Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w13 6/1 pp. 3-4
  • Okapungulula Kekahi Mouye Auho

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Okapungulula Kekahi Mouye Auho
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • KESE UMWE WESUKISA OKULITALA NAWA
  • Ouye Wehena Okapungulula Onalupi Mauya?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • Okapungulula Okuti No Ove Una-ko?
    Pahukei!—2020
  • Tulikuatei Okapandi, Ngetyi Jeova na Jesus Velikuata Okapandi
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
  • Ondongeso Ya Huku Ihonyeka Ovanthu
    Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu — Omukanda Wovilinga — 2016
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
w13 6/1 pp. 3-4

OSAPI YOKONDYE: OUYE WEHENA OKAPUNGULULA ONALUPI MAUYA?

Okapungulula Kekahi Mouye Auho

JONATHAN watyitilwa ko América, mahi ovohe ovo ko Coréia, puetyi ankho omona, walingilue okapungulula mokonda yomuhoko wae. Etyi ekula, aovola okukakala komphangu imwe kuna ovanthu vehemulingi okapungulula mokonda yolupe lwae ine omuhoko wae. Akala ondotolo mepundaumbo limwe likala mo Alasca, ko América, oku ankho ahakula ovanthu ovanyingi velifwa nae. Ankho pahe usoka okuti hamwe kamalingwa vali okapungulula.

Mahi, olusoke olo weluyekapo etyi ankho ekahi nokuhakula omukai umwe womanima 25. Omukai oo ankho wavela unene alo umwe ankho kapopi, etyi apindukapo, watala motyipala tya Jonathan, emutañgunina mokonda ankho uyele unene ovanthu vo ko Coréia. Otyo atyiihama unene Jonathan, atyimuhinangelesa okuti namphila ailuka, ketyivilile okutila okapungulula.

Ongeleka ya Jonathan ilekesa nawa okuti tyotyili okapungulula kekahi kononthele ambuho mbouye. Okapungulula kekahi kese apa pavasiwa ovanthu.

Mahi, namphila okapungulula oko kekahi, ovanthu ovanyingi vekeyele. Omalusoke ovanthu elikalela. Oñgeni otyipuka tyimwe ovanthu veyele unene, tyeliyandyana unene ngotyo? Tyotyili, ovanthu ovanyingi veyele okapungulula, kavaimbuka okuti navo venako. Okuti noove ukahi ngotyo? Oñgeni mokumbulula epulo olio?

OKAPUNGULULA OITYI?

Ovaovololi valinga ononkhono pala okuhangununa okapungulula. Vamwe vapopia okuti okapungulula “okutala ine okusoka monkhalelo yahaviukile konthele yomunthu umwe mokonda o womuhoko welikalela.” Ovakuavo vapopia okuti etyi tyihindila vamwe “okukala nokapungulula novanthu vomuhoko omukuavo,” omokonda “kavevei nawa.” Tyilinge otyo ine hatyoko, okapungulula kapondola okulingwa omunthu mokonda yomuhoko wae, nolutu lwae, ankho omulume ine omukai, mokonda yelaka apopia, nongeleya, ine omokonda yovipuka ovikuavo ovanthu vatala ngoti vielikalela.

KESE UMWE WESUKISA OKULITALA NAWA

Tyilinge tutyitavela ine katutyitavela, tyitupuiya unene okuimbuka inkha tuna okapungulula momutima wetu. Ombimbiliya ipopia omokonda yatyi, yati: “Kutupu otyipuka tyiyondya vali tyipona omutima.” (Jeremias 17:9, Nova Tradução na Linguagem de Hoje) Ngotyo, tupondola okuliyondya onthue muene atusoko okuti tuhole ovanthu aveho. Ine tupondola okusoka okuti tuna ehunga liakolela liokuyala ovanthu vamwe.

Oñgeni ñgeno wakala inkha wahonyenene novakuendye nga ava?

Opo tutale oñgeni tyahapepukile okuimbuka inkha tuna okapungulula kaholama mokati ketu, tusokei kuetyi: Ñgeno ukahi nokueenda awike kounthiki. Omono okuti ukahi nokuhonyenena novakuendye vevali wehei. Ovanene iya umwe ngoti una etyi atyinda pomaoko.

Mosoko liwa okuti omukuendye oo mekulingi omapita? Tyotyili, mokonda yetyi tyekumonekeleliale, upondola okusoka okuti wesukisa okulunguka, mahi okuti olio ehunga pala okusoka okuti ovakuendye ovo vevali onongangala? Epulo liakolela vali olieli: Usoka okuti ovakuendye ovo ovomuhoko patyi? Ekumbululo liove konthele yepulo olio malihololola etyi tyikahi momutima wove. Lipondola okulekesa okuti hamwe unale okapungulula.

Inkha tuvakuatyili, matutavela okuti momutima wetu atuho tuna okapungulula. Alo umwe Ombimbiliya ipopia onkhalelo imwe yakaka yokulinga okapungulula, yati: “Omunthu utala etyi tyimoneka komaiho.” (1 Samuel 16:7) Mokonda atuho tuna eyembelo liokulinga okapungulula, iya otyo pamwe tyituetela ovitateka ovinene, okuti nthiki imwe matukala tyehena vali okapungulula? Okuti nthiki imwe ouye auho maukakala tyehena vali okapungulula?

OKAPUNGULULA KEKAHI MOUYE AUHO

Canadá: “Namphila [otyilongo] otyo tyina ovanthu vomihoko ovinyingi, novitumino ovinyingi pala okuyakulila ovanthu, okapungulula komihoko katualako.”​—Tyapopiwa neongano Anistia Internacional Canadá, 2012.

Europa: “Ovanthu ovanyingi ko Europa vetavela okuti kakukahi nokuligwa ononkhono pala okumanako okapungulula movilongo viavo.”​—O Relatoliu yoko Europa, 2011.

África: “Otyituwa tyokulinga okapungulula nokutekula onya ovakai, tyitualako okuliyawisa movilongo ovinyingi.”​—O Relatoliu yeongano Anistia Internacional 2012.

Nepal: ‘Ovanthu vamwe vokuahepa unene, vekahi nokumona ononkhumbi mokonda valingwa okapungulula, haunene konthele yekongoko, nonkhalelo, novituwa viavo.’​—Eongano Vigilantes dos Direitos Humanos, 2012.

Koutundilo wo Europa: “Ova Roma vakala kovilongo ovikuavo valingwa okapungulula, nonya pomaumbo avo, iya ovatumini vo koutundilo wo Europa kavesukile nokutetulula otyitateka otyo.”​—Omukanda The Economist, 4 ya Setembro yo 2010.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma