ONTHELE YOKULILONGESWA 4
OTYIIMBO 18 Tupandula Ofeto Yeyovo
Oityi Tulilongesila Kofeto Yeyovo?
“Tya Huku okuna olwembia noonthwe, [opo] tyahololokela.” — 1 SWAU 4:9.
ETYI MATYIPOPIWA-MO
Matutale oityi ofeto yeyovo yahololola tyiyemba ku Siovaa Huku no ku Sesusi Kilisitu.
1. Oityi twesukisila okwenda Kehinangelo liononkhia mba Kilisitu omanima atyo aeho?
TUTYII okuti noove utavela okuti ofeto yeyovo, otyali tyimwe otyinene twalingwa na Siovaa. (2 Kol. 9:15) Tya Sesusi okwaava omwenyo wae, tyekwikulila ondyila ukale noupanga omuwa na Siovaa Huku. Tupu upondola okukakala-ko nomwenyo wahapu. Naina tyata-mo umwe okupandula ofeto yeyovo, mokonda Siovaa wetyilinga tupu, okutuhole. (Loma 5:8) Sesusi wapaka-ko otyitumino tyokuhinangela ononkhia mbae omanima atyo aeho, opo etukwateseko okuhinangela etyi Siovaa, na Sesusi yatyo, vetulingila. — Luka 22:19, 20.
2. Oityi matupopi monthele ei?
2 Enima lino lyo 2025, Ehinangelo liononkhia mba Sesusi, malilingwa Tyasapalo monthiki 12 ya Tyikukutu. Tutyii okuti atuho tuli nokulifwiika tuhapumbwe Ehinangelo. Otyipuka tyimwe matyitukwatesako unene momuvo Wehinangelo, okusokaa umwe nawa kweetyi Siovaa Nomona wae vetulingila. Monthele ei, matutale oityi ofeto yeyovo itulongesa tyiyemba ku Siovaa no Komona wae. Onthele ilandula-ko, maitukwatesako okunoñgonoka etyi tuna okulinga tupole ouwa kofeto yeyovo, neetyi tuna okulinga tyimoneke okuti twapandula.
OFETO YEYOVO ITULONGESA-TYI TYIYEMBA KU SIOVAA?
3. Oñgeni ononkhia mbomunthu wike vala mbupondola okuyovola ovanthu ovanyingi-nyingi? (Tala olutalatu.)
3 Ofeto yeyovo itunoñgonokesa okuviukisa kwa Siovaa. (Epal. 32:4) Oityi tupopila ngootyo? Kombanda ya Andau wehetavelele, onthwe twapiñgana onkhali ya onkhali itutwala kononkhia. (Loma 5:12) Pahe opo Siovaa etuhukulule konkhali no kononkhia, elipolo Omona wae Sesusi alinge ofeto ituyovola. Mahi pahe okuti tyitavela umwe otyilikutila tyalingwa vala nomunthu wike wehena onkhali, tyiyovole ovanthu ovanyingi-nyingi? Omutumwa Paulu wapopia okuti: “Ngeetyi okwehetavelele kwa wike vala [Andau] ovanyingi vena onkhali, nokwetavela kwa wike vala [Sesusi] kwayovola ovanyingi, valinga onondingaviwa.” (Loma 5:19; 1 Tim. 2:6) Otyo okuti, okwehetavelele kwomunthu wike vala wehena onkhali, kwetupaka moupika wonkhali nononkhia. Mahi pahe okwetavela kwomunthu wike vala wehena onkhali, kwetuyovola.
Mokonda yomunthu wike vala, twalinga ovapika vonkhali nononkhia. Mahi tupu wike vala, wetuyovola. (Tala opalangalafu 3)
4. Oityi Siovaa ahayekelele vala ovana va Andau vena omutima omuwa vakale-ko apeho?
4 Okuti ankho tyisukisa umwe Sesusi ankhie etuyovole? Ankho katyitavela Siovaa okutala vala ava vokwatuka mu Andau vena omutima omuwa, eveyeke vakale-ko apeho? Ine Siovaa otyo etyiendekele ngootyo, onthwe vanthu ovakwankhali ñgeno twati tyata-mo umwe, wetulinga okankhenda. Mahi opo ñgeno katyaendelele omu mwene Siovaa aviukisila ovipuka. Ngwe kokuviukisa waoya umwe. Mokonda Siovaa ovipuka uviendekela umwe omu viaviukila, ankho kapondola okutyiendeka vala ngatyina uti onkhali Andau alinga hanene-ko-ale, novana vae ha vakwankhali-ko.
5. Oityi tyituyumbisa-ko onthumbi okuti Siovaa apeho ovipuka mevilingila umwe omu viaviukila?
5 Mahi pahe ñgeno tyaenda ñgeni, ine Siovaa kelipolele Omona wae alinge ofeto yeyovo, ehesuku nokuviukisa kwae ayeke vala ovana va Andau vakale-ko apeho? Tyipondola ovanthu ñgeno vasoka okuti novipuka ovikwavo vali, Siovaa kameviendekela-le omu viaviukila. Ovanthu ñgeno velipula avati, okuti malingi umwe aviho apanga? Mahi pahe onthwe tutupu otyiho, tutyii umwe okuti atyiho apanga metyilingi. Mokonda Siovaa welipolele umwe tyae, Omona wae ehole alingwe otyilikutila opo ovipuka vieendele omu viaviukila, tyituyumbisa-ko onthumbi okuti apeho ovipuka mevilingila umwe omu viaviukila.
6. Popia-po tyimwe tyilekesa okuti ofeto yeyovo ihololola olwembia lwa Siovaa. (1 Swau 4:9, 10)
6 Ofeto yeyovo kaitukwatesako vala okunoñgonoka okuti Siovaa ovipuka uvilingila umwe omu viaviukila, mahi haunene itukwatesako okunoñgonoka olwembia lwae olunene. (Swau 3:16; tanga 1 Swau 4:9, 10.) Ofeto yeyovo yahololola umwe nawa okuti Siovaa kahande vala tukale nomwenyo wahapu, mahi tupu uhanda tukale mombunga yae. Etyi Andau alinga onkhali, Siovaa mombunga yae, movanthu vae vemufenda emupolo-mo. Pahe atuho vala katutyitilwa mombunga ya Huku. Mahi ofeto yeyovo yaikula ondyila opo Siovaa etweevele ononkhali mbetu, ya nthiki imwe ovanthu vatyo aveho vemuyumba onthumbi, vemutavela, mavakala mumbunga yae. No pehepano tupondola umwe okukala noupanga omuwa na Siovaa, noupanga omuwa na vakwetu tufenda navo. Tyimoneka umwe nawa okuti tyotyili Siovaa utuhole unene. — Loma 5:10, 11.
7. Oityi tutila okutala otyipuka Sesusi amonesilwe ononkhumbi, tyitulekesa okuti Siovaa utuhole unene?
7 Tunoñgonoka vala nawa okuti Siovaa utuhole unene, tyina tusoka umwe nawa kweetyi elipola pokwayeka ofeto yeyovo. Satanasi wapopile okuti ovanthu va Huku kamavetyili-ale okukakatela mwe avehemuyeke-po putyina tyamaleme. Opo Siovaa alekese okuti Satanasi onkhembi, wayekele Sesusi amoneswe ononkhumbi pweetyi eheneipawe. (Som. 2:1-5; 1 Pet. 2:21) Sesusi walingilwe omukwele nonondyale mbae vomalongeso omatutu, wavetelwe onya nomatolopa, ayendywa momuti wemone, otyo Siovaa etyeete umwe. Otyo atala umwe tyina Omona wae ehole ayeka omwenyo, ngwe wankhile ononkhia mbumwe onombi. (Mat. 27:28-31, 39) Siovaa ankho utyivila umwe okwaamena Omona wae ehehiki-ale kokulingwa ngootyo. Etyi onondyale mba Sesusi mbapopia okuti ‘Huku ine umuhole eye emuyovole,’ Siovaa ankho upondola umwe okumuyovola. (Mat. 27:42, 43) Mahi ine Huku welipakele-po ayovole Sesusi, opo ñgeno kapayekelwe ofeto yeyovo, noonthwe ñgeno tutupu apa twapamena. Otyo Siovaa ayekelele umwe Omona wae akoleleya aike ononkhumbi, atee ayeka omwenyo.
8. Oityi tutila Siovaa tyemwihamene unene okutala Omona wae ulingwa onya? (Tala olutalatu.)
8 Tuhatiei hamwe mokonda Siovaa omukulami, ovipuka ngoovio kavimwihama-le. Onthwe twatungwa otyifwika tyae, twihamenwa. Naina, na Siovaa wihamenwa. Ombimbiliya ipopia okuti Siovaa nae ‘utokota umwe omutwe,’ ‘unumana.’ (Ovii. 78:40, 41) Hinangela okuti Ambalayau watuminwe aipae omona wae Isake emulinge otyilikutila, ngwe ankho oe ena-e vala. (Ehim. 22:9-12; Hemb. 11:17-19) Pahe soka oñgeni Ambalayau tyemukalele tyina eli nokupola-mo onkhiki, aleke omona wae. Siovaa tyemwihamene vali unene, okutala Omona wae wiipawa onya novalume vamwe onondingavivi. — Enda mo jw.org otale ovindiu yati: Hetekela Vana Vali Neyumba-nthumbi— Ambalayau, Onthele 2.
Siovaa tyemwihamene okutala Omona wae umoneswa ononkhumbi. (Tala opalangalafu 8)
9. Oityi Ova Loma 8:32, 38, 39, ikulongesa tyiyemba kolwembia lwa Siovaa?
9 Ofeto yeyovo itulekesa okuti petupu omunthu utuhole vali unene tyipona Siovaa. Siovaa utuhole vali unene tyipona ou twelikwata-po vali nae po vetu, no pomapanga etu. (Tanga Ova Loma 8:32, 38, 39.) Tyotyili, Siovaa ukuhole unene tyipona etyi ove mwene ulihole. Ove wahanda okukakala-ko apeho? Siovaa ukuhandela-tyo vali unene, ha-ngeetyi-ko-ale ove utyihanda. Wahanda weevelwe ononkhali mbove? Siovaa wesuka vali natyo unene, ha-ngeetyi-ko-ale ove wesuka natyo. Etyi Siovaa esuka vali natyo, okuti ñgeno onthwe tutavela otyali otyo etulinga, mokuyumba-ko onthumbi no mokumutavela. Tyotyili ofeto yeyovo ilekesa umwe nawa okuti olwembia lwa Huku olunene. Mouye omupe, matukanoñgonoka vali ovipuka ovinyingi viayemba kolwembia lwa Siovaa. — Omup. 3:11.
OITYI OFETO YEYOVO ITULONGESA TYIYEMBA KU SESUSI?
10. (a) Oityi tyaihamene vali Sesusi pononkhia mbae? (b) Oityi Sesusi alingile atyimoneka okuti Satanasi onkhembi? (Tala okakasa kati: “Tya Sesusi Okwakoleleya Tyalekesa Okuti Siovaa Uviukisa.”)
10 Sesusi usuka natyo unene, uhanda He apopiwe nawa. (Swau 14:31) Sesusi tyemwihamene unene okusoka okuti ine ovanthu vemuti watomba Huku, uyapula ovanthu ku Huku, matyipopisa omapita Tate yae. Otyo elikwambelelele ati: “Tate ine tyitavela, olufo olu lundambe-vo.” (Mat. 26:39) Sesusi kayekele-po Siovaa atee aipawa. Etyi alinga ngootyo, atyimoneka umwe okuti Satanasi onkhembi.
11. Okutyi tyamonekela okuti Sesusi uhole unene ovanthu? (Swau 13:1)
11 Ofeto yeyovo, tupu itulekesa okuti Sesusi usuka unene novanthu, haunene umwe ovalongwa vae. (Omih. 8:31; tanga Swau 13:1.) Tala vala tyimwe tupopila ngootyo. Sesusi ankho utyii okuti tyina ameya pano pohi, mamoneswa ononkhumbi, nononkhia mbae mambulingi ononkhia mbumwe onombi. Mahi no ngootyo, etavela umwe otyilinga otyo tyokuya pano pohi. Ketyitavelele vala mokonda wetyitumwa, mahi wetyitavelele mokonda uhole ovanthu. Etyi eya pano pohi, elipake umwe nomutima watyo auho motyilinga tyokwivisa, nokulongesa, nokuundapela vakwavo. Monthiki maipawa, kongulohi watyo wakohele ovatumwa vae konomphai, pokuvelekela evepopila onondaka mbupameka, neevi vena okulinga. (Swau 13:12-15) No pweetyi umwe eli momuti wemone, apopi nomulume umwe otyifwanga, emuti makakala mouye omupe. Tupu ataindya ou mesala nokutekula ina. (Luka 23:42, 43; Swau 19:26, 27) Tyamoneka umwe okuti Sesusi utuhole unene, ha mokwetunkhila vala, mahi no movipuka alingaile pweetyi eli pano pohi.
12. Oityi tutila na hono Sesusi uli ñgoo nokutulingila ovipuka ovinyingi?
12 Namphila Kilisitu ‘ankhile vala like’ kwapwa, mahi na hono uli ñgoo nokutulingila ovinyingi. (Loma 6:10) Oityi eli nokutulingila? Uli ñgoo nokuundapa etukwateseko tupole ouwa kofeto yeyovo. Tala vala ovilinga ovinene ena-vio. Wati umwe oe Ohamba yetu, oe Omunene-nakwa, oe omutwe wewaneno. (1 Kol. 15:25; Efe. 5:23; Hemb. 2:17) Una otyilinga tyokwongiya ovalembulwa novanthu ovanyingi-nyingi, ya otyilinga otyo matyikapwa tyina ononkhumbi ononene mbuhenepwe.b (Mat. 25:32; Malu. 13:27) Tupu uli nokupinayalela ovalongwa vae vehemuyeke-po, vakale nokulia kuvepameka moupanga wavo na Huku mononthiki mbuno mbonthyulilo. (Mat. 24:45) No momanima 1.000 makatumina pano pohi, meketulingila ñgoo ovipuka ovinyingi. Naina, Siovaa kelipolele vala Omona wae pala okutunkhila, mahi opala etulingile ovipuka ovinyingi!
WAHATALAME KOKULONGOKA
13. Oityi una okulinga unoñgonoke vali nawa etyi tyiyemba kotyipuka Huku na Kilisitu vetuhole?
13 Twalako okusoka vali nawa kweevi Siovaa Huku na Sesusi Kilisitu veli nokukulingila, vilekesa okuti vekuhole. Tyimwe upondola okulinga momuvo Wehinangelo menima lino, okutanga onotesitu ambuho mbupopia evi vialingaile Sesusi. Okuti hatyo, otange-ko vala ike. Mahi tyina uti pokutanga, wehesuke vala nokutanga ovikapitulu ovinyingi. Lipulukwa umwe nawa, otyo woovola ovipuka ovikwavo vitutwala kokuhumba Siovaa na Sesusi. Pahe oovola onomphitilo mbokupopila vakwenyi evi wanoñgonoka.
14. Ngeetyi tyipopia Oviimbo 119:97 nokatoi, oityi twesukisila okutwalako okulilongesa vali nawa evi viyemba kofeto yeyovo, novikwavo vali? (Tala olutalatu.)
14 Ine apa uli motyili pena-le omanima omanyingi, upondola okulipula oti: Ñgaa pena vali etyi nehei mandyinoñgonoka hono tyiyemba kokuviukisa kwa Siovaa, no kolwembia lwae, no kofeto yeyovo? Okupopia umwe otyili, petupu-ale onthiki matuti ovipuka ovio twevinoñgonoka umwe aviho, pahe twaoya. Naina oityi una okulinga? Tanga, olilongesa umwe nawa omikanda ominyingi tuna-vio, vipopia etyi tyili m’Ombimbiliya. Tyina wamavasi tyimwe wahanoñgonokele nawa, tyoovola momikanda vietu. Tyina wametyivasi, pahe ohimama umwe nokutyisoka nawa, neetyi tyikulongesa tyiyemba ku Siovaa no Komona wae, otale oñgeni etyi wanoñgonoka tyilekesa okuti vekuhole. — Tanga Oviimbo 119:97 nokatoi.
Naapa umwe tuli-ale motyili omanima omanyingi, nkhele tulongokela-le ovinyingi kofeto yeyovo. (Tala opalangalafu 14)
15. Oityi twesukisila okutwalako okwovola oviwa vili m’Ombimbiliya?
15 Ine apeho tyina wamapumphama utange, hamwe okwovola momikanda vietu, kuvasi-ale otyipuka tyilinga-vo otyipe kwoove nii etyi tyikuhambukiswa, otyo tyehekusoyese. Otyipuka otyo uli nokulinga, tyafwa etyi tyilinga ovanthu vokuheya ononyombo. Vapwa umwe elundo nokuheya onoola nonoola, okuti hatyo ononthiki umwe, otyo pamwe vahavasi-ale okanthata kalekesa okuti mavavasi omeva. Mahi no ngootyo kavaponwa, vatutumba umwe nokuheya. Noove tyina uti pokwovola otyili ty’Ombimbiliya, tutumba umwe, mokonda otyili ty’Ombimbiliya otyinene vali unene tyipona etyi vokuheya vaovola. (Ovii. 119:127; Omih. 8:10) Naina, noove pwa elundo, oola wapanga okutanga-tanga Ombimbiliya, ngayo umwe utanga. — Ovii. 1:2.
16. Oityi tuna okulinga tuhetekele Siovaa na Sesusi?
16 Uti otyo ulilongesa, otyo woovola onomphitilo mbokulinga etyi uli nokunoñgonoka. Tyimwe upondola okulinga, okuhetekela okuviukisa kwa Siovaa, mokuhalingi okapungulula. Otyikwavo, okuhetekela otyipuka Sesusi ehole Tate yae novanthu, mokuhula vala ku Siovaa nokuundapela vakwenyi mewaneno, naapa umwe tyipondola okukweetela. Hetekela Sesusi, mokupa oumbangi vakwenyi navo vamone omphitilo yokutavela otyali otyinene Siovaa etulinga.
17. Oityi matulilongesa monthele ilandula kweei?
17 Ine tunoñgonoka vali nawa ofeto yeyovo, matuti umwe onthwe tupandula, onthwe tuhumba vali Siovaa Nomona wae, navo avetuhumbu vali unene. (Swau 14:21; Tia. 4:8) Naina, tulilongesei nawa atyiho Siovaa etwavela, tutwaleko okunoñgonoka vali nawa etyi tyiyemba kofeto yeyovo. Monthele ilandula kweei, matutale etyi tuna okulinga tupole ouwa kofeto yeyovo, neetyi tuna okulinga tyimoneke okuti twapandula olwembia olunene Siovaa etulinga.
OTYIIMBO 107 Tukalei Noluembia Nga Huku
a ONDAKA YAHANGUNUNWA: “Okusoka” twapopia apa, okutungulula umwe nawa kotyipuka, okututa.
b Onondaka Paulu apopia m’Ova Efesu 1:10 mbokwati, okuwaneka “ovipuka keulu,” mbelikalela noombo Sesusi apopile mbuli mu Mateusi 24:31 no mu Maluku 13:27 mbokwati, ‘okukongolola vokwaholovonwa.’ Paulu ankho uli nokupopia omuvo Siovaa alembula nomphepo ikola, ava mavakatumina na Sesusi keulu. Mahi Sesusi ankho ukahi nokupopia omuvo ovalembulwa veli pano pohi, mavatwalwa keulu mononkhumbi ononene.