Lilongesila ku Jesus Okukala Tyalunguka
“Kalei tyalunguka no kutualako okulikuambela.”—MATEUS 26:41.
OÑGENI MOKUMBULULA
․․․․․
Oñgeni omalikuambelo etu maalekesa okuti tualunguka?
․․․․․
Omononkhalelo patyi matulekesa okuti tukahi tyalunguka movilinga viokuivisa?
․․․․․
Omokonda yatyi tyakolela okutualako tyalunguka movitateka, iya oñgeni tupondola okutyilinga?
1, 2. (a) Omapulo patyi una okulilinga konthele yokukala tyalunguka nga Jesus? (b) Okuti ongeleka ya Jesus uhena nkhali ipondola okukuatesako ovanthu ovakuankhali? Popiapo ongeleka.
OVE hamwe ulipula: ‘Okuti tyitavela umwe okuhetekela Jesus konthele yokukala tyalunguka? Jesus ankho utupu onkhali! Haunene, Jesus ankho upondola okunoñgonoka nawa etyi matyikapita komutwe, omanima omanyingi tyina nkhele onthiki yatyo ihenehikepo! Okuti oe ankho wesukisa umwe okukala tyalunguka?’ (Mateus 24:37-39; Hebreus 4:15) Tete matukumbulula omapulo oo, opo tutale omokonda yatyi otyo tyakolela nokualumbanesa.
2 Okuti ongeleka yomunthu uhena onkhali ipondola okukuatesako ovanthu ovakuankhali? Enga, mokonda tyitavela okulilongesila komulongesi omuwa nokuevi alinga. Mongeleka, soka komunthu uhimbika okulongeswa okuyaha nonkhondyi. Oe ketyivile okunana nawa onkhondyi opo ayahe etyi ahanda, mahi ulongeswa ovikando ovinyingi, atualako okuhetekela. Opo etyivile, oe ulilongesila nawa komulongesi wae, utyivila okuyaha nawa. Omulongwa utala nawa oñgeni omulongesi wae atalama, noñgeni akuata onkhondyi nomihongo, noñgeni einana. Katutu-katutu, omulongwa ulilongesa oñgeni ena okunana onkhondyi, nokutala oku kuenda nomphepo nokutualako okulinga ononkhono. Inkha ahetekela etyi tyilinga omulongesi wae, oe metyivili okuyaha vali nawa. Tupu, onthue tutualako okulinga ononkhono mbokukala Ovakristau ovawa, mokulandula onondonga mba Jesus nokuhetekela ongeleka yae yafuapo nawa.
3. (a) Oñgeni Jesus alekesile okuti oe wesukisa okukala tyalunguka? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?
3 Iya konthele yokukala tyalunguka? Okuti Jesus nkhele wesukisa okukala tyalunguka? Enga wesukisa. Mongeleka, kotyinthiki tyae tyahulililako pano pohi, Jesus walondolele ono apostolu mbae vekolelo okuti: “Kalei tyipahi kumwe naame.” Ayawisako okuti: “Kalei tyalunguka no kutualako okulikuambela, opo muhayondywe.” (Mateus 26:38, 41) Namphila Jesus akalele apeho tyalunguka, momuvo oo wokuepuiya, ankho uhanda okukala vali tyalunguka, nokufuena ku Tate yae keulu. Oe ankho utyii okuti ovalanduli vae navo vesukisa okukala tyalunguka, ha pomuvo opo vala, mahi nokomutwe wandyila. Moluotyo, tutalei omokonda yatyi Jesus ahandela tutualeko tyalunguka. Konyima, atutale ononkhalelo ononthatu omu tupondola okuhetekela Jesus OITYI JESUS AHANDELA TUKALE TYALUNGUKA
4. Okuti etyi tuhei konthele yetyi matyikapita komutwe tyelikuata nokukala tyalunguka?
4 Tyotyili, Jesus kahande tukale tyalunguka mokonda yetyi tuhei, mahi omokonda yetyi twii. Okuti etyi Jesus ankho ekahi pano pohi, wii atyiho matyikapita komutwe? Au, mokonda nokueliola omutima wati: “Konthele yonthiki oyo, no ola yatyo nawike utyii, tyilinge onoandyu keulu, tyilinge Omona, o Tate vala utyii.” (Mateus 24:36) Pomuvo opo, Jesus, “Omona,” ankho kei nawa-nawa onalupi onthyulilo youye uno wovivi maiya. Iya onthwe hono? Okuti tutyii atyiho matyikapita komutwe? Au! Katutyii onalupi Jeova matumu Omona wae opo amaneko ouye uno wovivi. Inkha tuetyinoñgonokele, okuti ñgeno tuesukisa okutualako okukala tyalunguka? Ngetyi Jesus apopia, onthyulilo maiya tyihasete, momuvo tuhakevela. Moluotyo tuesukisa okukala tyalunguka.—Tanga Mateus 24:43.
5, 6. (a) Oñgeni etyi twii konthele yetyi matyikapita komutwe netyi Huku makalinga tyitukuatesako okukala tyalunguka? (b) Omokonda yatyi etyi twii konthele ya Satanasi tyitulunda okukala tyalunguka?
5 Tupu, Jesus ankho wii ovipuka ovinyingi oviwa konthele yetyi matyikapita komutwe, otyili ankho tyeheiwe novanthu ovanyingi pomuvo wae. Enoñgonoko lietu kalielifuile no lia Jesus, mahi mokonda yae twii ovipuka ovinyingi konthele Youhamba wa Huku netyi maukalinga apa katutu. Tyina tutala ovanthu ovakuavo, tyilinge kosikola, nokovilinga, ine opomphangu tuivisila, katuete okuti ovanthu ovanyingi vekahi menthiki konthele yotyili tya Huku? Olio ehunga ekuavo tuna yokukala tyalunguka. Nga Jesus, onthue tuesukisa okukala apeho tyalunguka, okuovola onomphitilo mbokupopila vakuetu konthele Youhamba wa Huku. Otyo tyakolela, tuesukisa okuivisa aveho. Omuenyo wovanthu ukahi motyiponga!—1 Timóteo 4:16.
6 Jesus ankho wii otyipuka otyikuavo tyemukuatesako okutualako tyalunguka. Ankho utyii okuti Satanasi watokola okumulola, nokumumonesa ononkhumbi, nokunyona ekolelo liae. Ondyale oyo omukalavi, apeho ankho yovola “omuvo omukuavo ihanda” opo alole Jesus. (Lucas 4:13) Jesus nalumwe ayekelepo okukala tyalunguka. Oe ankho uhanda okukala tyelipongiya kese muvo alolwa, nokuyalwa ine okumoneswa ononkhumbi. Nonthue tukahi monkhalelo ngo ya Jesus. Tutyii okuti Satanasi nkhele ukahi “ngonkheyama ikoma okuovola ou maili.” Otyo Ondaka ya Huku ilondolela Ovakristau aveho okuti: “Lungukei, nokutala nawa.” (1 Pedro 5:8) Oñgeni matutyilingi?
OÑGENI MATULUNGUKA NOMALIKUAMBELO
7, 8. Elondolo patyi Jesus aavelele konthele yelikuambelo? Oityi tulilongesila konkhalelo elikuambela?
7 Ombimbiliya ipopia okuti opo tukale tyalunguka mopaspilitu tuesukisa okulikuambela. (Colossenses 4:2; 1 Pedro 4:7) Etyi Jesus aita ovalongwa vae opo vakale tyalunguka kumwe nae, wati: “Kalei tyalunguka no kutualako okulikuambela, opo muhayondywe.” (Mateus 26:41) Okuti otyo tyilekesa okuti ankho vesukisa vala okulikuambela mokonda yotyitateka ankho vena pomuvo opo? Au, tuesukisa okulandula elondolo olio ononthiki ambuho.
8 Jesus waava ongeleka ongwa yokulikuambela. Hamwe uhinangela okuti Jesus welikuambelele ku Tate yae otyinthiki atyiho. Nkhele soka. (Tanga Lucas 6:12, 13.) Ankho Omuvo wondyovo, iya Jesus ukahi popepi nepundaumbo lio Kafarnau, muna ankho mukala ondyuo yae. Putyina kunthikovela, Jesus wenda ko nomphunda ankho kutavela okutala Elunga lio Galileia. Putyina atala pombuelo tyafuile umona omalusu ine ovikandiyelo vikahi nokunyima mepundaumbo lio Kafarnau, nomapundaumbo omakuavo ekahi popepi. Mahi tyina Jesus apopia na Jeova, usoka vala kelikuambelo liae. Palamba ono ola ononyingi. Oe utala okuti omalusu ekahi nokunyima katutu-katutu, ine kuna umwii wohanyi, novinyama vikahi nokuyuela. Mokutala oe ulikuambela mokonda yetokolo enene esukisa okulinga, liokuholovona ono apostolu 12. Tupondola okusoka ku Jesus ulikuambela nomutima auho ku Tate yae, okuita ehongolelo nounongo, nokumupopila omalusoke ae aeho nomasukalalo konthele ya kese mulongwa.
9. Oityi tulilongesila ku Jesus etyi elikuambela otyinthiki atyiho?
9 Oityi tulilongesila ku Jesus? Okuti nonthue tuna okulikuambela ono ola ononyingi? Au, mokonda oe wapopile nawa konthele yovalanduli vae okuti: “Ospilitu ina ombili mahi olutu luaponwa.” (Mateus 26:41) Nongotyo, tupondola okuhetekela Jesus. Okuti tupopia na Tate yetu keulu putyina nkhele tuhenelinge etokolo limwe konthele yetu muene, nombunga yetu, ine ovakuatate vetu? Okuti momalikuambelo etu, tupopia omasukalalo ovakuatate vetu nonomphange? Okuti tupopia etyi tyikahi momutima tyipona okupitaulula apeho onondaka? Tupu, tala okuti Jesus ankho wovola okukala aike pomphangu yahiliya opo apopie na Tate yae. Mouye uno wovilinga ovinyingi, katyipuiya okulimbwa etyi tyakolela vali. Inkha tuovola omuvo wokulikuambela ku Jeova nomutima auho, matukala vali tyalunguka mopaspilitu. (Mateus 6:6, 7) Matufuene vali ku Jeova, nokupameka oupanga wetu nae, nokulityilika okulinga kese tyimwe tyinyona oupanga oo.—Salmo 25:14.
OÑGENI MATUKALA TYALUNGUKA MOVILINGA VIOKUIVISA
10. Oityi tyilekesa okuti Jesus watuaileko okukala tyalunguka nokuovola onomphitilo mbokuava oumbangi?
10 Jesus wakalele tyalunguka movilinga Jeova emutuma. Kuna ovilinga vimwe omunthu alinga otyo asoka kovipuka ovikuavo, atyihemuetela ovitateka ovinene. Mahi, kuna ovilinga ovinyingi viesukisa omunthu akale tyalunguka, ahasoko kotyipuka otyikuavo putyina aundapa. Otyo tyelifwa novilinga vio Vakristau. Jesus apeho wakalele tyalunguka novilinga viae, okuovola onomphitilo mbokupopila vakuavo onondaka onongwa. Etyi, oe novalongwa vae valinga oungendi okuendela pohi omuhuka auho, vehika mepundaumbo lio Sicar iya ovalongwa avakalanda okulia. Jesus esala popepi nonyombo opo apululukuepo, mahi watuaileko tyalunguka, iya amono omphitilo yokuava oumbangi. Omukai omu Samaria weya okutapa omeva. Jesus ankho upondola okuholovona okulalapo katutu. Ankho upondola okutatehila movipuka ovikuavo opo ahapopie nae. Mahi, oe wahimbika okutomphola nae emuavela oumbangi umwe omunene wakuatesileko ovanthu ovanyingi mepundaumbo olio. (João 4:4-26, 39-42) Okuti nonthue tupondola okuhetekela vali nawa ongeleka ya Jesus, okukala tyalunguka nokuovola onomphitilo mbokuivisa onondaka onongwa kovanthu tuvasa kese nthiki?
11, 12. (a) Oñgeni Jesus akumbululile vana vahandele okumutalula kovilinga viae? (b) Oñgeni Jesus alekesile okuti wapola pokati?
11 Ovikando vimwe, ovanthu ankho vehole Jesus vahandele okumutalula kovilinga viae. Mo Kafarnau, ovanthu vahuvile unene nomahuviso a Jesus okuhakula ovavei, avahahande okumuyeka. Otyo ankho katyapengele. Mahi, otyilinga tyavilapo tya Jesus, okuivisa ‘konongi ambuho mbavomba mbondyuo yo Isilayeli,’ ha mepundaumbo olio vala. (Mateus 15:24) Moluotyo oe wapopila ovanthu ovo okuti: “Tupu ndyina okukaivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku komapundaumbo omakuavo, mokonda etyi, otyo natuminwa.” (Lucas 4:40-44) Tyotyili, ankho otyipuka tyakolela vali momuenyo wa Jesus okuivisa. Oe ankho kayekele natyike tyimutalule.
12 Okuti Jesus ankho wasukalala vala novilinga viae, ahalingi vali natyike? Okuti ankho wasukalala unene novilinga viae, ahasuku novanthu? Au, Jesus waava ongeleka ongwa konthele yokupola pokati. Oe ankho uhambukwa okukala nomapanga ae pala okutomphola. Ankho una onkhenda no nombunga, nokunoñgonoka nawa omasuka-suka avo novitateka. Tupu ankho uhole ovana.—Tanga Marcos 10:13-16.
13. Oñgeni matuhetekela Jesus konthele yokukala tyalunguka nokupola pokati movilinga vietu viokuivisa Ouhamba?
13 Putyina tuhetekela Jesus okukala tyalunguka, oñgeni matulekesa okuti nonthue tuapola pokati? Tuhayekei ouye uno ututalule kovilinga vietu. Alo umwe omapanga nombunga ituhole, vapondola okutuhongiliya opo tutepulule kovilinga vietu viokuivisa ine okuovola etyi vasoka okuti omuenyo omuwa. Mahi, inkha tuhetekela Jesus, matutale ovilinga vietu ngatyina okulia. (João 4:34) Ovilinga vietu viokuivisa vipameka oupanga wetu na Jeova, nokutuetela ehambu. Mahi, katuhande okusukalala vala novilinga ovio, nokulilekesa ngoti tuvaviuki unene, atuhalingi vali natyike. Nga Jesus, tuhanda okukala nehambu, ovaumbili vapola pokati vaumbila “Huku wehambu.”—1 Timóteo 1:11.
OÑGENI MATUKALA TYALUNGUKA MOVITATEKA
14. Tyina tulolwa, oityi tuesukisa okulityilika, iya omokonda yatyi?
14 Ngetyi tuetyimona, Jesus waavelele onondonga mbumwe ovalanduli vae opo vatualeko tyalunguka etyi ankho ekahi mononkhumbi ononene. (Tanga Marcos 14:37.) Tyina tupita movitateka, tuesukisa okulandula vali unene ongeleka yae. Ovanthu ovanyingi tyina valolwa, valimbuako otyili tyimwe tyakolela unene, tyapopiwa ovikando vivali mu Provérbios okuti: “Kuna ondyila yaviuka komaiho ovanthu, mahi konthyulilo onondyila mbononkhia.” (Provérbios 14:12; 16:25) Inkha tuyumba onthumbi kenoñgonoko lietu muene, haunene tyina tuvasiwa movitateka ovinene, matunyono vana tuhole, nonthue muene.
15. Oñgeni onkhalamutwe yombunga apondola okuyondyua tyina ehena onombongo?
15 Mongeleka, onkhalamutwe yombunga hamwe ulinga ononkhono opo atekule “ombunga yae.” (1 Timóteo 5:8) Oe upondola okuyondyua okutavela ovilinga vimutyilika okuenda apeho komaliongiyo, nokulinga efendelo liombunga, ine okuenda movilinga viokuivisa. Inkha ayumba vala onthumbi komalusoke ae, okutavela ovilinga ovio tyipondola okumoneka ngoti tyaviuka. Mahi, otyo tyipondola okumuvelesa ine okumuipaa mopaspilitu. Moluotyo, otyiwa okulandula elondolo lia Provérbios 3:5, 6! Salomau wati: “Yumba onthumbi mu Jeova nomutima wove auho, uhakolele menoñgonoko liove muene. Muimbuka monondyila mbove ambuho, opo oe aviukise onomphai mbove.”
16. (a) Oityi tulilongesila ku Jesus konthele yokuyumba onthumbi mounongo wa Jeova? (b) Oñgeni ononkhalamutwe ononyingi mbo nombunga vayumba onthumbi mu Jeova momuvo wovitateka, nga Jesus?
16 Etyi Jesus amoneswa ononkhumbi, waanyene okuyumba onthumbi menoñgonoko liae muene. Nkhele soka! Omulume omunongo vali wakalele pano pohi kayumbile onthumbi mounongo wae. Etyi Satanasi emulola, Jesus wakumbulula ovikando ovinyingi okuti: “Tyahonekwa.” (Mateus 4:4, 7, 10) Wayumbile onthumbi mounongo wa Tate yae opo afinde ovitateka, okulekesa okuti weliola omutima, otyituwa Satanasi ahalekesile. Okuti nonthue tuhetekela Jesus? Onkhalamutwe yombunga ukala tyalunguka nga Jesus, uyeka Ondaka ya Huku imuhongolele, haunene momuvo wovitateka. Mouye auho, ononkhalamutwe ononyingi mbombunga otyo vekahi nokulinga. Vapaka Ouhamba wa Huku, nefendelo liotyotyili tete momuenyo, tyipona omasuka-suka avo opalutu. Okulinga ngotyo, vatekula nawa onombunga mbavo. Jeova uyamba ononkhono mbavo okuveavela etyi vesukisa, ngetyi alaa Mondaka yae.—Mateus 6:33.
17. Oityi tyikuavela ondundo yokukala tyalunguka nga Jesus?
17 Tyotyili Jesus waava ongeleka yavilapo yokukala tyalunguka. Ongeleka yae itukuatesako, nokuyovola omuenyo. Hinangela okuti Satanasi uhanda okukuyondya opo ulale mopaspilitu, nekutepulula ekolelo liove, nokutepulula ombili yove mefendelo lia Jeova, nokukupola motyili. (1 Tessalonicenses 5:6) Uhemuyeke afinde! Tualako tyalunguka nga Jesus, okulunguka momalikuambelo, nomovilinga viokuivisa, na tyina uvasiwa novitateka. Inkha ulinga ngotyo, mokala nombembwa, nehambu, nomuenyo omuwa pahetyino putyina utala ouye uno wovivi ukahi nokuenda konthyulilo. Okukala tyalunguka tupu matyikukalesa nonthumbi yokuti tyina Omesene yove ameya okuhanyako ouye uno, mekuvasi nokulinga ehando lia Tate yae nombili. Jeova mahambukilwa okukuavela ondyambi mokonda yekolelo liove!—Revelação 16:15.
okukala tyalunguka kese nthiki.
[Olutalatu pefo 16]
Jesus waivisile omukai ponyombo. Onomphitilo patyi mbokuivisa ove wovola kese nthiki?
[Olutalatu pefo 17]
Okukuatesako ombunga okukala noupanga wapama na Jeova tyilekesa okuti ove walunguka