vala onkhali yatyo, mahi tupu nonkhalelo omunthu walinga ekahi. (Isaías 1:16-19) Tusokei konongangala mbuna onombali, ankho mbapapelwa ponthele ya Jesus momuti wemone. Tyipondola aveho vevali ankho valinga ononkhali ononene, omukuavo apopi okuti: “Tukahi nokumoneswa ononkhumbi mokonda yovipuka tualinga, mahi omulume ou [Jesus] utupu etyi alinga.” Onondaka ombo mbulekesa nawa okuti ongangala oyo, ankho pena etyi yanoñgonoka konthele ya Jesus. Tyafuile hamwe enoñgonoko olio, olio liemukuatesako opo akale nolusoke luaviuka. Otyo tyamoneka nawa etyi aita ku Jesus okuti: “Nthyinangele tyina wamanyingila mouhamba wove.” Oñgeni Kristu elitehelela etyi emuita? Emukumbulula okuti: “Mahi ndyikupopila hono okuti: Mokakala na ame Mouye Omupe.” — Lucas 23:41-43.

Soka kuetyi: Onondaka mba Jesus mbahulililako etyi ankho eli pano pohi, opuetyi alekesa okankhenda komunthu ankho watokala okuipawa. Otyo tyipameka unene! Tupondola okukala nonthumbi yokuti Jesus Kristu na Tate yae Jeova mavakalekesa okankhenda ku vana aveho velivela nomutima auho kuetyi valingile kohale. — Romanos 4:7.

(Lucas 24:34) Ankho vekahi nokupopia okuti: “Tatekulu tyotyili wapinduluapo, wamonekela Simau!”

Achegue-se a Jeová pomafo 297-298 §§ 17-18

“Opo Vanoñgonoke Ohole ya Kristu”

17 Ongeleka onkhuavo ihuvisa ya Jesus konthele yokuevela onkhalelo aevela apostolu Petulu. Tuna onthumbi yokuti Petulu tyili-tyili ankho uhole Jesus. Mo 14 ya Nisa, motyinthiki tyahulila-ko Jesus akala pano pohi, apostolu Petulu emupopila okuti: “Tatekulu, nafuapo opo ndyende nove tyilinge mokaleya tyilinge kononkhia.” Mahi, apahalambe omuvo omunyingi, Petulu aanye ovikando vitatu okuti wii Jesus! Ombimbiliya itupopila etyi tyaendele-po pomuvo Petulu aanya Jesus ovikando vitatu, “Jesus aleuka atale ku Petulu.” Mokonda waihamenwa nonkhali alinga, “atundupo ahimbika okulila unene.” Etyi Jesus ankhia, motyinthiki otyo tyafuile Petulu elipulu okuti: ‘Okuti Tatekulu wandyevela umwe?’ — Lucas 22:33, 61, 62.

18 Petulu kakevelele ehimbwe opo akale nekumbululo. Monthiki ya 16 ya Nisa Jesus atutiliswa, monthiki yatyo oyo amonekela Petulu. (Lucas 24:34; 1 Coríntios 15:4-8) Omokonda yatyi aavelele esuko ko apostolu Petulu wemuanyene otyipuka tyimwe tyikundisa? Tyafuile Jesus ankho uhanda okulekesa ku Petulu okuti nkhele ankho umuhole unene. Mahi Jesus walinga atyiho opo apameke Petulu.

Ovola Olumono Lwa Huku

(Lucas 23:31) Inkha valinga ngotyo tyina omukuyu watalala, oityi matyimoneka-po tyina wamakukuta?”

Ombimbiliya Yokulilongesa okatoi mu Luc. 23:31

tyina omukuyu watalala . . . tyina wamakukuta: Jesus ankho ukahi nokupopia elongo lyo va Judeu. Elongo olio likahi ngomukuyu ukahi nokukuta, mahi nkhele nthele imwe otyo watalala, mokonda ova Judeu vamwe nkhele ankho vena ekolelo mu Jesus. Ngotyo, ankho kuakambela katutu opo Jesus aipawe, iya ova Judeu vamwe vekolelo ankho mavaholovonwa opo valinge onthele yo Isilayeli ya Huku. (Rom. 2:28, 29; Gál. 6:16) Mokueenda kuomuvo umwe, elongo lyo va Isilayeli malikala ngomuti womukuyu ukahi nokukuta mahi nkhele otyo watalala. — Mat. 21:43.

(Lucas 23:33) Etyi vehika pomphangu imwe itiwa Caveira, avemupapela momuti pokati konongangala onombali, imwe kokulio onkhuavo kokumbili.

Ombimbiliya yokulilongesa ono media

Otyivela Tyapapelwa Menkhipa Liotyikomeko

Olu olutalatu lulekesa enkhipa liomunthu liotyikomeko waipawa apapelwa notyivela tyina 11,5 cm. Enkhipa olio liavasiwa mo 1968 pokuheya omatunthu koutundilo wo Jelusalei, pomuvo wo va Roma. Otyo tyanoñgonokesa ovanongo vokuheya omatunthu okuti ovivela ovio vikahi ngeevi ankho viundapeswa pokupapela omunthu momuti. Otyivela otyo tyelifwa novivela ankho omafualali o Roma aundapesile opo vapapele Jesus Kristu momuti. Enkhipa olio liavasiwa motyikasa tyemanya tyitiwa ossário, omu vapaka omankhipa akukuta ovanthu vankhia. Otyo tyilekesa okuti omunthu waipaelwa momuti nae upondola okuihilwa meendo.

Okutanga Ombimbiliya

(Lucas 23:1-16) Ngotyo, ovanthu aveho avakatuka iya avemutuala ku Pilatu. 2 Iya avahimbika okumutendeleya okupopia okuti: “Tuavasa omulume ou ukahi nokupilulula ovanthu vetu okuvetyilika okufeta omalilimu ku Sesale iya otyo apopia okuti o Kristu tupu ohamba.” 3 Moluotyo Pilatu emupulu okuti: “Ove uhamba yo va Judeu?” Jesus emukumbulula okuti: “Ove muene ukahi nokutyipopia.” 4 Pilatu apopila ovanene-nakwa iya novanyingi ankho vekahipo okuti: “Havasile ehunga opo ndyihitise omulume ou.” 5 Mahi apopi okuti: “Uhongiliya ovanthu otyo alongesa mo Judeia aiho, okuhimbikila ko Galileia alo kuno.” 6 Etyi eiva onondaka ombo, Pilatu apulu inkha Jesus omu galileu. 7 Etyi anoñgonoka okuti ankho una okukoyeswa na Helode, emutumu ku Helode, tupu ankho ukahi mo Jelusalei pomuvo opo. 8 Etyi Helode amona Jesus, ahambukwa unene. Mokonda ankho tunde kohale ahanda okunoñgonoka Jesus, mokonda ankho vapopia unene konthele yae iya ankho ukevelela okumona ehuviso lialingwa na Jesus. 9 Ahimbika okumulinga omapulo omanyingi, mahi ngwe ehemukumbulula. 10 Mahi, ovanene-nakwa no vanongo vovihonekwa avahimbika okumutendeleya. 11 Ngotyo Helode, kumwe nomafualali ae, avahimbika okumulinga onya nokumulinga omukuele, avemuvaleka ovikutu vimwe vihekahi nawa iya konyima avemukondola ku Pilatu. 12 Monthiki yatyo oyo, Helode na Pilatu ankho onondyale avakala omapanga. 13 Pilatu atumu okuihana ovanene-nakwa novatumini iya novanthu ovakuavo, 14 evepopila okuti: “Onwe muandyetela omulume ou ngatyina ahongiliya ovanthu okuhetavela. Ame nemupula otyo nonwe mutyiete, mahi hamuene natyike otyivi konthele yetyi mukahi nokumutendeleya. 15 Tupu, na Helode utupu etyi amona iya emukondola kuonthue. Ngetyi mutyiete, utupu etyi alinga opo aipawe. 16 Moluotyo, mandyimumonesa vala ononkhumbi iya andyimuyeke.”

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma