Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w18 Kulindi pp. 16-21
  • Yumba Onthumbi Monkhalamutwe Yetu—Kristu

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Yumba Onthumbi Monkhalamutwe Yetu—Kristu
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • OKUHONGOLELA OVANTHU VA HUKU OPO VANYINGILE MOTYILONGO VALAELWE
  • OÑGENI KRISTU AHONGOLELELE OVANTHU VA HUKU POTYITA TYO TETE?
  • KRISTU UTUALAKO OKUHONGOLELA EWANENO LIAE
  • OÑGENI MATUKUATESAKO EHONGOLELO LYA KRISTU?
  • YUMBA ONTHUMBI MONKHALAMUTWE YETU
  • Josué 1:9 — “Kola omutima, kala tyapama”
    Onotesitu Mbo Mbimbiliya Mbahangununwa
  • Jeova Uhongolela Ovanthu Vae
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2017
  • Siovaa Uholovona Susuwee
    Lilongesila Komahipululo Ombimbiliya
  • Ekumbi Liatalama
    Omukanda Womahipululo Ombimbiliya
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
w18 Kulindi pp. 16-21
Josue waikila konongolo etyi elivasa nonkhalamutwe yono ngombo mbovita mba Jeova

Yumba Onthumbi Monkhalamutwe Yetu Kristu

“Onkhalamutwe yenyi wike vala, Kristu.” — MATEUS 23:10.

OVIIMBO: 16, 14

OKUTI OVE UTYIHINANGELA?

  • Oñgeni Jeova ankho ahongolela ovanthu vae pononthiki mba Josue?

  • Oityi tulilongesila konkhalelo Kristu ankho ahongolela ovanthu va Huku potyita tyo tete?

  • Omokonda yatyi hono tupondola okuyumba onthumbi mu Kristu, Onkhalamutwe yetu?

1, 2. Otyilinga patyi tyalema Josue akalele natyo etyi Moisesi ankhia?

JEOVA wapopilile Josue okuti: “Omuumbili wange Moisesi, wankhia. Pahe lipongiya, yauka ondongi Jordau, ove novanthu ava aveho, amuende kotyilongo nalaa okuavela ova Isilayeli.” (Josué 1:1, 2) Ku Josue, otyo ankho epiluluko limwe enene mokonda waundapele ngomukuatesiko wa Moisesi omanima ehungi po 40!

2 Moisesi wahongolela ova Isilayeli mokueenda kuomanima omanyingi, mahi pahe o Josue ankho una otyilinga otyo. Moluotyo, Josue hamwe welipulile inkha ovanthu ankho mavetavela umwe okuhongolelwa nae. (Deuteronômio 34:8, 10-12) Omukanda umwe upopia konthele yo Mbimbiliya, wapopia konthele ya Josué 1:1, 2 okuti: Otyipuka tyimwe tyipuiya unene kovanthu votyilongo, oputyina onkhalamutwe imwe ipingwa, tyilinge kohale no pahetyino.

3, 4. Oñgeni Jeova ayambele Josue mokonda yokuemuyumba onthumbi, iya epulo patyi tupondola okulipula?

3 Josue ankho una ehunga liokusukalala. Mahi wayumbile onthumbi mu Jeova iya ankho wafuapo opo alandule liwa-liwa ehongolelo liae. (Josué 1:9-11) Jeova wayambele Josue mokonda yokumuyumba onthumbi iya aundapesa oandyu yae opo imuhongolele kumwe nova Isilayeli. Tyafuile, oandyu oyo Ondaka, ine Omona wa Huku, otyiveli.—Êxodo 23:20-23; João 1:1.

4 Jeova wakuatesileko ova Isilayeli okutavela omapiluluko amoneka-po mokonda yokuapewa onkhalamutwe omphe. Tupu, hono kukahi nokumoneka omapiluluko omanene. Hamwe tupondola okulipula okuti: ‘Putyina eongano lya Huku litualako okukula, okuti tupondola umwe okuyumba onthumbi Monkhalamutwe yetu, Jesus?’ (Tanga Mateus 23:10.) Opo tukumbulule epulo olio, matutale oñgeni Jeova ahongolelele ovanthu vae kohale etyi ankho vekahi nokulambela momapiluluko.

OKUHONGOLELA OVANTHU VA HUKU OPO VANYINGILE MOTYILONGO VALAELWE

5. Etyi ankho vekahi popepi no Jerikoo, otyipuka patyi tyaendele na Josue? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

5 Etyi ova Isilayeli vayauka ondongi Jordau, apamoneka otyipuka Josue ankho ehenemone. Popepi nepunda-umbo lyo Jerikoo, welivasile nomulume umwe ankho watyinda omutunga. Josue emupulu okuti: “Ove ukahi konthele yetu ine ukahi konthele yonondyale mbetu?” Josue ahuvu unene etyi omulume oo akumbulula okuti: “Ame nkhalamutwe yonongombo mbovita mba Jeova,” tyilekesa okuti oandyu oyo ankho yeya opo iyakulile ovanthu va Huku. (Tanga Josué 5:13-15 nokatoi.) Namphila Ombimbiliya ipopia okuti o Jeova ankho ukahi nokupopia na Josue, mahi tyafuile ankho waundapesile oandyu ngetyi alingile-ale ovikando ovikuavo.—Êxodo 3:2-4; Josué 4:1, 15; 5:2, 9; Atos 7:38; Gálatas 3:19.

6-8. (a) Omokonda yatyi onondonga mbumwe mbo andyu ankho mbumoneka ngoti kambukahi nawa? (b) Oñgeni tutyii okuti onondonga ombo ankho mbukahi nawa iya mbaawa momuvo waviuka? (Tupu tala onondaka pokatoi.)

6 Oandyu aipopila Josue etyi ankho ena okulinga opo vafinde epunda-umbo lyo Jerikoo. Po tete, onondonga yaava ngoti ankho kambukahi nawa. Mongeleka, oandyu yapopila Josue okuti omafualali aeho ankho ena okupita ekuendye. Otyo tyilekesa okuti mokueenda kuononthiki mbumwe, kamavetyivili okulwa. Okuti tyotyili oo ankho omuvo ukahi nawa opo ovalume ovo vapite ekuendye?—Gênesis 34:24, 25; Josué 5:2, 8.

7 Hamwe ovalume ovo vasokele okuti: ‘Inkha onondyale mbuya okutuluisa, oñgeni matuyakulila onombunga mbetu?’ Mahi, apamoneka otyipuka ankho vahakevelela! Ovalume vo Jerikoo, avahaluisa ova Isilayeli, mahi avakala nowoma navo. Mo Mbimbiliya tutangamo okuti: “O Jerikoo ankho yaikwa mokonda yova Isilayeli; ankho nawike ulupuka-mo iya nawike unyingila-mo.” (Josué 6:1) Otyipuka otyo, tyakuatesako ova Isilayeli okuyumba vali onthumbi mehongolelo lya Huku!

8 Oandyu aipopila Josue okuti ova Isilayeli ankho kavapondola okuluisa o Jerikoo. Mahi, ankho vena okuliseta nepunda-umbo otyikando tyike mokueenda kuononthiki epandu iya monthiki yapandu vali, ankho vena okuliseta ovikando epandu vali. Hamwe omafualali o Isilayeli asokele okuti otyo ‘okupesela vala omuvo nononkhono!’ Mahi, Onkhalamutwe yavo, Jeova, ankho utyii nawa etyi ankho ekahi nokulinga! Okulandula ehongolelo liae, tyakuatesileko ova Isilayeli okupameka ekolelo liavo, iya ankho kamavesukisa okulwa nomafualali o Jerikoo. (Josué 6:2-5; Hebreus 11:30).a (Tala onondaka pokatoi.)

9. Omokonda yatyi tuna okuendela monondonga ambuho tupewa neongano lya Huku? Popia ongeleka.

9 Oityi tulilongesila kehipululo olio? Tulilongesilako okuti eongano lya Jeova pamwe lilinga ovipuka monkhalelo omphe, iya pamwe katunoñgonoka omokonda yatyi omapiluluko oo alingilwa. Mongeleka, ankho katusoko okuti okuundapesa ono telefone melilongeso lioulike, no movilinga viokuivisa iya no momaliongiyo matyituetela ouwa. Mahi pahe, hamwe tuaimbuka ouwa utundililako tyina tuundapesa oviti ovio. Tyina tutala ouwa omapiluluko oo etuetela, ekolelo lietu lipama tupu tulikuata vali okapandi novakuatate vetu.

OÑGENI KRISTU AHONGOLELELE OVANTHU VA HUKU POTYITA TYO TETE?

10. Olie tyili-tyili ankho ukahi nokuhongolela eliongiyo liakolela lyo nonkhalamutwe mbo vanthu va Huku konthele yokupita ekuendye?

10 Etyi palamba omanima ehungi po 13 konyima yetyi Korneliu akala Omukristau, Ovakristau vamwe ova Judeu, ankho vatualako okupopia okuti okupita ekuendye tyakolela unene. (Atos 15:1, 2) Mepunda-umbo lyo Antiokia, ovakuatate ankho vatañguna mokonda yotyo. Moluotyo, ovakulu vewaneno avatumu Paulu ende ko Jelusalei opo akapule ononkhalamutwe mbo vanthu va Huku konthele yotyo. Mahi olie tyilityili wemutuma? Paulu wahangununa okuti: “Ame naile-ko mokonda yehololoko limwe.” Tyotyili, o Kristu ankho ukahi nokuhongolela eliongiyo olio, opo ononkhalamutwe mbo vanthu va Huku mbuyandyulule nawa ovipuka.—Gálatas 2:1-3.

Ononkhalamutwe mbovanthu va Jeova potyita tyo tete

Kristu wahongolelele ovanthu va Huku potyita tyo tete (Tala ono palagrafu 10, 11)

11. (a) Oityi Ovakristau vamwe ova Judeu ankho vasoka konthele yokupita ekuendye? (b) Oñgeni Paulu alekesile okuti ankho ukuatesako ovakulu vewaneno mo Jelusalei? (Tupu tala onondaka pokatoi.)

11 Kristu wahongolelele ononkhalamutwe mbo vanthu va Huku opo mbuyandyulule nawa okuti Ovakristau vehe va Judeu ankho kavesukisile okupita ekuendye. (Atos 15:19, 20) No ngotyo, ova Judeu ovanyingi vatuaileko okupitisa ovana vavo ekuendye. Konyima, ovakulu vewaneno mo Jelusalei aveivi okuti vamwe ankho vekahi nokupopia okuti Paulu utupu onthilo Novitumino Viapelwe Moisesi. Ngotyo, ovakulu vewaneno avaiti Paulu alinge otyipuka tyimwe ankho matyilekesa okuti una onthilo Novitumino Viapelwe Moisesi.b (Tala onondaka pokatoi.) (Atos 21:20-26) Ovakulu vewaneno avapopila Paulu ende Mondyuo ya Huku kumwe novalume vekuana opo ovanthu vatale okuti ankho una onthilo Novitumino. Paulu ankho upondola okusoka ñga: ‘Ha ngotyo ovipuka vina okulingwa! Omokonda yatyi mundyitila ndyilinge otyipuka otyo? Inkha ovakuatate ova Judeu kanoñgonokele okuti katyesukisile vali okupita ekuendye, otyo otyavo.’ Mahi mokonda Paulu waimbukile okuti ovakulu vewaneno ankho vahanda vala Ovakristau velikuate okapandi, wetavelele ehongolelo liavo nomutima weliola. No ngotyo, hamwe tupondola okulipula okuti: Inkha ankho katyesukisile vali okulandula Ovitumino Viapelwe Moisesi tunde pononkhia mba Jesus, omokonda yatyi Jesus ayekele otyitateka tyokupita ekuendye tyitualeko mokueenda kuomanima omanyingi?—Colossenses 2:13, 14.

12. Tyafuile, omokonda yatyi Kristu ayekelele palambe omuvo opo atetulule nawa otyitateka tyokupita ekuendye?

12 Tyesukisa omuvo opo tutavele nawa enoñgonoko epe. Ovakristau vamwe ova Judeu, ankho vesukisa omuvo opo vetavele okuti ankho kavesukisile vali okulandula Ovitumino Viapelwe Moisesi. (João 16:12) Ankho vasoka okuti okupita ekuendye tyilekesa okuti omunthu una oupanga wapama na Huku. (Gênesis 17:9-12) Ovakuavo ankho vena owoma wokuti inkha kavalandula Ovitumino Viapelwe Moisesi ankho mavamoneswa ononkhumbi potyilongo. (Gálatas 6:12) Mahi, pomuvo opo Kristu waavelele ehongolelo pokati komikanda vya apostolu Paulu.—Romanos 2:28, 29; Gálatas 3:23-25.

KRISTU UTUALAKO OKUHONGOLELA EWANENO LIAE

13. Oityi tyipondola okutulunda okukuatesako onkhalelo Kristu etuhongolela hono?

13 Kristu utualako okuhongolela ewaneno lyo Vakristau hono. Ngotyo, inkha eongano lilinga omapiluluko ekupuiya okuenoñgonoka, soka oñgeni Kristu ahongolelele ovaumbili va Huku kohale. Tyilinge pomuvo wa Josue ine o wono apostolu, Kristu waavele onondonga mbukahi nawa opo ayakulile ovaumbili va Huku, nokupameka ekolelo liavo iya nokuvekuatesako okutualako okulikuata okapandi.—Hebreus 13:8.

Ehongolelo omupika wekolelo etuavela lilekesa okuti Jesus wesuka unene nonthue

14-16. Oñgeni ehongolelo lyo “mupika wekolelo nokualunguka” lilekesa okuti Kristu uhanda okutukuatesako okutualako nekolelo liapama?

14 Hono, “omupika wekolelo nokualunguka” utuavela ehongolelo liaviuka tyina tuesukisa. (Mateus 24:45) Ehongolelo olio lilekesa okuti Jesus wesuka unene nonthue. Marc una ovana vekuana, wati: “Satanasi ukahi nokulinga ononkhono mbokuyondya onombunga opo etyivile okuhanya omawaneno. Pahe ondundo tukahi nokupewa opo tulinge efendelo liombunga kese simanu, ongatyina ononkhalamutwe mbonombunga vekahi nokupopilwa okuti: Yungei nawa onombunga mbenyi!”

15 Tyina tutala oñgeni Kristu ekahi nokutuhongolela, matuimbuka okuti oe uhanda okutukuatesako okutualako okukala nekolelo liapama. Mongeleka, omukulu umwe wewaneno utiwa o Patrick, wati: “Po tete, vamwe vasoyele mokonda ankho pahe eliongiyo liokuenda movilinga viokuivisa konthyulilo yosimanu, ankho lina okulingwa movikundyi ovitutu.” Mahi wapopia okuti epiluluko olio, lialekesa oñgeni Jesus asuka unene na kese umwe mewaneno. Mongeleka, ovakuatate vamwe nonomphange vena ohonyi tupu na vana ankho vahaundapa unene movilinga viokuivisa, pahe velitehelela okuti vakolela unene mewaneno. Otyo tyapamekele ekolelo liavo.

16 Kristu tupu utukuatesako okutualako okusuka unene novilinga viakolela vali vikahi nokulingwa hono mouye auho: ovilinga viokuivisa. (Tanga Marcos 13:10.) André, omukulu wewaneno omupe, apeho ulinga ononkhono mbokuendela mehongolelo epe eongano lya Jeova liava. Wati: “Okutepulula kovakuatate vaundapa mo Mbetele, tyanthyinangelesa okuti tukahi konthyulilo iya tuna okulinga ononkhono movilinga viokuivisa.”

OÑGENI MATUKUATESAKO EHONGOLELO LYA KRISTU?

17, 18. Omokonda yatyi tuna okutala kouwa utundilila kokutavela omapiluluko?

17 Ehongolelo tupewa na Jesus Kristu, Ohamba yetu, malitukuatesako pahetyino, no komutwe wandyila. Ovola okutala kouwa wapolako mokonda yokutavela omapiluluko omape alingwa. Mefendelo liombunga, mupondola okupopia oñgeni omapiluluko alingwa momaliongiyo ine movilinga viokuivisa akuatesako ombunga yove.

Ohe no mona vekahi nokuundapesa ono telefone mefendelo liombunga; ovohe vahambukwa okutala omona wavo ukahi nokukuatesako omphange okuundapesa nawa otelefone meliongiyo

Okuti ukahi nokukuatesako ombunga yove novakuatate ovakuavo okulandula ehongolelo lieongano lya Jeova? (Tala ono palagrafu 17, 18)

18 Inkha tuhinangela okuti okulandula ehongolelo lieongano lya Jeova tyieta ouwa, matyitupepukila okulilandula iya atukala nehambu. Mongeleka, mokonda pahe katukahi vali okulinga omikanda ominyingi, otyo tyikahi nokukuatesako eongano okuundapesa nawa onombongo. Tupu, mokonda tupaka omikanda mono telefone, eongano lipondola okuundapesa vali onombongo mokukuatesako ovanthu movilinga viokuivisa. Okuti nonthue tupondola okuundapesa vali omikanda vikahi mono telefone mbetu, noviti ovikuavo? Oyo onkhalelo imwe yokukuatesako Kristu, uhanda onombongo mbeongano mbuundapeswe nounongo.

19. Omokonda yatyi tuna okutavela ehongolelo lya Kristu?

19 Tyina tutavela ehongolelo lya Kristu, matukuatesako ovakuatate vetu nonomphange okupameka ekolelo liavo, nokulikuata okapandi. André, wapopia konthele yokutepulula kovakuatate vaundapa mo Mbetele okuti: “Onkhalelo ovakuatate vaundapa mo Mbetele omanima omanyingi vetavela epiluluko olio, yamphameka unene. Vatualako okulandula etuku-tuku lya Jeova iya avahambukilwa kese tyilinga vapewa.”

YUMBA ONTHUMBI MONKHALAMUTWE YETU

20, 21. (a) Omokonda yatyi tupondola okuyumba onthumbi mu Kristu, onkhalamutwe yetu? (b) Epulo patyi matulilongesa monthele mailandulako?

20 Apa katutu, Onkhalamutwe yetu, Jesus Kristu, “mafindi” iya “malingi ovipuka vihuvisa.” (Apocalipse 6:2; Salmo 45:4) Mahi, hono ukahi nokutupongiya opo tukakale mouye omupe, tupu uhanda tufuisepo nawa ovilinga matukakala navio, ngetyi okulongesa ovanthu mavatutiliswa, nokuundapa opo ohi ikale omphangu ongwa.

21 Katyesukisile oityi matyikamoneka, inkha tuyumba onthumbi Monkhalamutwe yetu, metuhongolela opo tunyingile mouye omupe. (Tanga Salmo 46:1-3.) Hono, omapiluluko apondola okutupuiya, haunene putyina apilulula omuenyo wetu monkhalelo ankho tuhakevelela. Tyina otyo tyimoneka-po, oñgeni tupondola okutualako nombembwa iya atupameka ekolelo lietu mu Jeova? Matulilongesa epulo olio monthele mailandulako.

a Momatunthu o Jerikoo, ovanongo vavasamo ovilia ovinyingi. Otyo tyelikuata netyi Ombimbiliya ipopia. Ombimbiliya ilekesa okuti epunda-umbo lyo Jerikoo liahondyelwe liwa iya ova Isilayeli ankho kavapondola okulia ovilia vavasamo. Oo ankho omuvo ukahi nawa opo ova Isilayeli vafinde otyilongo mokonda ankho omuvo wokuteya iya momapia ankho muna ovilia ovinyingi.—Josué 5:10-12.

b Tala okakasa kati: “Paulo Enfrentou Uma Prova Com Humildade” Momutala Womulavi 15 ya Março yo 2003, pefo 24.

ONONDAKA MBAHANGUNUNWA

  • Okuyumba onthumbi Monkhalamutwe yetu, Kristu: Okukala nonthumbi yokuti Jesus ukahi nokuhongolela eongano lya Jeova. Ehongolelo Jesus aava litunda ku Jeova. Ngotyo, tyina pamoneka omapiluluko monkhalelo eongano lilinga ovipuka, ovaumbili va Jeova kavasukalala. Vetavela nehambu ehongolelo epe, alo umwe tyina vahanoñgonokele nawa omokonda yatyi palingilwa epiluluko limwe.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma