Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w16 Kwenye Kunene pp. 21-26
  • Ove Wimbuka Okuti Tyesukisa Okulongesa vakuenyi?

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Ove Wimbuka Okuti Tyesukisa Okulongesa vakuenyi?
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
  • Tanga mo Omutala Womulavi (Wokulilongesua)
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • LONGESA OVAPE OÑGENI TYILILONGESWA OMBIMBILIYA
  • LONGESA OVAPE OÑGENI TYIVISWA NOKULONGESA
  • LONGESA OVAPE OPO VAKUATESEKO OVAKUATATE VAVO
  • TYAKOLELA OKULONGESA VAKUETU
  • Kuatesako Vakuenyi Okuvasa Ovilinga Mewaneno
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
  • Oñgeni Twivisa Oviwa Ovipe Viouhamba?
    Vaonganekwa Valinge Ovilinga Vya Siovaa
  • Oñgeni Mokuatesako Vakuenyi Okutavela Otyitumino Tya Kilisitu?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2020
  • Vakulu Vewaneno, Oñgeni Mutala Otyilinga Tyokulongesa Vakuenyi?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2015
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
w16 Kwenye Kunene pp. 21-26

Ove Wimbuka Okuti Tyesukisa Okulongesa vakuenyi?

“Ame mandyimuavela onondonga onongwa.”​—PROVÉRBIOS 4:2.

OVIIMBO: 93, 96

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Omokonda yatyi tuna okulunda ovalongwa Vombimbiliya opo vakale nehando liokulilongesa aveke Ovihonekwa?

  • Oñgeni tupondola okukuatesako omuivisi omupe opo atomphole novanthu movilinga viokuivisa?

  • Omokonda yatyi tuna okulinga ononkhono mbokulongesa ovakuatate opo komutwe wandyila vakale ovanthita votyiunda tya Huku?

1, 2. Omokonda yatyi tuna okulongesa vakuetu opo vafuisepo ovilinga meongano?

JESUS waundapele unene movilinga viokuivisa Ouhamba. Tupu waovolele omuvo wokulongesa ovalongwa vae. Walekesile oñgeni tyilongeswa noñgeni vena okutekula ovanthu va Huku. Ovalongwa avelilongesa okukala ngovanthita vayunga onongi mbavo. (Mateus 10:5-7) Filipe ankho una ombili movilinga viokuivisa, mahi tupu alongesa ovilinga ovio, ovana vae ovahikuena. (Atos 21:8, 9) Tupu nonthue hono tuesukisa okulongesa vakuetu. Omokonda yatyi?

2 Momawaneno aeho, muna ovaivisi ovape vehene mbatisalwe. Ovaisi ovo ovape vesukisa okulongeswa. Onthue tuna okuvekuatesako opo vanoñgonoke omokonda yatyi otyiwa vatange nokulilongesa Ombimbiliya. Tupu tuesukisa okuvelongesa okuivisa, nokulongesa onondaka onongwa. Ovakuatate vokuambatisalwa pahe, wesukisa okulongeswa opo mokueenda kuomuvo vakale ovakuatesiko wovakulu vewaneno novakulu weuaneno. Aveho mewaneno vapondola okukuatesako ovape.​—Provérbios 4:2.

LONGESA OVAPE OÑGENI TYILILONGESWA OMBIMBILIYA

3, 4. (a) Oñgeni okulilongesa tyakuatesileko Paulu okuundapa nombili movilinga viokuivisa? (b) Tyina nkhele tuhene avele ondundo ovalongwa vetu opo velilongese Ombimbiliya, oityi onthue tuna okulinga?

3 Ovaumbili aveho va Jeova vesukisa okutanga no kulilongesa Ombimbiliya opo velilongese olipi ehando lia Huku. Apostolu Paulu wetyihangununina ovakuatate vae no nomphange vo Kolosu etyi ati: “Onthue nalumwe tuayekelepo okumuitilako momalikuambelo, nokuita opo mukale nenoñgonoko liaviuka konthele yehando liae.” Omokonda yatyi tyakolela ovalongwa vatualeko okutanga nokulilongesa Ovihonekwa? Mokonda otyo tyiveavela ounongo nokuvekuatesako okunoñgonoka oñgeni “mavatyindi omuenyo waviuka komaiho a Jeova.” Otyo tupu tyipondola okuvekuatesako okulinga “ovilinga oviwa” Jeova ahanda valinge, haunene viokuivisa onondaka onongwa. (Colossenses 1:9, 10) Ngotyo inkha tukahi nokulongesa omunthu Ombimbiliya, tuna okumukuatesako opo anoñgonoke okuti okutanga nokulilongesa apeho Ombimbiliya matyimukuatesako okuumbila Jeova.

4 Onthue kamatutyivili okukuatesako ovalongwa vetu opo vaimbuke okuti okulilongesa Ombimbiliya tyakolela inkha onthue muene katutyilingi. Mahi, inkha onthue tutanga apeho Ombimbiliya nokusokolola kuyo, otyo matyitukuatesako momuenyo wetu nomovilinga viokuivisa. Mongeleka, Tyina tukahi movilinga viokuivisa iya omunthu umwe etulingi epulo lialema, matukala nounongo wokuundapesa Ombimbiliya opo tumukumbulule. Ine tyina tutanga oñgeni Jesus, na Paulu, novakuavo vali vatuaileko novilinga viokuivisa, matyitupameka iya atutualako nokuivisa namphila tukahi movitateka. Iya tyina tupopila vakuetu etyi tuelilongesa noñgeni tyetukuatesako, matuveavela ondundo yokulilongesa vali unene Ombimbiliya navo, avapoloko ouwa.

5. Popia oñgeni omupe apondola okukuatesiwako opo ahimbike okulilongesa aike Ombimbiliya.

5 Upondola okulipula okuti: ‘Oñgeni mandyilongesa omulongwa wange okulilongesa apeho Ombimbiliya?’ Hamwe upondola okulekesa oñgeni tyipongiyua omukanda mukahi nokulilongesa. Upondola okumuita akatange onondaka mbukahi mo apendise yo mukanda Oityi Ombimbiliya Tyilityili Ilongesa? no notestu mbukahimo. Konyima upondola okumulekesa oñgeni tyipongiyua omaliongiyo opo aave omakumbululo momaliongiyo. Muavela ondundo yokutanga Omutala Womulavi no Despertai! Ove upondola okulekesa oñgeni apondola okuvasa omakumbululo omapulo Ombimbiliya, mo Watchtower Library ine mo BIBLIOTEKA MO INTERNETE. Tyina elilongesa mononkhalelo ombo mbelikalela, metyihambukilwa iya mahande okulilongesa vali.

6. (a) Oñgeni upondola okukuatesako omulongwa wove opo akale nohole yokulilongesa Ombimbiliya? (b) Oityi Omulongwa wo Mbimbiliya apondola okulinga inkha ukala nehando liokulilongesa Ovihonekwa?

6 Tyina tulongesa omunthu Ombimbiliya, onthue tuhanda aimbuke okuti Ombimbiliya ina esilivilo mokonda ipondola okumukuatesako okunoñgonoka vali nawa Jeova. Onthue katupondola okukuluminya omulongwa okulilongesa, mahi tuna okumulekesa ehambu litundilila kokulilongesa. Tyina omulongwa elilongesa vali Ombimbiliya, tupu melitehelela ngo muhoneki wono Salmu wapopia okuti: “Kuame okufuena ku Huku otyiwa. Otyiholamo tyange netyipaka Mohamba Tatekulu Jeova.” (Salmo 73:28) Ospilitu ya Jeova ikuatesako ovanthu aveho vahanda okufuena kwe.

LONGESA OVAPE OÑGENI TYIVISWA NOKULONGESA

7. Oñgeni Jesus alongesa ovaivisi vonondaka onongwa? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

7 Onthue tupondola okulilongesila unene konkhalelo Jesus alongesa ovalongwa vae. Jesus wapita navo movilinga viokuivisa ya ngo avetyimono oñgeni alongesa ovanthu. Tupu wevelongesa monkhalelo yayandyuluka oñgeni vena okuivisa. (Mateus, kapitulu 10)[1](Tala okatoi konthyulilo yonthele.) Mokamuvo kehehi, ovalongwa avelilongesila ku Jesus oñgeni tyilongeswa ovanthu otyili. (Mateus 11:1) Tutalei ovipuka vivali tupondola okulongesa ovape opo vetyilinge tyina vekahi movilinga viokuivisa.

8, 9. (a) Oñgeni Jesus alongesa kese munthu movilinga viokuivisa? (b) Oñgeni tupondola okukuatesako ovape okutomphola novanthu ngetyi Jesus alingile?

8 Tuhole okutomphola novanthu. Jesus haapeho ankho upopia novanthu ovanyingi. Ovikando ovinyingi ankho upopia na kese munthu iya ankho utyilinga monkhalelo ihambukiswa. Mongeleka, walekesile esuko liokutomphola nomukai umwe weya okutapela omaande monyombo ikahi popepi nepundaumbo lio Sikale. (João 4:5-30) Jesus tupu wapopile na Mateus Levi, omutanthi womalilimu, iya emukongo akale omulongwa wae. Mateus etavela iya konyima akongo Jesus novalongwa ovakuavo opo vakalie keumbo liae. Oko, Jesus apopi novanthu ovanyingi.​—Mateus 9:9; Lucas 5:27-39.

9 Jesus tupu wapopia monkhalelo ikahi nawa na Natanaeli, namphila ankho Natanaeli asoka omapita konthele yovanthu vo ko Nazare. Mokonda Jesus wapopia nae monkhalelo ikahi nawa, Natanaeli apilulula onkhalelo ankho atala Jesus, mokonda ankho watuka ko Nazare. Iya Natanaeli ahande okulilongesa vali konthele ya Jesus. (João 1:46-51) Ongeleka ya Jesus, itulongesa okuti tyina tupopia novanthu monkhalelo ikahi nawa, mavahande vali okutehelela etyi tuhanda okuvepopila.[2][Tala okatoi konthyulilo yonthele.] Tyina tulongesa ovape okupopia monkhalelo oyo, mavakala vali nehambu movilinga viokuivisa.

10-12. (a) Oñgeni Jesus atualako nokulongesa ovanthu valekesa esuko no nondaka onongwa? (b) Oñgeni tupondola okulongesa ovaivisi ovape okukala nounongo wokulongesa vakuavo otyili Tyombimbiliya?

10 Longesa vana vahanda okutehelela. Jesus ankho una ovilinga ovinyingi. Mahi tyina ovanthu ankho vahanda okumutehelela, ankho wovola omuvo wokukala navo nokuvelongesa ovipuka ovinyingi. Mongeleka, onthiki imwe ovanthu ovanyingi aveliongiya opo vatehelele Jesus. Mahi Jesus ankho ukahi kowato na Petulu iya ngako alongesila ovanthu. Konyima, ankho uhanda okulongesa Petulu otyipuka tyimwe tyakolela. Jesus alingi ehuviso iya Petulu akuate onombisi ononyingi. Apopila Petulu okuti: “Okupolelela hono mokuate ovanthu nomuenyo.” Okupolela opo Petulu novanthu ovakuavo ankho enavo “avatahela owato koluhimba avasipo ovipuka aviho” iya avalandula Jesus.​—Lucas 5:1-11.

11 Nikodemu ankho uhanda okulilongesa vali konthele ya Jesus. Mahi mokonda Nikodemu ankho o umwe povakoyesi Vombonge Onene yova Judeu, ankho watila owoma oityi vakuavo mavapopi inkha vemumona ukahi nokutomphola na Jesus. Pahe apililapo Jesus kounthiki. Jesus ehemutaata atomphola nae nokumuhangununina otyili tyakolela. (João 3:1, 2) Jesus ankho apeho wafuapo opo alongese ovanthu otyili nokupameka ekolelo liavo. Tyelifwa notyo, nonthue tuesukisa okukala tyafuapo opo tukatalelepo ovanthu momuvo weveviukila, tupu tuesukisa okuovola omuvo opo tuvekuateseko okunoñgonoka Ombimbiliya.

