Okuti Ove Ukahi Nokupopia Nawa Elaka Liasukuka?
“Moluotyo mandyiavela ovanthu elaka liasukuka, opo aveho vapopie enyina lia Jeova.”—SOFONIAS 3:9.
1. Otyipuka patyi otyiwa Jeova etuavela?
OKUPOPIA, katyatukile kovanthu, tuetyipewa no Mupakeko wetu Jeova Huku. (Êxodo 4:11, 12) Oe waavelele omulume wotete, ounongo wokupopia no wokusoka vali onondaka onomphe, opo ayawise enoñgonoko liae. (Gênesis 2:19, 20, 23) Andau wapelue otyipuka otyiwa unene! Otyo, tyikuatesako ovanthu okupopia na Tate yavo keulu nokunkhimaneka enyina liae.
2. Omokonda yatyi ovanthu kavapopi vala elaka like?
2 Mokueenda kuomanima 1.700 otete, ovanthu ankho vena vala elaka like “nomupopio wike.” (Gênesis 11:1) Mahi, kononthiki mba Nirode wahindilile vakuavo oumphuki. Ovanthu vaanyene onondonga mba Jeova, iya avatokola okukala pomphangu ike. Omphangu oyo aihihanwa okuti Ombabele. Avahimbika okutunga ondyuo ononene yaya peulu opo velinkhimaneke avahankhimaneka Jeova. Moluotyo, Jeova apililika elaka evepele avahimbika okupopia omalaka elikalaila. Okutunda opo aveliyandyana kombanda yoohi aiho.—Tanga Gênesis 11:4-8.
3. Etyi Jeova apililika elaka lionomphuki mo Mbabele, avakala ñgeni?
3 Hono, mouye auho ovanthu vapopia omalaka omanyingi, alamba po 6.800. Kese laka lina onkhalelo yelikalela yokusoka. Otyo, tyilekesa okuti etyi Jeova apililika omupopio wovanthu ovo onomphuki, wanyima momitwe viavo elaka lina evepele. Kapakele vala onondaka onomphe momitwe viavo, mahi wapilululile onkhalelo yavo yokusoka no yokupopia. Otyo, omphangu oyo yaihanenwa okuti “Enkhiliñginya” ine Ombabele! (Gênesis 11:9, onondaka pokatoi.) Moluotyo, Ombimbiliya vala itupopila nawa opi kuatuka omalaka apopiwa hono.
Elaka Epe Liasukuka
4. Oityi Jeova ati matyimoneka mononthiki mbetu?
4 Ehipululo lio Ombimbiliya konthele yetyi Huku alingile po Mbabele tyihuvisa. Mahi, tyihuvisa vali nokuakolela, otyetyi tyikahi nokumoneka hono. Jeova watumine omuuli Sofonia apopie okuti: “Moluotyo, mandyiavela ovanthu elaka liasukuka, opo aveho vapopie enyina lia Jeova, nokumuumbila aveho kumue.” (Sofonias 3:9) ‘Elaka olio liasukuka’ oityi? Oñgeni matulilongesa okulipopia nawa?
5. Elaka liasukuka oityi? Okupopia elaka olio tyieta tyi?
5 Elaka epe, otyili konthele ya Jeova Huku, nehando liae livasiwa Mondaka yae Ombimbiliya. “Melaka” olio, muakutikinya okunoñgonoka otyili konthele Youhamba wa Huku. No ñgeni mausukukisa enyina lia Jeova, nokuamena outumini wae, nokuetela ovanthu ouwa wahapu. Okupopia elaka olio, tyieta tyi? Tuapopilwa okuti ovanthu “mavakapopia enyina lia Jeova, nokumuumbila aveho kumue.” Otyo, tyelikalela netyi tyaendele ko Mbabele. Okupopia elaka liasukuka, tyinkhimaneka enyina lia Jeova nokuwaneka ovanthu vae.
Lilongesa Elaka Epe
6, 7. (a) Okulilongesa elaka epe tyesukisa tyi? Oñgeni otyo tyiundapeswa pokulilongesa elaka liasukuka? (b) Oityi matulilongesa pahe?
