Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w09 4/1 pp. 28-32
  • Tupandei Jesus—David Omunene na Salomau Omunene

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Tupandei Jesus—David Omunene na Salomau Omunene
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • David Otyilekeso tya Kristu
  • Tulandulei Ohamba Yetu Omunthita
  • Landula Ohamba Omufindi
  • Ounongo Salomau Aita Melikuambelo Weupelue
  • Landula Ohamba Omunongo
  • Landula Ohamba Yombembwa
  • Ongeleka Ongwa Pala Ove Ine Elondolo?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
  • Olie Mayovola Vana Veliyavela Okuita Ombatelo?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2010
  • “Ndongese Okulinga Ehando Liove”
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
  • Ohamba Ndaviti Yalinga Onkhali
    Lilongesila Komahipululo Ombimbiliya
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2009
w09 4/1 pp. 28-32

Tupandei Jesus—David Omunene na Salomau Omunene

“Tala! Ou ukahi pano wavilapo vali tyipona Salomau.”​—MATEUS 12:42.

1, 2. Omokonda yatyi ovanthu vahuvile etyi Samuele alembula David opo akale ohamba?

SAMUELE ankho utala vala David ngatyina omukuendye omunthita, nalumue asokele okuti oe makakala ohamba komutue wandyila. David, watyitilua ko Mbelei, epundaumbo ankho lihena esilivilo enene. Ankho vapopia okuti “epundaumbo olio, etutu unene komapundaumbo omanyingi o Judaa.” (Miquéias 5:2) Mahi, omukuendye oo omunthita, watyitilua mepundaumbo etutu, oe walembulua nomuuli Samuele opo akakale ohamba yo Isilayeli.

2 David haeko omona wotete ine wavali ine watatu, Jese tate yae aetele ku Samuele opo emulembule. David onkhelo yae, ankho kepo etyi Samuele eya meumbo lia Jese pala okulembula umue povana vomulume oo wekolelo opo akale ohamba. Mahi, Jeova waholovona David, iya nawike ankho wasoka okuti David oe maholovonwa.—1 Samuel 16:1-10.

3. (a) Oityi Jeova atala tyakolela vali momunthu? (b) Oityi tyapitapo etyi David alembulwa?

3 Jeova wamona mu David etyi Samuele ehevilile okumona. Jeova wamona etyi ankho tyikahi momutima wa David, iya emupande. Huku katale kotyipala, mahi, utala etyi tyikahi momutima womunthu. (Tanga 1 Samuel 16:7.) Moluotyo, etyi Samuele anoñgonoka okuti Jeova kaholovonene nawike povana epanduvali va Jese, watuma okukaihana omututu watyo ankho ukahi nokulisa. Ehipululo lipopia okuti: “Iya, [Jese] atumu okukaihana [David.] Oe ankho omukuendye umue omuwa, wo nohuki ononkhuhu, womaiho omawa, no kuakongoka nawa. Jeova apopi okuti: ‘Katuka, omulembula, mokonda ou oe naholovona!’ Moluotyo, Samuele apolo ombinga yomulela emulembula pokati kovakulu vae. Iya okupolelela opo, ospilitu ya Jeova aihimbika okuvatela David.”—1 Samuel 16:12, 13.

David Otyilekeso tya Kristu

4, 5. (a) Popiapo ononkhalelo mbumue mbulekesa okuti Jesus na David velifwa. (b) Omokonda yatyi Jesus apondola okuihanwa okuti o David Omunene?

4 Nga David, Jesus, nae watyitilua ko Mbelei, etyi palamba omanima 1.100. Tupu, ovanthu ovanyingi ankho kavatale Jesus ngo hamba. Ovanthu ovanyingi mo Isilayeli ankho vakevelela ohamba onkhuavo. Mahi, nga David, Jesus ankho waholovonua na Jeova. Jesus nae ankho onthyolwa ya Jeova.a (Lucas 3:22) Tupu, Jesus ‘wavatelua nospilitu sandu ya Jeova.’

5 Nkhele pena ononkhalelo ononkhuavo mbulekesa okuti Jesus na David velifwa. Mongeleka, Aitofele epanga enene lia David ankho umupa onondonga nomalondolo, wemupakulile. Iya Jesus nae wapakulilue no apostolu yae Juda Iskaliote. (Salmo 41:9; João 13:18) David na Jesus, ankho vena ombili onene nondyuo yefendelo ya Jeova. (Salmo 27:4; 69:9; João 2:17) Tupu, Jesus wali omphinga ya David. Etyi Jesus nkhele ehenetyitwe, oandyu yapopilile me yae okuti: “Jeova Huku memuavela otyipundi tyoutumini tya David tate yae.” (Lucas 1:32; Mateus 1:1) Jesus Ohamba Mesiya ovanthu ankho vakevelela omuvo omunyingi, omunene vali ku David, mokonda omilao aviho via Mesiya viafuiswapo Mue.—João 7:42.

Tulandulei Ohamba Yetu Omunthita

6. Omononkhalelo patyi David ali omunthita omuwa?

6 Jesus, nae omunthita. Omunthita omuwa una ovituwa patyi? Oe omunthu umue wekolelo nombili, uyunga nawa nokulisa otyunda tyae. (Salmo 23:2-4) David etyi ankho omukuendye, nae wali omunthita, iya wayungile nawa onongi mba tate yae. Etyi onkheyama yahandele okuutukila otyiunda, David nokuakola omutima waipaa onkheyama, nehunyu opo aamene onongi.—1 Samuel 17:34, 35.

7. (a) Oityi tyakuatesileko David okulipongiya pala ovilinga viae ngo hamba? (b) Oñgeni Jesus alekesa okuti Omunthita Omuwa?

7 Omanima David akala nokuyunga onongi mohika no monomphunda, tyemukuatesako okulipongiya pala ovilinga ovinene viokuhongolela elongo lio Isilayeli.b (Salmo 78:70, 71) Tupu, Jesus walekesile novilinga viae okuti oe omunthita omuwa. Jeova wemuavela ononkhono, nehongolelo opo etyivile okulisa ‘otyunda otyitutu’ no ‘nongi ononkhuavo.’ (Lucas 12:32; João 10:16) Tyotyili, Jesus walekesile okuti Omunthita Omuwa. Jesus ankho wiihana kese ongi kenyina mokonda ankho wii nawa otyunda tyae. Oe ankho una ohole ononene notyunda tyae mokonda etyi ankho ekahi pano pohi, walinga ovipuka ovinyingi pala ouwa wavo. (João 10:3, 11, 14, 15) Jesus, Ngo munthita Omuwa, walinga otyipuka tyimue David ehevilile okulinga. Otyilikutila tyae tyeyovo tyaikula ondyila pala okuyovola ovanthu ovanyingi kononkhia. Petupu natyike matyimutyilika okuhongolela ‘otyunda tyae otyitutu’ komuenyo wahapu keulu, nokuhongolela ‘onongi mbae ononkhuavo’ komuenyo wahapu mouye omupe wouviuki muhakakala vali onondingavivi.—Tanga João 10:27-29.

Landula Ohamba Omufindi

8. Omokonda yatyi tupondola okupopia okuti David wali ohamba omufindi?

8 Ngo hamba, David ankho wafuapo pala okulwa opo ayakulile elongo liovanthu va Huku, iya ‘Jeova watuaileko okuyovola David kese oku aya nako.’ Etyi ankho David atumina elongo lio Isilayeli, onondimbu mbavo ankho mbutunda kondongi yo Egitu alo kondongi Eufrate. (2 Samuel 8:1-14) Jeova waavela David ononkhono, iya akala omutumini wokuna epondolo enene. Ombimbiliya ipopia okuti: “Enkhimano Iia David liahimbika okuivala movilongo aviho, iya Jeova alingisa ovilongo aviho vikale nowoma nae.”—1 Crônicas 14:17.

