“For Obey Hem Winim Wei for Givim Sakrifaes”
SAUL nao first king long Israel. Nomata Jehovah chusim Saul for king, gogo hem no obeyim Jehovah.
Wanem nao olketa nogud samting wea Saul duim? Waswe, hem savve duim eni samting mekem hem no duim datwan? Wanem gud samting nao iumi savve lanem from example bilong Saul?
Jehovah Mekem Pipol Savve Long King wea Hem Chusim
God markem Samuel for kamap profet long Israel bifor Saul kamap king. Bat long datfala taem Samuel hem olo and olketa son bilong hem no faithful. Olketa enemy tu laek for attakim Israel. Taem olketa bigman long Israel askem Samuel for chusim king for judgem olketa and for leadim olketa long faet, Jehovah talem profet Samuel for anointim Saul for kamap leader. Jehovah sei: “Hem bae sevem pipol bilong mi from olketa Philistine.”—1 Sam. 8:4-7, 20; 9:16.
Saul hem “young and luk naes tumas.” Bat hem hambol tu and garem olketa gudfala wei. Olsem example, Saul sei long Samuel: “Mi kam from tribe bilong Benjamin wea hem nao smol long evri tribe long Israel, and famili bilong mi nao barava smol long evri famili long tribe bilong Benjamin! So why nao iu tok olsem long mi?” Saul garem hambol tingting abaotem hemseleva and famili bilong hem nomata dadi bilong hem, Kish, hem wanfala “rich man.”—1 Sam. 9:1, 2, 21.
Tingim samting wea Saul duim taem Samuel talem olketa Israelite Jehovah chusim Saul for king. Firstaem, Samuel anointim Saul taem tufala stap seleva. Then Samuel sei long Saul: “Duim wanem iu fit for duim bikos tru God hem stap witim iu.” Bihaen datwan, profet Samuel mekem evriwan for hipap for talem Jehovah chusim Saul for king. Bat taem Samuel talem Saul nao king, olketa no savve faendem Saul bikos hem haed. Jehovah talem ples wea Saul haed and olketa talemaot Saul hem kamap king.—1 Sam. 10:7, 20-24.
Long Taem Bilong Faet
Nomata samfala maet tingse Saul no fit for king, samting wea Saul duim showimaot hem barava fit. Taem olketa bilong Ammon laek for spoelem wanfala taon long Israel, “spirit bilong God start for waka long Saul.” Hem markem olketa soldia for faet and talem olketa wanem for duim. Then hem leadim olketa for winim olketa long Ammon. Bat Saul mekhae long God and sei: “Tuday Jehovah hem sevem Israel.”—1 Sam. 11:1-13.
Saul garem olketa gudfala wei and God blessim hem. Hem luksavve long paoa wea Jehovah garem tu. Bat for olketa Israelite and king bilong olketa gohed kasem gud samting, olketa mas duim disfala important samting. Samuel talem olketa Israelite: “Iufala mas fraet long Jehovah and worshipim hem. Iufala mas obeyim wanem hem talem, and no duim eni samting againstim Jehovah. Sapos iufala and king wea rulim iufala duim olketa samting hia, bae iufala showimaot iufala followim God bilong iufala Jehovah.” Wanem gud samting nao olketa Israelite bae kasem sapos olketa faithful long God? Samuel sei: “Jehovah bae no lusim pipol wea tinghae long nambawan nem bilong hem, bikos Jehovah nao chusim iufala for kamap pipol bilong hem.”—1 Sam. 12:14, 22.
Wei for obey nao hem barava important samting long God and hem semsem tu distaem. Jehovah blessim olketa wea worshipim hem and obeyim hem. Bat waswe sapos olketa no obeyim Jehovah?
“Iu Duim Krangge Samting”
Samting wea Saul duim againstim olketa Philistine mekem olketa barava kros. Datwan mekem army bilong olketa wea “staka olsem sandbis long saed sea” for faet againstim Saul. “Olketa Israelite luksavve olketa insaed big trabol and olketa no wei nao, so olketa haed insaed olketa cave, hol, olketa bigfala ston, olketa ples andanit graon, and insaed olketa well.” (1 Sam. 13:5, 6) Wanem nao bae Saul duim?
Samuel talem Saul for meetim hem long Gilgal, ples wea Samuel bae mekem olketa sakrifaes. Saul weitim Samuel bat hem no kam kwiktaem and olketa army bilong Saul start for ranawe. So Saul disaed for mekem olketa sakrifaes hia. Bat taem Saul finis for duim datwan, Samuel kam nao. Taem Samuel savve wanem Saul duim, hem talem Saul: “Iu duim krangge samting. Iu no obeyim wanem God bilong iu Jehovah talem. Sapos iu obeyim hem, Jehovah bae mekem laen bilong iu for rulim Israel for olowe. Bat distaem kingdom bilong iu bae no stap for olowe. Jehovah bae faendem wanfala man wea obeyim hem, and Jehovah bae mekem hem nao for leadim pipol bilong hem, bikos iu no duim wanem Jehovah talem.”—1 Sam. 10:8; 13:8, 13, 14.
Saul showimaot hem no garem faith. Hem no obeyim wanem God talem for weitim Samuel for mekem datfala sakrifaes. Saul duim samting wea barava difren from samting wea Gideon duim! Gideon garem 32,000 soldia, bat Jehovah talem hem for garem 300 soldia nomoa, and Gideon obeyim hem. Why nao olsem? Bikos hem garem faith long Jehovah. God helpem Gideon for winim 135,000 soldia wea kam for faetem olketa Israelite. (Judg. 7:1-7, 17-22; 8:10) Jehovah fit for helpem Saul tu. Bat from Saul no obeyim Jehovah, olketa Philistine spoelem olketa samting wea olketa Israelite garem.—1 Sam. 13:17, 18.
Taem iumi kasem olketa hard taem and mas disaedem samting, wanem nao iumi followim? Olketa wea no garem faith maet tingse wei for no obeyim God hem stret samting for duim. From Samuel no kam kwiktaem, Saul tingse hem duim wise samting. Bat olketa wea laek for mekem God hapi luksavve wei for followim olketa Bible principle hem stret samting for duim taem olketa disaedem samting.
Jehovah Les Long Saul
Taem olketa Israelite faet againstim olketa Amalekite, Saul duim nara nogud samting. God judgem pipol bilong Amalek bikos olketa attakim olketa Israelite taem olketa kamaot from Egypt nomata olketa Israelite no duim eni samting long olketa. (Ex. 17:8; Deut. 25:17, 18) Olketa Amalekite joinim olketa narawan for attakim pipol bilong God tu long taem bilong olketa Judge. (Judg. 3:12, 13; 6:1-3, 33) So Jehovah talem Saul for finisim olketa.—1 Sam. 15:1-3.
Saul no obeyim wanem Jehovah talem for finisim olketa Amalekite and evri samting bilong olketa. Hem no killim dae king bilong olketa and hem keepim olketa best animal. Wanem nao Saul duim taem Samuel tok strong long hem? Saul trae for blamem narawan and sei: “Olketa pipol feel sorre long olketa best animal hia, and laek for keepim for sakrifaesim long Jehovah.” Nomata Saul plan for sakrifaesim olketa animal hia or nomoa, hem no obeyim God. Bifor, Saul tingse hem “man nating nomoa,” bat distaem hem praod. Dastawe Samuel sei Saul no obeyim God. Samuel sei: “Wanem nao Jehovah laekem? Waswe, hem laekem iumi for givim olketa sakrifaes wea olketa bonem or for obeyim toktok bilong hem? Wei for obey hem winim wei for givim sakrifaes . . . From iu no obeyim wanem Jehovah talem, hem les for iu king.”—1 Sam. 15:15, 17, 22, 23.
From Jehovah no givim holy spirit long Saul and no blessim hem, Saul “start for garem nogud tingting.” Hem start for jealous and no trustim David, man wea Jehovah bae chusim for kamap king. Staka taem Saul trae for killim dae David. Bible sei taem Saul luksavve “Jehovah stap witim David,” datwan mekem “Saul for againstim David.” Saul lukaotem David for killim hem dae and hem talem tu for killim dae 85 priest and olketa narawan. Tru tumas, iumi luksavve why Jehovah barava les long Saul!—1 Sam. 16:14; 18:11, 25, 28, 29; 19:10, 11; 20:32, 33; 22:16-19.
Taem olketa Philistine attakim moa olketa Israelite, Saul askem woman wea duim samting wea join witim devildevil for helpem hem. Long next day, Saul hem garekil nogud and gogo hem killim hemseleva dae. (1 Sam. 28:4-8; 31:3, 4) Bible sei abaotem Saul: “Saul hem dae from hem no faithful long Jehovah. Hem no obeyim Jehovah and hem go lukim woman wea duim samting wea join witim devildevil for helpem hem winim wei for askem Jehovah for help.”—1 Chron. 10:13, 14.
Nogud example bilong Saul showimaot wei for obeyim Jehovah hem important winim wei for givim olketa sakrifaes. Aposol John sei: “Samting wea showimaot iumi lovem God, hem taem iumi obeyim olketa law bilong hem, and olketa law bilong hem no hard tumas for obeyim.” (1 John 5:3) No forgetim diswan: Wei for gohed fren witim God hem depend long wei wea iumi obeyim hem.
[Piksa long page 21]
Firstaem Saul hem hambol
[Piksa long page 23]
Why nao Samuel talem Saul “wei for obey hem winim wei for givim sakrifaes”?