OSAPI YOKONDYE | OUTUMINI WEHENA OUNKHEMBI
Ouhamba wa Huku—Outumini Umwe Muhena Ounkhembi
Etyi onkhalamutwe imwe yo ko Nicarágua ahangununa omokonda yatyi asokela okuti ovatumini kamavetyivili okumanako ovivi, wati: “Mouye muna ounkhembi mokonda ovanthu aveho alo umwe vana vekahi komutwe wa vakuavo, vakemba.”
Ovanthu aveho valinga ovivi. Kutyitavela okuti ovatumini mavalingi ovivi mokonda navo ovanthu? Inkha ongotyo, omutumini wahakembe kapondola okutunda pokati kovanthu ovo vokukemba. Ombimbiliya ipopia okuti outumini oo—Ouhamba wa Huku. Iya Jesus walongesile ovalanduli vae, okuita Ouhamba oo.—Mateus 6:9, 10.
Ouhamba wa Huku, outumini wotyotyili ukahi nokutumina keulu. Outumini oo, maukapingako omautumini aeho ovanthu. (Salmo 2:8, 9; Revelação [Apocalipse] 16:14; 19:19-21) Tyimwe povipuka oviwa Ouhamba wa Huku maukaetela ovanthu, okumanako outumini wokulinga ovivi. Tala ovipuka epandu vilekesa okuti tyina Ouhamba wa Huku wamahimbika okutumina, kamamukakala vali ounkhembi.
1. EPONDOLO
OTYITATEKA: Onombongo mbufetwa ovatumini, ovikando ovinyingi mbutunda kelilimu ovanthu vafeta. Mokonda onombongo ombo ononyingi, ovatumini vamwe vavaka-po. Iya ovakuavo vetavela okupatekeswa na vana vahanda okutepululwa kelilimu vafeta ine onombongo ononkhuavo vaitwa novatumini. Otyo tyipondola okulingisisa ovatumini okuyawisa vali kelilimu pala okupingiyapo onombongo ombo mbakambapo—iya otyo tyivelingisisa okukala vali ononkhembi. Pokati kovanthu ngoovo, omunthu omukuatyili umona unene ononkhumbi.
ETYI TYINA OKULINGWA: Ouhamba wa Huku upewa epondolo na Jeova, Huku wepondolo aliho.a (Revelação 11:15) Ouhamba oo kawesukisile okufetelwa elilimu opo utualeko nokutumina. Mahi, “epondolo lihuvisa” lia Huku, notyali tyae otyinene, vitukalesa nonthumbi yokuti Ouhamba wae maukafuisapo omasuka-suka ovanthu aveho maukatumina.—Isaías 40:26; Salmo 145:16.
2. OMUTUMINI
OTYITATEKA: Susan Rose-Ackerman wapopiua monthele yokualamba, wapopia okuti okumanako ounkhembi “tyina okuhimbikila kovanene vekahi komutwe.” Ovatumini tyivepuiya unene okumanako ounkhembi ulingwa nomakakunye ine o vokufetesa elilimu. Alo umwe omutumini una ovituwa oviwa, upondola okukekemba mokonda omukuankhali. Otyo Ombimbiliya ipopila okuti, “kutupu omunthu na wike omuviuki kombanda yohi, utualako okulinga oviwa.”—Eclesiastes 7:20.
Jesus waanyene omauhamba aeho ouye nenkhimano liao
ETYI TYINA OKULINGWA: Tyelikalela novanthu ovakuankhali, Jesus Kristu waholovonua na Huku opo akale Omutumini Wouhamba, kamahongiliyua okulinga etyi tyahaviukile. Jesus wetyilekesile etyi aanyene “omauhamba aeho ouye nenkhimano liao.” Jesus wapopililue okuti opo apewe ovipuka ovio, ankho una okufenda Eliapu, omutumini wouye. (Mateus 4:8-10; João 14:30) Namphila Jesus amonesilwe ononkhumbi mbokuvetwa alo ankhia, watokolele okutualako nekolelo liae. (Mateus 27:34) Jesus pahe wakondoka keulu ku Huku, iya walekesa okuti watamo mokukala omutumini Wouhamba.—Filipenses 2:8-11.
3. EPAMO
OTYITATEKA: Movilongo ovinyingi mulingwa apeho omaholovono, iya otyo tyilingisisa ovanthu okuholovona ovatumini vakemba. Tyotyili, omaliongiyo ovatumini valinga opo ovanthu vaame kuvo, nomaholovono atyo, alingisisa ovatumini okukemba, alo umwe movilongo muna olumono olunene. Inkha omunthu umwe omuhona ulinga otyipuka tyimwe, namphila tyahaviukile, ovanthu aveho alo ononkhalamutwe mbumwe vapondola okumukuama.
Omuteti wonomphela John Paul Stevens wo Mombonge Onene mo Estados Unidos, wahoneka okuti otyo katyinyono vala ‘onkhalelo ongwa yokutumina, mahi tupu tyilingisa ovanthu okuhayumbu vali onthumbi movatumini.’ Otyo ovanthu mouye auho vapopila okuti, omaongano opulitika akemba vali tyipona omaongano aeho omakuavo.
ETYI TYINA OKULINGWA: Ouhamba wa Huku kautei komaholovono opo utualeko okutumina. (Daniel 7:13, 14) Mokonda Omutumini Wouhamba oo, waholovonua na Huku, kapondola okupoluako novanthu. Iya mokonda outumini oo wapama, tyitukuatesako okukala nonthumbi yokuti ovipuka aviho mavikalingwa pala ouwa wovanthu.
4. OVITUMINO
Ouhamba wa Huku, outumini wotyotyili ukahi nokutumina keulu
OTYITATEKA: Upondola okusoka okuti hahe okupakako ovitumino ovipe, opo ovipuka vikale vali nawa. Mahi, ovanongo vaimbuka okuti ovikando ovinyingi, okuyawisa ovitumino ovinyingi, tyiavela vali ovanthu onomphitilo mbokukemba. Tupu, ovitumino vilingwa pala okutepulula ounkhembi, ovikando ovinyingi vipuiya unene okuvifuisapo.
ETYI TYINA OKULINGWA: Ovitumino Viouhamba wa Huku, vikahi nawa, ha ngo viovanthu. Mongeleka, Jesus kaavele ovitumino ovinyingi, mahi wapopia vala okuti: “Ovipuka aviho muhanda ovanthu vemulinge, tupu nonwe ovio muvelinga.” (Mateus 7:12) Ovitumino Viouhamba vipopia vali unene konthele yetyi tuna okulinga, no mokonda yatyi tuna okutyilinga. Jesus wati: “Una okukala nohole na mukuenyi ngetyi ulihole ove muene.” (Mateus 22:39) Tyotyili, mokonda Huku upondola okutala momutima, ñgeno wetukuluminya okufuisapo ovitumino ovio.—1 Samuel 16:7.
5. ETYI TYIETA OVIVI
OTYITATEKA: Elungavi, nokulipaka kounene, ovio vikahi nokuhongiliya ovanthu okulinga ovivi. Tyilinge ovatumini na vana vehe vatumini, vena ovituwa ovio viahaviukile. Ngetyi tyapopiwa monthele yokualamba, ovenda yo ko Seul yatoka tupu omokonda vokutala etyi onondyuo mbapama, velipuminuepo na vana vokueitunga mokonda ankho vetyii okuti ovipuka vatunga navio kaviapamene nawa.
Pala okumanako ounkhembi, ovanthu vesukisa okulongeswa oñgeni vena okuliteta elungavi, nokulipaka kounene. Mahi, ovatumini kavetyivili okulongesa ovanthu okulinga ngotyo.
ETYI TYINA OKULINGWA: Ouhamba wa Huku ukahi nokumanako ounkhembi, mokulongesa ovanthu oñgeni vena okulityilika ovipuka vihongiliya ovanthu okukemba.b Ondongeso oyo, ivekuatesako “okukala ovape mononkhono mbulunda omitima [viavo”]. (Efésios 4:23) Vanoñgonoka okuti vena okuyekapo elungavi, nokulipaka kounene, iya avakala nehambu, nokusuka navakuavo.—Filipenses 2:4; 1 Timóteo 6:6.
6. OVANTHU
OTYITATEKA: Namphila ovanthu vamwe vekulila povanthu ovawa, vena ovituwa oviwa, nongotyo vapondola okukala ononkhembi. Ovanongo vapopia okuti, otyo ovatumini vehetyivilila okumanako ounkhembi. Ovatumini vasoka okuti vapondola okutepulula ounkhembi, netyi tyitundilila-ko.
ETYI TYINA OKULINGWA: Votyilinga tyokuamena ovanthu kounkhembi mouye auho Comissão Contra a Corrupcão das nacõe Unidas vapopia okuti pala okumanako ovivi, ovatumini vena okulongesa ovanthu okukala “ovakuatyili, nokuyumbwa onthumbi.” Putyina ovatumini vasoka okuti otyo otyiwa, Ouhamba wa Huku kaulongesa vala ovituwa ovio, mahi wiita vana mavakatuminwa nao, vakale novituwa ovio. Ombimbiliya ipopia okuti “ononkhembi,” no “vokuna elungavi,” kamavakapiñgana Ouhamba wa Huku.—1 Coríntios 6:9-11; Revelação 21:8.
Ovanthu vapondola okulilongesa okuendela movitumino ovio viaviuka, ngetyi tyalingile Ovakristau vo tete. Mongeleka, etyi omulongwa umwe ankho utiwa o Simau ahandele okupatekesa ono apostolu opo vemuavele ospilitu sandu, ono apostolu kavetavelele iya avemupopila okuti: “Livela, mokonda yotyivi otyo.” Etyi Simau amona okuti etyi ahanda okulinga otyivi, aiti ono apostolu vemulingileko elikuambelo opo etyivile okutyiyekapo.—Atos 8:18-24.
OITYI UNA OKULINGA OPO UTUMINWE NOUHAMBA WA HUKU
Ovanthu aveho, vapondola okukala nomphitilo yokutuminwa Nouhamba wa Huku. (Atos 10:34, 35) Ondongeso ikahi nokuawa Nouhamba oo hono mouye auho—maikulekesa oñgeni upondola okukala—nomphitilo oyo. Onombangi mba Jeova mavakala nehambu liokuya peumbo liove opo vekulekese oñgeni valongesa ovanthu Ombimbiliya otyali, mo nominutu mbehehi onosimanu ambuho. Tupu, upondola okunoñgonoka konthele “yonondaka onongwa Mbouhamba wa Huku,” noñgeni Ouhamba oo mauya okumanako ovatumini valinga ovivi. (Lucas 4:43) Tukukonga wovole Onombangi potyilongo tyove ine mo site yetu, jw.org.
Okuti uhanda okulongeswa Ombimbiliya peumbo liove otyali?
a Jeova enyina lia Huku ngetyi tyipopia Ombimbiliya.
b Mongeleka, tala onthele yati, “Okuti Tyitavela Umwe Okukala Ovakuatyili Mouye Uno Wounkhembi?” Momutala Womulavi 1 ya Kulindi yo 2012.