Lanem Tru Samting Abaotem God From Law
“Iu minim olketa main teaching and tru samting insaed long Law.” —ROM. 2:20.
1. Why nao hem important for iumi minim wanem Paul talem abaotem Law bilong Moses?
APOSOL Paul helpem iumi for minim olketa important samting wea stap long Law bilong Moses. Olsem example, long leta wea Paul raetem for olketa Hebrew Christian hem storyim Jesus hem wanfala ‘hae priest wea faithful’ wea givim sakrifaes wanfala taem nomoa and datwan “sevem iumi for olowe.” Olketa wea showimaot faith long dae bilong Jesus savve fren gud witim God. (Heb. 2:17; 9:11, 12) Paul storyim tu tabernacle “hem piksarem olketa samting long heven, and hem olsem wanfala shadow bilong datwan.” Jesus nao help for mekem kamap “wanfala niu agreement wea winim” Law bilong Moses. (Heb. 7:22; 8:1-5) Olketa samting wea Paul storyim helpem olketa Christian long first century for minim Law bilong Moses. Hem helpem iumi tu for tinghae long wanem God duim for iumi.
2. Why nao olketa Jew Christian savve long staka samting abaotem God winim olketa wea no Jew?
2 Taem Paul raet long olketa Christian long Rome, samfala samting wea hem raetem hem for olketa Jew Christian wea savve long Law bilong Moses. Paul talem hao from olketa savve long Law, olketa “minim olketa main teaching and tru samting insaed long Law” abaotem Jehovah and olketa raeteous principle bilong hem. Olketa minim and tinghae long olketa main samting wea Law teachim abaotem Jehovah. Datwan helpem olketa Jew Christian hia for teachim narawan tru samting abaotem Jehovah, olsem olketa faithful Jew bifor duim.—Readim Romans 2:17-20.
SAMTING WEA PIKSAREM SAKRIFAES BILONG JESUS
3. Why nao hem gud for lane abaotem olketa sakrifaes wea olketa Jew givim?
3 Olketa ‘main teaching and tru samting’ insaed Law bilong Moses wea Paul storyim savve helpem iumi for minim plan bilong Jehovah, bikos olketa principle wea stap long Law no savve change. So bae iumi lane abaotem olketa sakrifaes wea Law talem olketa Jew for givim. Olketa sakrifaes hia leadim olketa Jew go long Christ and hem helpem olketa tu for luksavve long wanem God laekem olketa for duim. Taem iumi lane abaotem olketa sakrifaes hia, datwan bae helpem iumi for worshipim God long wei wea hem acceptim.—Mal. 3:6.
4, 5. (a) Law bilong Moses helpem olketa Jew for luksavve long wanem? (b) Olketa sakrifaes hem “shadow” long wanem?
4 Staka samting long Law bilong Moses helpem olketa Jew for luksavve olketa sin. Olsem example, sapos eniwan tasim man wea dae, hem mas sakrifaesim wanfala red buluka wea healthy mekem hem kamap klin. Priest bae killim datfala buluka and bonem and iusim samfala asis hia for mekem long “wata for klinim samting.” Long mek-thri day and mek-seven day bihaen datfala man no klin, priest bae putim lelebet wata hia long datfala man mekem hem kamap klin. (Num. 19:1-13) Law helpem olketa Jew for luksavve evriwan born sin bikos Law sei woman wea bornem pikinini hem no klin for samfala day. And bihaen, hem mas givim sakrifaes mekem God forgivim hem.—Lev. 12:1-8.
5 Olketa Jew mas sakrifaesim animal tu for plande nara samting wea olketa duim mekem God forgivim olketa. Nomata samfala Jew minim or nomoa, sakrifaes wea olketa mekem long tabernacle and long temple, hem “shadow” long perfect sakrifaes bilong Jesus.—Heb. 10:1-10.
OLKETA SAKRIFAES WEA GOD ACCEPTIM
6, 7. (a) Wanem nao olketa Israelite mas tingim taem olketa givim sakrifaes long Jehovah? (b) Olketa gudfala sakrifaes piksarem wanem? (c) Olketa wanem kwestin nao iumi shud tingim?
6 Jehovah laekem olketa Israelite for givim animal wea healthy, no animal wea blind, garekil, kripol, or sik. (Lev. 22:20-22) Taem olketa Israelite offerim frut or grain, olketa mas givim “first samting” wea olketa harvestim and “best wan” long Jehovah. (Num. 18:12, 29) Jehovah acceptim nomoa olketa best sakrifaes wea olketa Israelite givim. Wei wea olketa givim best animal for sakrifaes piksarem perfect sakrifaes bilong Jesus. Nara samting tu, hem piksarem hao sakrifaes wea Jehovah givim for sevem iumi from sin and dae, hem best wan and barava spesol long hem.—1 Pet. 1:18, 19.
7 Sapos man wea mekem sakrifaes hem tinghae long olketa gud samting wea Jehovah duim, then hem bae hapi for givim best samting wea hem garem long Jehovah. Man seleva savve chus for givim best sakrifaes long Jehovah or nomoa. Bat hem savve Jehovah bae no hapi sapos hem givim sakrifaes wea hem no best wan. Sapos hem givim animal wea nogud, datwan showimaot hem no tinghae long wei for givim sakrifaes or hem tingse Jehovah askem staka samting tumas nao. (Readim Malachi 1:6-8, 13.) Olketa example hia shud mekem iumi tingim olketa kwestin hia: Why nao mi worshipim Jehovah? Waswe, mi need for changem samfala samting? Waswe, mi duim best bilong mi for worshipim Jehovah?
8, 9. Hao nao olketa Israelite ting long wei for givim sakrifaes, and wanem nao iumi lanem?
8 Wanfala Israelite savve chus for givim sakrifaes for showimaot hem tinghae long Jehovah. Hem savve chus tu for givim sakrifaes wea olketa bonem bikos hem laekem Jehovah for hapi long hem. Long taem olsem, bae hem willing for givim best animal wea hem garem. Distaem iumi no need for givim olketa animal sakrifaes wea Law bilong Moses storyim, bat iumi savve givim olketa difren kaen sakrifaes. Iumi iusim taem, strong, and samting wea iumi garem for worshipim Jehovah. Aposol Paul sei samfala sakrifaes wea iumi savve givim for mekem Jehovah hapi nao hem for “iusim mouth bilong iumi for talemaot” hope wea iumi garem and for “duim gud samting and for sharem samting wea [iumi] garem witim olketa narawan.” (Heb. 13:15, 16) Sapos iumi duim best for worshipim Jehovah, datwan showimaot iumi tinghae long wanem hem duim for iumi. Olsem olketa Israelite, iumi tu mas duim best bilong iumi for worshipim Jehovah.
9 Law bilong Moses sei wanfala Israelite mas mekem sin offering or guilt offering sapos hem duim sin. From Law sei olketa Israelite mas duim olsem, waswe, iu tingse bae olketa hapi and willing for givim datfala sakrifaes? (Lev. 4:27, 28) Sapos man laek fren gud witim Jehovah, bae hem hapi and willing for givim olketa sakrifaes hia from heart.
10. Sapos iumi duim samting wea no stret, wanem nao iumi need for duim wea olsem wanfala sakrifaes?
10 Long distaem tu, maet iumi no tingting gud firstaem and talem samting wea mekem nara brata or sista feel nogud. Maet konsens bilong iumi pokem iumi bikos iumi duim samting wea no stret. Sapos iumi barava laek for mekem Jehovah hapi, iumi bae traem best for stretem rong samting wea iumi duim. Maet iumi need for sei sorre long datfala brata or sista wea feel nogud. Or sapos iumi duim bigfala sin, iumi shud askem olketa elder for helpem iumi. (Matt. 5:23, 24; Jas. 5:14, 15) Iumiseleva nao need for duim samting sapos iumi sin againstim wanfala brata or sista, or againstim God. Wei for stretem problem hem olsem wanfala sakrifaes. Taem iumi willing for duim datwan, bae iumi fren gud witim Jehovah and olketa brata and sista, and bae iumi garem gudfala konsens. Diswan helpem iumi luksavve best samting for duim hem for obeyim Jehovah.
11, 12. (a) Wanem nao communion sakrifaes? (b) Wanem nao iumi savve lanem from datfala sakrifaes?
11 Nara sakrifaes wea Law bilong Moses talem hem communion sakrifaes. Wei for duim datwan showimaot man fren gud witim Jehovah. Man wea mekem datfala sakrifaes and famili bilong hem bae kaikaim meat bilong datfala animal, maet long ples for kaikai long temple. Priest wea sakrifaesim datfala animal and olketa nara priest wea waka long temple bae kasem share bilong olketa tu. (Lev. 3:1, ftn.; 7:31-33) Reason why hem mekem datfala sakrifaes hem bikos hem laek for fren gud witim God. Hem olsem man wea mekem datfala sakrifaes, famili bilong hem, olketa priest, and Jehovah, evriwan hapi for kaikai tugeta.
12 So taem wanfala Israelite mekem wanfala communion sakrifaes, hem olsem hem invaetem Jehovah for kaikai witim hem. Datwan hem bigfala privilege. Datwan bae mekem datfala Israelite for laek givim best samting long Jehovah. Communion sakrifaes wea Law bilong Moses storyim showimaot evriwan wea laek for fren gud witim God savve duim olsem bikos long sakrifaes bilong Jesus. Distaem iumi savve fren gud witim Jehovah sapos iumi willing for iusim strong bilong iumi and samting wea iumi garem for worshipim Jehovah.
OLKETA SAKRIFAES WEA GOD NO ACCEPTIM
13, 14. Why nao Jehovah no acceptim olketa samting wea King Saul laek for sakrifaesim?
13 Jehovah acceptim sakrifaes wea man givim from heart. Bat Bible storyim samfala wea God no acceptim sakrifaes bilong olketa. Why nao God no acceptim olketa sakrifaes hia? Bae iumi storyim tufala example.
14 Profet Samuel talem King Saul hao Jehovah bae finisim olketa Amalekite. Samuel talem Saul for killim dae evri Amalekite and evri animal bilong olketa. Bat bihaen taem Saul win long faet hem talem olketa soldia for no killim dae Agag, king bilong olketa Amalekite. Saul keepim tu olketa best animal bilong olketa for sakrifaesim long Jehovah. (1 Sam. 15:2, 3, 21) Wanem nao Jehovah duim? From Saul no obey, Jehovah les for hem gohed king long Israel. (Readim 1 Samuel 15:22, 23.) Wanem nao iumi lanem? Iumi mas obeyim olketa Law bilong Jehovah sapos iumi laekem hem for acceptim olketa sakrifaes bilong iumi.
15. Wanem nao tingting bilong Jehovah long samfala Israelite wea givim sakrifaes bat long semtaem gohed for duim nogud samting?
15 Bible buk Isaiah storyim nara example. Olketa Israelite long taem bilong Isaiah duim sakrifaes for Jehovah forgivim sin bilong olketa. Bat long semtaem, olketa gohed for duim olketa nogud samting, so Jehovah no acceptim olketa sakrifaes bilong olketa. Jehovah sei: “Waswe, iufala tingse mi hapi long olketa sakrifaes wea iufala mekem? Mi taed nao long olketa sheepsheep wea iufala bonem and gris bilong olketa fat animal, and mi no hapi long blood bilong olketa pikinini buluka, olketa pikinini sheepsheep, and goat.” Jehovah sei moa: “No tekem kam moa eni iusles grain offering. Mi barava les for smelem incense bilong iufala.” Why nao Jehovah no acceptim sakrifaes bilong olketa? Hem sei: “Nomata iufala talem plande prea, mi no lisin, bikos hand bilong iufala fulap witim blood bilong pipol wea iufala killim dae. Wasim iufala seleva mekem iufala klin, stop for duim olketa nogud samting wea mi lukim iufala duim, and no duim moa.”—Isa. 1:11-16.
16. Wanem kaen sakrifaes nao God acceptim?
16 Jehovah no acceptim sakrifaes bilong olketa wea gohed for duim nogud samting. Bat hem acceptim prea and sakrifaes bilong olketa wea traem best for obeyim olketa law bilong hem. Law bilong Moses helpem olketa Israelite for luksavve olketa sin and needim Jehovah for forgivim olketa. (Gal. 3:19) Taem olketa Israelite luksavve long datwan, bae olketa sorre long wanem olketa duim and laekem Jehovah for forgivim olketa. Iumi distaem tu need for luksavve sakrifaes bilong Christ nomoa savve mekem Jehovah forgivim olketa sin bilong iumi. Sapos iumi luksavve long datwan and tinghae long sakrifaes bilong Christ, Jehovah bae “hapi” long wanem iumi duim for worshipim hem.—Readim Psalm 51:17, 19.
SHOWIMAOT FAITH LONG SAKRIFAES BILONG JESUS!
17-19. (a) Wanem nao iumi savve duim wea showimaot iumi tinghae long sakrifaes bilong Jesus? (b) Wanem nao bae iumi lanem long next study?
17 Olketa Israelite lukim nomoa “shadow” long olketa gudfala samting long plan bilong God, bat iumi distaem minim gud olketa plan bilong hem. (Heb. 10:1) Olketa sakrifaes wea Law storyim helpem olketa Israelite for luksavve wanem olketa need for duim for fren gud witim God. Olketa need for tinghae long Jehovah, givim best samting long hem, and for luksavve olketa needim God for forgivim olketa. Christian Greek Scripture helpem iumi for luksavve Jehovah bae finisim sin and dae bikos long sakrifaes bilong Jesus, and hem savve forgivim iumi distaem tu mekem iumi garem gudfala konsens. Sakrifaes bilong Jesus hem nambawan present from Jehovah!—Gal. 3:13; Heb. 9:9, 14.
18 Sapos iumi laek for kasem gud samting from sakrifaes bilong Jesus, iumi need for duim moa samting winim wei for savve nomoa long wanem datfala sakrifaes hem minim. Paul sei: “Law hem duim waka for leadim iumi go long Christ. Diswan hem for faith nao bae mekem man raeteous long tingting bilong God.” (Gal. 3:24) Iumi mas duim samting for showimaot iumi garem faith. (Jas. 2:26) Olketa Jew Christian long first century savve long Law bilong Moses, and from datwan olketa minim staka tru samting abaotem God. Paul encouragem olketa for followim wanem olketa lanem mekem olketa seleva tu mas followim wanem olketa teachim.—Readim Romans 2:21-23.
19 Nomata iumi no stap anda long Law bilong Moses, iumi mas givim olketa sakrifaes wea Jehovah hapi long hem. Long next study, bae iumi lane abaotem hao iumi savve duim datwan.
[Blurb long page 17]
Olketa raeteous principle bilong Jehovah no savve change
[Piksa long page 18]
Which animal nao bae iu sakrifaesim long Jehovah?
[Piksa long page 19]
Sapos iumi givim sakrifaes wea Jehovah acceptim iumi savve fren gud witim hem