9. Hangununa oñgeni Jesus Ohamba Yaholovonwa akala omufindi.

9 Ngo Hamba David, Jesus nae ankho utupu owoma. Ngo Hamba yaholovonwa, Jesus walekesile epondolo liae kovilulu, wayovolele ovanthu ankho vekahi mepondolo liovilulu. (Marcos 5:2, 6-13; Lucas 4:36) Alo umue ondyale Satanasi Eliapu, utupu vali epondolo tyipona Jesus. Nombatelo ya Jeova, Jesus wafinda ouye ukahi mepondolo lia Satanasi.—João 14:30; 16:33; 1 João 5:19.

10, 11. Otyipi otyilinga tya Jesus ngo Hamba-Yovita keulu?

10 Konyima yononkhia mba Jesus, netutilo liae, palamba omanima 60 iya apostolu João amono emonekelo lia Jesus moutumini Wae ngo Hamba-Yovita keulu. João wahoneka okuti: “Namona onkhambe imue ongonga, iya una wapumphama kuyo ankho una onkhondyi, iya apewa ekolowa, opo afinde nokumanuhula okufinda.” (Revelação 6:2) Una upumphi konkhambe ongonga o Jesus. “Wapeua ekolowa menima lio 1914 etyi ahimbika okutumina ngo Hamba keulu. Konyima yotyo oe watualako okufinda.” Tyotyili, nga David oe ohamba wokuna epondolo. Etyi ahimbika okutumina ngo Hamba Mouhamba wa Huku, oe wafinda Satanasi movilwa, emutahela pano pohi, kumue novilulu viae. (Revelação 12:7-9) Oe matualako okuhateka, “amanuhula okufinda” tyina amahanyaunako ouye wovivi wa Satanasi.—Tanga Revelação 19:11, 19-21.

11 Nga David, Jesus ohamba yoluembia makaamena “otyinyingi otyinene tyovanthu” mo Armagedon. (Revelação 7:9, 14) Tupu, moutumini wa Jesus kumue no nomphinga mbae 144.000 vokuatutiliswa, mamukakala etutilo “liovaviuki na vana vehevaviuki.” (Atos 24:15) Vana mavakatutiliswa kombanda yoohi, mavakakala nomuenyo wahapu. Tyotyili, tukahi nokukevelela ovipuka oviwa komutue wandyila! Tutokolei atuho okutualako “okulinga etyi tyaviuka,” opo tukamone omuenyo tyina o ohi aiho ikeyula ovanthu ovaviuki, vokuna ehambu mombuelo youtumini wa David Omunene!—Salmo 37:27-29.

Ounongo Salomau Aita Melikuambelo Weupelue

12. Oityi Salomau aitile melikuambelo?

12 Omona wa David, Salomau, nae ankho otyilekeso tya Jesus.c Etyi akala Ohamba, Jeova wemumonekelele mondyoi, emupopila okuti upondola okumuita ovipuka aviho ahanda, Oe memuavela vio. Salomau ankho upondola okuita ku Jeova olumono, epondolo ine omuenyo wahapu. Mahi, waita ku Jeova okuti: “Pahe ndyavele ounongo, nenoñgonoko, opo ndyityivile okuhongolela elongo eli, mokonda olie upondola okukoyesa elongo liove eli enene?” (2 Crônicas 1:7-10) Jeova wakumbulula elikuambelo lia Salomau.—Tanga 2 Crônicas 1:11, 12.

13. Omokonda yatyi tupondola okupopia okuti kutupu nawike ankho una ounongo ngo wa Salomau? Iya Olie waavelele Salomau ounongo oo?

13 Mokueenda kuomuvo Salomau akala nekolelo mu Jeova, ankho petupu nawike una ounongo ngo wae. Salomau wapopia “ononthengele-popia ovityita omakwi etatu.” (1 Reis 4:30, 32, 34) Ononthengele-popia ononyingi mbahonekwa, iya nkhele mbakolela pala vana vaovola ounongo. Onkhai-Hamba yo ko Saba, walingile oungendi wo no kilometu 2.400, opo akalinge Salomau “omapulo okuepuiya” atale inkha ena umue ounongo. Omukai oo, wahuva netyi Salomau apopia, nenkhimano liouhamba wae. (1 Reis 10:1-9) Ombimbiliya ipopia Ondyivindyivi younongo wa Salomau okuti: “Ovanthu aveho kombanda yo ohi ankho vaovola Salomau pala okutehelela ounongo Huku apaka momutima wae.”—1 Reis 10:24.

Landula Ohamba Omunongo

14. Omononkhalelo patyi Jesus ali “omunene vali tyipona Salomau?”

14 Pena vala omunthu wike una ounongo wapona wa Salomau. Omunthu oo, o Jesus Kristu, wapopile konthele yae muene okuti “omunene vali tyipona Salomau.” (Mateus 12:42) Jesus wapopia “onondaka mbomuenyo wahapu.” (João 6:68) Mongeleka, Elongomona lio Komphunda, liayawisa vali onondaka novitumino kononthengele-popia mbumue mba Salomau. Salomau wapopile ovipuka ovinyingi vietela ehambu omufendi wa Jeova. (Provérbios 3:13; 8:32, 33; 14:21; 16:20) Jesus wapopile okuti ehambu liotyotyili litundilila kovipuka vielikuata nefendelo lia Jeova, nokufuiswapo kuomilao via Huku. Oe wapopia okuti: “Vana vaimbuka okuti ovahepi mopamphepo, ovana-mbembwa, mokonda ouhamba wo keulu o wavo.” (Mateus 5:3) Aveho vaundapesa onondonga mbuvasiwa momalongeso a Jesus, valinga oupanga omuwa na Jeova, “ondyivindyivi yomuenyo.” (Salmo 36:9; Provérbios 22:11; Mateus 5:8) Kristu elekeso “liounongo wa Huku.” (1 Coríntios 1:24, 30) Ohamba Mesiya, Jesus Kristu ankho una “ospilitu younongo.”—Isaías 11:2.

15. Oñgeni tupondola okupola esilivilo kounongo wa Huku?

15 Oñgeni onthue valanduli va Salomau Omunene tupondola okupola esilivilo kounongo wa Huku? Mokonda ounongo wa Huku ukahi Mondaka yae, onthue tuna okulinga ononkhono pala okulilongesa Ombimbiliya nombili, haunene onondaka mba Jesus, nokusokolola nawa kuetyi tuelilongesa. (Provérbios 2:1-5) Tupu, tuna okutualako okulikuambela ku Huku okuita ounongo. Ondaka ya Huku itupameka okuti, omalikuambelo etu tulinga nomutima auho okuita ombatelo, maakumbululwa. (Tiago 1:5) Nombatelo yospilitu sandu, matuvasi ounongo wakolela Mondaka ya Huku, upondola okutuvatela okuluisa ovitateka, nokulinga omatokolo omawa. (Lucas 11:13) Salomau, tupu ankho wiihanua okuti “omulongesi” “watuaileko okulongesa ovanthu enoñgonoko.” (Eclesiastes 12:9, 10) Jesus, Onkhalamutwe yewaneno Liovakristau, nae omulongesi wovanthu vae. (João 10:16; Colossenses 1:18) Moluotyo, tulingei ononkhono opo tuhakambe komaliongiyo omewaneno, omu ‘tulongeswa apeho.’

16. Omonkhalelo patyi Salomau elifwa na Jesus?

16 Salomau wafuisilepo otyilinga tyae nombili. Oe waonganekele motyilongo atyiho o programa yokutunga, wahongolela ovilinga viokutunga onondyuo ononene, omatapalo, ovaundapi vokutunga onosonda mbomeva, nomapundaumbo pala omatukutuku no avana vavelama onokhambe. (1 Reis 9:17-19) Ovanthu aveho mombuelo youtumini wae, vapolele esilivilo kovilinga viae. Jesus nae omutungi. Watunga ewaneno liae kombanda “yonkhanda.” (Mateus 16:18) Jesus nae makahongolela otyilinga tyokutunga matyikalingwa mouye omupe.—Isaías 65:21, 22.

Landula Ohamba Yombembwa

17. (a) Ovipuka patyi oviwa ankho vikahi moutumini wa Salomau? (b) Oityi Salomau ehevilile okulinga?

17 Enyina Salomau liatuka kondaka ihangununa “ombembwa.” Ohamba Salomau wali omutumini woko Jelusalei, enyina lihangununa okuti “Okukala Nombembwa Tuvali.” Omanima 40 Salomau atumina, elongo lio Isilayeli ankho lina ombembwa onene. Ombimbiliya ipopia konthele yomanima oo okuti: “Mononthiki ambuho mba Salomau, o Judaa no Isilayeli vatuaileko okukala nepamo kese umue mombuelo yomuvinyu wae, no mombuelo yomukuyu wae, tunde ko Da alo ko Berserba.” (1 Reis 4:25) Mahi, namphila Salomau ankho omunongo, ketyivilile okumanako ouvela, onkhali, nononkhia. Salomau Omunene makamanako ovipuka ovio aviho.—Tanga Romanos 8:19-21.

18. Ononkhano patyi onongwa onthue tuna mewaneno?

18 Tupu hono, tuna ombembwa mewaneno lio Vakristau. Tyotyili, tukahi mopalaisu yopaspilitu. Tuna ombembwa na Huku, no vomunthele yetu. Tala etyi Isaia apopile konthele yonkhalelo yetu hono: “Iya omitunga viavo mavekevinthila omatemo, iya omaonga avo avekeenthila onofoso. Kamavekeliluisa vali, tupu kavekelilongesa vali ovita.” (Isaías 2:3, 4) Tyina tuyeka ospilitu ya Huku ihongolele omuenyo wetu, matuvatela opo ombembwa oyo itualeko.

19, 20. Omahunga patyi tuna pala okukala nehambu?

19 Mahi, komutwe wandyila ovipuka mavikakala vali nawa. Putyina ovanthu vokutavela koutumini wa Jesus vatualako nombembwa yahapu, ovo mavakayovolwa katutu-katutu koupika wonkhali, alo vakakala ovanthu vokuelipwa. (Romanos 8:21) Tyina vamalambe meheteko liahulililako konthyulilo Yovityita Ekwi Vioutumini, “ovatendi mavakapiñgana oohi, iya avakakala nombembwa onene.” (Salmo 37:11; Revelação 20:7-10) Tyotyili, outumini wa Jesus Kristu maukavilapo vali tyipona outumini wa Salomau!

20 Ngetyi ova Isilayeli vahambukilwe noutumini wa Moisesi, wa David, na Salomau, onthue matukakala nehambu enene mombuelo youtumini wa Kristu. (1 Reis 8:66) Atuho, tupandulei unene Jeova watuma Omona wae wongunga, Moisesi Omunene, David Omunene, na Salomau Omunene!

[Onondaka Poutoi]

a Enyina David, lihangununa okuti “Onthyolwa.” Ovikando vivali, Jeova wapopile tunde keulu okumuihana okuti “mona wange onthyolwa.”—Mateus 3:17; 17:5.

b David wali ngo ongi iyumba onthumbi komunthita wayo. Oe ankho utala Komunthita Omunene Jeova opo emuamene, nokumuhongolela. David wapopile nonthumbi okuti: “Jeova Omunthita wange, natyike matyinkhambela.” (Salmo 23:1) João Batista wapopile konthele ya Jesus okuti “Ondyona ya Huku.”—João 1:29.

c Salomau, tupu ankho wiihanua okuti o Jededia, enyina olio lihangununa okuti “Onthyolwa ya Huku.”—2 Samuel 12:24, 25.

Okuti Ove Upondola Okuhangununa?

• Omonkhalelo patyi Jesus Omunene vali tyipona David?

• Omonkhalelo patyi Jesus Omunene vali tyipona Salomau?

• Oityi wapanda ku David na Salomau Omunene Jesus?

[Olutalatu pefo 31]

Ounongo Salomau apelwe na Huku, otyilekeso tyounongo wa Salomau Omunene

[Olutalatu pefo 32]

Outumini wa Jesus wavilapo vali tyipona outumini wa Salomau na David monkhalelo imue tuehevili okusoka!

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma