Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w12 10/1 pp. 8-10
  • Vahumbwa Nokutekulwa Nawa na Huku

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Vahumbwa Nokutekulwa Nawa na Huku
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Oñgeni Jesus ankho Atala Ovakai
  • Onondonga Mbombimbiliya Mbukuatesako Ovakai Okukala Nehambu
  • Okuti Tyilityili Huku Usuka Umwe Novakai?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
  • Otyilinga Patyi Ovakai Vena Mevangelo lia Jeova?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
w12 10/1 pp. 8-10

Vahumbwa Nokutekulwa Nawa na Huku

ETYI Jesus ankho ekahi pano pohi, wahetekela nawa ovituwa via Tate yae, nonkhalelo yokulinga ovipuka. Wati: “Hilingi natyike kehando liange muene. Mahi, ame ndyipopia ovipuka Tate andongesa . . . apeho ndyilinga ovipuka vimuhambukiswa.” (João 8:28, 29; Colossenses 1:15) Ngotyo, tyina tulilongesa oñgeni Jesus ankho apopia novakai noñgeni evetala, matunoñgonoka oñgeni Huku atala ovakai, netyi ahanda kuvo.

Onkhalelo Jesus ankho atala ovakai, yelikalela unene nonkhalelo ovakai ankho vatalwa etyi ono Evandyeliu mbahonekwa. Omonkhalelo patyi? Haunene, okuti omalongeso ae hono nkhele akuatesako ovakai?

Oñgeni Jesus ankho Atala Ovakai

◼ Jesus ankho una omalusoke asukuka konthele yovakai. Ononkhalamutwe mbumwe mbonongeleya mbo va Judeu, ankho vapopia okuti okukala novakai tyituala koundalelapo. Mokonda ankho vena owoma wokuti ovakai vahongiliya ovivi, ovakai ankho kavapondola okupopia nomulume pokati kounyingi ine okukaenda-enda tyehelikutile otyinyanga komutwe. Mahi, Jesus walondolele ovalume opo vayunge nawa omahando olutu luavo, nokuhumba ovakai, avehevetyilika okukala novanthu ovakuavo.—Mateus 5:28.

Tupu Jesus wapopile okuti: “Una uhenga omukai wae akanepa omukai omukuavo, ulinga oumbalehi ku una velihenga nae.” (Marcos 10:11, 12) Ngotyo, Jesus ankho ukahi nokuanya etyi ovalongesi ankho vapopia okuti ovalume vapondola okuhenga ovakai vavo “mokonda yotyipuka tyihasilivila.” (Mateus 19:3, 9) Ova Judeu ovanyingi ankho kavetyii okuti una ulinga oundalelapo, ulinga oumbalehi komukai wae. Ovalongesi vavo ankho valongesa okuti omulume tyina aya kondye, katyitiwa oumbalehi, mahi oumbalehi vala tyina omukai utyilinga! Omulume umwe wapopia konthele Yombimbiliya, wati, “mokonda Jesus wapopia okuti etyi tyihandwa komukai tupu otyo tyihandwa komulume, walekesa okuti omukai una esilivilo enene iya una okuhumbwa.”

Etyi alongesa tyitukuatesako hono: Mewaneno lio Vakristau lio Nombangi mba Jeova, ovakai veliongiya kumwe novalume. Mahi, ovakai kavesukisile okukala nowoma wokuti ovalume kamavevehumbu, mokonda ovalume Ovakristau vatala “ovakai ovakulu, ngatyina ovo ina, ovakai ovahikuena, ngatyina onomphange, noumphembela.”—1 Timóteo 5:2.

◼ Jesus waovolele omuvo opo alongese ovakai. Tyelikalela novalongesi vavo ankho vahalongesa ovakai, Jesus wevelongesile nokuveyeka vapopie etyi vasoka. Mokonda watuaileko nokulongesa Maliya, Jesus walekesa okuti ovakai kavalingilwe vala pala okuteleka. (Lucas 10:38-42) Marta, omphange ya Maliya, tupu wapolele ouwa kuetyi Jesus alongesa, mokonda etyi Lasalu ankhia, wakumbululile nawa Jesus.—João 11:21-27.

Jesus ankho usuka unene netyi ovakai vasoka. Pomuvo opo, ovakai ovanyingi ova Judeu ankho vasoka okuti opo vakale nehambu vena okukala nomona womukuendye wapandua novanthu, haunene inkha akala omuuli. Etyi omukai umwe eliyavela okuti: “Una wekutyinda meimo no komavele wanyama, omuna-mbembwa!” Jesus waovola omphitilo yokumupopila etyi tyakolela vali. (Lucas 11:27, 28) Mokonda Jesus walekesa okuti etyi tyakolela vali oupanga na Huku, wemulekesa otyipuka tyakolela vali tyipona oviso ankho vikuluminyua ovakai.—João 8:32.

Etyi alongesa tyitukuatesako hono: Vokulongesa mewaneno lio Vakristau, vahambukwa tyina ovakai vaava omakumbululo momaliongiyo ewaneno. Vahumba ovakai valongoka nawa mokonda “ovalongesi vovipuka oviwa,” tyina vekahi aveke, nokuava ongeleka ongwa. (Tito 2:3) Tupu veveyumba onthumbi opo vaivise onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku.—Salmo 68:11; tala okakasa “Okuti Apostolu Paulu Wailikile Ovakai Okupopia?” pefo 9.

◼ Jesus ankho usuka novakai. Kohale, ovakuendye ankho vapandwa vali tyipona ovakainthu. Omukanda utiwa Talmude, ankho upopia okuti: “Wokuna ovana ovakuendye una ehambu, mahi wokuna ovakainthu, wetesa onkhenda.” Ovohe vamwe ankho vapopia okuti ovakainthu omulemo omunene, mokonda vena okutaindyilwa ovalume, nokulandelwa ovipuka mavatyindi tyina vamanepwa, tupu kamavetyivili okuvetekula tyina vamakulupa.

Jesus walekesile okuti omuenyo womukainthu wakolela ngetyi omuenyo womukuendye. Watutilisile omona wa Jailu omukainthu, ngetyi atutilisile omona omukuendye womuhepe ko Naim. (Marcos 5:35, 41, 42; Lucas 7:11-15) Etyi ahakula omukai ankho umoneswa emone “notyilulu tyemuvelesa mokueenda kuomanima ekwi netyinana,” Jesus wemuihana okuti “mona wa Abraiau,” onondaka ankho mbuiwe nawa movihonekwa vio va Judeu. (Lucas 13:10-16) Etyi Jesus apopia onondaka ombo, waimbuka okuti omukai oo una esilivilo ngovanthu ovakuavo, tupu waimbuka ekolelo liae enene.—Lucas 19:9; Gálatas 3:7.

Etyi alongesa tyitukuatesako hono: Vo ko Asia, vehole okupopia okuti: “Okutekula omukainthu tyelifwa nokutapelela otyikunino tyamunthele yove.” Mahi, ovohe Ovakristau vena ohole, kavasoko ngotyo, vatekula nawa ovana vavo aveho, ovakuendye novakainthu. Ovohe Ovakristau valongesa ovana vavo aveho, nokuvetuala kosipitali tyina vamavele.

◼ Jesus ankho uyumba onthumbi kovakai. Mombonge yova Judeu, oumbangi wavua nomukai ankho ongatyina waavua nomupika. Josefo, omuhipululi wokotyita tyotete, wati: “Omukai kayumbwa onthumbi mokonda yonkhalelo atuwa.”

Tyelikalela notyo, Jesus waholovonene ovakai opo vaave oumbangi wetutilo liae. (Mateus 28:1, 8-10) Namphila ovakai ovo vekolelo vamuene etyi Tatekulu yavo aipawa, netyi apakwa, kono apostolu ankho tyevepuiya okutavela etyi ovakai vapopia. (Mateus 27:55, 56, 61; Lucas 24:10, 11) Mahi, mokonda wamonekela tete kovakai, omututiliswa Kristu walekesa okuti ankho utala ovakai ngatyina vatokala okuava oumbangi ngovalongwa vae ovakuavo.—Atos 1:8, 14.

Etyi alongesa tyitukuatesako hono: Momawaneno Onombangi mba Jeova, ovakulu vewaneno vahumba ovakai mokutavela etyi vapopia. Tupu, ovalume Ovakristau ‘vahumba’ ovakai vavo mokutehelela nawa etyi vapopia.—1 Pedro 3:7; Gênesis 21:12.

Onondonga Mbombimbiliya Mbukuatesako Ovakai Okukala Nehambu

Tyina omulume ahetekela Kristu, uhumba omukai, nokumutekula ngetyi Huku ahandele ponthyimbi. (Gênesis 1:27, 28) Ovalume Ovakristau kavasoko okuti ovo vala vena okutumina mokonda ovalume, mahi vahongolelwa nonondonga Mbombimbiliya, iya otyo tyihambukiswa ovakai vavo.—Efésios 5:28, 29.

Etyi Yelena ahimbika okulilongesa Ombimbiliya, ankho umoneswa emone nomulume wae, otyo ehetyipopi. Omulume wae wekulila mombunga omu ovakai ankho vanepwa kononkhono, nokuvetwa. Yelena wati, “etyi nelilongesa Mombimbiliya tyamphameka. Nanoñgonoka okuti kuna omunthu unthyole unene nokuesuka unene naame. Tupu nanoñgonoka okuti inkha omulume wange ulilongesa Ombimbiliya, kamanthekula vali onya.” Etyi ankho asoka tyeya okumoneka etyi omulume wae etavela okulilongesa Ombimbiliya, ambatisalwa, akala Ombangi ya Jeova. Yelena wati, “oe pahe utyivila okulikondola omutima. Tuelilongesa okulievela pokati.” Oityi tyevekuatesako? Wati: “Tyotyili, onondonga Mbombimbiliya mbankhuatesako okuimbuka okuti ndyina esilivilo, nokuna eameno motyinepo tyange.”—Colossenses 3:13, 18, 19.

Kuna vali onongeleka ononkhuavo ngo mba Yelena. Ovakai ovanyingi Ovakristau, vena ehambu mokonda kumwe novalume vavo valinga ononkhono mbokulandula onondonga Mbombimbiliya motyinepo. Vavasa ehumbilo, nepameko pokati kovakuatate vavo Ovakristau.—João 13:34, 35.

Ovalume novakai Ovakristau, vaimbuka okuti ovakuankhali, navo vatungwa na Huku iya vekahi povipuka “viapakwa menyoneko.” Mahi, tyina valinga oupanga na Jeova Huku, Tate yavo woluembia, vakala nekevelelo “liokukayovoka moupika wokuhanyauka,” iya avakala “neyovo ewa unene liovana va Huku.” Olio, ekevelelo ewa unene, pala aveho, ovalume novakai!—Romanos 8:20, 21.

[Okakasa pefo 9]

Okuti Apostolu Paulu Wailikile Ovakai Okupopia?

Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Momawaneno ovakai vatie filuu.” (1 Coríntios 14:34) Oityi Paulu ahandele okupopia? Okuti ankho ukahi nokutomba ounongo wovakai? Au. Tyotyili, apeho wapopile konthele yelongeso eewa liovakai. (2 Timóteo 1:5; Tito 2:3-5) Momukanda Paulu ahonekela ova Korintu, walondola okuti havakai vala, mahi tupu kese umwe utyivila okupopia omalaka, nokuula, “atie filuu” putyina mukuavo ekahi nokupopia. (1 Coríntios 14:26-30, 33) Tyotyili, ovakai vamwe Ovakristau ankho vahambukwa unene novipuka ovipe ankho vekahi nokulilongesa, iya ankho vateta omulongomoni opo valinge omapulo, ngetyi ankho tyilingwa ko Gresia. Opo pahakale vali ou uteta ou ukahi nokupopia, Paulu wevetuma opo “vakapule ovalume vavo keumbo.”—1 Coríntios 14:35.

[Onondaka Pokatoi]

Jesus wahumbile Maliya Madalena etyi emutuma okukapopila ono apostolu okuti watutila

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma