ONTHELE YOKULILONGESWA 3
Oityi Tulilongesila Kononkhuka mba Sesusi?
“Sesusi ahimbika okulila.” — SUAU 11:35.
OTYIIMBO 17 “Ame Ndyihanda”
ETYI MATULILONGESAa
1-3. Oityi pamwe tyitulilisa?
ONALUPI ove wahula okulila? Pamwe tulila mokonda tuahambukwa. Mahi haunene tulila tyina tueihamenua. Pamwe tyitulilisa okuanyimisa wetu. Omphange umwe ukala ko Estados Unidos utiwa o Laura, wapopia okuti: “Etyi natundwa nomona wange omukainthu, atyindyihama unene, ngoti pahe ankho petupu vali etyi matyimphameka. Ankho ndyiihamenwa unene netyi vala ankho ndyilinga ndyitupu vali.”b
2 Pena vali ovipuka ovikuavo vipondola okutulilisa. Omukokoli-ndyila umwe utiwa o Hiromi, ukala ko Japão wati: “Pamwe ndyisoya unene mokonda ovanthu ndyiivisa kavesuku Nondaka ya Huku. Atee umwe pamwe ndyilikuambela ku Siovaa otyo ndyilila, ankhuatesako okuvasa omunthu wesuka notyili.”
3 Okuti no ove wakalele-ale nga Laura na Hiromi? Ovanyingi po onthue tuetyikalele-ale. (1 Pet. 5:9) Onthue tuhanda ‘okuumbila Siovaa nehambu’ mahi pamwe tutyilinga tyilila mokonda pamwe tuatundwa no wetu, pamwe pena otyipuka tyetusoyesa tupu pamwe tualinga etyi tyapenga. (Sal. 6:6; 100:2) Mahi oityi tyipondola okutukuatesako movipuka ngovio?
4. Oityi matulilongesa monthele ei?
4 Tupondola okulilongesila unene ku Sesusi. Puetyi ankho eli pano pohi wali novitateka vimwe ‘viemulilisile.’ (Suau 11:35; Luka 19:41; 22:44; Heb. 5:7) Matutale onalupi alilile. Tupu matutale etyi tulilongesila ku Siovaa no ku Sesusi. Konyima atutale oñgeni tupondola okuvehetekela tyina tuna ovitateka vitulilisa.
SESUSI WALILILE ETYI AMONA OMAPANGA AE ALILA
Nga Sesusi, nonthue tukuateseiko vana veihamenwa. (Tala opalangalafu 5-9)e
5. Oityi tulilongesila kehipululo lya Sesusi lili mu Suau 11:32-36?
5 Menima 32 P.K. epanga lya Sesusi Lasalu, wavelele anyimi. (Suau 11:3, 14) Lasalu ankho velikuai na Maliya na Malata. Sesusi ankho uvehole unene. Maliya na Malata ankho veihamenwa unene mokonda yomphange yavo wanyima. Etyi Sesusi eiva okuti Lasalu wanyima aenda ko Betania oku ankho vakala. Etyi Malata eiva okuti Sesusi una nokuya, aendeko vahonyenene. Soka oñgeni Sesusi akalele etyi Malata ati: “Tatekulu, inkha wali kuno, ñgeno omphange yange kankhile.” (Suau 11:21) Etyi Sesusi ehika meumbo amono Maliya novanthu ovakuavo valila, nae “ahimbika okulila.” — Tanga Suau 11:32-36.
6. Oityi tyalilisile Sesusi?
6 Oityi tyalilisile Sesusi? Omukanda Estudo Perspicaz upopia okuti: “Sesusi ‘walilile’ tupu, omokonda yepanga liae Lasalu wanyima netyi amona onomphange mbae valila.”c Tyafuile Sesusi wasokele koluihamo Lasalu akalele nalo puetyi avela, no oñgeni Lasalu akala etyi eliete umwe okuti una nokuyeka omuenyo. Tupu Sesusi walilile mokonda ankho weete okuti ovo Malata na Maliya veihamenwa unene etyi omphange yavo anyima. Ine no ove wanyimisile epanga liove aa o umwe mombunga yove, opo no ove utyii umwe nawa okuti tyiihama unene. Pahe tutalei ovipuka vitatu tulilongesila kehipululo olio.
7. Etyi Susesi alila mokuamona omapanga ae valila, tyitulongesa okuti Siovaa ukahi oñgeni?
7 Siovaa wii nawa omaluihamo etu. Sesusi “otyilekeso tyaviuka” tya tate yae (Heb. 1:3) Etyi Sesusi alilile tyilekesa umwe nawa oñgeni tate yae akala tyina tuamatundwa no wetu tuhole. (Suau 14:9) Ine weihamenua mokonda wanyimisa umwe uhole, kala tyityi okuti Siovaa keete vala oluihamo luove mahi tupu weihamenua iya uhanda okukupola oluihamo luove. — Sal. 34:18; 147:3.
8. Oityi tyitukalesa nonthumbi yokuti Sesusi makatutilisa umwe vetu vokuankhia?
8 Sesusi uhanda okututilisa vove vokuankhia. Puetyi Sesusi ehenelile wapopilile Malata okuti: “Omphange yove mapindukapo.” Malata etavela etyi Sesusi emupopila. (Suau 11:23-27) Mokonda Malata ankho omuumbili omukuatyili wa Siovaa ankho utyiyale okuti omuuli Eliya na Eliseu vatutilisile ovanthu vokuankhia kohale. (1 Reis 17:17-24; 2 Reis 4:32-37) Tupu Malata tyafua weiviliale okuti Sesusi ankho unale ovanthu atutilisa. (Luka 7:11-15; 8:41, 42, 49-56) Noove yumbako onthumbi yokuti vove vokuanyima mavakatutiliswa. Etyi Sesusi alila pokupameka omapanga ae tyilekesa okuti okututilisa vokuanyima otyo umwe ahanda!
9. Oityi upondola okulinga upameke vana veihamenwa ngetyi Sesusi alingile? Popia ongeleka.
9 Kuatesako vana veihamenwa. Sesusi kalilile vala na Malata na Maliya, mahi tupu wevetehelele umwe nawa evepameka. Nonthue tupondola okuhetekela Sesusi pokupameka vana veihamenwa. Omukulu umwe wewaneno ukala ko Australia utiwa o Dan, wati: “Etyi nasiwapo nomukai wange ankho nesukisa umwe okupamekwa. Ovalinepi vamwe ankho veya kuame komutenya nokongulohi veye vala okunthehelela. Ankho vanthehelela umwe nawa tyina ndyipopia iya tupu katyivelingi navi okulilila ponthele yavo. Putyina ankho nehetyivilile okuko-ha etukutuku liange nokuenda kovenda okulanda evi nesukisa no putyina nehetyivilile okuteleka, ankho ovo vandingila-ko ovipuka ovio, Tupu ankho velikuambela naame. Nelimonena-ko umwe okuti omapanga otyotyili ovakuatate ‘vatyitwa pala okunkhuatesako momivo viovitateka.’” — Prov. 17:17.
SESUSI WALILILE OVANTHU WOKUEHETAVELELE ETYI ALONGESA
10. Oityi omukanda wa Luka 19:36-40 upopia?
10 Sesusi waile mo Selusalei monthiki 9 ya Nisan yenima 33 P.K. Etyi ehungi kokuhika mepundaumbo olio ovanthu ovanyingi aveliongiya avayale ovikutu viavo metapalo vemutambule ngo Hamba yavo. Otyili ankho vahambukwa unene. (Tanga Luka 19:36-40.) Mokonda ovalongwa ankho vahambukua unene ankho kavakevela etyi matyimoneka komutwe. “Etyi [Sesusi] ehika popepi atale epundaumbo ehimbika okulila, Nononkhuka momaiho apopi ovipuka ovivi mavilingwa ovanthu vomo Selusalei. — Luka 19:41-44.
11. Omokonda yatyi Sesusi alililile ovanthu vo Selusalei?
11 Sesusi ankho weihamenua unene mokonda namphila ankho atambulwa umwe nawa, mahi ova Sundeu ovanyingi valekesa-le okuti kamavatehelela onondaka onongwa Mbouhamba. Otyo ankho matyilingisisa o Selusalei okuhanyuapo iya ova Sundeu ankho mavahupu kehanyauno olio mavatualwa koupika. (Luka 21:20-24) Iya tyili ngetyi Sesusi apopile, ovanthu ovanyingi avemuanye umwe. Apa ukala okuti ovanthu vetavela onondaka onongwa Mbouhamba? Ine kavetavela, oityi upondola okulilongesila ku Sesusi etyi alila? Matulilongesa vali ovipuka vitatu.
12. Etyi Susesi alila ovanthu vo mo Selusalei vehetavelele etyi ankho alongesa, tyitulongesa okuti Siovaa ukahi oñgeni?
12 Siovaa wesuka no vanthu. Etyi Sesusi alila tyitulekesa okuti Siovaa wesuka unene novanthu. “Ngwe kahande nawike eye okuhanyua-ko, mahi uhanda aveho velivele.” (2 Pet. 3:9) Nonthue tulekesa okuti tuhole vakuetu putyina tulinga ononkhono mbokuhikiya onondaka onongwa kovanthu tuivisa. — Mat. 22:39.d
Nga Sesusi, nonthue tupilaululei ono ola tulongesa. (Tala opalangalafu 13-14)f
13-14. Oityi tyilekesa okuti Sesusi ankho una okankhenda no vanthu, iya oityi onthue tuesukisa okulinga tyina tuivisa?
13 Sesusi ankho uundapa unene movilinga viokuivisa. Ankho ulekesa okuti ohole ovanthu etyi atualako okuvelongesa apeho tyina tyitavela. (Luka 19:47, 48) Mahi oityi tyemulundile okulinga ngotyo? Walingile ngotyo mokonda ankho una okankhenda novanthu. Mongeleka nthiki umwe etyi ovanthu ovanyingi-nyingi ankho vahanda okutehelela Sesusi, oe novalongwa vae ‘avehetyivili vali okukalia.’ (Malu. 3:20) Nthiki umwe umulume umwe ankho uhanda okupopia na Sesusi mahi kongulohi. Ngwe ahanye aendeko okukemutehelela. (Suau 3:1, 2) Ovanthu ovanyingi kavetavelele etyi Sesusi alongesile tupu kavakalele ovalongwa vae. Mahi veivile etyi ankho Sesusi alongesa. Nonthue hono tuahanda ovanthu aveho veive onondaka onongwa tulongesa. (Ovil. 10:42) Opo tutyivile tuesukisa okupilaulula ono ola tuivisa.
14 Kala tyafuapo pala okupilaulula ono ola wivisa. Ine apeho tyina tuivisa, tuivisa vala mono ola mbuike tupondola okuhavasi ovanthu vesuka nonondaka onongwa. Omukokoli-ndyila umwe utiwa Matilda, wati: “Ame nomulume wange tuovola ovanthu mono ola mbelikalaila. Komuhuka tukaivisa pana palandesila ovanthu. Komutenya tuivisa nokatuku-tuku komikanda. Kokangulohi atukaivisa umbo-na-umbo mokonda ovanthu opo pahe vapetukale kovilinga.” Tyina tuivisa, twahaivisei vala moola tuhanda mahi tuivisei moola twii okuti matuvasi ovanthu vesuka notyili pomaumbo avo. Ine tulinga ngotyo, Siovaa mahambukilwa ovilinga vietu.
SESUSI WALILILE MOKONDA ANKHO UHANDA OKUSUKUKISA ENYINA LYA TATE YAE
Nga Sesusi, nonthue tuiitei Siovaa etukuateseko tyina tuna ovitateka. (Tala opalangalafu 15-17)g
15. Ngetyi tyipopia Luka 22:39-44, oityi Sesusi alingile motyinthiki tyahulililako tyomuenyo wae?
15 Motyinthiki tyo 14 ya Nisan, menima 33 P.K., Sesusi waile komphangu imwe itiwa Getesemani. Etyi ehika pomphangu opo elikuambela unene ku Siovaa. (Tanga Luka 22:39-44.) Po ola opo Sesusi ankho eihamenwa unene “welikuambelele nokulila . . . nokutokesa ononkhuka.” (Heb. 5:7) Oityi Sesusi elikuambelelele motyinthiki tyahulililako maipawa? Welikuambelele opo etyivile okukala omukuatyili ku Siovaa nokulinga etyi ahanda. Siovaa amono okuti omona wae weihamenua unene, atumu oandyu imupameke.
16. Omokonda yatyi Sesusi elikuambelele unene etyi eli mo Getesemani?
16 Sesusi walilile umwe pokuli nokulikuambela etyi eli mo Getesemani, mokonda ankho watokota omutima. Tyemutokotesa omutima okuasoka okuti matiwa watomba Huku. Ine no ove uli motyitateka tyimwe tyilola oukuatyili wove ku Siovaa, oityi upondola okulilongesila kuetyi Sesusi alilile? Matulilongesa ovipuka vitatu.
17. Etyi Siovaa akumbulula elikuambelo lia Sesusi tyitulongesa-tyi?
17 Siovaa utehelela omalikuambelo etu. Siovaa watehelele elikuambelo lia Sesusi. Omokonda yatyi? Omokonda Sesusi ankho waita atualeko okukala omukuatyili ku Tate yae nokusukukisa enyina liae. Ine nonthue tuita ku Siovaa opo tutualeko okukala ovakuatyili kwe nokusukukisa enyina liae, makumbulula omalikuambelo etu etukuatesako. — Sal. 145:18, 19.
18. Oñgeni Sesusi ekahi ngepanga lina okankhenda?
18 Sesusi wii omaluihamo etu. Tyina tueihamenua tuhambukwa unene okupamekwa nepanga lietu haunene epanga wali-ale notyitateka ngo tyetu. Sesusi oe epanga olio. Sesusi utyii oñgeni omunthu akala tyina eihamenwa natyina esukisa okukuatesuako. Sesusi wii omaluihamo etu iya malingi atyiho opo “momuwo waviuka” etukuateseko. (Heb. 4:15, 16) Ngetyi Sesusi etavelele okukuatesuako noandyu mo Getesemani, nonthue tuna okutavela tyina Siovaa etukuatesako. Siovaa etukuatesako nomikanda, nono vidiu, no malongomona, novakulu vewaneno, nomapanga etu apama motyili.
19. Oityi tyipondola okukukuatesako tyina una ovitateka? Popia ongeleka.
19 Siovaa mekuavela “ombembwa yae.” Ongeni Siovaa etupameka? Tyina tulikuambela, Siovaa metuavela “ombembwa yae ipona enoñgonoko aliho.” (Fil. 4:6, 7) Ombembwa ya Siovaa etukuatesako okutula omutima nokuyunga omalusoke etu. Etyi omphange umwe utiwa Luz apopia tyityilekesa umwe nawa, wati: “Ame pamwe ndyiliwa vala nounye. Atee umwe pamwe ndyisoka okuti Siovaa kenthyolea-le. Mahi tyina namasoko ngotyo liwa-liwa ndyilikuambela ku Siovaa andyimupopila oñgeni ndyiliivite. Elikuambelo linkhuatesako okuyunga omalusoke ange.” Etyi tyapopia Luz tyilekesa umwe nawa okuti tupondola okuvasa ombembwa ya Huku tyina tulikuambela.
20. Oityi tuelilongesila kononkhuka mba Sesusi?
20 Tuapamekwa unene iya tupu tuelilongesila unene kuetyi Sesusi alilile! Tuahinangeleswa okuti tuesukisa okukuatesako omapanga etu eihamenwa, tuna okuyumba onthumbi mu Siovaa nomu Sesusi yokuti mavetukuatesako tyina tuamanyimisa umwe tuhole. Tupu tuapewa ondundo yokuivisa nokulongesa nokankhenda mokonda Siovaa na Sesusi navo vena okankhenda. Tyetuhambukiswa unene etyi tuanoñgonoka okuti Siovaa na Sesusi vei omaluihamo etu, vanoñgonoka oñgeni tulitehelela iya mavetukuatesako okukoleleya. Tutualeiko okuendela muetyi tuelilongesa atee onthiki Siovaa alaa ‘okukasekuna ononkhuka momaiho’ etu ihikapo! — Ehol. 21:4.
OTYIIMBO 120 Tuhetekelei Ouwa-tima wa Kristu
a Ombimbiliya ipopia okuti puetyi ankho Sesusi eli pano pohi walile. Monthele ei matulilongesa ovikando vitatu Sesusi alilile netyi tulilongesilako.
b Omanyina amwe apilululwa.
c Tala mo Estudo Perspicaz, Volume 2, pefo 96.
d Ondaka “omunthele yove” ili mu Mateusi 22:39, mo Ngeleku kaipopi vala omunthu mwelitungila nae popepi, mahi tupu ipopia ovanthu aveho mulivasa navo.
e ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: O Sesusi upameka Maliya na Malata. Nonthue tuesukisa okupameka vakuetu tyina vasiwapo.
f ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: O Sesusi ulongesa Nikondemu kongulohi. Nonthue tuesukisa okulongesa ovanthu Ombimbiliya mo ola ikahi nawa kuvo.
g ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: O Sesusi ulikuambela wiita Siovaa emukuateseko okukoleleya noukuatyili. Nonthue tuesukisa okulikuambela tutyivile okukoleleya movitateka.