Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w18 Tungonkhe pp. 27-32
  • Hetekela Esuko Nokankhenda ka Jeova

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Hetekela Esuko Nokankhenda ka Jeova
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • LEKESA ESUKO MOMBUNGA
  • LEKESA ESUKO MEWANENO
  • LEKESA ESUKO MOVILINGA VIOKUIVISA
  • Jeova, o Huku Wepondolo Aliho, Mahi Wesuka Novanthu
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
  • Ombunga Yove Ipondola Okukala Nehambu
    Oityi Ombimbiliya Itulongesa?
  • Tekula Ovakai Ovakulu Ngatyina Ovo Nyoko, Ovahikuena Ovetekula Ngatyina Onomphange Mbove
    Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu — Omukanda Wovilinga — 2021
  • Onosapi Onombali Opo Otyinepo Tyitualeko
    Etyi Tyieta Ehambu Mombunga
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
w18 Tungonkhe pp. 27-32
Omulume ukahi nokuteleka nomukai wae iya konyima emutehelela nawa tyina emupopila onkhalelo elitehelela

Hetekela Esuko Nokankhenda ka Jeova

“Una ehambu o youna wesuka novahepi.” — SALMO 41:1.

OVIIMBO: 130, 107

OÑGENI TUPONDOLA OKULEKESA OKUTI TUSUKA . . .

  • nombunga yetu?

  • novakuatate no nomphange?

  • novanthu tuvasa movilinga viokuivisa?

1. Oñgeni ovaumbili va Jeova valekesa ohole pokati kavo?

OVAUMBILI va Jeova mouye auho valinga onthele yombunga ike. Vena ohole pokati kavo. (1 João 4:16, 21) Ovikando vimwe valingilako vakuavo ovipuka ovinene, mahi haunene valekesa ohole yavo movipuka ovitutu. Mongeleka, vapopila vakuavo onondaka mbupameka, nokuvetekula nokankhenda. Tyina tusuka na vakuetu, ngotyo tukahi nokuhetekela Tate yetu wo keulu.—Efésios 5:1.

2. Oñgeni Jesus ahetekelele Tate yae kokulekesa ohole?

2 Jesus wahetekelele nawa Tate yae. Apeho ankho utekula vakuavo nokankhenda. Wati: “Endyuei ku ame amuho mualemenwa, nokuaponwa, iya ame mandyimupameka.” (Mateus 11:28, 29) Tyina tuhetekela Jesus iya “atusuku novahepi” matuhambukiswa Jeova, tupu nonthue matuhambukwa. (Salmo 41:1) Monthele ei, matulilongesa oñgeni tupondola okulekesa esuko nombunga yetu, novakuatate iya novanthu tuvasa movilinga viokuivisa.

LEKESA ESUKO MOMBUNGA

3. Oñgeni omulume alekesa okuti wesuka nomukai wae? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

3 Ononkhalamutwe mbonombunga vena okukala ongeleka ongwa iya avalekesa okuti vesuka nombunga yavo. (Efésios 5:25; 6:4) Ombimbiliya ipopia okuti ovalume vena okusukuka novakai vavo, nokunoñgonoka oñgeni velitehelela. (1 Pedro 3:7; okatoi) Omulume unoñgonoka nawa oñgeni omukai wae elitehelela, utyii okuti namphila elikalela nomukai wae mononkhalelo ononyingi, mahi kavililepo vali komukai wae. (Gênesis 2:18) Usuka unene nonkhalelo elitehelela iya umutekula noluembia nonthilo. Omukai umwe ko Canada wapopia konthele yomulume wae okuti: “Nalumwe aniangele onkhalelo ndyilitehelela ine okumphopopila okuti: ‘Ove kupondola okulitehela ngotyo.’ Tupu unthehelela nawa. Tyina ankhuatesako okuviukisa onkhalelo ndyitala ovipuka, utyilinga nokankhenda.”

Omulume utualako okukala omukuatyili komukai wae mokonda umuhole iya uyele ovivi

4. Oñgeni omulume apondola okulekesa okuti wesuka nomukai wae monkhalelo atekula ovakai ovakuavo?

4 Omulume wesuka nonkhalelo omukai wae elitehelela, nalumwe alinga ovipuka vilekesa okuti uhanda ovakai ovakuavo. (Jó 31:1) Kaundapesa o internet opo alinge ngotyo ine okutala ovipuka viasila mo internet. Mahi utualako okukala omukuatyili komukai wae mokonda umuhole, uhole Jeova iya uyele ovivi.—Tanga Salmo 19:14; 97:10.

5. Oñgeni omukai apondola okulekesa okuti wesuka nomulume wae?

5 Tyina omulume ahetekela ongeleka yonkhalamutwe yae, Jesus Kristu, matyipepukila omukai wae “okukala nonthilo” nae. (Efésios 5:22-25, 33) Iya tyina omukai ena onthilo nomulume wae, ulinga ononkhono mbokunoñgonoka onkhalelo elitehelela, tupu umulinga nawa tyina ena ovilinga ovinyingi mewaneno, na tyina ena ovitateka ovikuavo. Omulume umwe ko Gra-Bretanha wati: “Tyina omukai wange aimbuka okuti pena etyi nasukalala natyo, wendela monondonga mbuvasiwa mu Provérbios 20:5, namphila otyo tyilekesa okuti una okukevelela omuvo ukahi nawa opo ndyimupopile-tyo. Mahi ndyityilinga vala inkha ndyilitehelela nawa okumupopila otyitateka tyange.”

6. Oñgeni tupondola okukuatesako ovana okusoka ku vakuavo, iya ouwa patyi mavapoloko?

6 Tyina ovalinepi velitekula nohole, vakala ongeleka ongwa kovana vavo. Tupu, vesukisa okulongesa ovana vavo okusoka, nokulingilako vakuavo ovipuka oviwa. Mongeleka, ovohe vapondola okulongesa ovana opo vahahataike Mondyuo Yomaliongiyo. Ine tyina vekahi potyitalukiso, vapondola okulongesa ovana vavo okukevela ovakulu vatetekele okuava okulia. Tyotyili, aveho mewaneno vapondola okukuatesako ovohe. Ngotyo, tuna okupandula omona tyina alinga otyipuka otyiwa, mongeleka tyina etuyelulila-ko epito. Okulinga ngotyo matyimukuatesako okulitehelela nawa iya maimbuka okuti “okuava tyihambukiswa vali tyipona okupewa.”—Atos 20:35.

LEKESA ESUKO MEWANENO

7. Oñgeni Jesus alekesile okuti ankho una okankhenda nomulume umwe ompholo iya oityi tulilongesila kongeleka yae?

7 Nthiki imwe, Jesus ankho uli mo Dekapolis iya ovanthu “avemuetela omulume ompholo ankho uhetyivili okupopia nawa.” (Marcos 7:31-35) Jesus emuhakula, mahi ketyilingilile pokati kovanthu. Omokonda yatyi? Omokonda omulume oo ankho ompholo iya tyafuile ankho kelitehelela nawa pokati kovanthu ovanyingi. Jesus ankho wanoñgonoka nawa onkhalelo elitehelela, moluotyo “emutuala pokamphengi” iya emuhakula. Tyotyili, onthue katupondola okulinga omahuviso, mahi tuna okusoka komasuka-suka ovakuatate vetu, nonkhalelo velitehelela opo tukale nokankhenda navo. Apostolu Paulu wati: “Tusokei ku vakuetu opo tulipameke pokati, atukala nohole nokulinga ovilinga oviwa.” (Hebreus 10:24) Jesus ankho wanoñgonoka nawa oñgeni omulume oo elitehelela iya akala nokankhenda nae. Jesus ongeleka ongwa!

Ohole itulunda okukuatesako ovakuatate no nomphange vakulupa no vokualemana

8, 9. Oñgeni tupondola okulekesa okuti tuesuka novakuatate vakulupa na vana valemana? (Popia onongeleka.)

