JOVENS TA PUNTA
Ke ku N dibi di sibi aserka di abusu seksual? — Parti 1: Mididas ki pirsis toma
Ke ki abusu seksual?
Di akordu ku lei, difinison di “abusu seksual” pudi sedu diferenti di un tera pa utru. Ma, di un manera ẑeral i pudi difinidu suma toka algin ku intenson di fasi seksu kel sin si dunu misti. Utru ora i ta nvolvi forsa fisiku. I pudi nvolvi ten ku mininu o adolesenti, membru di familia, bafa algin, splorason seksual ku fasidu pa un algin di konfiansa — talves un dutur, un pursor o un ŝef riliẑiosu. Alguns ku sufri di abusu seksual tantu di manera verbal suma fisiku, amiasadu pa e ka konta ke ku akontisi.
Di akordu ku un piskisa, kada anu so na Stadus Unidu, na un milyon di jintis, kuas un kuartu delis konta di kuma e sufri di abusu seksual. Kuas metadi delis tene entri 12 ku 18 anu.
Ke ku bu dibi di sibi
Biblia kondena abusu seksual. Biblia fala di un grupu di jintis ku dudu pa seksu ku staba na fasi tentativa di bafa dus omis ku bin visita sidadi di Sodoma, kuas 4.000 anus atras — es ta mostra pabia ku Jeova distrui ki sidadi. (Kumsada 19:4-13) Tambi, Lei ku dadu pa Moisés 3.500 anu atras, tuji tene seksu ku un parenti tokadu, ku nklui abusu seksual ku un membru di familia. — Sirmonias 18:6.
Manga di bias abusu seksual ta fasidu pa un algin ku bu kunsi. Un livru ku ta fala di papia di seksu ku bu fijus fala sin: “Na kada tris jintis ku bafadu dus delis kunsi kin ku bafa elis, i ka un strañu ku dati so i surẑi.” — Talking Sex With Your Kids.
Tantu macus suma femias pudi sufri di abusu seksual. Na Stadus Unidu serka di 10 pursentu di vitimas i macus. Di akordu ku un organizason, macus ku sufri di abusu seksual “pudi tene medu di sedu omoseksual” o “macu-minjer.” — Rape, Abuse & Incest National Network (RAINN)
I ka di admira di oja abusu seksual sta na omenta. Biblia falaba ja di kuma, na “fin de tempu” manga di jintis ka na “ten amor pa ningin,” e na sedu “salvás,” i “brabu”. (2 Timótiu 3:1-3) Es komportamentu ta ojadu di manera klaru na jintis ku ta aproveita di utrus seksualmenti.
Kilis ku sufri di abusu seksual ka tene kulpa. Ningin ka meresi sufri di abusu seksual. Kin ku fasil, i el son ki kulpadu. Ma, bu pudi toma mididas pa rapati pirigu di sufri di abusu seksual.
Ke ku bu pudi fasi
Sta purparadu. Sibi di antimon ke ku bu na fasi si un algin tenta presionau fasi seksu ku el, mesmu si sedu algin ku bu na namora kel o un membru di familia. Un joven comadu Erin suẑeri pa purpara pa kualker tipu di situason nunde ku bu na presionadu, i tenta imaẑina ke ku pudi akontisi i kuma ku bu na reaẑi. I fala sin: “I pudi parsi strañu, ma si bin akontisi, bu na sta purparadu pa ka sedu vitima di abusu seksual.”
Biblia fala: “Bo toma sintidu kuma ku bo na yanda. Ka bo yanda suma kil ki ka jiru, ma suma algin jiru. . . . Pabia no sta na mau tempu.” — Efésius 5:15, 16.
Punta bu kabesa: ‘Ke ku N na fasi si un algin tokan di un manera ku N ka na sinti avontadi?’
Tene un planu di saida. Ki mesmu organizason ku no falaba del da es suẑeston: “Ranja un palabra suma kodigu pa bu amigus o familia. Asin, ora ku bu sta na un situason ku bu ka sta avontadi, bu pudi liga elis i konta elis sin algin ku bu sta kel nota. Bu amigus o familia pudi bin buskau o ranja un diskulpa pa bu pudi sai di la.” (RAINN) Bu pudi libra bu kabesa di manga di dur, si bu ivita logu di situasons ku pudi lebau na sufri di abusu seksual.
Biblia fala: “Algin ku ta pensa diritu i ta oja pirigu, i bai sukundi, ma kil ku ka ta pensa diritu i ta yentra na pirigu, i ta bai sufri.” — Ditus 22:3.
Punta bu kabesa: ‘Kal planu di saida ku N tene?’
Tene sempri un planu di saida.
Pui limitis i rispita ki limitis. Pur izemplu, si bu na namora, abo ku bu namoradu bo dibi di papia di kal tipu di konduta ki bon o ku ka bon. Si algin ku bu na namora kel pensa di kuma pui limitis ka sta na moda, bu pirsisa di ranja utru namoradu — algin ku na rispita bu normas.
Biblia fala: “Amor . . . i ka mal-kriadu, i ka intereseru”. — 1 Koríntius 13:4, 5.
Punta bu kabesa: ‘Kal ki ña normas? Kal tipu di konduta ku na ultrapasa limiti di bon moral?’