12 Tyina tuundapa nomuivisi omupe movilinga viokuivisa, onthue tupondola okumulongesa opo akatalelepo omunthu uhanda okutomphola nonthue onthiki onkhuavo. Tupu tupondola okukonga ovape opo vende nonthue tyina tukondoka okukatalelapo ovanthu nokukalongesa Ombimbiliya. Monkhalelo oyo, mavelilongesa oñgeni vapondola okulongesa vakuavo tupu mavaimbuka ouwa utundilila kokukuatesako omunthu okulilongesa otyili konthele ya Jeova. Konyima, ovaivisi ovo ovape makala nonduvia yokukatalelapo omunthu nokumulongesa Ombimbiliya. Tupu mavelilongesa okupwa-elundo nokuhasoyo tyina vahavasi ovanthu pomaumbo avo ovikando ovinyingi.​—Gálatas 5:22; tala okakasa kati “Ankho Kasoyele.”

LONGESA OVAPE OPO VAKUATESEKO OVAKUATATE VAVO

13, 14. (a) Oityi ove usoka konthele yonongeleka mbo Mbimbiliya mba vana valinga ononkhono ononene opo vakuateseko vakuavo? (b) Omononkhalelo patyi upondola okukuatesako ovaivisi ovape novakuendye okulekesa ohole kovakuatate vavo no nomphange?

13 Jeova uhanda ovaumbili vae vakale nohole novakuatate no nomphange nokulikuatesako poyavo. (Tanga Lucas 22:24-27; 1 Pedro 1:22.) Ombimbiliya ipopia okuti Jesus waava ovipuka aviho, okukutikinyamo omuenyo wae opo akuateseko vakuavo. (Mateus 20:28) Dorka “una unene ovituwa oviwa notyali otyinene.” (Atos 9:36, 39) Maliya “ankho uundapela unene” ovakuatate vae no nomphange vomo Roma. (Romanos 16:6) Oñgeni tupondola okukuatesako ovape okuimbuka okuti tyakolela unene okulingila ovipuka oviwa ovakuatate vavo no nomphange?

14 Tupondola okuita omuivisi omupe opo tuende nae tyina tukatalelapo omukuatate wakulupa ine uvela. Iya otyiwa tyina ovohe vakatalelapo ovakuatate avaende novana vavo. Ovakulu vewaneno vapondola okuita ovakuendye ine ovaivisi ovape vende navo tyina vatuaila okulia ovakuatate vokuakulupa ine tyina vakapangiya pamwe pateka po nondyuo mbo vakuatate ovo. Tyina ovakuendye ine ovaivisi ovape vatala ovakuatate no nomphange velitalelapo, navo matyivelundu okulinga ngotyo. Mongeleka, putyina omukulu umwe weuaneno akaivisa kondye yepundaumbo apeho ankho ukatalelapo ovakuatate opo anoñgonoke oñgeni vekahi. Omukuendye ankho apeho enda nae elilongesila ongeleka ongwa komukulu oo weuaneno iya asoko oityi apondola okulinga opo akuateseko ovakuatate vae no nomphange.​—Romanos 12:10.

15. Omokonda yatyi ovakulu veuaneno vena okusuka nokukula mopamphepo kwo valume vekahi mewaneno?

15 Jeova wavela ovalume otyilinga tyokulongesa Ondaka ya Huku mewaneno. Moluotyo tyakolela ovakuatate velilongese oñgeni mavalongesa nawa tyina valinga omalongomona. Inkha ove umukulu weuaneno, tehelela nawa tyina omukuatesiko wovakulu vewaneno alinga elongomona opo utyivile okumukuatesako okulinga vali nawa. Neemias 8:8 [3]—Tala okatoi konthyulilo yonthele.

16, 17. (a) Oñgeni Paulu alekesile okuti ankho uhanda Timoteo ekule mopamphepo? (b) Oñgeni ovakulu vewaneno vapondola okulongesa ovakuatate opo vakale ovanthita vewaneno komutwe wandyila?

16 Tyesukisa okulongesa vali ovakuatate opo vakale ovanthita vewaneno. Paulu walongesile Timoteo nokumuavela ondundo yokulongesa vakuavo. Paulu wati: “Tualako nokupola ononkhono kokankhenda okanene ka Kristu Jesus; iya ovipuka weiva kuame, nombatelo yonombangi ononyingi, viavela ovalume vekolelo, iya ovo mavakala tyafuapo nawa pala okulongesa vakuavo.” (2 Timóteo 2:1, 2) Timoteo welilongesila ovipuka ovinyingi ku Paulu, omukulu weuaneno nomulongwa, konthele yoñgeni ena okuivisa vali nawa, noñgeni apondola okukuatesako vakuavo mewaneno.​—2 Timóteo 3:10-12.

17 Paulu waovola omuvo omunyingi opo alongese Timoteo mokonda ankho uhanda okukala nonthumbi yokuti Timoteo walongoka. (Atos 16:1-5) Ovakulu vewaneno vapondola okuhetekela Paulu putyina venda novakuatesiko vavo tyina vakatalelapo ovakuatate. Okulinga ngotyo, ovakuatesiko vovakulu vewaneno mavelilongesila kovakulu vewaneno, oñgeni vena okupwa-elundo nokukala nohole, noñgeni vena okuyumba onthumbi mu Jeova putyina vanthita otyunda.​—1 Pedro 5:2.

TYAKOLELA OKULONGESA VAKUETU

18. Omokonda yatyi okulongesa vakuetu movilinga via Jeova otyipuka tyakolela kuonthue?

18 Momuvo uno wonthyulilo, ovaivisi ovanyingi ovape vesukisa okulongeswa opo vakale ovanongo movilinga viokuivisa. Tupu tyesukisa ovakuatate valongeswe oñgeni vena okutekula ewaneno. Jeova uhanda ovaumbili vae aveho valongeswe nawa, iya onthue tuapewa otyilinga tyokukuatesako ovape. Mokonda yotyo, tyakolela okulongesa vakuetu, ngetyi tyalingile Jesus na Paulu. Onthue tuesukisa okulongesa liwa-liwa vakuetu, mokonda nkhele tuna ovilinga ovinyingi viokuivisa tyina onthyulilo iheneye.

19. Omokonda yatyi tuna okukala nonthumbi yokuti ononkhono tulinga mbokulongesa vakuetu movilinga via Jeova mbueta ehambu?

19 Okulongesa ovape tyesukisa okuovola omuwo nokulinga ononkhono. Mahi tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova na Jesus mavetukuatesako okunoñgonoka oñgeni tupondola okulongesa vakuetu monkhalelo yaviuka. Matuhambukwa “tyina tutala okuti vekahi nokuundapa unene” mewaneno ine movilinga viokuivisa. (1 Timóteo 4:10) Tupu, nonthue tuesukisa okulinga ononkhono mbokutualako okukula mopamphepo, nokulekesa ovituwa oviwa, nokufuena vali ku Jeova.

^ [1] (palagrafu 7) Mongeleka, Jesus wapopila ovalongwa vae opo (1) Vakaivise Ouhamba; (2) Vayumbe onthumbi yokuti Huku meveavela okulia nomuvalo vesukisa; (3) Velityilike okulipatana novanthu; (4) Vayumbe onthumbi mu Huku tyina ovanthu vevemonesa ononkhumbi; (5) Vahawele owoma wokuti ovanthu vena etyi mavevelingi.

^ [2] (palagrafu 9) Omukanda Beneficie-se da Escola do Ministério Teocrático, pomafo 62-​64, muna onondonga mbukahi nawa mbo ñgeni tupondola okupopia novanthu movilinga viokuivisa.

^ [3] (palagrafu 15) Momukanda Beneficie-se da Escola do Ministério Teocrático, pomafo 52-61, uhangununa oñgeni ovakuatate vapondola okulinga vali nawa omalongomona mewaneno.

Ankho Kasoyele

Ovaivisi ovape vesukisa okulilongesa okupwa elundo tyina vekahi movilinga viokuivisa. Omukuatate umwe ukala ko Gana, waovola ovikando ovinyingi omukuendye umwe aavelele omikanda vietu. Mahi ovikando ovio aviho, omukuendye oo ankho uholama omukuatate. Etyi palamba onosimanu ononyingi, omukuatate avelivasi nomukuendye oo, mahi pahe ankho kahande vali okutomphola nomukuatate. Omukuatate ahasoyo iya eliave opo emulekese oñgeni tyililongeswa Ombimbiliya. Omukuendye etavela, iya etyi palamba onohanyi mbehehi ambatisalwa motyonge tyonthiki ike.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma