Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w12 11/1 pp. 23-27
  • Oñgeni Upondola Okupola Ouwa Kehando Lia Jeova Liokuevela??

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Oñgeni Upondola Okupola Ouwa Kehando Lia Jeova Liokuevela??
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • DAVID WALINGILE ONONKHALI ONONENE
  • DAVID WAPILULULA OTYITUWA TYAE
  • DAVID WELIKUAMBELA IYA HUKU EMUEVELA
  • MANASES WALINGILE ONONKHALI ONONENE MAHI ELIVELE
  • OKUTI JEOVA APEHO WEVELA?
  • OÑGENI TUPOLA OUWA KEHANDO LIA JEOVA LIOKUEVELA?
  • Yumba-ko Onthumbi Okuti Siovaa Weevela
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2025
  • Siovaa Omunene Kokweevela
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2022
  • Ohamba Ndaviti Yalinga Onkhali
    Lilongesila Komahipululo Ombimbiliya
  • Ouwa Upola Kokweevela Kwa Siovaa
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2025
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
w12 11/1 pp. 23-27

Oñgeni Upondola Okupola Ouwa Kehando Lia Jeova Liokuevela?

“Jeova, [o] Huku yokankhenda, notyieve, wahanumana liwa . . . , wokuevela oviponyo, novipengi, no nonkhali.” —ÊXODO 34:6, 7.

OVOLA OMAKUMBULULO

  • Oityi Jeova alingile etyi David na Manases valingile ononkhali?

  • Omokonda yatyi Jeova ahaevelele elongo lio Isilayeli?

  • Oityi tuesukisa okulinga opo Jeova aevele ononkhali mbetu?

1, 2. (a) Oityi Jeova Huku alingile nelongo lio Isilayeli? (b) Oityi matulilongesa monthele ei?

MONONTHIKI mba Neemia, ovanthu vamwe ova Levita, vaimbuka melikuambelo ankho likahi nokulingilwa ovanthu ovanyingi okuti, ovakuaukulu vavo apeho “vaanyene okutehelela” ovitumino via Jeova. Mahi, apeho Jeova walekesile okuti “o Huku yokankhenda, notyieve, wahanumana liwa, nokuna oluembia olunene.” Jeova watuaileko okupanda aveho vatundile koupika mononthiki mba Neemia.—Neemias 9:16, 17.

2 Kese umwe puonthue, wesukisa okulipula: ‘Oñgeni ndyipondola okupola ouwa kehando lia Jeova liokuevela?’ Opo tutyivile okukumbulula epulo olio, matulilongesa oñgeni Huku aevelele Ohamba David Nohamba Manases, noñgeni vapola ouwa kehando lia Jeova liokuevela.

DAVID WALINGILE ONONKHALI ONONENE

3-5. Ononkhali patyi ononene David alingile?

3 Namphila David ankho omunthu una onthilo na Huku, walingile ononkhali ononene. Pononkhali ombo, onombali mbakutikinya ovalinepi, Uliya na Bateseba. Ononkhali ombo mbeihamesile unene aveho vetatu. Mahi, onkhalelo Huku aviyula David itulongesa unene konthele yehando lia Jeova liokuevela. Tutalei etyi tyamonekelepo.

4 David watuma omafualali o Isilayeli opo vakapunde epundaumbo lio Rabaa, otyilongo tyo va Amonita. Ankho likala ono kilometu 80 kokule no Jelusalei, koutundilo, himba lina Yenyana Jordau. Etyi omafualali apita, David waya pomphangu yaya peulu yondyuo yae mo Jelusalei, amono Bateseba ankho ukahi nokulikoha. Omulume wae ankho kepo. David, ahande unene Bateseba, atumu ovaundapi vae vemuete mondyuo yae, alingi nae oumbalehi.—2 Samuel 11:1-4.

5 Etyi David eiva okuti Bateseba wakala omulemi, wapopila onkhalamutwe yomafualali ae akondole Uliya ko Jelusalei. Iya David atualako okupopila Uliya opo aye keumbo. Ankho uhanda Uliya akalale nomukai wae, opo asoke okuti eimo o liae. Mahi, Uliya ahaende. Moluotyo, ohamba aihonekela onkhalamutwe yomafualali ae, emutumu apake Uliya komutwe wovilua, nokupopila omafualali omakuavo emuseko. Uliya aipawa liwa no nondyale, ngetyi David apangele. (2 Samuel 11:12-17) Ngotyo, ohamba kayalingile vala oumbalehi, mahi tupu wayauisa vali konkhali yae etyi aipaa omulume ondalawa.

