AJUDA PA FAMILIA | KASAMENTI
Kuma ku bu Pudi da Ben ku Pape o Mame di bu Parseru
DIFIKULDADI
“No staba na pasa un purblema, i ña minjer bai konta si pape ku si mame. Dipus si pape ligan pa dan konsiju aserka di ki purblema. N ka fika nada ben ku kila!” — James.a
“Mame di ña omi sempri ta fala: ‘N dija ña fiju!’ I ta papia sempri di bon relason ke teneba, kila ta fasin sinti mal manera ku N kasa ku si fiju, i ta sta suma ami ku pul na sinti es dur!” — Natasha.
Sera ki i pusivel fasi algun kusa, pa ka purblema di kuñadadia bin torna purblema na kasamenti?
KE KI BON SIBI?
Kasamenti ta kria un nobu familia. Biblia fala kuma, omi ku kasa ten ku “disa si pape ku si mame pa i junta ku si minjer.” Es tambi ta aplika pa minjer. Biblia fala kuma, ora ki kasa i ta pasa sedu “un kurpu son” ku si omi. E ta forma un nobu familia. — Mateus 19:5.
Bu kasamenti tene mas prioridadi di ki bu pape ku bu mame. Un omi ku ta da konsiju aserka di kasamenti comadu John M. Gottman, fala sin: “Un di kusas importanti na kasamenti, i pa omi o minjer leba en konta ‘sintimentu’ di si parseru. Es pudi pui pa bu afasta un bokadu di bu papes o di bu ermons.”b
I pudi sedu difisil pa alguns papes seta es mudansa. Un joven ku kumsa kasa fala sin: “Antis di no kasa, ña minjer ta puiba sempri vontadi di si pape ku si mame na purmeru lugar. Dipus di no kasa, si mame nota kuma utru algin toma si lugar. I ka seduba fasil pa i seta kila.”
I pudi tambi sedu difisil pa alguns ku kumsa kasa seta mudansa. James ku no falaba del na kumsada, fala sin: “Kuñadadia i ka suma amigus ku bu ta kuji. I suma ku un algin fala: ‘Bu misti o bu ka misti, bu tene gosi dus nobu amigus.’ Mesmu si e ta dau dur di kabesa, i bu familia!”
KE KU BO PUDI FASI
Si abo ku bu parseru bo tene purblema pabia di bo papes, bo sinta, bo pui na un son, bo rosolvil. Bo sigi konsiju di Biblia ku fala: “Buska pas, bu yanda nel.” — Salmu 34:14.
Pa judau fasi kila, pensa nes situasons. Kada situason apresentadu di akordu ku pontu di vista di omi o di minjer. Ma disafius ta apilka tantu pa omi suma pa minjer. Prinsipius ku faladu del li, pudi juda bos rosolvi manga di purblemas di kuñadadia.
Bu minjer falau kuma i misti pa bu tene un bon relason ku si mame. Ma pa bo, si mame i algin komplikadu dimas.
Tenta fasi es: Papia di purblema ku bu minjer i sta dispostu pa seta suẑestons. Pontu i ka ke ku bu pensa aserka di mame di bu minjer, ma i kuma ku bu ta nkara sintimentu di bu minjer — algin ku bu purmiti ama. Ora ku bo na kombersa, toma nota di un o dus kusas, ku bu pudi fasi pa minjoria bu relason ku si mame, i dipus tenta fasi kila. Si bu minjer oja sforsu ku bu sta na fasi, sin duvida i na mas rispitau. — Prinsipiu di Biblia: 1 Koríntius 10:24.
Bu omi fala kuma bu mas ta preokupa na kontenta bu pape ku bu mame di ki el.
Tenta fasi es: Papia des asuntu ku bu omi, i tenta ntindi si pontu di vista. I klaru kuma bu omi ka na sinti ameasadu, si bu sta so na mostra rispitu ku bu pape o bu mame meresi. (Ditus 23:22) Mesmu asin, atraves di bu palabras ku bu asons, bu pirsisa di mostral kuma, entri el ku bu papes el ku tene prioridadi. Si bu omi oja es na bo, i na sedu difisil pa i pensa kuma bu mas ta da bu papes atenson. — Prinsipiu di Biblia: Efésius 5:33.
Bu minjer ta bai pidi si papes konsijus en ves di pidiu.
Tenta fasi es: Papia ku bu minjer, i bo buska ciga un ntindimentu aserka di te nunde kes pudi fasidu. Sedu razuavel. Sera ki sempri i eradu pa algin papia ku si papes aserka di un asuntu? Na kal mumentu ki pudi sedu bon fasil? Si abos tudu dus bo ciga un akordu di te nunde ku es pudi fasidu, es asuntu ka na tisi bos un purblema. — Prinsipiu di Biblia: Filipensis 4:5.
a Nomis ku sta nes artigu mudadu.
b Di Livru The Seven Principles for Making Marriage Work (Seti prinsipius pa un kasamenti bai ben.)