Okuti Tyilityili Huku Usuka Umwe Novakai?
“Wahimbika okulinga onkhali omukai, iya atuho tunkhia mokonda yae.” —OMUKANDA ECLESIÁSTICO, MOTYITA TYAVALI P.K.E.
“Onwe mumbundi yeliapu: onwe muapola enyingilikilo liomuti wailikua: onwe tete muayekapo okulandula ovitumino via Huku . . . Onwe muahanyauna liwa omulume, otyifuika tya Huku.” —ONONDAKA MBA TERTULIANO, MOMUKANDA THE APPAREL OF WOMEN, MOTYITA TYAVALI P.K.
ONOVERSIKULU ombo mbokohale kambukahi Mombimbiliya. Mokueenda kuomanima omanyingi, mbukahi nokuundapeswa pala okuamena okapungulula kalingwa ovakai. Alo umwe hono, vamwe vehetavela nkhele vapopia onotestu ombo veliamene ko onya valinga ovakai, vapopia okuti ovanthu vena ovitateka mokonda yovakai. Okuti tyilityili Huku walinga ovakai opo valingwe onya novalume? Oityi Ombimbiliya ilongesa? Tutalei.
◼ Okuti Huku waavela onkhano ombi ovakai?
Au. Mahi, “onyoka yokonthuko, iihanwa okuti Eliapu,” oyo yapewa “onkhano ombi” na Huku. (Revelação 12:9; Gênesis 3:14) Etyi Huku ati Andau “matumina” omukai wae, ankho kekahi nokupopia okuti ovalume vapondola okulinga onya ovakai. (Gênesis 3:16) Ankho ukahi vala nokupopia ovitateka mavitundilila konkhali ya Andau na Eva.
Ngotyo, ovakai valingwa onya mokonda ovanthu ovakuankhali, hakuti omokonda Huku otyo ahanda. Ombimbiliya kaipopi okuti ovakai vena okulingwa onya opo vafete onkhali yotete.—Romanos 5:12.
◼ Okuti Huku walinga ovalume vakale vali nesilivilo tyipona ovakai?
Au. Omukanda wa Gênesis 1:27, wati: “Huku watunga omunthu otyifuika tyae, watunga omulume nomukai.” Moluotyo, tunde konthyimbi, ovalume, novakai, aveho valingwa nepondolo liokuhetekela ovituwa via Huku. Namphila Andau na Eva ankho velikalela molutu, no komalusoke, aveho vapelwe onondonga mbuike, nokutekulwa monkhalelo ike Nomutungi wavo.—Gênesis 1:28-31.
Etyi Eva nkhele ehenetungwe, Huku wati: “[Andau] mandyimulingila omukuatesiko, opo akale omuvateli wae.” (Gênesis 2:18) Okuti ondaka “omuvateli” ilekesa okuti ovalume vena vali esilivilo tyipona ovakai? Au. Soka oñgeni ondotolo yokutanda, no yokutoma ovihemba vikuatesako omunthu okuheivi oluihamo, velikuatesako tyina vatanda. Okuti umwe upondola okuundapa tyehena ombatelo yamukuavo? Au! Okuti ondotolo yokutanda oyo yakolela vali? Tyipuiya okutyipopia. Tyelifwa notyo, Huku watunga omulume nomukai opo vaundapele kumwe, hapala velilole.—Gênesis 2:24.
◼ Oityi tyilekesa okuti Huku usuka novakai?
Okutala kuetyi ovalume ovakuankhali ñgeno valinga, Huku wasoka liwa onkhalelo yokuamena ovakai. Omuhoneki Laure Aynard, momukanda wae La Bible au Féminin (A Bíblia no Feminino) wapopia konthele Yovitumino Viapelwe Moisesi motyita 16 P.K.E., okuti: “Ovikando ovinyingi, tyina Ovitumino viomphango vipopia konthele yovakai, opala okuveamena.”
Mongeleka, Ovitumino vituma okuhumba aveho, he na ina. (Êxodo 20:12; 21:15, 17) Tupu ankho vituma okuhumba omukai omulemi. (Êxodo 21:22) Alo umwe hono, eameno lipewa novitumino via Huku lielikalela unene novitumino viovanthu vitombesisa ovakai vamwe kononthele ononyingi mbouye. Mahi nkhele kuna vali etyi tyilekesa okuti Huku usuka novakai.
Ovitumino Vilekesa Olusoke Lwa Huku Konthele Yovakai
Ovitumino Jeova Huku aavelele elongo lio Isilayeli, viakuatesileko unene ovanthu okukala tyasukuka movituwa, no molutu, nokutualako noupanga omuwa na Jeova. Tyina ankho vatehelela, nokutavela, elongo ankho “lipakua pombanda yomalongo aeho omakuavo o pohi.” (Deuteronômio 28:1, 2) Oñgeni Ovitumino ankho viamena ovakai? Tutalei.
1. Ovakai ankho vapondola okulinga etyi vahanda. Tyelikalela novakai ovanyingi movilongo ovikuavo kohale, ovakai ova Isilayeli ankho vapondola okulinga etyi vahanda. Namphila omulume oe ankho una otyilinga tyokuhongolela ombunga, omulume ankho uyumba onthumbi momukai wae, iya ankho upondola ‘okuholovona epia, nokulilanda’ iya ‘atuikimo omivinyu.’ Inkha omukai una ounongo wokulinga omilinya, nokutunga ovikutu, ankho upondola okukala notyitanda tyae muene. (Provérbios 31:11, 16-19) Movitumino Viapelwe Moisesi, ovakai ankho vapondola okulinga etyi vahanda.
Mo Isilayeli yo kohale, tupu ovakai ankho vapondola okukala omapanga a Huku. Ombimbiliya ipopia konthele ya Ana, welikuambela ku Huku konthele yotyitateka tyae, iya alinge omulao. (1 Samuel 1:11, 24-28) Omukai umwe mepundaumbo lio Sunei wakapopile na Eliseu monthiki yo Tyasapalo. (2 Reis 4:22-25) Debora na Hulda, vaundapesilwe na Huku opo vapopie onondaka mbae. Tyakolela okutala okuti ovatumini, novanakwa ankho vakaita onondonga kovakai ovo.—Juízes 4:4-8; 2 Reis 22:14-16, 20.
2. Ankho valongeswa. Mokonda ovakai ankho vekahi momphango Yovitumino, ankho veya okutehelela tyina Ovitumino vitangwa opo velilongese. (Deuteronômio 31:12; Neemias 8:2, 8) Tupu ankho valongeswa opo valinge ovilinga vimwe. Mongeleka, ovakai vamwe ankho valinga “ovilinga viaongana” mekaka liefendelo, ovakuavo ankho vaimba kumwe novalume.—Êxodo 38:8; 1 Crônicas 25:5, 6.
Ovakai ovanyingi ankho vena enoñgonoko nounongo wokulinga ovitanda. (Provérbios 31:24) Movilongo ovikuavo pomuvo opo, ovalume ovo vala ankho vena okulongesa ovana, mahi ina omu Isilayeli ankho upondola okulongesa ovana vae ovakuendye alo vekula. (Provérbios 31:1) Tyotyili, ovakai mo Isilayeli yo kohale ankho valongeswa.
3. Ovakai ankho vahumbwa. Ovitumino Ekwi viapopia nokuandyuluka okuti: “Humba ho na nyoko.” (Êxodo 20:12) Momukanda wa provérbio wahonekua Nohamba Salomau, tutangamo okuti: “Tehelela, mona wange onondonga mba ho, wahayekepo otyitumino tya nyoko.”—Provérbios 1:8.
Movitumino ankho muakutikinya onondonga konthele yoñgeni ovalume vena okukala navana vehelinepele navo, okulekesa okuti vahumba ovakai. (Levítico 18:6, 9; Deuteronômio 22:25, 26) Omulume wonondunge unoñgonoka onkhalelo yomukai wae, nevi ehevili okulinga.—Levítico 18:19.
4. Vatokala okuamenwa. Mondaka yae, Jeova ulipopia okuti “ohe yonosona, nomukoyesi wovahepe.” Tupu, Omuameni wavana vahaamenwa novohe ine novalume vavo. (Salmo 68:5; Deuteronômio 10:17, 18) Etyi omuhepe umwe womuuli ankho alingwa onya nomulume umwe ankho alevala, Jeova walingile ehuviso opo omukai oo afete ongele yae, nokutualako nomuenyo.—2 Reis 4:1-7.
Etyi ova Isilayeli vehenenyingile Motyilongo Valaelwe, ohongoi yombunga Zelofeade wankhia, mahi kasilepo omona womukuendye. Ovana vae ovakainthu vetano, vaita Moisesi eveavele “ohika” Motyilongo Valaelwe. Jeova eveavela vali tyipona etyi vaita. Wapopila Moisesi okuti: “Veavela ohika ngepingo pokati konomphange mba he, iya una okuveavela epingo lia tate yavo.” Okutundilila opo, ovakai mo Isilayeli ankho vapondola okupewa epingo lia tate yavo iya konyima avelisila ovana vavo.—Números 27:1-8.
Olusoke Lwa Huku Konthele Yovakai Luapilululwa
Movitumino Viapelwe Moisesi, ovakai ankho vahumbwa, nokupewa etyi vesukisa. Mahi, okupolelela motyita tyakuana P.K.E., ova Judeu vahimbika okuhongiliyua nova Gregu, ankho vasoka okuti ovakai kavesilivila.—Tala okakasa “Okapungulula Ankho Kalingwa Ovakai Movihonekwa Viokohale.”
Mongeleka, omuhoneki woko Grecia, Hesiod (motyita etyinana P.K.E.) wapopia okuti ovitateka aviho vieyako mokonda yovakai. Wati, “omuhoko wovakai vakala pokati kovalume, vekahi nokuveetela ovitateka ovinene.” Konyima yotyo, olusoke olo lueya okutavelwa nova Judeu motyita tyavali P.K.E. Omukanda utiwa Talmude, wahonekua motyita tyavali P.K., waavela ovalume elondolo eli: “Wahatomphole unene nomukai, mokonda matyikutuala koundalelapo.”
Mokueenda kuomanima omanyingi, olusoke olo luahongiliya onkhalelo ova Judeu ankho vatala ovakai. Kononthiki mba Jesus, tyina ovakai vaya mondyuo ya Huku, ankho vehikila vala Potyitali Tyovakai. Ovalume ankho ovo vala valongeswa konthele ya Huku, iya mondyuo yokufendela, ovakai ankho kavakala pomphangu ike novalume. Omukanda utiwa Talmude, wapopia konthele Yomulongesi umwe, wati: “Una ulongesa omona wae omukainthu o Torá [Ovitumino] umulongesa ovipengi.” Mokonda ononkhalamutwe mbo nongeleya mbova Judeu vapilulula olusoke lwa Huku, valongesa ovalume ovanyingi okutomba ovakai.
Etyi Jesus ankho ekahi pano pohi, wamona okuti okapungulula oko ankho kalongeswa unene moviso viovakuaukulu. (Mateus 15:6, 9; 26:7-11) Okuti omalongeso oo ahongiliya onkhalelo Jesus ankho atala ovakai? Oityi tupondola okulilongesila konkhalelo ankho atala ovakai? Okuti Ovakristau votyotyili vamanako emone liovakai? Onthele mailandulako maikumbulula omapulo oo.
[Okakasa pefo 7]
Okapungulula Ankho Kalingwa Ovakai Movihonekwa Viokohale
Tunde potyita tyotete P.K., okueenda nokomutwe, omuhoneki Filo woko Alexandria wahimbika okuundapesa omalongeso o Grecia opo ahangunune vali ehipululo lia Gênesis. Wati, onkhali Eva alinga o youndalelapo iya “ngotyo apolwa epondolo liokuliholovonena iya ahimbika okutuminwa vala nomulume wae.” Omutomba oo konthele yovakai wetavelua nova Judeu, no movihonekwa vio Vohe Vonongeleya.
Momukanda wova Judeu utiwa Midrash Rabba, wokotyita tyavali, omulongesi umwe wahangununa omokonda yatyi asokela okuti ovakai vena okulikuta otyinyanga komutwe, wati: “Oe ukahi ngomunthu walinga tyimwe tyapenga, iya pahe wakunda.” Omunongo Tertuliano, wahongiliyua novihonekwa vio kotyita tyavali P.K., walongesa okuti ovakai vena okueenda “ngatyina o Eva ulila, nokuelivela.” Mokonda omalongeso oo ankho atalwa ngatyina atunda Mombimbiliya, ahongiliya ovanthu ovanyingi okulinga okapungulula kovakai.
[Olutalatu pefo 5]
Eva watungua opo akale omukuatesiko wa Andau
[Olutalatu pefo 6]
Ovakai mo Isilayeli yo kohale ankho vena ovitanda viavo