8 Suka novakuatate vakulupa na vana valemana. Ohole otyituwa tyakolela vali ovaumbili va Jeova vena. (João 13:34, 35) Ohole itulunda okukuatesako ovakuatate no nomphange vakulupa no vokualemana okuenda komaliongiyo no movilinga viokuivisa. Onthue tuvekuatesako namphila pamwe katyapepukile ine namphila vehetyivili okuundapa unene. (Mateus 13:23) Michael, weendela kotyipundi tyomalola, upandula unene ekuateso liombunga yae novakuatate mewaneno. Wati: “Mokonda yekuateso liavo, ndyityivila okuenda komaliongiyo nomovilinga viokuivisa. Haunene ndyityihole tyokuivisa mounyingi.”

9 Mono Mbetele ononyingi, muna ovakuatate ovanyingi nonomphange vakulupa, novo kualemana. Ovakulu vewaneno vena ohole, valinga epongiyo opo ovakuatate ovo vahoneke omikanda otyo vevituma kovanthu, nokuivisa notelefone. Bill, una omanima 86 iya uhonekela omikanda ovanthu vakala kokule, wati: “Tupanda unene elao liokuhonekela ovanthu omikanda.” Nancy, una omanima ehungi po 90, wati: “Ku ame, okuhonekela ovanthu omikanda hakuvipaka vala mono evepole. Natyo okuivisa. Ovanthu vesukisa okunoñgonoka otyili!” Ethel, watyitua mo 1921 wati: “Ononthiki ambuho ndyiihamenwa. Pamwe alo umwe okuvala tyimphuilisa unene.” No ngotyo Ethel una ehambu liokuivisa notelefone iya ulongesa ovanthu vamwe. Barbara una omanima 85, wati: “Mokonda ndyivela, tyimphuiya unene okuenda movilinga viokuivisa. Mahi okuivisa notelefone tyinkhuatesako okupopia na vakuetu. Jeova, napandula unene!” Etyi enima lihenepwe, ovakuatate vakulupa valingile onoola 1.228 movilinga viokuivisa, avahonekela ovanthu omikanda vina 6.265, tupu valikalela ovanthu ovikando vilamba po 2.000 iya avaave omikanda vina 6.315! Tuna onthumbi yokuti ononkhono valinga mbuhambukiswa Jeova!—Provérbios 27:11.

10. Oñgeni tupondola okukuatesako ovakuatate okutehelela nawa omaliongiyo?

10 Suka novakuatate momaliongiyo. Tyina tusuka novakuatate tuvekuatesako okutehelela nawa eliongiyo. Ñgeni ngotyo? Onkhalelo imwe okuhika liwa opo tuhatalule ovakuatate. Pamwe, ovipuka ankho tuhakevelela vipondola okutusetesa. Mahi inkha tuna otyituwa tyokuseta komaliongiyo, tuna okusoka oñgeni otyo tyikalesa ovakuatate, nomapiluluko tuesukisa okulinga opo tulekese okuti tuesuka na vakuetu. Tupu, hinangela okuti o Jeova na Jesus vetukonga opo tuende komaliongiyo. (Mateus 18:20) Tuna okulekesa okuti tuna onthilo navo mokuhika liwa komaliongiyo!

11. Omokonda yatyi ovakuatate vena ononthele momaliongiyo vena okulandula onondonga mbuvasiwa mu 1 Coríntios 14:40?

11 Inkha tuesuka novakuatate vetu, matulandula onondonga mbo Mbimbiliya mbati: “Ovipuka aviho vina okuenda nawa, nokuaongana.” (1 Coríntios 14:40) Omukuatate una onthele meliongiyo ulandula ehongolelo olio tyina ahalambesa omuvo wonthele yae. Pokulinga ngotyo, kekahi vala nokulekesa okuti wesuka nomukuatate una onthele mailandulako, mahi tupu novakuatate aveho. Soka oñgeni ovakuatate mavakala inkha eliongiyo liseta. Ovakuatate vamwe vakala kokule. Ovakuavo vena okukevelela omatuku-tuku. Tupu mokonda vamwe velinepa nomunthu uhaumbila Jeova, pena omuvo ena okuhika meumbo.

12. Omokonda yatyi ovakulu vewaneno vatokala onthilo nohole yetu? (Tala okakasa kati: “Kala Nonthilo na Vana Vena Otyilinga Meongano.”)

Kala Nonthilo na Vana Vena Otyilinga Meongano

Ovikando vimwe, omukuatate una ovilinga viakolela meongano iya wiiwe nawa, pamwe utalelapo ewaneno lietu ine otyonge. Hamwe omutalelipo womawaneno, omukuatate uundapa mo Mbetele, Omukulu wo Filiale, ine hamwe o umwe Pononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova, ine omukuatesiko wavo. Tyotyili, ovakuatate ovo onthue tuhanda ‘okuvehumba unene mokonda yovilinga viavo.’ (1 Tessalonicenses 5:12, 13) Onthue tulekesa okuti tuevehumba putyina tuvetala ngo vakuatate vetu, atuhevetale ngatyina ovanthu vankhimana.

Mahi, ovakuatate vamwe pamwe kavalingi ngotyo. Ñgeni ngotyo? Vevekuluminya okuvepola omalutalatu, ovakuavo vevepola omalutalatu otyo vehetyiete iya aveepake mo internet, iya nkhele vamwe veveita opo vahoneke omanyina avo mono Mbimbiliya mbavo. Onthue katuhande okulinga ngotyo. Otyo otyituwa tyovanthu vomouye.—Efésios 2:1, 2.

Jeova uhanda ovaumbili vae veliole omutima avapolo pokati, haunene vana vena ovilinga viakolela meongano liae! (Mateus 23:11, 12) Ngotyo, tutalei ovakuatate ovo ngo vaumbili va Jeova veliola omutima, atuhevekuluminya okuvepola omalutalatu.a (Tala onondaka pokatoi.)—Miquéias 6:8; 1 Coríntios 10:31.

a Tala okakasa kati: “Ohole ‘Kailingi Ovivi” Momutala Womulavi wa Janeiro yo 2016, pefo 26.

12 Ovakulu vewaneno vaundapela unene ovakuatate, tupu vaundapa unene movilinga viokuivisa, ngotyo tuna okukala nonthilo, nohole navo. (Tanga 1 Tessalonicenses 5:12, 13.) Ove upandula unene atyiho ovakuatate ovo vekulinga. Iya upondola okutyilekesa mokuvetavela nokuvekuatesako, mokonda “vekahi nokumuyunga iya mavakapulwa mokonda yotyilinga otyo.”—Hebreus 13:7, 17.

LEKESA ESUKO MOVILINGA VIOKUIVISA

13. Oityi tupondola okulilongesila konkhalelo Jesus atekulile ovanthu?

13 Isaia waulile konthele ya Jesus okuti: “Kamateye olumbungu luatyatyulwa, tupu kamanyimi otyimimi tyikahi-ale nokunyima.” (Isaías 42:3) Ohole Jesus ankho ena novanthu yemulundile okukala nokankhenda navo. Mokonda ankho unoñgonoka oñgeni vana vekahi ‘ngolumbungu luatyatyulwa’ ine ‘ngotyimimi tyikahi-ale nokunyima’ velitehelela, wakalele nokankhenda, noumphua-lundo navo. Alo umwe ovana, ankho vahanda okukala na Jesus. (Marcos 10:14) Tyotyili, onthue katutyivili okunoñgonoka nawa ovanthu ine okuvelongesa nga Jesus! Mahi onthue tupondola okulekesa okuti tuesuka novanthu tuvasa movilinga viokuivisa monkhalelo tupopia navo, onalupi tuveovola iya omuvo ulifwe-pi tupopia navo.

Onondaka tupopia nonkhalelo tumbupopia, mbuna okulekesa okuti tuna okankhenda iya tusuka novanthu

14. Omokonda yatyi tuna okusoka nawa konthele yonkhalelo tupopia?

14 Oñgeni tuna okupopia novanthu? Ovanyingi hono, vekahi “nokutahua-tahua kononthele ambuho” no nondando, no pulitika, nononkhalamutwe mbonongeleya. (Mateus 9:36) Mokonda yotyo, ovanyingi kavayumbu onthumbi mu vakuavo iya vetupu ekevelelo. Ngotyo, onondaka tupopia nonkhalelo tumbupopia, mbuna okulekesa okuti tuna okankhenda iya tuesuka novanthu! Ovanthu ovanyingi vahanda okututehelela, hamokonda vala tuundapesa nawa Ombimbiliya, mahi tupu omokonda vetyii okuti onthue tusuka novanthu iya tuna onthilo navo.

15. Omononkhalelo patyi tupondola okulekesa okuti tuesuka novanthu tuvasa movilinga viokuivisa?

15 Pena ononkhalelo ononyingi tupondola okulekesa okuti tuesuka novanthu tuvasa movilinga viokuivisa. Tyina tulinga omapulo kovanthu, tuna okuelinga nonthilo. Omukokoli-ndyila umwe, waundapele motyilongo muna ovanthu vahapopi unene, ngotyo ankho ulityilika okulinga omapulo apondola okukalesa ovanthu nohonyi tyina vehetyivili okukumbulula. Ankho kapulu okuti: “Ove wii enyina lya Huku?” ine “Ouhamba wa Huku oityi?” Mahi ankho ulinga ñga: “Ame nanoñgonoka okuti Huku una enyina. Okuti ndyipondola okukulekesa-lyo mo Mbimbiliya?” Tyotyili, ha apeho matulingi ngomukokoli-ndyila oo, mokonda ovilongo vielikalaila. Mahi apeho tuna okukala nokankhenda, nonthilo novanthu vo motelitoliu yetu. Opo tulinge ngotyo, tuna okuvenoñgonoka nawa.

16, 17. Oñgeni tupondola okukala nokankhenda tyina tutokola (a) onalupi matukatalelapo ovanthu? (b) omuvo ulifwe-pi mamutomphola navo?

16 Onalupi tuna okukatalelapo ovanthu? Tyina tuivisa umbo na umbo, ovanthu kavetukevelela mokonda kavetukongele. Tyakolela unene okukatalelapo ovanthu momuvo vapondola okututehelela. (Mateus 7:12) Mongeleka, okuti konthyulilo yosimanu, ovanthu vo motelitoliu yove vetyihole tyokulalelelwa? Ngotyo, hamwe upondola okuhimbika okuivisa momatapalo, no mounyingi ine okukatalelapo ovanthu wii okuti mavelilongesa.

17 Omuvo ulifwe-pi mamutomphola? Mokonda ovanyingi vena ovilinga, tyakolela unene okuhasete, haunene mononthiki mbotete mulilongesa. Otyiwa tutomphole liwa novanthu, atuhakala omuvo omunyingi. (1 Coríntios 9:20-23) Tyina ovanthu vatala okuti tuaimbuka okuti vena ovilinga ovinyingi, mavahande okututehelela tyina tuamakondokako vali. Inkha tukala novituwa viospilitu sandu, “matuundapela kumwe na Huku.” Jeova alo umwe upondola okutuundapesa opo tukuateseko omunthu umwe okunoñgonoka otyili.—1 Coríntios 3:6, 7, 9.

18. Ouwa patyi matupoloko inkha tusuka na vakuetu?

18 Ngotyo, tulingei atyiho tuvila opo tulekese okuti tusuka nombunga yetu, novakuatate mewaneno, na vana tuvasa movilinga viokuivisa. Inkha tulinga ngotyo, matupewa ononkhano onongwa, tyilinge pahetyino no komutwe wandyila. O Salmo 41:1, 2 yati: “Una ehambu o youna wesuka novahepi; Jeova memuyovola monthiki yononkhumbi. Jeova memuyakulila iya matualako nomuenyo. Makaihanwa okuti una ehambu kombanda yohi.”

ONONDAKA MBAHANGUNUNWA

  • Onthue tusuka novanthu: Tutyilinga tyina tusuka netyi vakuetu vesukisa, nonkhalelo velitehelela iya atukala nokankhenda navo. Mokulinga ngotyo, tulekesa okuti tusuka unene navo iya tuvehole.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma