STUDU 46
KANTIKU 17 “Eu Quero!”
Jesus i no Ŝef di Saserdoti ku ta sinti pena
“No ka tene un ŝef di saserdoti ku ka pudi ten pena di no frakesa”. — EB 4:15.
KE KU NO NA BIN APRINDI
Jesus i minjor Ŝef di Saserdoti, pabia i ta sinti pena di nos, tambi i pudi judanu di manga di maneras.
1-2. (a) Pabia ku Jeova manda si Fiju pa Tera? (b) Ke ku no na bin fala del nes studu? (Ebreus 5:7-9)
SERKA di 2.000 anu atras, Jeova Deus manda si Fiju ki gosta ciu del pa Tera. Pabia di ke? Un di motivu i pa i bin liberta pekaduris di pekadu ku mortu, i kaba ku tudu prublemas ku Satanas tisi. (Jon 3:16; 1 Jon 3:8) Jeova sibi tambi di kuma vida di Jesus suma omi na purparal pa i bin sedu un Ŝef di Saserdoti ku ta sinti pena di nos. Jesus kumsa ku sirbi suma Ŝef di Saserdoti dipus di si batismu na 29 EK.a
2 Nes studu, no na oja kuma ku vida ku Jesus tene li na Tera purparal pa i sedu un Ŝef di Saserdoti ku ta sinti pena di nos. I importanti dimas pa no ntindi es, pabia i na sedu mas fasil pa no ora i pertusi di Jeova prinsipalmenti ora ku no sta tristi pabia di no erus. — Lei Ebreus 5:7-9.
FIJU KU DEUS AMA CIU BIN PA TERA
3-4. Ke ku Jesus disa oca ki bin pa Tera, i kuma ku si vida seduba ocal na Tera?
3 Manga delis entri nos pasa ja pa mudansas na vida, i pudi sedu no disa kau ku no gostaba del, i no mora lunju di no familia ku amigus. I ka fasil fasi es mudansas. Ma nin un pekadur ka ciga ja di fasi mundansa suma kil ku Jesus fasi. I seduba purmeru anju mas importanti na seu. Jeova amalba ciu, i sempri i ta staba kontenti pabia i ta tarbajaba diretamenti ku si Pape. (Sal 16:11; Dit 8:30) Ma Filipensis 2:7 fala di kuma, i staba dispostu pa disa tudu ki teneba na seu pa vivi juntu ku pekaduris li na Tera.
4 Pensa tambi na purmerus anus di Jesus na Tera. Jesus padidu na un familia pobri, no sibi es pabia si papes daba so dus kacu pikininu suma sakrifisiu na templu oca ku Jesus padidu. (Sir 12:8; Luk 2:24) Oca ku rei mau Erodis sibi di kuma Jesus padidu, i tenta matal. Pa salva vida di Jesus, si familia refuẑia pa Ejitu pa algun tempu. (Mat 2:13, 15) Vida di Jesus na Tera seduba diferenti ciu ku si vida na seu!
5. Ke ku Jesus oja ocal na Tera, i kuma ku si vida na Tera judal pa i sedu un Ŝef di Saserdoti ku ta sinti pena? (Jubi tambi diseñu.)
5 Oca Jesus staba na Tera, i oja manga di jintis na sufri. Jesus ntindi ke ku pekaduris ta sinti ora ku algin ke ama muri. Talves i tenba manga di jintis ki kunsi ku muri, suma si pape ku krial José. Jesus oja tambi jintis ku duensi risu suma segus, kilis ku ka pudiba yanda o kilis ku se fijus muri, i sintiba pena delis. (Mat 9:2, 6; 15:30; 20:34; Mar 1:40, 41; Luk 7:13) I bardadi di kuma Jesus ojaba sufrimentu di jintis oca i staba na seu. Ma gosi, suma omi na Tera, i pudiba ntindi minjor kuma ku jintis ta sinti ora ke na sufri. (Isa 53:4) Spiriensia ku Jesus pasa li na Tera, judal ntindi minjor kuma ku jintis ta sinti na diferenti situasons, i kuma ke ta sufri ciu pabia di se purblemas na vida. Tambi suma utrus pekaduris, Jesus ta kansaba i ta staba preokupadu i tristi.
Jesus ta sintiba pena di jintis ku pertu el, i ta preokupa ku se sufrimentu. (Jubi paragrafu 5)
JESUS TENE PENA DI JINTIS
6. Ke ku no aprindi di profesia di Isaias aserka di pena ku Jesus ta sinti pa jintis? (Isaias 42:3)
6 Duranti si pregason, Jesus sinti pena di kilis ku ta tratadu mal pa utrus. Oca ki fasi es, i kumpri profesia di Isaias. Na Skrituras Ebraiku, jintis ku tene rikesa i ku sedu forti, manga di bias ta komparadu ku un jardin ku ta reguadu diritu o arvuris garandi i forti. (Sal 92:12; Isa 61:3; Jer 31:12) Ma kilis ku koitadi i ku ta tratadu mal, komparadu ku kana ku kumsa ku kebra i ku paviu ku sta kuas pa paga. (Lei Isaias 42:3.) Jeova usa es komparasons, pa fala di amor ku pena ku Jesus na sinti pa tudu jintis ku ta trataduba mal pa utrus.
7-8. Kuma ku Jesus kumpri profesia di Isaias?
7 Mateus mostra di kuma Jesus kumpri profesia di Isaias, oca ki skirbi asin: “I ka na kabanta kebra kana ku kumsa na kebra, nin i ka na paga paviu ku na fuma”. (Mat 12:20) Jesus fasi manga di milagris pa kilis ku ta tratadu mal pa utrus. I tambi pa kilis ku ka teneba speransa di kuma se vida na minjoria. Pur isemplu, Jesus kontraba ku un omi ku staba duenti risu, pabia di kila i ka pudiba sta pertu di jintis. I ka teneba speransa di kuma un dia i na kuradu, o di sta juntu ku si familia ku amigus. (Luk 5:12, 13) Na un utru mumentu i kontraba ku un omi surdu i ku ka pudiba papia diritu. Imaẑina kuma ku es omi ta sinti ora ki oja utrus na papia, ma i ka pudiba ntindi ke ke na fala. (Mar 7:32, 33) Ma es i ka tudu.
8 Na tempu di Jesus, manga di judeus fia di kuma, si un algin duensi risu, i pabia i na kastigadu pa si propi pekadu o pa pekadus di si papes. (Jon 9:2) Pabia des mau kusa ke fia nel, kilis ku sta duenti ta tratadu mal, i kila ta fasi elis fika disanimadu dimas. Ma Jesus kura elis, i juda elis ntindi di kuma Jeova ta preokupa ku elis. Ke ku es ta nsinanu aserka di kuma ku Jesus ta sinti pa nos aos?
9. Kuma ku Ebreus 4:15, 16 mostra di kuma na bardadi no Ŝef di Saserdoti ta sinti pena di pekaduris?
9 Lei Ebreus 4:15, 16. No pudi tene sertesa di kuma Jesus sempri ta sinti pena di nos. Pabia di ke? Palabra gregu ku traduzidu pa “ten pena” signifika sinti tristesa ku dur ku utru algin tene. I interesanti nota di kuma, Paulu usa es mesmu palabra gregu na Ebreus 10:34 pa mostra di kuma, no dibi di sinti pena di kilis ku sta na prison. Ora ku no lei na Biblia aserka di kuma ku Jesus juda jintis, no pudi nota di kuma i ta sinti pena garandi delis. I ka ta kura jintis so pabia di kuma i dibi di fasil, ma na bardadi i ta preokupa nan ku elis, tambi i misti juda elis. Pur isemplu, Jesus ka pirsisaba di toka na un omi ku duensi risu pa pudi kural, ma i tokal. I pudi sedu di kuma es i purmeru bias ku algin toka na es omi dipus di manga di anus! Oca ki juda un omi surdu pa i obi, ku bondadi i lebal na un kau kalmu nunde ku ningin ka staba. Pensa tambi na ke ku kontisi oca ku un minjer ku ta fasiba mau kusa, ripindi, i laba pe di Jesus ku si lagrima. Un Fariseu ka mostra bondadi pa ki minjer, ma Jesus proteẑil, i kuriẑi ki Fariseu di manera firmi. (Mat 8:3; Mar 7:33; Luk 7:44) No pudi tambi oja di kuma Jesus nunka ka kuri di kilis ku sta duenti o di kilis ku fasi pekadu gravi. Ma i kumbida elis pa e bin pa rel, i mostra elis di kuma i ama elis. No pudi tene sertesa di kuma i ta sinti pena di nos.
NO KOPIA NO ŜEF DI SASERDOTI
10. Ke ku no pudi usa pa juda surdus ku segus? (Jubi tambi fotos.)
10 Suma no misti sigi isemplu di Jesus, no ta sforsa pa mostra amor i sinti pena di utrus. (1 Ped 2:21; 3:8) No ka pudi fasi milagri pa kura segus ku surdus, ma no pudi juda elis aprindi aserka di Jeova i pertusi del. Pur isemplu, publikasons basiadu na Biblia, ten gosi na mas di 100 lingua di sinal. Tambi kilis ku ka pudi oja diritu o ku segu, tene publikasons na braili na mas di 60 lingua. Tambi na mas di 100 lingua no videos tene vos ku ta splika ke ku sta na kontisi na video. Es tudu fasidu pa juda segus ku surdus pertusi di Jeova ku si Fiju.
No publikasons basiadu na Biblia sta dispunivel na mas di 1.000 lingua.
Skerda: Mas di 100 lingua di sinal.
Direita: Mas di 60 lingua na braili.
(Jubi paragrafu 10)
11. Kuma ku organizason di Jeova ta sinti pena, suma ku Jesus ta sinti pena di tudu jintis? (Atus 2:5-7, 33) (Jubi tambi fotos.)
11 Organizason di Jeova ta fasi sforsu garandi pa juda tudu tipu di jintis pertusi di Jeova. Lembra di kuma dipus ku Jesus lantantadu, i darma spiritu santu riba di si disipulus pa e pudi prega tudu jinti ku binba mati festival di Pentekostis, “na lingua di si tera”. (Lei Atus 2:5-7, 33.) Bas di orientason di Jesus, organizason di Jeova, ta fasi publikasons basiadu na Biblia na mas di 1.000 lingua, alguns delis ta papiadu pa puku jintis. Pur isemplu, alguns linguas lokal di Amerika, ta papiadu pa puku jintis ku mora na Norti ku Sul di Amerika. Ma organizason di Jeova fasi publikasons na mas di 160 des linguas. Asin, tudu jintis ku ta papia es linguas, pudi obi bon noba. Utru isemplu i di linguas Romani. Maioria di jintis ku ta papia es linguas, ta vivi na Lesti ku Sudesti di Europa. Sempri jintis ta trata elis mal i e ta pirsigidu. Ma, no tene publikasons na mas di 20 lingua Romani. Manga di jintis ku ta papia es linguas kumsa ku sirbi Jeova.
Skerda: Mas di 160 lingua lokal di Amerika.
Direita: Mas di 20 lingua Romani.
(Jubi paragrafu 11)
12. Kal utru kusa ku organizason di Jeova ta fasi pa juda jintis aos?
12 Fora di juda jintis obi bon noba, organizason di Jeova ta juda tambi jintis ku sta na sufri pabia di cuba ku bentu forti, tirmidura di con ku inŝenti. Manga di ermons ku irmas ta sta pruntu pa juda kilis ku pirsisa di ajuda. Organizason di Jeova ta juda tambi na kumpu kau simplis pa runions, nunde ku tudu jintis pudi aprindi mas aserka di amor ku Deus ta mostra pa relis.
NO ŜEF DI SASERDOTI PUDI JUDAU
13. Kal ki alguns maneras ku Jesus ta judanu?
13 Suma Jesus i no bon bakiadur, i ta fasi pa no tene tudu ku no pirsisa del pa pertusi di Jeova. (Jon 10:14, 15; Ef 4:7) Utrora no pudi sta disanimadu dimas, i no ta parsi suma paviu ku pertu paga o kana ku kumsa ku kebra. No pudi sta disanimadu dimas pabia no duensi risu, no fasi un eru, o pabia no tene purblema ku un ermon o irma na kongregason. I pudi sedu difisil pa no konsentra na no speransa pa futuru, i ka pa konsentra so na no purblemas ku kusas ku sta na punu sufri. Ma lembra di kuma, Jesus ta ntindi purblemas ku bu sta na pasa, i kuma ku bu sta na sinti. Jesus misti judau pabia i tene pena di bo. Pur isemplu, i pudi usa si spiritu santu pa dau forsa ora ku bu sta disanimadu. (Jon 16:7; Titu 3:6) Tambi, Jesus pudi usa ansions ku ermons ku irmas pa nkoraẑau i judau. — Ef 4:8.
14. Ke ku no pudi fasi ora ku no sta disanimadu?
14 Si bu sta disanimadu lembra di kuma, Jesus i no Ŝef di Saserdoti, i pensa fundu na ke ku kila signifika pa bo. Lembra di kuma, Jeova ka mandal so pa i muri pa nos, ma tambi pa judal ntindi minjor purblemas ku pekaduris tene. Ora ku no sta disanimadu pabia di no pekadus o erus, Jesus ta sta pruntu pa judanu “na ora ku no pirsisa del.” — Eb 4:15, 16.
15. Ke ku juda un ermon pa i riba pa kongregason?
15 Jesus tambi ta orienta si povu manera ke ta sforsa pa buska i juda kilis ku disa Jeova pa e riba mas. (Mat 18:12, 13) Jubi spiriensia di Stefano.b Dipus ki tiradu di kongregason pa 12 anu, i disidi mati un runion. I fala sin: “I ka seduba fasil pa mi, ma N mistiba fasi mas parti di familia di Jeova ku ta mostra amor. Ansions ku papia ku mi fasinba sinti ben. Utrora, N ta staba tristi pa manera ki N bandona Jeova, i N ta mistiba disisti. Ma ansions lembrantan di kuma, Jeova ku Jesus ka mistiba pa N disisti. Oca ku N ribantadu, tudu kongregason risibinba diritu. Ku tempu ña minjer kumsa ku studa Biblia, i aos no sta na sirbi Jeova.” No Ŝef di Saserdoti ku ta mostra amor, dibi di sta kontenti ora ki oja tudu kongregason sta na juda kilis ku ripindi pa e riba pa kongregason!
16. Pabia ku no dibi di gardisi pa manera ku no tene un Ŝef di Saserdoti ku ta sinti pena?
16 Ocalba na Tera, Jesus juda manga di jintis na mumentu ke pirsisaba del. Aos, no pudi tene konfiansa di kuma i na judanu ora ku no pirsisa di ajuda. Tambi na novu mundu i na judanu tene vida livri di tudu tipu di pekadu ku imperfeison. No na gardisi no Deus Jeova, pa manera ki amanu ciu tok i danu si Fiju, suma no Ŝef di Saserdoti ku ta sinti pena!
KANTIKU 13 Cristo, o Nosso Exemplo
a Pa aprindi mas aserka di kuma ku Jesus toma lugar di Ŝef di saserdotis judeu, jubi artigu “Da balur pa oportunidadi ku bu tene di adora Jeova na si templu spiritual” na Sintinela di Otubru di 2023, paẑina 26, paragrafu 7 te 9.
b Alguns nomis mudadu.