6 Tyina omunthu ahanda okulilongesa elaka, kesukisa vala okuhinangela onondaka onomphe. Okulilongesa elaka epe, tyesukisa okunoñgonoka onkhalelo omphe yokusoka no yokupopia. Onkhalelo yokupopia ovipuka vionondunge, na vina viyolesa, yelikalela mukese elaka. Okutumbula onondaka onomphe tyesukisa okuundapesa elaka monkhalelo yelikalela. Tupu, okuhimbika okulilongesa elaka liasukuka liotyili tyo Mbimbiliya, otyipuka tyike. Katuhulila vala momalongeso otete Ombimbiliya. Opo tunoñgonoke nawa elaka eli epe, tuesukisa okupilulula onkhalelo yetu yokusoka, nomutima wetu.—Tanga Romanos 12:2; Efésios 4:23.
7 Oityi matyitukuatesako okunoñgonoka elaka epe nokulipoia nawa? Ngetyi tulinga tyina tulilongesa kese elaka, kuna ovipuka vituvatela okupopia vali nawa elaka liotyili tyo Mbimbiliya. Tutalei ovipuka vimue viakolela, vihole okukuatesako ovanthu okulilongesa omalaka. Atutale oñgeni vipondola okutuvatela okulilongesa elaka eli epe liasukuka.
Popia Nawa Elaka Liasukuka
8, 9. Oityi tuna okulinga inkha tuhanda okulilongesa elaka liasukuka? Otyo tyakolela unene mokonda yatyi?
8 Tehelela nawa. Pokuhimbika, tyina vapopia elaka olio epe, omunthu ketyinoñgonoka. (Isaías 33:19) Mahi, inkha elilonga okutehelela nawa, mahimbika okuimbuka onondaka mbumue nokunoñgonoka onkhalelo yokupopia. Tupu, onthue tulondolwa okuti: “Tyesukisa okutehelela vali nawa tyipona etyi tutehaililale ovipuka tuiva, opo tuhayapukemo.” (Hebreus 2:1) Tupu, Jesus walondola ovalongwa vae okuti: “Wokuna omatwi atehelele.” (Mateus 11:15; 13:43; Marcos 4:23; Lucas 14:35) Enga, tuesukisa “okutehelela nokukoneka” etyi tuiva opo tutualeko okunoñgonoka elaka liasukuka.—Mateus 15:10; Marcos 7:14.
9 Okutehelela tyesukisa okuhatalukwa. Ngotyo, tyakolela unene okulinga ononkhono. (Lucas 8:18) Okuti momaliongiyo Ovakristau, tutehelela nawa etyi tyikahi nokupopiwa, atuhatalukwa? Tyakolela unene tulinge ononkhono mbokutehelela nawa, atuhaovala.—Hebreus 5:11.
10, 11. (a) Okuyawisila kokutehelela nawa, oityi vali tuna okulinga? (b) Oityi vali tyesukisa opo tupopie elaka liasukuka?
10 Hetekela vana vapopia nawa. Vana velilongesa elaka epe, vapewa ondundo yokutehelela nawa, nokuhetekela onkhalelo yokupopia ya vana vapopia nawa elaka olio. Otyo, matyivevatela okulityilika okupopia onondaka mbepuiya tyina vapopia na vakuavo. Nonthue tuesukisa okulilongesila ku vana vena “ounongo wokulongesa” elaka epe. (2 Timóteo 4:2) Ita ombatelo. Tavela okuviyula tyina wamalingi oviponyo.—Tanga Hebreus 12:5, 6, 11.
11 Okupopia elaka liasukuka, tyesukisa okutavela otyili, nokulongesa vakuetu. Tupu, tyesukisa okukala novituwa vielikuata kumue novitumino via Huku. Okuhetekela vakuetu, matyituvatela okulinga ngotyo. Otyo, tyakutikinya okuhetekela ekolelo liavo nombili yavo. Tupu, tyakutikinya okuhetekela onkhalelo aiho yomuenyo wa Jesus. (1 Coríntios 11:1; Hebreus 12:2; 13:7) Inkha tutualako okulinga ngotyo, matyivatela ovanthu va Huku okukala tyelikuata okapandi, nokupopia elaka liasukuka monkhalelo ike.—1 Coríntios 4:16, 17.
12. Okuhalimbwa pokulilongesa elaka epe tyakolela mokonda yatyi?
12 Okuhalimbwa. Vana velilongesa elaka epe, vesukisa okuhinangela ovipuka ovinyingi. Vesukisa okuhalimbwa onondaka onomphe nomupopio omupe. Okuhinangela tyikuatesako unene Ovakristau okukala nounongo wokupopia elaka liasukuka. Otyiwa tukoneke nawa omanyina omikanda vio Mbimbiliya omu elilandulila. Vamue valinga etokolo liokukoneka onondaka mbo notestu mbumue mbo Mbimbiliya. Ovakuavo vaimbuka esilivilo liokukoneka oviimbo Viouhamba, nomanyina omihoko vio Isilayeli, nomanyina ono apostolu 12, novituwa viovinyango viospilitu. Kohale, ova Isilayeli ovanyingi ankho velilongesa okukoneka ono salmu. Omuhono, omona umue womanima 6, welilongesa okukoneka onondaka ambuho mbo no versikulu 80. Okuti tupondola okuundapesa vali nawa ounongo oo wakolela?
13. Omokonda yatyi okupitaulula tyakolela?
13 Okupitaulula, tyivatela okuhalimbwa. Omahinangeleso akolela unene mondongeso yetu yo Vakristau. Apostolu Petulu wati: “Mandyipu elundo liokumuhinangelesa apeho ovipuka evi, namphila muviyale, nokukahi tyapama motyili tyikahi muonwe.” (2 Pedro 1:12) Omokonda yatyi tuesukisila okuhinangeleswa? Omokonda enoñgonoko lietu lienda vali kohi, tukoneka ovipuka ovinyingi nokupameka etokolo lietu liokutavela ku Jeova. (Salmo 119:129) Okupitaulula apeho etyi Huku apopia novitumino viae, tyitukuatesako okulityilika otyituwa tyokukala “omuteheleli ulimbwa.” (Tiago 1:22-25) Inkha katutualako okulihinagelesa otyili, ovipuka ovikuavo mavihongiliya omutima wetu, atuyekepo okupopia nawa elaka liasukuka.
14. Oityi matyituvatela pokulilongesa elaka liasukuka?
14 Tangela peulu. (Revelação [Apocalipse] 1:3) Ovalongwa vamue vatangela momutima pokulilongesa elaka epe. Otyo katyivatela. Tyina tulilongesa elaka liasukuka, pamue tuesukisa okutangela “pohi unene” opo tyituvatele okuhatalukwa. (Tanga Salmo 1:1, 2.) Okulinga ngotyo, tyitukuatesako okupaka nawa momutwe etyi tukahi nokutanga. Melaka lio Hebreu, “okutangela pohi unene,” tyelikuata kumue nokusokolola nawa. Opo okulia kutulinge nawa, tyesukisa okukunthiakina nawa. Tupu, tuesukisa okusokolola nawa etyi tutanga, opo tutyinoñgonoke nawa. Okuti tuhole okukala nomuvo wokusokolola etyi tuelilongesa okuenda vali kohi? Tyina tuamana okutanga Ombimbiliya, tuna okusokolola nawa konthele yetyi tuatanga.
15. Oñgeni matulilongesa “onkhalelo yokupopia” elaka liasukuka?
15 Koneka etyi lihonekwa netyi lipopiwa. Tyina tulilongesa elaka epe, tyakolela tukoneke oñgeni lihonekwa netyi lipopiwa. Otyo, matyituvatela okunoñgonoka omupopio welaka olio, opo tupopie monkhalelo yaviuka. Ngetyi kese elaka lina omu lipopilwa, nelaka liasukuka liotyili tyo Mbimbiliya, lina onkhalelo yokuonganeka “onondaka onongwa.” (2 Timóteo 1:13) Tuesukisa okuhetekela onkhalelo oyo “yokupopia.”
16. Otyituwa patyi tuesukisa okulityilika? Oñgeni matutyilingi?
16 Tualako okukula. Pamue omunthu walongoka nawa elaka, utomphola nawa, mahi ayekepo okulilongesa. Tupu, tupondola okukala notyitateka ngotyo, pokulilongesa okupopia elaka liasukuka. (Tanga Hebreus 5:11-14.) Oityi matyituvatela okulityilika otyitateka otyo? Kala nehando liokukoneka onondaka ononyingi mbelaka olio. “Mokonda pahe tuasapo ondongeso yotete konthele ya Kristu, tutualeiko okukula mopamphepo, tuhakondokei vali ku vina tualingaile, okulivela mokonda yokuasapo ovilinga vieta ononkhia, nekolelo mu Huku, nelongeso lio nombatisimu, nokupaka omaoko, netutilo lio vokuankhia, nekoyeso lihapu.”—Hebreus 6:1, 2.
17. Okulilongesa apeho tyakolela mokonda yatyi? Popiapo ongeleka.
17 Kala nomuvo wokulilongesa. Okulilongesa vala katutu apeho otyiwa unene, tyipona okulilongesa unene, mahi atuhetyilingi apeho. Lilongesa tyina uhena otumphoki, nokuhena etyi tyikutalula. Okulilongesa elaka epe, tyilifwa nokulinga ondyila meputu. Tyina paendwa unene, ondyila itwa nawa. Mahi, inkha kapaendwa vali, mokueenda kuononthiki ondyila oyo ihitika. Moluotyo, okutualako okulilongesa apeho tyakolela unene! (Daniel 6:16, 20) Likuambela opo “utualeko tyipahi apeho” konthele yokupopia elaka liasukuka otyili tyo Mbimbiliya.—Efésios 6:18.
18. Omokonda yatyi tuesukisila apeho okupopia elaka liasukuka?
18 Popia! Popia! Popia! Vamue tyina velilongesa elaka epe, pamue kavahande okupopia, mokonda vatila okupengesa. Otyo, katyivekuatesako okunoñgonoka nawa elaka olio. Onthengele-popia imue yati, pokulilongesa elaka epe, okupitaulula okupopia, tyiava ounongo. Tyina omulongwa aovola okupopia unene elaka olio, metyivili okulipopia vali nawa.Tupu, tuesukisa okupopia elaka liasukuka apeho. “Mokonda nomutima tukala nekolelo pala ouviuki, mahi nomulungu tupopila ounyingi pala eyovo.” (Romanos 10:10) “Katupopila vala ounyingi” pombatisimu yetu. Tupu, tutyilinga tyina tupopila kese munthu tuvasa konthele ya Jeova, na tyina tuli movilinga viokuivisa. (Mateus 28:19, 20; Hebreus 13:15) Omaliongiyo etu Ovakristau, etuvatela okupopia onondaka mbayandyuluka nawa melaka liasukuka.—Tanga Hebreus 10:23-25.
Tupopiei Atuho Kumue Elaka Liasukuka opo Tunkhimaneke Jeova
19, 20. (a) Otyipuka patyi otyiwa unene Onombangi mba Jeova valinga hono? (b) Oityi ove watokola okulinga?
19 Inkha tuali mo Jelusalei Tyalumingu komuhuka monthiki 6 ya Sivan yenima 33 P.K., ñgeno tuahuva unene! Komuhuka oo, 9 ola, ovanthu vamue ankho vokueliongiya mondyuo imue, “vahimbika okupopia omalaka elikalaila” kehuviso. (Atos 2:4) Hono, ovaumbili va Huku kavapewa vali ehuviso liokupopia omalaka. (1 Coríntios 13:8) Mahi, Onombangi mba Jeova, vaivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku, momalaka 430 elikalaila.
20 Tupandula unene, mokonda namphila kese umue ena elaka liae, mahi atuho tuawanekwa melaka liasukuka, otyili tyo Mbimbiliya! Otyo, tyelikalela netyi tyaendele mo Mbabele. Mokonda hono ovanthu va Jeova vankhimaneka enyina liae nelaka like. (1 Coríntios 1:10) Tutokolei okutualako okumuumbila ‘atuho kumue’ novakuatate vetu no nomphange ouye auho. Tutualeiko okulilongesa okupopia vali nawa elaka olio, opo tunkhimaneke Jeova Tate yetu keulu.—Tanga Salmo 150:1-6.
[Ehangununo liolutalatu pefo 29]
Oñgeni Ove Mokumbulula?
• Elaka liasukuka oityi?
• Oityi tuesukisa okulinga opo tupopie elaka liasukuka?
• Oityi matyitukuatesako okupopia nawa elaka liasukuka?
[Ehangununo liolutalatu pefo 28]
Yawisa Ounongo Wove Wokupopia Elaka Liasukuka
◆ mokutehelela nawa.
◆ mokuhetekela vana vapopia nawa.
1 Coríntios 11:1; Hebreus 13:7
◆ mokuhalimbwa nokupitaulula.
◆ mokutangela peulu.
◆ mokukoneka “etyi lihonekwa netyi
lipopiwa”
◆ mokutualako okukula.
◆ mokala nomuvo wokulilongesa.
Daniel 6:16, 20; Efésios 6:18
◆ mokulipopia.
Romanos 10:10; Hebreus 10:23-25