DAVID WAPILULULA OTYITUWA TYAE

6. Oityi Huku alingile etyi David alinga ononkhali? Oityi otyo tyitulongesa konthele ya Jeova?

6 Tyotyili, mokonda Jeova umona atyiho, wamuene etyi David alingile. (Provérbios 15:3) Namphila, konyima ohamba yanepa Bateseba, “etyi David alinga komaiho a Jeova ankho otyivi.” (2 Samuel 11:27) Moluotyo, oityi Huku alingile konthele yononkhali ombo ononene mba David? Watuma omuuli wae Natan ku David. Mokonda Jeova o Huku yokuevela, ankho uhanda okukala nokankhenda na David, mahi ankho wesukisa okutala inkha David welivela umwe tyotyili. Tyipameka unene okunoñgonoka okuti Jeova ankho uhanda okuevela David. Oe kakuluminyine David opo apopie ononkhali mbae, mahi watuma Natan akapopile ohamba ehipululo limwe lialekesa okuti ononkhali mba David ankho ononene. (Tanga 2 Samuel 12:1-4.) Oyo, onkhalelo ongwa Jeova aundapesa opo anoñgonoke etyi ankho tyikahi momutima wa David!

7. Oñgeni David elitehelela etyi eiva ehipululo lia Natan?

7 Ohamba aisoko okuti etyi Natan ahipulula katyaviukile. David anumana unene nomulume omuhona wapopiua mehipululo, apopila Natan okuti: “Ngetyi Jeova ena omuenyo, omulume wetyilinga una okunkhia!” Tupu, David, apopi okuti omulume wapolua ongi, una okufetwa. Mahi, Natan apopila David okuti: “Omulume, ove muene!” David apopilwa okuti mokonda yetyi alinga, makala novitateka, iya vamwe mombunga yae mavaipawa. Tupu, makundiswa pounyingi mokonda yononkhali mbae. David aimbuka okuti etyi alinga otyivi unene, elivele unene, ati: “Nalinga onkhali komaiho a Jeova.”—2 Samuel 12:5-14.

DAVID WELIKUAMBELA IYA HUKU EMUEVELA

8, 9. Oñgeni o Salmo 51 ilekesa oñgeni David elitehelela konthele yononkhali mbae? Oityi otyo tyitulongesa konthele ya Jeova?

8 Onondaka mbotyiimbo Ohamba David aimba konyima yotyo, mbulekesa nawa oñgeni elivela. Mo Salmo 51 David waita otyiponyo ku Jeova, nokulekesa nawa okuti kaimbukile vala okuti walinga ononkhali, mahi tupu welivela. Otyipuka David ankho asukalala vali natyo, oupanga wae na Huku. Wapopia okuti: “Nalinga onkhali komaiho ove, ove vala nalingila onkhali.” Aiti ku Jeova okuti: “Huku yange mphevo omutima wasukuka, nokupaka mokati kange omalusoke omape, nokuapama. . . . Nkhondolele ehambu lieyovo liove, nokunkhalesa nehando liokukutavela.” (Salmo 51:1-4, 7-12) Okuti tyina upopia na Jeova konthele yonkhali imwe walinga, nove upopia noukuatyili nga David?

9 Jeova kaamenene David kovivi viatundilila kononkhali alinga. Ononkhali ombo mbatualako okuetela David ovitateka mokueenda kuomuenyo wae auho. Mahi, mokonda David wakalele “nomutima wateka nokuamiangulwa,” Jeova wemuevelele. (Tanga Salmo 32:5; Salmo 51:17) Huku Wepondolo aliho unoñgonoka omalusoke, nomahunga alingisa omunthu onkhali. Moluotyo, Jeova katumine ovakoyesi vaipae David na Bateseba, ngetyi ankho tyipopia Ovitumino Viapelwe Moisesi. (Levítico 20:10) Mahi, oe muene wevekoyesa, akala nokankhenda navo. Huku alo umwe wayekele omona wavo Salomau akale ohamba yo Isilayeli.—1 Crônicas 22:9, 10.

10. (a) Ehunga patyi ekuavo lialingisile Jeova okuevela David? (b) Oityi omunthu ena okulinga opo aevelwe na Jeova?

10 Tyafuile ehunga ekuavo Jeova aevelele David, omokonda David wakalele nokankhenda na Saulu. (1 Samuel 24:4-7) Ngetyi Jesus apopile, Jeova utulinga ngetyi tulinga vakuetu. Jesus wapopile okuti: “Yekeipo okukoyesa, opo nonwe muhakoyeswe. Tyetyi ekoyeso mukoyesa nalio, tupu nonwe olio mamukakoyeswa nalio. Iya otyiheteko muheteka natyo, nonwe otyo mamukahetekwa natyo.” (Mateus 7:1, 2) Tyitupameka unene okunoñgonoka okuti Jeova maevela ononkhali mbetu, alo umwe ononkhali ononene, oumbalehi ine okuipaa! Mahi, metuevela vala inkha nonthue tuevela vakuetu, nokumupopila ononkhali mbetu, nokupilulula ovituwa vietu ovivi, okutala ononkhali mbetu ngetyi Jeova embutala. Tyina ovanthu velivela tyotyili, Jeova uveavela “ononthiki mbomapole,” ine okuvekuatesako okukala nomutima wasukuka.—Tanga Atos 3:19.

MANASES WALINGILE ONONKHALI ONONENE MAHI ELIVELE

11. Ovipuka patyi ovivi Ohamba Manases alingile?

11 Ombimbiliya yava ongeleka onkhuavo ilekesa okuti Jeova wafuapo pala okuevela. Etyi David ahimbika okutumina, palamba omanima 360, Manases akala ohamba yo Judaa, iya atumina omanima 55. Jeova emuviyula mokonda ankho walinga ononkhali ononene mokueenda kuomuvo oo. Mongeleka, Manases watunga omphangu yokufendela Baale, nekumbi, nohanyi no nonthungululu. Tupu wayokele ovana vae okulingila otyilikutila ku huku yomatutu, nokuavela ondundo ovanthu valinge owanga. Tyotyili, “walingile unene ovipuka ovivi komaiho a Jeova.”—2 Crônicas 33:1-6.

12. Oñgeni Manases akondokele ku Jeova?

12 Mahi, konyima Manases akuatwa iya apakwa mokaleya Mombambilonia. Oko, tyafuile wahinangela onondaka ombu Moisesi apopilile ova Isilayeli: “Tyina wamakala mononkhumbi ononene iya onondaka ombu ambukuvasi konthyulilo yononthiki, mokondoka ku Jeova Huku yove, nokutehelela ondaka yae.” (Deuteronômio 4:30) Manases wakondokele ku Jeova. Ñgeni? “Watuaileko okuliola unene omutima” iya “atualako okulikuambela” ku Huku (ngetyi tyalekeswa pefo 23). (2 Crônicas 33:12, 13) Ombimbiliya kaitupopila onondaka Manases apopile melikuambelo, mahi tyipondola ankho mbelifwa no mbo Hamba David mo Salmo 51. Mahi, tutyii okuti Manases wapilululile ovituwa viae.

13. Omokonda yatyi Jeova aevelele Manases?

13 Oñgeni Jeova akumbulula elikuambelo lia Manases? Jeova ‘weiva elikuambelo liae.’ Nga David, Manases waimbukile okuti ononkhali mbae ononene iya elivele nomutima auho. Mokonda yotyo, Huku waevelele Manases iya emukondola koutumini mo Jelusalei. Moluotyo, “Manases anoñgonoka okuti Jeova o Huku yotyotyili.” (2 Crônicas 33:13) Tyipameka unene okulilongesila kongeleka oyo okuti Jeova una okankhenda iya wevela vana velivela nomutima auho!

OKUTI JEOVA APEHO WEVELA?

14. Opo Jeova aevele omunthu walinga onkhali tyitei kutyi?

14 Ovanyingi povanthu va Huku nalumwe mavekesukisa okuita vaevelwe ononkhali ononene ngo mba David na Manases. Mahi, onongeleka mbavo mbutulongesa okuti Huku yetu Jeova wafuapo pala okuevela alo umwe ononkhali ononene, inkha una wembulinga ulivela nomutima auho.

15. Oñgeni tutyii okuti Jeova kaevela apeho ononkhali mbovanthu aveho?

15 Okuti tupondola okusoka okuti Jeova apeho wevela ononkhali mbovanthu aveho? Au! Onkhalelo David na Manases vakala, yelikalela unene nonkhalelo yovanthu vo Isilayeli no vo Judaa ankho vehetavela. Huku watumine Natan akapopie na David opo emuavele omphitilo yokulivela. David apandula iya elivele. Tupu Manases ankho ukahi monkhalelo ombi, aimbuka okuti wesukisa okulivela ononkhali mbae. Mahi, ovanthu vo Isilayeli apeho ankho kavelivele, namphila Huku ankho atuma ovauli vevepopile oñgeni ankho atala ovituwa viavo ovivi. Moluotyo, Jeova eheveevela. (Tanga Neemias 9:30.) Alo umwe etyi ova Isilayeli vatunda koupika ko Mbambilonia avakondoka ko Judaa, Jeova watuaileko okutuma ovanthu vakapopie onondaka mbae, ngetyi omunakwa Esdra nomuuli Malakia. Etyi ovanthu valinga ehando lia Jeova, avakala nehambu enene.—Neemias 12:43-47.

16. (a) Oityi tyamonekelele elongo lio Isilayeli mokonda yokuhelivele? (b) Omphitilo patyi Jeova aavela vana vatuka ko Isilayeli yokohale?

16 Jeova ketavela vali ovilikutila viovinyama ngevi ankho vilingwa nelongo lio Isilayeli. Watuma Jesus pano pohi opo akale otyilikutila tyafuapo pala ovanthu aveho. (1 João 4:9, 10) Etyi Jesus ankho ekahi pano pohi, walekesa oñgeni Tate yae elitehelela etyi apopia onondaka ombu mbapama: “Jelusalei, Jelusalei, waipaa ovauli, nokuipaa nomamanya vana vatumwa kuonwe. Tuñgapi nahandele okuongiya ovana vove, ngetyi otyifufwa tyiongiya ovipiona mombuelo yomavava atyo! Mahi, onwe kamuetavelele. Talei! ondyuo yenyi maisala tyihena nawike.” (Mateus 23:37, 38) Moluotyo, elongo lio Isilayeli ankho lilinga onkhali otyo liehelivele, liapingwa no Isilayeli yopaspilitu ine “o Isilayeli ya Huku.” (Mateus 21:43; Gálatas 6:16) Mahi, okuti hono Huku wevela ononkhali mbavana vatuka ko Isilayeli yokohale? Eenga, Jeova wafuapo pala okuveevela, nokukala nokankhenda navo, inkha vakala nekolelo mu Huku no motyilikutila tya Jesus Kristu. Tupu, ovanthu vokuankhia, mahi vehelivelele ononkhali mbavo, Jeova mekevetutilisa, nokuevela ononkhali mbavo.—João 5:28, 29; Atos 24:15.

OÑGENI TUPOLA OUWA KEHANDO LIA JEOVA LIOKUEVELA?

17, 18. Oñgeni tupondola okuevelwa na Jeova?

17 Mokonda Jeova wafuapo pala okuevela, oityi tuesukisa okulinga? Tyotyili, tuesukisa okulivela ngetyi tyalingile David na Manases. Tuesukisa okuimbuka okuti tualinga onkhali, nokulivela, nokuita ku Jeova etuevele, nokumuita etukuateseko okuyekapo omahando etu omavi. (Salmo 51:10) Inkha tualinga onkhali onene, tuesukisa okukapopia novakulu vewaneno opo vetukuateseko. (Tiago 5:14, 15) Katyisukisa inkha onkhali tualinga onene, tyitupameka okuhinangela okuti Jeova o “Huku yokankhenda, notyieve, wahanumana liwa, nokuna oluembia olunene. Utualako okulekesa oluembia olunene kovanthu ovanyingi, nokuevela oviponyo, novipengi, no nonkhali.”—Êxodo 34:6, 7.

18 Jeova walaele ova Isilayeli velivela okuti maevela ononkhali mbavo ambuho. Wati ononkhali mbavo ankho mbukahi ngotyinyanga ‘otyinkhuhu,’ mahi membusukukisa ambukala ononthuelu. (Tanga Isaías 1:18.) Ngotyo, oñgeni tupondola okupola ouwa kehando lia Jeova liokuevela? Ononkhali mbetu mbupondola okuevelwa, inkha tupandula ehando lia Jeova liokuevela, nokulekesa okuti tuelivela.

19. Oityi matulilongesa monthele mailandulako?

19 Oñgeni tupondola okukala tyafuapo pala okuevela vakuetu ngetyi Jeova afuapo pala okuevela ovanthu? Oñgeni tupondola okuevela tyina vakuetu vetulinga tyimwe tyahaviukile, mahi avelivele nomutima auho? Onthele ilandulako maitukuatesako okutala nawa omitima vietu opo tukale nga Tate yetu Jeova, “omuwa nokuafwapo pala okuevela.”—Salmo 86:5.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma