Omikanda Viokulilongesa Omukanda Wovilinga Omuenyo Wetu Woukilisitau
7-13 YA JANEIRO
OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | OVILINGA 21-22
“Tyiende Ngetyi Siovaa Ahanda”
(Ovilinga 21:8-12) Onthiki yalandulako atutundu-mo atuende mo Sesaleia iya atunyingila meumbo liomuivisi Filipe, umwe povalume epandu-vali, atukala nae. 9 Omulume oo, ankho una ovana vekuana ovahikuena vahanepelwe ankho vaula. 10 Mahi etyi tuakala-ko ononthiki ononyingi, ko Sundeia akutundu omuuli umwe utiwa o Agabu. 11 Eya ku onthue apolo epoha lya Paulu elikutu nalio konomphai no komavoko ae muene iya ati: “Huku kononkhono mbae wapopia okuti: ‘Hekulu yepoha eli makutwa ngetyi, nova Sundeu vomo Selusalei, avemupakula kovanthu veheva Sundeu.’” 12 Etyi tueiva otyipuka otyo, no onthue na vana ankho tunavo atuhimbika okumuita opo ahaye ko Selusalei.
‘Dê Testemunho Cabal’ pomafo 177-178 §§ 15-16
“Tyiende Ngetyi Siovaa Ahanda”
Etyi Paulu eli meumbo lya Filipe, amuya omuenda omukuavo utiwa o Agabu. Iya ovanthu ankho vena onthilo nae. Aveho ankho veli meumbo lya Filipe vetyii okuti Agabu omuuli, mokonda waulile ondyala yakaleleko moutumini wa Kalaudiu. (Ovil. 11:27, 28) Tyipondola velipulile okuti: ‘Oityi Agabu eya okulinga kuno? Mapopi tyi?’ Agabu akuate epoha lya Paulu elikutu nalio komavoko no kovikalo, otyo ovanthu aveho vatala. Ankho epoha limwe elaale lina otyipapo tyokutyinda onombongo. Agabu ati: “Huku kononkhono mbae wapopia okuti: ‘Hekulu yepoha eli makutwa ngetyi, nova Sundeu vomo Selusalei, avemupakula kovanthu veheva Sundeu.’” — Ovil. 21:11.
2 Onondaka ombo ankho mbalekesa okuti Paulu maende ko Selusalei. Iya tyina ehika-ko, ova Sundeu ‘mavemupakula kovanthu veheva Sundeu.’ Onondaka ombo mbanumanesile aveho ankho veli-po. Luka wati: “Etyi tueiva otyipuka otyo, no onthue na vana ankho tunavo atuhimbika okumuita opo ahaye ko Selusalei. Paulu evekumbulula okuti: ‘Oityi otyo mulinga tyina mulila, muhanda okunthyoyesa ketokolo nalinga? Noñgonokei okuti ame nafuapo hapala vala okukutwa mahi alo umwe pala okuipaelwa mo Selusalei mokonda yenyina lya Tatekulu Sesusi.’” — Ovil. 21:12, 13.
(Ovilinga 21:13) Paulu evekumbulula okuti: “Oityi otyo mulinga tyina mulila, muhanda okunthyoyesa ketokolo nalinga? Noñgonokei okuti ame nafuapo hapala vala okukutwa mahi alo umwe pala okuipaelwa mo Selusalei mokonda yenyina lya Tatekulu Sesusi.”
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 178 § 17
“Tyiende Ngetyi Siovaa Ahanda”
4 Pahe soka: Luka novakuatate ovakuavo, vekahi nokutyilika Paulu ahaye ko Selusalei iya vamwe vekahi nokulila. Paulu ankho wetyimona okuti ovakuatate vemuhole unene evepopila nounkhengela okuti “vekahi nokusoyesa omutima wae.” Ono mbimbiliya mbumwe mo Gregu mbuti vekahi “nokuteya omutima [wae].” Etyi ehika ko Tilu namphila ovakuatate vemukengelela unene otyo valila, kayekele-po etokolo liae. Mahi wevepopilile omokonda yatyi esukisila okuenda. Otyo tyilekesa okuti ankho wakola omutima iya ankho watokola umwe. Ngetyi tyalingile Sesusi, Paulu ankho wafuapo opo ende ko Selusalei. (Heb. 12:2) Paulu ankho kaovola okunkhia mokonda yonondaka onongwa, mahi inkha ankho tyimoneka, ankho elao enene kwe okunkhia otyo omulanduli wa Kilisitu Sesusi.
(Ovilinga 21:14) “Etyi ehetutavelele, atuyeke-ko okumutyilika, atuti: “Tyiende ngetyi Siovaa ahanda.”
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 178 § 18
“Tyiende Ngetyi Siovaa Ahanda”
15 Oñgeni ovakuatate vakalele? Nomutima weliola avetavela. Omukanda Ovilinga 21:14 wati: “Etyi ehetutavelele, atuyeke-ko okumutyilika, atuti: ‘Tyiende ngetyi Siovaa ahanda.’” Vana ankho vokuhanda okutyilika Paulu opo ahaye ko Selusalei, kavatuaileko okumukuluminya opo alinge ngetyi vahanda. Vayekele Paulu aye opo tyiende ngetyi Siovaa ahanda, namphila tyeveihamene unene. Paulu alingi oungendi umwe ankho maumutuala kononkhia. Ankho tyipepuka vali ku Paulu okulinga oungendi oo inkha ovakuatate kavemusoyesile.
Ovola Olumono Lwa Huku
(Ovilinga 21:23, 24) Moluotyo, linga etyi matukupopila: Tuna apa ovalume vekuana, vahanda okufuisapo omulao valinga ku Huku. 24 Enda novalume ava okelisukukisa kumwe navo ngetyi ovitumino vipopia, ovefetela-ko, opo omitwe viavo vikululwe. Ngotyo, ovanthu aveho mavanoñgonoka okuti ovipuka veivite vipopiwa konthele yove hatyili-ko, mahi ove ukahi nokueenda monkhalelo yaviuka, tupu ukahi nokulandula Ovitumino.
‘Dê Testemunho Cabal’ pomafo 184-185 §§ 10-12
“Tyitavela Ndyikupopile Otyipuka Tyimwe?”
5 Paulu ankho una onthilo na vana valandula oviso vyo va Sundeu, ngetyi okuhaundapa Motyasapalo nokuhali ovikulia vimwe. (Loma 14:1-6) Ankho kapake-ko ovitumino konthele yokupita ekuendye. Paulu wapitisile ekuendye Timotiu opo ahapundukise ova Sundeu mokonda tate ya Timotiu ankho omu Geleku. (Ovil. 16:3) Okupita ekuendye ankho tyitei ku kese munthu. Paulu apopila ova Galasia okuti: “Ku Kilisitu Sesusi, okupita ekuendye ine okuhapiti ekuendye, tyitupu esilivilo, mahi tyina esilivilo ekolelo lituka koluembia.” (Gal. 5:6) Inkha omunthu upita ekuendye opo alandule Ovitumino ine opo apandwe na Siovaa otyo tyilekesa okuti omunthu oo ankho utupu ekolelo.
6 Onondaka ombo ankho mbusukalalesa ova Sundeu. Mokonda yotyo ovakulu vewaneno avakuatesako Paulu okuti: “Ngotyo, linga etyi matukupopila: Tuna apa ovalume vekuana, vahanda okufuisapo omulao valinga ku Huku. Enda novalume ava okelisukukisa kumwe navo ngetyi ovitumino vipopia, ovefetela-ko, opo omitwe viavo vikululwe. Ngotyo, ovanthu aveho mavanoñgonoka okuti ovipuka veivite vipopiwa konthele yove hatyili-ko, mahi ove ukahi nokueenda monkhalelo yaviuka, tupu ukahi nokulandula Ovitumino.” — Ovil. 21:23, 24.
Paulu ankho utyii okuti otyitateka haeko, mahi omokonda ova Sundeu ankho valandula Ovitumino Viapelwe Moisesi. Iya ankho upondola okutavela inkha katyipikiya ovitumino vya Huku. Momuvo umwe konyima wahonekele okuti: “Ku vana vaendela movitumino, nakala ngatyina ndyiendela movitumino, opo ndyikuateseko vana vaendela movitumino.” (1 Kol. 9:20) Paulu wetavela kovakulu vewaneno mo Selusalei iya akala ngatyina ‘aendela movitumino viapelwe Moisesi.’ Oyo ongeleka imwe ongwa etusila yokutavela kovakulu vewaneno, atuhalingi vala ngetyi tuhanda. — Heb. 13:17.
(Ovilinga 22:16) Iya pahe omokonda yatyi usetela? Katuka, mbatisalwa, opo usukuke mononkhali mbove mokukala nekolelo menyina liae.
Ombimbiliya yokulilongesa, okatoi momukanda Ovilinga 22:16
kusukuka mononkhali mbove mokukala nekolelo menyina liae: Ine “sukuka kononkhali mbove, oivisa enyina liae.” Tyisukula omunthu ononkhali mbae hambatisimu vala momeva, mahi una okuivisa enyina lya Sesusi. Opo omunthu aivise wesukisa okukala nekolelo mu Sesusi, iya ekolelo olio litalelwa kuetyi alinga. — Ovil. 10:43; Tia. 2:14, 18.
Okutanga Ombimbiliya
(Ovilinga 21:1-19) Etyi tueliyapuka navo, atulondo mowato atuende ko Kosi, onthiki yalandulako atuende no ko Lode, okutunda oko atuende ko Patala. 2 Etyi tuavasa owato yenda ko Fenisia ngamo tulonda atuende. 3 Atumono o Sipele okalongo kekahi pokati kelunga, atukekuate kokumbili, atuende no ko Silia, atutulukila mo Tilu, omu ankho owato mailongololela. 4 Atuovola ovalongwa iya atuvevasi atukala-mo ononthiki epandu-vali. Mahi kononkhono mba Huku ngwe avalondola Paulu okuwana-wana opo ahaliate mo Selusalei. 5 Moluotyo, etyi omuvo wetu wokukala-mo wapua, atutundu-mo atuende nondyila yetu, mahi ngwe aveho ovakai novana, avetulandula alo kondye yepunda-umbo. Iya atuikila konongolo konthele yelunga, atulikuambela 6 iya atulilekela. Konyima atulondo mowato, ngwe avakondoka komaumbo avo. 7 Etyi oungendi wetu wapua, okutunda ko Tilu alo tuehika ko Petolomaita, atukukunya ovakuatate iya atukala navo onthiki ike. 8 Onthiki yalandulako atutundu-mo atuende mo Sesaleia iya atunyingila meumbo liomuivisi Filipe, umwe povalume epandu-vali, atukala nae. 9 Omulume oo, ankho una ovana vekuana ovahikuena vahanepelwe ankho vaula. 10 Mahi etyi tuakala-ko ononthiki ononyingi, ko Sundeia akutundu omuuli umwe utiwa o Agabu. 11 Eya ku onthue apolo epoha lya Paulu elikutu nalio konomphai no komavoko ae muene iya ati: “Huku kononkhono mbae wapopia okuti: ‘Hekulu yepoha eli makutwa ngetyi, nova Sundeu vomo Selusalei, avemupakula kovanthu veheva Sundeu.’” 12 Etyi tueiva otyipuka otyo, no onthue na vana ankho tunavo atuhimbika okumuita opo ahaye ko Selusalei. 13 Paulu evekumbulula okuti: “Oityi otyo mulinga tyina mulila, muhanda okunthyoyesa ketokolo nalinga? Noñgonokei okuti ame nafuapo hapala vala okukutwa mahi alo umwe pala okuipaelwa mo Selusalei mokonda yenyina lya Tatekulu Sesusi.” 14 Etyi ehetutavelele, atuyeke-ko okumutyilika, atuti: “Tyiende ngetyi Siovaa ahanda.”15 Etyi ononthiki ombo mbalamba, atulipongiya pala oungendi iya atuhimbika okuenda ko Selusalei. 16 Tupu atueende novalongwa vamwe vo ko Sesaleia, avetutuala meumbo lya Manasone wo ko Sipele, omulongwa wo tete, omu ankho matuhikila. 17 Etyi tuehika mo Selusalei, ovakuatate avetutambula nehambu. 18 Mahi monthiki yalandula-ko Paulu aende no onthue ku Tiaku, iya ovakulu aveho ankho opo vekahi. 19 Paulu evekukunya iya ahimbika okuvepopila ovipuka aviho Huku alinga pokati kovanthu vomalongo, novilinga viae viokuivisa.
14-20 YA JANEIRO
OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | OVILINGA 23-24
‘Watendeleyua Okuti Ukahi Nokueta Ovitateka, Nokuyapula Ovanthu’
(Ovilinga 23:12) Etyi kuatya, ova Sundeu avalingi omphango yokuipaa Paulu iya avaane okuti, kamatuli, nii okunwa alo tumuipaa, inkha katufuisapo omphango yetu tuhinganwe.
(Ovilinga 23:16) Mahi omona womphange ya Paulu eivi omphango oyo valinga, anyingila monthanda yomafualali, eketyipopila Paulu.
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 191 §§ 5-6
“Kola Omutima!”
5 Paulu wapamekelue moola ankho esukisa. Etyi kuatya, Ovalume valamba po 40 ova Judeu “avalingi omphango yokuipaa Paulu iya avaane okuti, kamatuli, nii okunwa alo tumuipaa.” Otyo tyilekesa okuti ovalume ovo ankho vatokola umwe okuipaa Paulu. Valaele okuti inkha kavetyilingi vapondola okuhinganwa. (Ovil. 23:12-15) Omphango yavo yokukondola Paulu Mombonge Onene yo va Judeu opo akakoyeswe, yetavelelwe novanene-nakwa, novakulu. Mahi, ankho vahanda okukemuyolamena mondyila yokuenda no Kombonge na vemuipae.
6 Etyi otyimphumba tya Paulu etyiiva, ekemulondola. Paulu emutumu opo eketyipopile omutumini womafualali, Kalaudiu Lisia. (Ovil. 23:16-22) Hono, Siovaa uhole unene ovakuendye vekahi ngotyimphumba tya Paulu, vakuatesako ovanthu va Huku nomutima wakola, tupu vapaka komutwe ovilinga Viouhamba wa Huku.
(Ovilinga 24:2) Etyi Teletulu aihanwa ahimbika okumuhunga okuti: “Tueete okuti tuna ombembwa onene mokonda yove, novipuka ukahi nokuviukisa melongo aliho mokonda younongo wove.
(Ovilinga 24:5, 6) Omulume ou onthue tuemumona okuti ukahi nokueta ovitateka, nokuyapula ova Sundeu aveho kombanda yohi aiho, tupu onkhalamutwe yelongeso liomatutu liova Nasalee. 6 Tupu ankho uhanda okusilisa ondyuo ya Huku, atumukuate.
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 192 § 10
“Kola Omutima!”
4 Mo Sesaleia Paulu ‘wayungililwe mombala ya Helode’ pokukevelela vana vokuemutendeleya ankho vatunda ko Selusalei. (Ovil. 23:35) Etyi palamba ononthiki ononthano avehiki. Ankho tyati omunene-nakwa Anania nomulongomoni Teletulu, novakulu vomo Selusalei. Teletulu etyi ahimbika okupopia, apandula Felisi movipuka ekahi nokulingila ova Sundeu, hamwe ankho uhanda apandwe nae. Pahe etyi ahimbika okupopia konthele ya Paulu ati: “Omulume ou onthue tuemumona okuti ukahi nokueta ovitateka, nokuyapula ova Sundeu aveho kombanda yohi aiho, tupu onkhalamutwe yelongeso liomatutu liova Nasalee. Tupu ankho uhanda okusilisa ondyuo ya Huku, atumukuate.” Ova Sundeu vakuavo “avahimbika okumutendeleya okuti ovipuka ovio oviotyotyili.” (Ovil. 24:5, 6, 9) Okutendeleyua okuti ukahi nokuyapula ovanthu, nokuhongolela elongeso liomatutu, nokusilisa ondyuo ya Huku ankho tyipondola okumuipaesa.
10 (Ovilinga 24:10-21) Etyi omutumini aita Paulu apopie, ngwe akumbulula okuti: “Ame ndyityii okuti ove ukahi nokukoyesa elongo eli omanima omanyingi, moluotyo, ndyina ehambu liokupopila pu ove opo ndyiliamene. 11 Palamba vala ononthiki 12 tunde etyi ame nainduka ko Selusalei okukafenda, upondola okupula inkha otyo otyili. 12 Kavambasile ndyitañguna nomunthu na wike mondyuo ya Huku nii kavambasile ndyihindila ovanthu okuyaya monondyuo mbokufendela nii mepunda-umbo. 13 Nii petupu na wike mavekulekesa wamona ndyilinga ovipuka vekahi nokunthyunga pahetyino. 14 Mahi, ame ndyitavela okuti, etyi vaihana okuti elongeso liomatutu, ngotyo ame ndyikahi nokuumbila Huku yovakuaukulu vange, nokutavela ovipuka aviho viapopiwa Movitumino nevi viahonekwa Novauli. 15 Iya ame ndyina ekevelo ku Huku, ekevelo ovanthu ava navo vena, liokuti, makukakala etutilo liovaviuki na vana vehevaviuki. 16 Moluotyo, ame apeho ndyilinga ononkhono mbokutualako nomutima wasukuka komaiho a Huku no komaiho ovanthu. 17 Etyi palamba omanima omanyingi, andyiya okueta oviawa viokankhenda kelongo liange nokulinga ovilikutila. 18 Tyina ankho ndyikahi nokulinga ovipuka ovio, vambasa mondyuo ya Huku tyasukuka, kavambasile novanthu ovanyingi ine nokuyaya. Mahi ankho pena ova Sundeu vamwe vo kotyilongo tyo Asia 19 ñgeno ankho vakala-po opo vapopile pu ove inkha ndyina etyi nalinga. 20 Ine ovanthu ava muene vapopie otyipuka patyi vamona nalinga tyapenga puetyi ankho ndyitai komutwe wovakulu Vombonge Onene yova Sundeu, 21 otyipuka napopia vala puetyi ndyitai pokati kavo, otyetyi nati: ‘Hono ame ndyikahi nokukoyesilwa momaiho enyi mokonda yetutilo lyo vokuankhia.’”
‘Dê Testemunho Cabal’ pomafo 193-194 §§ 13-14
“Kola Omutima!”
13 Inkha nthiki imwe tutualwa kombonge mokonda yefendelo lietu, atutendeleyua okuti tukahi nokuyapaula ovanthu, tukahi ‘melongeso lihindila ovanthu okukala ovakalavi,’ tulandulei ongeleka ongwa ya Paulu. Paulu kalingile nga Teletulu, okuovola okupandwa nomutumini. Watehelele nonthilo, aave oumbangi nounkhengela. Paulu wapopile okuti: “Ova Sundeu vo ko Asia” vokuemutendeleya okuti ukahi nokusilisa ondyuo ya Huku, ankho kavepo, iya ankho uhanda navo vakale-po na atehelele muvo. — Ovil. 24:18, 19.
14 Otyipuka otyiwa Paulu alingile, okuaava oumbangi. Nomutima wakola, Paulu waavele oumbangi konthele yetutilo, ngwe otyo-ale tyaetele onondyaya Mombonge Onene. (Ovil. 23:6-10) Pokuliyakulila, Paulu wapopile unene konthele yekevelelo lietutilo. Omokonda yatyi? Omokonda onondyale mbae ankho kavetavela etyi Paulu aivisa konthele ya Sesusi, netutilo Liae. (Ovil. 26:6-8, 22, 23) Paulu ankho wakuatua tupu, omokonda omulanduli wa Sesusi, iya ankho utavela okuti watutilisua. Otyo ankho otyo tyaeta onondyaya.
Ovola Olumono Lwa Huku
(Ovilinga 23:6) Pahe mokonda ankho Paulu wetyinoñgonoka okuti vamwe ova Sanduseu ovakuavo ova Faliseu, apopila unene peulu Mombonge Onene yova Sundeu, ati: “Vakuatate, ame ndyimu Faliseu, ndyimona wova Faliseu. Ndyikahi nokukoyeswa mokonda yekevelelo lietutilo lyo vokuankhia.”
Ombimbiliya yokulilongesa, okatoi momukanda Ovilinga 23:6
ndyimu Faliseu: Vamwe ankho veli mombonge, vei nawa Paulu. (Ovil. 22:5) Etyi ati ndyimona wova Faliseu, avetyinoñgonoka okuti naina oveanda like. Namphila ova Faliseu ankho vekahi Mombonge vetyii okuti Paulu Omukilisitau una ombili, mahi ankho vetyii okuti kekahi nokuvekemba. Apa Paulu wapopia okuti omu Faliseu ahati ndyimu Sanduseu. Omokonda yatyi alingila ngotyo? Omokonda ova Faliseu navo ankho vena ekevelelo liokuti makukala etutilo. Ova Faliseu vokuli-po avetyimono okuti vena ekevelelo like. Mokutala walinga ngotyo opo atale inkha mombonge pena ou upanda etyi apopia, iya ngatyo umwe tyimoneka-po. (Ovil. 23:7-9) Onondaka Paulu apopile momukanda Ovilinga 23:6, mbelifwa no ombu apopilile Ohamba Agilipa. (Ovil. 26:5) Puetyi ankho Paulu ekahi mo Loma ahonekela Ovakilisitau ko Filipu, tupu wapopile okuti ndyimu Faliseu. (Fili. 3:5) Ovilinga 15:5 ulekesa okuti Paulu ankho welikalela unene nova Faliseu vakuavo vakalele Ovakilisitau. — Tala okatoi Mombimbiliya yokulilongesa momukanda Ovilinga 15:5.
(Ovilinga 24:24) Etyi palamba ononthiki mbumwe Felisi eya na Dulusila omukai wae omu Sundeu, atumu okuihana Paulu iya emutehelela putyina apopia konthele yokutavela ku Kilisitu Sesusi.
(Ovilinga 24:27) Mahi etyi palamba omanima evali, Felisi apingwa na Polisiu Fesitu iya mokonda ankho Felisi uhanda okupandwa nova Sundeu, asi Paulu mokaleya.
Ombimbiliya yokulilongesa, okatoi momukanda Ovilinga 24:24
Dulusila: Omona watatu omukainthu povana va Helode Agilipa I wapopiwa momukanda Ovilinga 12:1. Watyitua menima 38 P.K. iya ovakulu vae o Agilipa II na Belenise. (Tala okatoi Mombimbiliya yokulilongesa momukanda Ovilinga 25:13 no Glossário, “Helode.”) Dulusila wanepelue Nohamba yoko Silia ankho itiwa Asisu yoko Emesa avelihenge. Anepwa vali Nohamba Felisi menima 54 P.K., puetyi ankho ena omanima 16. Mokutala, puetyi Paulu ankho ekahi nokupopia Nohamba Felisi “konthele youviuki, nokulikondola omutima, nekoyeso maliya,” na Dulusila ankho opo-eli. (Ovil. 24:25) Felisi wapingilue koutumini na Fesitu. Etyi Felisi koutumini atundako asi Paulu mokaleya ‘opo apandwe nova Sundeu.’ Mokutala otyo tyahambukisilwe unene omukai wae mokonda nae ankho omu Sundeu. — Ovil. 24:27.
Okutanga Ombimbiliya
(Ovilinga 23:1-15) Paulu atale kovakoyesi ovanene, ati: “Vakuatate ame naundapa nomutima wasukuka komaiho a Huku alo onthiki yo hono.” 2 Moluotyo, Ananiya omunene-nakwa wavilapo atumu ava ankho etai navo vemuvete komulungu. 3 Paulu emupopila okuti: “Huku mekuvete ove wemphinia. Upumphama kotyipundi tyonomphela mbokukoyesa ngetyi Ovitumino vipopia, mahi no ngotyo nkhele ulinga etyi Ovitumino vihapopile, okutuma okumbeta?” 4 Vana ankho vetai ponthele yae, avati: “Utañgunina omunene-nakwa wavilapo wa Huku?” 5 Paulu akumbulula okuti: “Vakuatate, ame ankho hityii okuti omunene-nakwa wavilapo. Tyahonekwa okuti: ‘Ove kupondola okupopia omapita omutumini wovanthu vove.’” 6 Pahe mokonda ankho Paulu wetyinoñgonoka okuti vamwe ova Sanduseu ovakuavo ova Faliseu, apopila unene peulu Mombonge Onene yova Sundeu, ati: “Vakuatate, ame ndyimu Faliseu, ndyimona wova Faliseu. Ndyikahi nokukoyeswa mokonda yekevelelo lietutilo lyo vokuankhia.” 7 Mokonda yonondaka ombo apopia, ova Faliseu nova Sanduseu avahimbika okuyaya iya ovanthu ovanyingi aveliyapuka. 8 Mokonda ova Sanduseu vapopia okuti kutupu etutilo, nii onoandyu, nii ovitungwa vihamonwa, mahi ova Faliseu vetavela ovipuka ovio aviho. 9 Ngotyo, ovanthu avahimbika okuviela unene iya vamwe vokuahula kova Faliseu avakatuka, avahimbika okumuamena, avati: “Omulume ou utupu etyi alinga tyapenga; inkha otyitungwa tyimwe tyihamoneka tyapopia nae ine oandyu.” 10 Mahi etyi vahimbika okuyaya vali unene, omutumini womafualali atili owoma, asoko okuti ovanthu mavatunyauna Paulu ovinthimbu, atumu omafualali alauke, ekemupole pokati kovanthu ovo aemutuala monthanda yomafualali. 11 Mahi, motyinthiki tyalandulako, Tatekulu atalama ponthele yae, ati: “Kala nomutima wakola! Mokonda ngetyi waava oumbangi konthele yange mo Selusalei, tupu una okukaava oumbangi mo Loma.” 12 Etyi kuatya, ova Sundeu avalingi omphango yokuipaa Paulu iya avaane okuti, kamatuli, nii okunwa alo tumuipaa, inkha katufuisapo omphango yetu tuhinganwe. 13 Ovalume valamba po 40 valinga omphango oyo avaane. 14 Ovalume ovo vaile kovanene-nakwa no kovakulu, avati: “Onthue tuaana okuti tuhinganwe inkha tulia otyipuka tyimwe tyina tuheneipae Paulu. 15 Ngotyo, onwe kumwe no Vombonge Onene yova Sundeu, popilei omutumini womafualali opo emuete ku onwe, ngatyina muhanda okutala vali nawa otyitateka tyae. Mahi putyina nkhele ehenehike popepi, onthue matukala tyelipongiya opo tumuipae.”
21-27 YA JANEIRO
OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | OVILINGA 25-26
“Paulu Waitile Omphela Yende ku Sesale, Aave Oumbangi Kohamba Helode Agilipa”
(Ovilinga 25:11) Inkha tyili-tyili ame ndyindingavivi iya nalinga otyipuka tyindyipaesa, ame hianye okuipawa. Mahi inkha ovipuka ovanthu ava vekahi nokupopia haviotyotyili-ko, opo petupu omunthu una ehunga liokumphakula ngotyo vala kuvo. Ndyiita omphela ei yende ku Sesale!”
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 198 § 6
“Ndyiita Omphela ei Yende ku Sesale!”
8 Ehando lya Fesitu liokuhambukiswa ova Sundeu, ankho lipondola okupaka omuenyo wa Paulu motyiponga. Mokonda Paulu ankho omu Loma, alandula etyi tyipopia ovitumino viotyilongo tyae. Apopila Fesitu okuti: “Ame ndyitai komutwe wotyipundi tya Sesale tyonomphela, apa ndyina okukoyesilwa. Ame halingile natyike tyapenga kova Sundeu, no ove utyeeta nawa . . . Ndyiita omphela ei yende ku Sesale!” Etyi aita ankho katyipondola okuanyua. Moluotyo, Fesitu ati: “Muene ove waita yende ku Sesale. Pahe ku Sesale oko mayeende.” (Ovil. 25:10-12) Paulu waitile omphela yende Kombonge onene. Oyo ongeleka ongwa Ovakilisitau votyotyili hono vena okulandula. Tyina onondyale vahinda “ononkhumbi menyina liovitumino,” Onombangi mba Siovaa valandula etyi tyipopia ovitumino viotyilongo opo vayakulile onondaka onongwa. — Sal. 94:20.
(Ovilinga 26:1-3) Agilipa apopila Paulu okuti: “Ove upondola okupopia otyitateka tyove.” Iya Paulu atandaveka okuvoko kwae ahimbika okupopia opo eliamene ati: 2 “Hamba Agilipa, nahambukwa mokonda hono ndyipopila ponthele yove opo ndyiliamene kovipuka aviho nahungwa nova Sundeu, 3 haunene mokonda ove wanoñgonoka nawa ovituwa aviho novitateka vikahi pokati kova Sundeu. Moluotyo, ndyikuita upwe elundo liokunthehelela.
‘Dê Testemunho Cabal’ pomafo 198-201 §§ 10-16
“Ndyiita Omphela ei Yende ku Sesale!”
6 Nonthilo, Paulu wapandulile Ohamba Agilipa mokonda yokuemuavela omphitilo yokuliyakulila, mokuaimbuka okuti ankho omunongo pokutetulula ovitateka vyo va Sundeu. Paulu wapopile konthele yomuenyo wae kohale, etyi ati: “Ankho ndyimu Faliseu . . . ova Faliseu vakuluminya ovanthu okufuisapo ovitumino.” (Ovil. 26:5) Mokonda Paulu ankho omu Faliseu, ankho ukevelela okuya kwa Mesiya. Pahe mokonda Omukilisitau, nomutima wakola ankho upopila ovanthu okuti Sesusi Kilisitu, o Mesiya ankho ukevelelwa. Vana ankho vokuemutendeleya navo vetavela okuti Huku mafuisapo omilao aviho apopilile ovakuaukulu vavo. Iya otyo ankho Paulu akoyesilwa. Otyipuka otyo atyikalesa Agilipa nehando liokutehelela vali Paulu.
7 Paulu evehinangelesa onkhalelo ankho atekula Ovakilisitau, ati: “Ame ankho ndyisoka okuti ndyina okulinga ovipuka ovinyingi ovivi konthele yenyina lya Sesusi omu Nasalee . . . Iya mokonda ankho nevenumanena [ovalanduli va Kilisitu] unene, andyivemonesa ononkhumbi alo umwe komapunda-umbo okokule.” (Ovil. 26:9-11) Paulu ankho ukahi nokupopia otyili. Ovanyingi ankho vetyii okuti Paulu wamonesile ononkhumbi Ovakilisitau. (Gal. 1:13, 23) Agilipa tyipondola welipulile okuti: ‘Oityi tyapilulula omulume ou?’
12 Paulu wapopile onondaka mbukumbulula epulo olio, wati: “Pahe nthiki imwe ankho ndyikahi nokuenda no ko Damasiku, mokonda ankho natumwa novanene-nakwa, nako opo ndyikalinge-ko ngotyo. Ove Hamba, etyi ndyikahi metapalo komutenya, keulu akutundu otyitei tyimwe tyaliaima vali tyipona ekumbi atyituliaimina, na ame na vana ankho naenda navo. Iya atuho atutokela pohi, andyiivi ondaka yapopia melaka lyo Hebeleu aiti: ‘Saulu, Saulu, omokonda yatyi umonesila ononkhumbi? Tyina utualako okusana motyimuti, muene ove moihamenwa.’ Mahi ame andyipulu okuti: ‘Ovelie Tatekulu?’ Tatekulu ati: ‘Ame Sesusi, una ukahi nokumonesa ononkhumbi.’” — Ovil. 26:12-15.
13 Puetyi otyipuka otyo tyihenemumonekele, Paulu ankho ongatyina ekahi ‘nokusana motyimuti.’ Tyina otyimbulu tyokuatyinda tyitomwa notyimuti atyisane kondungu yatyo, muene otyo tyiihamenwa. Tupu tyina Paulu ankho ekahi nokumonesa ononkhumbi vana valinga ehando lya Huku, ankho ukahi vala nokunyona oupanga wae na Huku. — Suau 16:1, 2.
14 Paulu walingile omapiluluko omanene momuenyo wae. Wapopilile Agilipa okuti: “Ame nalinga ngetyi natumwa memonekelo olio liatunda keulu, mahi andyitetekela ko vo ko Damasiku, iya konyima andyiende ko vo ko Selusalei, no vo motyilongo atyiho tyo Sundeia, no ku vana veheva Sundeu, andyivepopila okuti vena okulivela avakondoka ku Huku mokulinga ovilinga vilekesa okuti velivela.” (Ovil. 26:19, 20) Paulu ankho ukahi-ale nokufuisapo otyilinga Sesusi Kilisitu emutuma pokati kemonekelo. Tyaetele ouwa patyi? Aveho vetavelele onondaka onongwa ankho Paulu aivisa, velivelele avayeke-po ovituwa ovivi, avahimbika okufenda Huku. Vakalele ovanthu vekahi nawa motyilongo, vena onthilo novitumino viotyilongo.
15 Mahi, onondyali mba Paulu kambaimbukile ouwa oo. Paulu wati: “Otyo ova Sundeu vankhuatela mondyuo ya Huku avahande okundyipaa. Mahi mokonda Huku ukahi nokunkhuatesako, ndyitualako alo hono okuivisa kovatutu no kovanene.” — Ovil. 26:21, 22.
16 Mokonda Tuvakilisitau votyotyili, ‘apeho tuna okukala tyafuapo pala okukumbulula kese munthu utupula’ konthele yekolelo lietu. (1 Pet. 3:15) Tyina tupopia novatumini tuna okukala nonthilo navo, tuna okuhetekela onkhalelo Paulu apopile nomutumini Agilipa na Fesitu. Tyina tupopia nonthilo oñgeni otyili tyo Mbimbiliya tyapilulula omuenyo wetu, no wa vana vetavela etyi tulongesa, tupondola okuhika komitima viovatumini.
(Ovilinga 26:28) “Mahi Agilipa apopila Paulu okuti: “Momuvo uhehi ñgeno wankhalesa Omukilisitau.”
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 202 § 18
“Ndyiita Omphela ei Yende ku Sesale!”
18 Mahi Paulu akumbulula omutumini okuti: “Hikahi nokukala otyova Mutumini Fesitu, mahi ndyikahi nokupopia onondaka mbotyotyili, mbonondunge. Mokonda ohamba ndyikahi nokupopila ovipuka evi ivii nawa . . . Hamba Agilipa, okuti ove utavela etyi tyapopia Ovauli? Ame ndyityii okuti ove utyitavela.” Agilipa akumbulula okuti: “Momuvo uhehi ñgeno wankhalesa Omukilisitau.” (Ovil. 26:25-28) Onondaka ombo mbulekesa okuti etyi Paulu apopia tyehikile unene komutima wohamba.
Ovola Olumono Lwa Huku
(Ovilinga 26:14) Iya atuho atutokela pohi, andyiivi ondaka yapopia melaka lyo Hebeleu aiti: ‘Saulu, Saulu, omokonda yatyi umonesila ononkhumbi? Tyina utualako okusana motyimuti, muene ove moihamenwa.’
Ombimbiliya yokulilongesa, okatoi momukanda Ovilinga 26:14
okusana motyimuti: Otyimuti etyi ankho tyina ondungu (ankho tyina ondungu yotyivela ngohevo) pala okutaha ovipako nokuombola. (Juíz. 3:31) Onondaka “okusana motyimuti,” ankho onthengele-popia yo Geleku ivasiwa momikanda. Onthengele-popia oyo ilekesa ongombe yokuti tyina itomwa notyimuti tyokuombola, kaitumphuluka, mahi nkhele isana kondungu yotyimuti, otyo tyiitoma vali. Saulu nae ankho otyo ekahi nokulinga puetyi ehenekale Omukilisitau. Tyina ankho ekahi nokulwisa ovalanduli va Sesusi, ankho ukahi nokulwisa Siovaa Huku. Ngotyo, Paulu ankho ukahi vala nokulietela ovitateka. (Tyieleka nomukanda Ovil. 5:38, 39; 1 Tim. 1:13, 14) Mu Ecl. 12:11 ondaka “otyimuti,” yaelekwa nonondongwa mbomuna-ndunge mbulunda una wembuiiva, alingi etyi apopilwa.
Tala mo glossário yo Mbimbiliya
Otyimuti. Otyimuti tyimwe otyilaale tyina ondungu yotyivela ovanthu ankho vaombola natyo tyina valimisa. Otyimuti otyo, tyaelekwa nonondongwa mbomuna-ndunge mbulunda una wembuiiva, alingi etyi apopilwa. Onongombe mbumwe ankho tyina mbuombolwa kambutumphuluka, mahi “mbusana motyimuti,” otyo mbulitoma vali. — Ovil. 26:14; Juíz. 3:31.
(Ovilinga 26:27) Hamba Agilipa, okuti ove utavela etyi tyapopia Ovauli? Ame ndyityii okuti ove utyitavela.”
A Sentinela 15/11/2003 pomafo 16-17 § 14
Kuatesako Vakuenyi Okutavela Onondaka Mbouhamba
14 Paulu ankho utyii okuti Agilipa una enyina lyo Sundeu. Etyi apopia okuti Agilipa wii nawa ondongeso yova Sundeu, Paulu ankho ukahi nokulekesa okuti ankho wivisa vala “ovipuka Ovauli na Moisesi vapopile okuti mavikamoneka” konthele yononkhia mba Mesiya, netutilo liae. (Ovil. 26:22, 23) Paulu wapulile Agilipa okuti: “Hamba Agilipa, okuti ove utavela etyi tyapopia Ovauli?” Agilipa tyemupuiyile okukumbulula. Inkha ankho uti au, opo ñgeno ovanthu vetyimona okuti hamu Sundeu ko. Iya inkha ankho uti enga, ñgeno ovanthu vasoka okuti Omukilisitau. Paulu muene elikumbulula, ati: “Ame ndyityii okuti ove utyitavela.” Etyi Paulu apopia ngotyo, Agilipa atiwi? Ati: “Momuvo uhehi ñgeno wankhalesa Omukilisitau.” (Ovil. 26:27, 28) Namphila Agilipa ahakalele Omukilisitau, mahi onondaka mba Paulu mbemuhikile unene komutima. — Heb. 4:12.
Okutanga Ombimbiliya
(Ovilinga 25:1-12) Mahi etyi Fesitu ehika mo Sundeia, atambula outumini, apalambe ononthiki ononthatu atundu ko Sesaleia aende no ko Selusalei. 2 Omunene-nakwa wavilapo novalume vankhimana vova Sundeu avemupopila ovitateka vena na Paulu. Moluotyo, avelivondela ku Fesitu 3 okuita atume Paulu aye ko Selusalei. Mahi ngwe ankho valinga omphango opo tyina Paulu eya na vemuvete, avemuipaela mondyila. 4 Mahi Fesitu evekumbulula okuti Paulu una okukala tyakuatwa mo Sesaleia, ngwe ankho oe makondoka-ko tyihasete. 5 Evepopila okuti: “Vamwe pu onwe ononkhalamutwe tuende navo vakapopie inkha omulume oo una otyipuka tyapenga alinga.” 6 Ngotyo, etyi akala kumwe navo ononthiki etyinana ine hamwe ekwi, aende no ko Sesaleia iya monthiki yalandula-ko apumphama kotyipundi tyonomphela, atumu vaete Paulu. 7 Etyi anyingila, ova Sundeu ankho vokuatunda ko Selusalei avelisete nae iya avahimbika okumutendeleya ovipuka ovinene, ovipuka navo muene ankho vehevili okulekesa okuti oviotyotyili. 8 Mahi opo Paulu alekese okuti ketyilingile ati: “Ame halingile onkhali naike, nii Movitumino viova Sundeu, nii mondyuo ya Huku, nii ku Sesale.” 9 Iya mokonda ankho Fesitu uhanda okupandwa nova Sundeu, apulu Paulu okuti: “Uhanda okuenda ko Selusalei ngako ukakoyesilwa konthele yovipuka evi?” 10 Mahi Paulu ati: “Ame ndyitai komutwe wotyipundi tya Sesale tyonomphela, apa ndyina okukoyesilwa. Ame halingile natyike tyapenga kova Sundeu, no ove utyeeta nawa. 11 Inkha tyili-tyili ame ndyindingavivi iya nalinga otyipuka tyindyipaesa, ame hianye okuipawa. Mahi inkha ovipuka ovanthu ava vekahi nokupopia haviotyotyili-ko, opo petupu omunthu una ehunga liokumphakula ngotyo vala kuvo. Ndyiita omphela ei yende ku Sesale!” 12 Konyima, etyi Fesitu apopia no vokumupakaila-mo, emupopila okuti: “Muene ove waita yende ku Sesale. Pahe ku Sesale oko mayeende.”
28 YA JANEIRO ALO 3 YA FEVEREIRO
OLUMONO LUKAHI MONDAKA YA HUKU | OVILINGA 27-28
“Paulu Waile ko Loma Nombapolo”
(Ovilinga 27:23, 24) Otyinthiki tyokualamba oandyu ya Huku yange una ame ndyifenda nokuumbila, yeile pu ame 24 aiti: ‘Paulu uhatile owoma. Una okuhika ku Sesale! Iya Huku mekuyovola kumwe novanthu aveho ukahi nokueenda navo mombapolo.’
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 208 § 15
“Nawike pu Onwe Mankhi”
15 Paulu waavele oumbangi kuvana ankho enavo mombapolo konthele “yekevelo liomulao Huku alinga.” (Ovil. 26:6; Kolo. 1:5) Mokonda yombapolo ihanda okuviluka, Paulu apopi konthele yekevelelo ankho ena, ati: “Otyinthiki tyokualamba oandyu . . . yeile pu ame aiti: ‘Paulu uhatile owoma. Una okuhika ku Sesale! Iya Huku mekuyovola kumwe novanthu aveho ukahi nokueenda navo mombapolo.’” Paulu evepameka ati: “Ngotyo kolei omitima, mokonda ame ndyina onthumbi mu Huku, yokuti matyiende umwe ngetyi napopilwa. Mahi, tuna okutahelwa pokalongo kamwe.” — Ovil. 27:23-26.
(Ovilinga 28:1, 2) Etyi tuehika nawa koluhimba, atunoñgonoka okuti okalongo oko katiwa Malata. 2 Ovanthu vo pokalongo opo avakala unene nokankhenda no onthue. Avanthiakana otupia, avetutambula nawa atuho mokonda ankho ombila ikahi nokuloka iya ankho kuatenda.
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 209 § 18
“Nawike pu Onwe Mankhi”
18 Paulu na vana ankho enavo mombapolo avahupu, avatulukila pokalongo kakala pokati kelunga katiwa Malata, kombuelo yo Silisia. (Tala okakasa “Onde Ficava Malta?”) Ovanthu vakala pokalongo opo ankho vapopia elaka ekuavo mahi “avevetambula nawa.” (Ovil. 28:2) Aveventhiakanena otupia mokonda ankho vatalala unene iya vaandwa. Iya ovaungulukwa umwe nawa. Tupu pamonekele ehuviso.
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 210 § 21
“Nawike pu Onwe Mankhi”
21 Pokalongo oko ankho pakala omuhona umwe utiwa o Pubiliu. Mokutala ankho oe omutumini wo pokalongo opo wapakua-ko no Loma. Ondaka Luka aundapesa pokuti “omutumini wo pokalongo,” tupu yavasiwa kovinthimbu vivali viomamanya viavasiwa ko Malata. Pubiliu atuala Paulu na ava ankho enavo meumbo liae, akala navo ononthiki ononthatu. Mahi tate ya Pubiliu ankho wavela. Mokonda Luka ankho ondotolo, apopi umwe nawa omauvela atyo, wahoneka okuti ankho “walinga elema no peimo.” Paulu elikuambela iya emuyambeka omavoko emuhakula. Tyahuvisile unene ovanthu vo pokalongo opo, avaeta vali ovavei ovakuavo opo evehakule, novikulia pala oo Paulu. — Ovil. 28:7-10.
(Ovilinga 28:16, 17) Pahe etyi tuehika mo Loma, Paulu ayekwa akale aike nefualali limuyunga. 17 Mahi etyi palamba ononthiki ononthatu aihana ovalume ononkhalamutwe mbova Sundeu. Etyi veliongiya evepopila okuti: “Vakuatate, namphila nahalingile natyike tyapenga komaiho ovanthu ine koviso viovakuaukulu vetu, mahi nakuatelwa ko Selusalei andyipakulwa pomaoko ova Loma.
‘Dê Testemunho Cabal’ pefo 213 § 10
“Okuava Unene Oumbangi”
10 Etyi ovo Paulu vehika mo Loma, “Paulu ayekwa akale aike nefualali limuyunga.” (Ovil. 28:16) Tyina omunthu amapakwa omokaleya, ankho ukutwa nelienge, alikakuta vali mu ou ukahi nokumuyunga opo ahahene. Namphila ankho Paulu akutwa ngotyo, mahi kayekelepo okuivisa Ouhamba wa Huku. Etyi apululukwa ononthiki ononthatu, aongiya ononkhalamutwe mbova Judeu opo velinoñgonoke, nokuvelongesa onondaka onongwa.
Ovola Olumono Lwa Huku
(Ovilinga 27:9) Ankho palamba omuvo omunyingi, iya pahe okuenda no komutwe ankho tyipondola okukala otyiponga, mokonda alo umwe omuvo wokuhali natyike, Monthiki Yokupata Ononkhali ankho walamba-le, moluotyo Paulu evepopila
Ombimbiliya yokulilongesa, okatoi momukanda Ovilinga 27:9
Onthiki Yokupata Ononkhali: Ine “omuvo wondyovo.” Mo Geleku “okuhali.” Ondaka oyo ipopia umwe etyi tyivasiwa Movitumino Viapelwe Moisesi. Iya ankho “okuhali” tyilingwa omanima aeho Monthiki Yokupata Ononkhali, tupu itiwa Yom Kippur (mo Hebeleu, yohm hak·kip·pu·rimʹ, “onthiki yokupata ononkhali”). (Lev. 16:29-31; 23:26-32; Núm. 29:7; tala o Glossário, “Onthiki Yokupata [Ononkhali].”) Onondaka “okuliyeka weetese onkhenda,” mbelikuata kumwe Nonthiki yokupata ononkhali, iya mbulekesa okuliyeka mononkhalelo ononyingi, okukutikinyamo okuhali. (Lev. 16:29, okatoi) Ngetyi tyipopia omukanda Ovilinga 27:9, otyipuka tyotete omunthu ankho ena okulinga monthiki yokupata ononkhali, “okuhali.” Otyipuka otyo ankho tyilingwa konthyulilo ya Setembro ine okonthyimbi ya Outubro.
(Ovilinga 28:11) Etyi palamba onohanyi ononthatu, atulondo mombapolo iya komutwe wayo ankho kuna ovilolo “Viovana va Seusi.” Ombapolo oyo ankho yatunda ko Alesandiliya, aikala pokalongo opo omuvo auho woutalala.
Ombimbiliya yokulilongesa, okatoi momukanda Ovilinga 28:11
Ovana va Seusi: Moviso vyo Geleku nova Loma, “Ovana va Seusi” (Mo Geleku, Di·oʹskou·roi) umwe ankho utiwa o Castor mukuavo o Pólux, ankho ovana va huku Seusi (tupu utiwa Jupiter) na huku yomukai Leda. Ovana ovo va Seusi ankho vatalwa ngatyina ovo vayakulila vokueenda no nombapolo tyina elunga lianumana. Mokutala otyo komutwe wombapolo kuapakelwa ovilolo vyo vana va Seusi.
Okutanga Ombimbiliya
(Ovilinga 27:1-12) Mokonda ankho tyatokolwa okuti tuna okuenda nombapolo ko Italia, Paulu no nonkhuatwa ononkhuavo avapewa omutumini womafualali utiwa o Suliu, wonthanda yomafualali a Augusitu. 2 Etyi tuanyingila mombapolo ankho itundilila ko Adalamitu yenda no konomphangu mbokutalamena onombapolo motyilongo tyo Asia, atuende. Ankho tuna Alistaluku omu Masedonia wo ko Tesalonika. 3 Monthiki yalandula-ko atutulukila mo Sindone, iya Suliu alingi nawa Paulu, emuyeke akatalelepo omapanga ae opo vemukuateseko. 4 Atunyingila mombapolo atukuate popepi no Sipele mokonda ankho tukahi nokutahua nomphepo. 5 Pahe atuyauka elunga okulamba no Silisia no Pafilia atukatalama ko Mila mo Lisia. 6 Onkhalamutwe yomafualali aivasi-ko ombapolo yo ko Alesandiliya yenda no ko Italia, ngamo itulondeka. 7 Etyi tuaenda okulihindaika ononthiki ononyingi, atuhiki mo Kinidu novitateka. Mokonda ankho omphepo kayetuyekele okuenda no komutwe, atukuate popepi no Keleta no Salomone. 8 Iya atyitupuilisa okutyama nelunga, atukehika pohika patiwa Omphangu Ongwa Yonombapolo, popepi nepunda-umbo lyo Laseia. 9 Ankho palamba omuvo omunyingi, iya pahe okuenda no komutwe ankho tyipondola okukala otyiponga, mokonda alo umwe omuvo wokuhali natyike, Monthiki Yokupata Ononkhali ankho walamba-le, moluotyo Paulu evepopila 10 okuti: “Ndyiete okuti oungendi ou maupesela ovipuka ovinyingi havityuma vala nombapolo, mahi tupu nomuenyo wetu.” 11 Mahi onkhalamutwe yomafualali aitavela etyi tyapopia omutahi, na hekulu yombapolo, aihetavela etyi Paulu apopia. 12 Mokonda ankho pomphangu yokutalamena onombapolo kapetavela okukalapo pomuvo woutalala, ovanyingi avetavela okuenda vatale inkha mavetyivili okuhika ko Fenikisi omphangu yokutalamena onombapolo ko Keleta, ngapo vakala omuvo woutalala. Ankho petavela okunyingilila kokulio no kokumbili.