May
Lesihlanu, May 1
Batsandze labo labatihambi.—Dut. 10:19.
Bantfu labanyenti kudzingeke kutsi babaleke emaveni abo futsi babe bakhoseli kulamanye emave. Ungafundza indlela yekubabingelela ngelulwimi lwabo. Ngetulu kwaloko, ungafundza kusho emagama lambalwa langabenta bafune kukulalela baphindze bacoce nawe. Ungabakhombisa nema-video naletinye tincwadzi letibhalwe ngelulwimi lwabo ku-jw.org. Ngenca yekutsi uyasitsandza, Jehova usilungiselele umhlangano WeKuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo, kuze siphumelele emsebentini wekushumayela. Ticondziso lesititfola kulomhlangano tisisita sibe nesibindzi nasibuyela kulesicoce nabo noma sichuba tifundvo teliBhayibheli. Batali, sitani bantfwana benu kutsi bente kukhanya kwabo kukhanye ngekutsi baphendvule ngemavi abo. Bantfu labanyenti bemukele emaciniso ngenca yekuva bantfwana betfu bakhatimulisa Nkulunkulu.—1 Khor. 14:25. w18.06 22-23 ¶7-9
UMgcibelo, May 2
Yemukelanani, njengobe nje naKhristu asemukela.—Rom. 15:7.
Kufanele sihlale sikhumbula kutsi sonkhe sake saba tihambi ngobe besite buhlobo lobuhle naNkulunkulu. (Ef. 2:12) Kodvwa Jehova wasisondzeta kuye ngoba uyasitsandza. (Hos. 11:4; Joh. 6:44) Khristu wasemukela. Wasivulela umnyango wekutsi sibe yincenye yemndeni waNkulunkulu. Njengobe Jesu asemukele ngemusa ngisho noma sinesono, natsi kufanele semukele labanye. Asingabati kutsi njengobe kuphela kwalelive kusondzela, bantfu batawutodzana kakhulu, babandlululane futsi ngeke babe nebunye. (Gal. 5:19-21; 2 Thim. 3:13) Kodvwa njengebantfu baJehova sifuna kutfola kuhlakanipha lokuvela kuye lokutasisita kutsi singakhetsi futsi sibe nebunye. (Jak. 3:17, 18) Kuyasijabulisa kuba nebangani labavela kulamanye emave, kwemukela indlela labenta ngayo tintfo kanye nekufundza lulwimi lwabo. Nasenta njalo kuthula kwetfu kutawugeleta njengemfula futsi kulunga kwetfu kube njengemagagasi aselwandle.—Isa. 48:17, 18. w18.06 12 ¶18-19
Lisontfo, May 3
Tinyawo tenu tigcokiswe kulungela kumemetela tindzaba letimnandzi tekuthula.—Ef. 6:15.
Nangabe lisotja laseRoma lingakagcoki tincabule belingakakulungeli kuya emphini. Tincabule talo betakhiwe ngesikhumba lesicinile, betifaswa kute tingaphumi. Letincabule betikahle futsi ticinile. Tincabule lebetigcokwa ngemasotja aseRoma betiwasita kutsi aphumelele emphini, ngendlela lefanako ticatfulo letingekwemfanekiso lesitigcokako tisisita kutsi ‘sishumayele tindzaba letimnandzi tekuthula.’ (Isa. 52:7; Rom. 10:15) Noma kunjalo, sidzinga sibindzi kuze sikhone kushumayela nakuvela litfuba. Bo, loneminyaka lengu-20 utsi: “Bengesaba kushumayela bantfwana lebengifundza nabo. Bengicabanga kutsi ngiyahlazeka. Kodvwa nyalo sengiyabona kutsi bengingahlazeki. Sengiyakujabulela kushumayela bontsanga yami.” Nangabe bakulungele, bantfu labasha labanyenti bakujabulela kakhulu kushumayela tindzaba letimnandzi. w18.05 29 ¶9-11
UMsombuluko, May 4
Chubekani nitsela titselo letinyenti.—Joh. 15:8.
Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi: “Nginishiya nekuthula.” (Joh. 14:27) Lesipho sisita kanjani kutsi sitsele titselo? Njengoba sichubeka sicinisela sitiva sinekuthula lokusuka ngekhatsi enhlitiyweni lesikutfola ngekwati kutsi Jehova naJesu bayajabula ngatsi. (Hla. 149:4; Rom. 5:3, 4; Khol. 3:15) Ngemuva kwekutsi Jesu avete sifiso sakhe sekutsi injabulo yebaphostoli bakhe “iphelele,” wachaza kutsi kubalulekile kutsi babe nelutsandvo lwekutidzela. (Joh. 15:11-13) Wabese utsi: “Nginibita ngekutsi nibangani bami.” Kuba ngumngani waJesu kusipho lesikhulu kakhulu! Yini baphostoli lebekufanele bayente kuze bahlale babangani bakhe? Bekufanele ‘bachubeke batsela titselo.’ (Joh. 15:14-16) Eminyakeni lemibili ngaphambi kwaloko, Jesu wayala baphostoli bakhe watsi: “Njengobe nihamba, niboshumayela nitsi: ‘UMbuso welizulu sewusondzele.’” (Mat. 10:7) Ngako ngebusuku bekugcina ngaphambi kwekufa kwakhe, wabakhutsata kutsi bachubeke benta umsebenti lesebavele bawucalile.—Mat. 24:13; Mak. 3:14. w18.05 20-21 ¶15-16
Lesibili, May 5
Nobe yini umuntfu layihlanyelako, utawuvuna yona futsi.—Gal. 6:7.
Nangabe usemusha, yati kutsi kukhonta Jehova kufanele kute kucala ekuphileni kwakho. Loku kusho kutsi kufanele ulwele kufinyelela imigomo yekumkhonta. Kungenteka bontsanga yakho banake kakhulu kutijabulisa futsi bangahle bafune kutsi nawe wente lokufanako. Ngekuhamba kwesikhatsi kutawudzingeka ukhombise kutsi utimisele kangakanani kunamatsela etincumeni lotentile. Ungavumeli bontsanga yakho bakuphatamise. Kunyenti lokungakusita ukhone kumelana nekucindzetelwa bontsanga. Nasi sibonelo, tibalekele tintfo letingakufaka esilingweni. (Taga 22:3) Cabanga ngemiphumela lebuhlungu longayitfola ngekwenta imikhuba lemibi leyentiwa bontsanga. Kufanele uvume nekutsi uyasidzinga seluleko salabanye. Kutfobeka kutakwenta uyemukele imibono yebatali bakho kanye neyemaKhristu lavutsiwe lasebandleni. (1 Phet. 5:5, 6) Utfobeke kangangekutsi ungasemukela yini seluleko lesilusito? w18.04 28-29 ¶14-16
Lesitsatfu, May 6
Bambelelani kuloko leninako ngidzimate ngifike. Loncobako nalolingisa loko lengikwentako kuze kube sekupheleni ngitawumnika ligunya etikwetive.—Semb. 2:25, 26.
Nakabhalalela emabandla latsite ase-Asia Minor, Jesu wabonga balandzeli bakhe ngemsebenti lebebawenta. Nasi sibonelo, ngaphambi kwekusho umlayeto wakhe ebandleni laseThiyathira, wacala ngemavi latsi: “Ngiyatati tento takho, lutsandvo, kukholwa, umsebenti, nekucinisela kwakho, nekutsi tento takho tanyalo tiyatendlula tasekucaleni.” (Semb. 2:19) Jesu akazange akhulume ngekukhula kwelizinga labenta ngalo umsebenti kodvwa waphindze wabancoma ngebuntfu babo lobubenta bentele labanye tento temusa. Ngisho nome kwadzingeka kutsi Jesu anikete labanye bazalwane baseThiyathira seluleko, wacala ngekubancoma waphindze waphetsa ngekubakhutsata. (Semb. 2:27, 28) Cabanga ngeligunya Jesu lanalo njengobe ayinhloko yemabandla. Akaphoceleleki kutsi asibonge ngemsebenti lesimentela wona. Nobe kunjalo, uyasibonga ngalesimentela kona. Lesi sibonelo lesihle kakhulu kulabadzala belibandla! w19.02 16 ¶10
Lesine, May 7
BoJudasi naSilasi . . . bakhutsata bazalwane ngetinkhulumo letinyenti futsi babacinisa.—Acts 15:32.
Sigungu lesibusako sangelikhulu lekucala sawakhutsata kakhulu emaKhristu laholako kanye nemalunga elibandla. Satfumela Phetro kanye naJohane kutsi bathantazele bantfu labebasandza kuba ngemakholwa kuze batfole umoya longcwele. (Imis. 8:5, 14-17) Cabanga ngendlela Filiphi kanye nalamanye emaKhristu labakhutsateka ngayo ngenca yekusekelwa sigungu lesibusako! Lamuhla, Sigungu Lesibusako sikhutsata emalunga emndeni wase-Bethel, tisebenti letenta umsebenti lokhetsekile wasikhatsi sonkhe ensimini kanye nawo onkhe emaKhristu eliciniso lasemhlabeni wonkhe. Umphumela waloku uba kutsi bonkhe bayajabula ngalesikhutsato, njengobe kwenteka ngelikhulu lekucala leminyaka. Nga-2015, Sigungu Lesibusako sashicilela incwajana letsi Buyela KuJehova, futsi ikhutsate bazalwane labanyenti emhlabeni wonkhe. w18.04 19 ¶18-20.
Lesihlanu, May 8
Nitawulati liciniso, futsi liciniso litawunikhulula.—Joh. 8:32.
Bantfu bacabanga kutsi kuba nenkhululeko lenkhulu kubenta baphile kahle, kepha ecinisweni kuba nenkhululeko lengenamincele kufana nesikhali lesikhaliphe nhlangotsi totimbili. Kungaba lukhuni kuphila kulelive nangabe kute imincele. Ngaleso sizatfu i-“The World Book Encyclopedia” itsi: “Kuze bantfu bahleleke kufanele kube nenkhululeko kanye nemincele.” Cabanga ngemitsetfo leminyenti lebhalwe bantfu kanye nebameli labanyenti nemajaji lachazela bantfu ngayo. Sicondziso saJesu sekutfola inkhululeko sibili sifaka ekhatsi tintfo letimbili letibalulekile: Kwekucala, kwemukela liciniso lalifundzisa bantfu, kwesibili kuba ngumlandzeli wakhe. Kwenta njalo kuholela enkhululekweni sibili. Ngukuphi lapho sikhululeka khona? Jesu wachubeka wachaza kutsi: “Wonkhe umuntfu lowonako usigcili sesono. . . . nangabe iNdvodzana inikhulula, nitawukhululeka sibili.”—Joh. 8:34, 36. w18.04 6-7 ¶13-14
UMgcibelo, May 9
Nonkhe . . . nivelane.—1 Phet. 3:8.
Siyakujabulela kuba nebantfu labanendzaba netidzingo tetfu kanye nemiva yetfu. Bantfu labanjalo betama kutifaka eticatfulweni tetfu ngekutsi bacondze indlela lesitiva ngayo kanye naloko lesikucabangako. Bayatinaka tidzingo tetfu futsi bayasisita ngisho nobe singakaceli kutsi basisite. Siyajabula futsi siyabatsandza bantfu ‘labasivelako.’ Njengobe singemaKhristu, sonkhe siyafuna kubavela labanye. Noma kunjalo, ngaletinye tikhatsi akusiko melula kwenta njalo. Kubangelwa yini loko? Lesinye sizatfu kutsi sinesono. (Rom. 3:23) Sibantfu sivame kuticabangela tsine kuphela, ngako kudzingeka sisebente kamatima kute sibacabangele labanye. Labanye betfu bakutfola kumatima kuvela labanye ngenca yendlela labakhuliswe ngayo, noma ngenca yaloko lokwenteke ekuphileni kwabo. Ngetulu kwaloko, loko lokwentiwa bantfu lesiphila nabo kuyasitsintsa. Kulamalanga ekugcina, bantfu labanyenti abanendzaba nendlela labanye labativa ngayo. Esikhundleni saloko ‘batitsandza bona.’ (2 Thim. 3:1, 2) Nobe kunjalo, singayitfutfukisa indlela lesikhombisa ngayo luvelo ngekutsi silingise Nkulunkulu Jehova kanye nendvodzana yakhe Jesu Khristu. w19.03 14 ¶1-3
Lisontfo, May 10
Londvolota inhlitiyo yakho.—Taga 4:23.
UMtsetfo wekugcina eMitsetfweni Lelishumi bewukulahla kuhawukela noma kuba nesifiso lesibi ngetintfo talabanye bantfu. (Dut. 5:21; Rom. 7:7) Jehova waniketa bantfu bakhe loMtsetfo kute abafundzise sifundvo lesibalulekile sekutsi bagadze tinhlitiyo tabo, lokusho tintfo labaticabangako kanye nendlela labativa ngayo. Uyati kutsi tintfo letimbi tingumphumela wekucabanga tintfo letimbi kanye nekutiva ngendlela lengakafaneli. INkhosi Davide beyingumuntfu lolungile, kodvwa ngalelinye lilanga yahawukela umfati walenye indvodza. Sifiso sayo sayibangela kutsi yente sono. (Jak. 1:14, 15) Davide waphinga, wetama kukhohlisa umyeni walomfati, futsi wabangela kutsi lendvodza ibulawe. (2 Sam. 11:2-4; 12:7-11) Jehova ubona lokungetulu nje kwendlela umuntfu labuka ngayo. Ubona loko lesingiko ngekhatsi, loko lokusetinhlitiyweni tetfu. (1 Sam. 16:7) Angeke sikhone kumfihlela imicabango yetfu, indlela lesitiva ngayo kanye netintfo lesitentako. Ubuka lokuhle kitsi futsi usikhutsata kutsi sichubeke sikwenta. Ufuna kutsi sikhone kubona imicabango lemibi futsi siyilawule ngaphambi kwekutsi isibangele kutsi sente tintfo letimbi.—2 Khr. 16:9; Mat. 5:27-30. w19.02 21 ¶9; 22 ¶11
UMsombuluko, May 11
Funani Simakadze, nonkhe nine lenitfobekile belive . . . nifune kutfobeka.—Zef. 2:3
LiBhayibheli litsi “Mosi bekangumuntfu lotfobekile kwendlula wonkhe umuntfu labekhona emhlabeni.” (Num. 12:3) Loko kusho kutsi bekabutsakatsaka yini, angakhoni kwenta tincumo, nome esaba nangabe labanye bamphikisa? Bantfu labanyenti bangamchaza kanjalo umuntfu lotfobekile. Kodvwa lombono awusilo liciniso. Mosi bekanemandla, angesabi kwenta tincumo, futsi ayinceku yaJehova lenesibindzi. Ngelusito lwaJehova, wakhuluma nembusi lomkhulu waseGibhithe, wahola bantfu labacishe babe tigidzi letintsatfu ehlane, futsi wasita sive sema-Israyeli sancoba titsa taso. Lamuhla asibhekani netinkinga Mosi lahlangabetana nato, kodvwa onkhe malanga sibeketelela timo nobe bantfu labenta kube matima kutsi sitfobeke. Nanobe kunjalo, sinesikhutsato lesinemandla lesisisita kutsi sitfobeke. Jehova wetsembisa kutsi “labamnene bayawulidla lifa lemhlaba.” (Hla. 37:11) Wena ungatichaza njengemuntfu lotfobekile yini? Labanye bantfu bangatsi utfobekile yini? w19.02 8 ¶1-2
Lesibili, May 12
Maye kulabo labatsi lokubi kuhle.—Isa. 5:20.
Bantfu badalwa baba nanembeza. Ngemuva kwekutsi baphule umtsetfo waNkulunkulu, bo-Adamu na-Eva babhaca ngoba nembeza wabo bewubahlupha. Nembeza ungasisita sehlukanise lokuhle nalokubi futsi ungasicondzisa ekuphileni. Umuntfu lonanembeza longakaceceshwa kahle angafananiswa nemkhumbi lonekhampasi lengasebenti kahle. Umoya kanye nemagagasi angenta lomkhumbi uye endzaweni lengasiyo. Kodvwa ikhampasi lesebenta kahle ingasita kaputeni wemkhumbi kutsi ahambe endleleni lefanele. Ngendlela lefanako, kuze bonembeza betfu basicondzise kahle kufanele sibaceceshe ngendlela lefanele. Nangabe nembeza wemuntfu angakaceceshwa kahle, awumvimbeli kutsi ente lokubi. (1 Thim. 4:1, 2) Nembeza lonjalo ungasenta sicabange kutsi “lokubi kuhle.” w18.06 16 ¶1-3
Lesitsatfu, May 13
Yekelani kwentiwa nifane nalelive.—Rom. 12:2.
Senta kahle ngekutsi sikubone kucabanga kwebantfu balelive futsi singakwemukeli ngisho noma kuvela ngetindlela letibhacile. Nasi sibonelo, imibiko yetindzaba ingahle ivetwe ngendlela lesekela licembu lelitsite letepolitiki. Letinye tindzaba tikhutsata imigomo netintfo letitsandvwa bantfu balelive. Lamanye ema-movie kanye netincwadzi tikhutsata bantfu kutsi baticabangele bona noma imindeni yabo, futsi loko tikwenta kubonakale kunengcondvo futsi kuyintfo lenhle. Imibono lenjalo yenta kubukeleke phasi lokushiwo liBhayibheli mayelana nekutsi bantfu kanye nemindeni yabo bayaphumelela nangabe batsandza Jehova kakhulu kwendlula letinye tintfo. (Mat. 22:36-39) Loko akusho kutsi kuyintfo lembi kutijabulisa ngetintfo letihlantekile. Nobe kunjalo, senta kahle ngekutibuta: ‘Siyakhona yini kubona timfundziso talelive ngisho noma tingabonakali melula? Siyakhona yini kutivikela, kanye nebantfwana betfu etinhlwelweni te-TV kanye nasetincwadzini letikhutsata kucabanga kwalelive? Siyabasita yini bantfwana betfu kutsi bangacabangi ngendlela bantfu labacabanga ngayo kodvwa bacabange ngendlela Jehova lacabanga ngayo?’ w18.11 22 ¶18-19
Lesine, May 14
Ungesabi, ngobe mine nginawe.—Isa. 41:10.
Jehova ukhombisa kutsi utasisita ngoba uyasinaka futsi uyasitsandza. Naka kutsi uyichaza njani indlela lasitsandza ngayo nendlela lativa ngayo ngatsi. Jehova utsi: “Wena uligugu kimi, uhloniphekile emehlweni ami, nanjengobe ngikutsandza.” (Isa. 43:4) Kute lokungenta Jehova ayekele kutsandza tikhonti takhe ngoba wetsembekile. (Isa. 54:10) Jehova aketsembisi kutsi utawutisusa tinkinga lesibhekana nato, kodvwa ngeke avumele kutsi tinkinga letifananiswa ‘nemfula noma nemlilo’ kutsi tisente siyekele kumkhonta. Uyasicinisekisa kutsi utasisita sikhone kubhekana netinkinga. Yini Jehova latawuyenta? Utawusenta singesabi kuze sichubeke setsembekile kuye ngisho noma singafa. (Isa. 41:13; 43:2) Nangabe sisetsemba sicinisekiso saNkulunkulu lesitsi “Ngitawuba nawe,” sitawuba nesibindzi kanye nemandla ekubhekana nekuvivinywa. w19.01 3 ¶4-6
Lesihlanu, May 15
Umuntfu angaba netinhloso letinyenti engcondvweni yakhe; kodvwa kugcina kuphumelele inhloso yaSimakadze.—Taga 19:21.
Nangabe usemusha, kungenteka bothishela, beluleki betemfundvo kanye nalabanye bakukhutsate kutsi uyotfola imfundvo lephakeme noma umsebenti loholela kakhulu. Noma kunjalo, Jehova ufuna wente lokwehluke kakhulu. Ufuna kutsi usebente ngekutikhandla esikolweni kute utfole umsebenti lotakusita ukhone kutiphilisa. (Khol. 3:23) Kepha nawuncuma kutsi yini lebalulekile ekuphileni kwakho, ukukhutsata kutsi ucondziswe timiso letifaka ekhatsi letikhuluma ngenjongo yakhe kanye netintfo lafuna sitente kulamalanga ekugcina. (Mat. 24:14) Jehova uyakwati lokutawenteka esikhatsini lesitako, futsi uyati nekutsi lelive lelibi utalibhubhisa nini. (Isa. 46:10; Mat. 24:3, 36) Natsi usati kahle. Utati kahle netintfo letitasenta sijabule futsi senetiseke kanye netintfo letingasenta sidvumateke siphindze singasajabuli. Ngisho noma singatibona tinengcondvo teluleko talabanye, nangabe tingakasekelwa eBhayibhelini tisuke tite kuhlakanipha. w18.12 19 ¶1-2
UMgcibelo, May 16
Benti balokubi bayawunyamalala.—Hla. 37:10.
Kodvwa “labamnene bayawulidla lifa lemhlaba, bahlale kahle, batijabulise ngekuthula lokukhulu.” Davide waphindze watsi: “Labalungile bayawudla lifa lemhlaba, bahlale kulo kuze kube phakadze.” (Hla. 37:11, 29; 2 Sam. 23:2) Ucabanga kutsi letetsembiso tabatsintsa njani bantfu labebafuna kwenta intsandvo yaNkulunkulu? Bebanaso sizatfu sekwetsemba kutsi ngalelinye lilanga bantfu labalungile batawuphila emhlabeni lolipharadisi njengobe bekunjalo ensimini yase-Edeni. Ngekuhamba kwesikhatsi, ema-Israyeli lamanyenti labekatsi akhonta Jehova, amhlubuka futsi ashiya kukhonta kweliciniso. Ngako Jehova wavumela liBhabhulona kutsi liwahlasele liphindze litsatse live lawo futsi labanyenti batfunjwa. (2 Khr. 36:15-21; Jer. 4:22-27) Baphrofethi labanyenti batsi ema-Israyeli abetawubuyela eveni lawo ngemuva kweminyaka lengu-70. Tonkhe letiphrofetho tafezeka. Tisho kutsini kitsi lamuhla? Tisho lipharadisi lelitawuba lamhlabeni. w18.12 4 ¶9-10
Lisontfo, May 17
Njengobe emazulu aphakeme kunemhlaba, kanjalo netindlela tami tiphakeme kunetenu, nemicabango yami iphakeme kuneyenu.—Isa. 55:9.
Teluleko letinyenti tiphambene naloko lokufundziswa liBhayibheli. Teluleko talelive tiyasebenta yini kwendlula teluleko teliBhayibheli? Jesu watsi: “Kuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenti yako.” (Mat. 11:19) Bantfu balelive sebatfutfuke kakhulu kutebuchwephesha, nanobe kunjalo, abakhoni kucatulula tinkinga letenta bantfu bangajabuli, letifana netimphi, lubandlululo kanye nebugebengu. Ngetulu kwaloko, bemukela kutiphatsa lokubi ngekwelicasi. Bantfu labanyenti bayavuma kutsi loku kuyayibhidlita imindeni, kubangela tinkinga temphilo futsi kuba nemiphumela lebuhlungu. Kutsiwani ngeseluleko lesivela kuJehova? Bantfu labaphila ngetimiso taJehova baba nemindeni lejabulako, imphilo lenhle, futsi baba nekuthula nebazalwane labasemhlabeni wonkhe. (Isa. 2:4; Imis. 10:34, 35; 1 Khor. 6:9-11) Loko kukhombisa kahle kutsi indlela Jehova lacabanga ngayo iphakeme kuneyebantfu balelive. w18.11 20 ¶8-10
UMsombuluko, May 18
Kutihlanganisa nebantfu lababi kona imikhuba lemihle.—1 Khor. 15:33.
Ngisho noma singafuna kuchubeka sinebuhlobo lobuhle nemalunga emndeni wetfu futsi siwaphatse ngemusa, kufanele sicaphele, singalishiyi liciniso ngoba sifuna kwemukelwa ngibo. Njengobe sitawuchubeka setama kutsi sivane nemalunga emindeni yetfu, sitawuba bangani bebantfu labatsandza Jehova. Bonkhe labahamba ecinisweni kufanele babe ngcwele. (Isa. 35:8; 1 Phet. 1:14-16) Nasicala kufundza emaciniso, sonkhe senta tingucuko kute siphile ngekuvumelana netimiso teliBhayibheli. Labanye kwadzingeka kutsi bente tingucuko letinyenti. Akukafaneli sivume kulahlekelwa yinjabulo sibili ngenca yetintfo talelive letimbi. Yini lesingayenta kute sibalekele kutiphatsa kabi? Cabanga ngendlela Jehova latidzela ngayo nakanikela ngengati yaJesu Khristu iNdvodzana yakhe leligugu kute sibe ngcwele. (1 Phet. 1:18, 19) Kute sibe msulwa emehlweni aJehova, kufanele sihlale sikukhumbula kubaluleka kwenhlawulo yaJesu Khristu. w18.11 11 ¶10-11
Lesibili, May 19
Ngitawulindzela Nkulunkulu ngesibindzi, ngobe nguye lotangiphephisa. Nkulunkulu wami utangiva.—Mik. 7:7.
Tisebenti letinyenti tasikhatsi sonkhe tibonile kutsi kunaka kakhulu umsebenti wekushumayela kutisitile kutsi tihlale tijabulile ngisho noma timo tato tishintja. Njengobe tibonelo tabo tisikhombisa, nangabe sitimisela nanobe sibhekene netimo letimatima futsi simetsemba ngalokuphelele Jehova, sitawuba nekuthula kwengcondvo noma ngabe kwentekani. Kulelive lesiphila kulo, timo tetfu tingashintja ngekushesha. Singatfola sabelo lesehlukile kulesisentako enhlanganweni yaJehova, singaba netinkinga temphilo noma sidzingo sekunakekela imindeni yetfu. Noma kungentekani, kufanele setsembe kutsi Jehova uyasikhatsalela, futsi utasisita ngesikhatsi lesifanele. (Heb. 4:16; 1 Phet. 5:6, 7) Kufanele wente konkhe longakwenta nanobe ubhekene nesimo lesimatima. Thantaza kuBabe wakho Jehova futsi wetsembele kuye ngalokuphelele. Nawenta njalo, utawuhlale unekuthula kwengcondvo lokuvela kuJehova ngisho noma timo takho tingashintja. w18.10 30 ¶17; 31 ¶19, 22
Lesitsatfu, May 20
Ngobe [Jehova] uyakwati kubunjwa kwetfu, uyakhumbula kutsi silutfuli nje.—Hla. 103:14.
LiBhayibheli linetibonelo letinyenti letikhombisa kutsi Jehova uyabacabangela bantfu bakhe. Naka indlela Jehova lasita ngayo Samuweli losemncane kutsi atjele Eli umPhristi loPhakeme umlayeto wesehlulelo lobhalwe ku-1 Samuweli 3:1-18. UMtsetfo waJehova bewuyala bantfwana kutsi bahloniphe bantfu lasebakhulile, ikakhulukati labanemagunya. (Eks. 22:28; Lev. 19:32) Ngako bekungeke kube melula kutsi Samuweli avuke ekuseni aye ku-Eli futsi ngesibindzi amtjele umlayeto wesehlulelo lesimatima. LiBhayibheli litsi Samuweli ‘bekesaba kutjela Eli lombono.’ Kodvwa Jehova wakwenta kwacaca ku-Eli kutsi nguye lobekabita Samuweli. Ngako Eli watjela Samuweli kutsi amchazele konkhe Jehova labekakushito nekutsi angamfihleli nome yini lamutjele yona. Samuweli “wamtjela konkhe,” futsi loko lakusho Samuweli kwahambisana nemlayeto wekucala lowafika nemuntfu waNkulunkulu. (1 Sam. 2:27-36) Lendzaba isifundzisa kutsi Jehova uyasicabangela futsi uhlakaniphile. w18.09 23 ¶2; 24 ¶4-5
Lesine, May 21
[Jehova]! Ngubani longaba nemvume yekungenisa ahlale ethempelini lakho? . . . Ngulomuntfu . . . lokhuluma liciniso lelisuka ekujuleni kwenhlitiyo yakhe.—Hla. 15:1, 2.
Kusakata emanga yintfo leseyetayelekile kubantfu lamuhla. Sihloko lesabhalwa ngu-Y. Bhattacharjee lesitsi “Kungani Sicala Emanga?” satsi: “Kucala emanga sekungumkhuba lomubi bantfu lasebawetayele.” Lokusho kutsi bantfu bacabanga kutsi kucala emanga yintfo lenhle futsi kuyemukeleka. Bantfu bavame kukhuluma emanga kute bativikele futsi bafihle emaphutsa labawentile. Bacala emanga kute bakhe imali lenyenti noma kute batfole tintfo letitawubazuzisa. Lesihloko siphindze sitsi bantfu labanyenti betayele kucala emanga “kubantfu labangabati, kulabasebenta nabo, bangani kanye nakubantfu lababatsandzako.” Uyini umphumela wawo onkhe lamanga? Bantfu baba bete buhlobo lobuhle futsi bese abasetsembani. Umhlabeleli Davide wathantaza kuJehova watsi: “Wena utsandza liciniso lelingekhatsi enhlitiyweni.” (Hla. 51:6) Davide bekati kutsi lokubaluleke kakhulu nguloko lesingiko etinhlitiyweni. Ngaso sonkhe sikhatsi emaKhristu eliciniso kufanele ‘akhulume liciniso kulomunye nalomunye.’—Zak. 8:16. w18.10 7 ¶4; 8 ¶9-10; 10 ¶19
Lesihlanu, May 22
Wabahola baphepha bangesabi lutfo.—Hla. 78:53.
Ngesikhatsi ema-Israyeli aphuma eGibithe nga-1513 B.C.E., abengetulu kwetigidzi letintsatfu. Kulesive bekunebantfwana, bantfu lesebakhulile, labagulako kanye nalabakhubatekile. Lesive lesingaka besidzinga umholi lonemusa kanye nelutsandvo. Jehova wakhombisa kutsi unemusa nelutsandvo ngekutsi asebentise Mosi. Umphumela waloko waba kutsi ema-Israyeli ativa avikelekile njengobe bekaya endzaweni langayati. (Hla. 78:52) Yini Jehova layenta kuze bantfu bakhe bative balondzekile futsi bavikelekile? Nakakhipha ema-Israyeli eGibhithe, Jehova wawahlela kahle njengelibutfo ‘lemphi.’ (Eks. 13:18) Lokuhleleka kwacinisekisa ema-Israyeli kutsi Nkulunkulu wawo bekatawasekela. Ngetulu kwaloko, Jehova bekatibonakalisa kuwo ngekutsi ‘emini abahole ngelifu, kutsi ebusuku abahole ngemlilo.’ (Hla. 78:14) Ecinisweni Jehova bekatsi kuwo: “Ningesabi ngobe mine nginani kuze nginivikele futsi nginicondzise.” w18.09 26 ¶11-12
UMgcibelo, May 23
Ngifisa shangatsi ungangifihla ethuneni, . . . nawungamane nje ungincumele sikhatsi, ungikhumbule.—Jobe 14:13.
Ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli, letinye tinceku taNkulunkulu letetsembekile tabhekana netinkinga lebetitenta tifise kufa. Nasi sibonelo, Jobe bekeva buhlungu kakhulu kangangekutsi waze watsi: “Sengiyayeya imphilo yami. Ngingamane ngingete ngaphila iminyaka leminyenti.” (Jobe 7:16) Jona wadvumateka kakhulu waze watsi: “Kuncono kimi kutsi ngife kunekutsi ngiphile.” (Jona 4:3) Umphrofethi Elija waphelelwa litsemba waze watsi: “Simakadze, sekwenele, sale utsatsa kuphila kwami.” (1 Khos. 19:4) Noma kunjalo, Jehova bekatitsandza letinceku takhe lebetetsembekile futsi bekafuna tichubeke tiphila. Akazange atilahle kodvwa watisita tancoba sifiso sato sekutibulala waphindze watikhombisa kutsi uyatitsandza kuze tichubeke timkhonta ngekwetsembeka. w18.09 13 ¶4
Lisontfo, May 24
Sitisebenti letikanye naNkulunkulu.—1 Khor. 3:9.
Tisebenti letikanye naNkulunkulu tibonakala ngekwemukela tivakashi. EmiBhalweni YemaKhristu YesiGriki, emavi latsi “kwemukela tivakashi” asho kuba nemusa kubantfu longabati. (Heb. 13:2) EVini laNkulunkulu, kunetibonelo letisifundzisa kutsi singatemukela njani tivakashi. (Gen. 18:1-5) Kufanele sifune ematfuba ekusita lesikholwa nabo nalabo lesingakholwa nabo. (Gal. 6:10) Ungasebenta yini naJehova ngekutsi unikete tisebenti tasikhatsi sonkhe indzawo yekuhlala? (3 Joh. 5, 8) Nasenta njalo sitfola litfuba ‘lekukhutsatana.’ (Roma 1:11, 12) LiVi laNkulunkulu likhutsata emadvodza lasebandleni kutsi atimisele kusebenta naJehova ngekutsi abe tinceku letisebentako nalabadzala belilandla. (1 Thim. 3:1, 8, 9; 1 Phet. 5:2, 3) Nabenta njalo basuke bakhombisa kutsi bayafuna kusita labanye ngetintfo labatidzingako ekuphileni kanye nasekukhonteni Jehova. (Imis. 6:1-4) Bazalwane labenta imisebenti ebandleni bajabula kakhulu ngekusita labanye. w18.08 24 ¶6-7; 25 ¶10
UMsombuluko, May 25
Ungayikhahlameti indvodza lendzala. Kepha yiyale njengeyihlo.—1 Thim. 5:1.
Thimothi bekufanele abavele futsi abahloniphe labakhulile ngisho noma bekaneligunya lelingetulu kwelabo. Yini lokufanele siyente nangabe umuntfu losakhulile ona ngemabomu noma asekela intfo lengamjabulisi Jehova? Jehova akambeketeleli umuntfu lowona ngemabomu, ngisho noma asakhulile futsi ahlonishwa. Naka simiso lesitfolakala embhalweni wa-Isaya 65:20 [NW] lotsi: “Soni sitawucalekiswa ngisho noma sineminyaka lelikhulu budzala.” Umbono waHezekeli uphindze ukhulume ngesimiso lesifanako. (Hez. 9:5-7) Ngako kufanele sinake kakhulu kuhlonipha Jehova Nkulunkulu Lophila Phakadze Naphakadze. (Dan. 7:9, 10, 13, 14) Nasenta njalo angeke sesabe kweluleka umuntfu lodzinga seluleko ngisho noma asakhulile ngemnyaka.—Gal. 6:1. w18.08 11 ¶13-14
Lesibili, May 26
Umuntfu lonengcondvo lencane wetsemba yonkhe intfo; kodvwa lohlakaniphile indlela yakhe uyayibukisisa angakacali kuhamba ngayo.—Taga 14:15.
Njengobe singemaKhristu eliciniso, kufanele sitfutfukise likhono lekuhlola indzaba kuze sifike esiphetfweni lesifanele. (Taga 3:21-23; 8:4, 5) Nangabe singakwenti loko, kuyoba melula kutsi Sathane nelive lakhe basidukise. (Ef. 5:6; Khol. 2:8) Kuliciniso kutsi nangabe siwati emaciniso endzaba letsite sitawufika esiphetfweni lesifanele. Kulamalanga imilayeto itfolakala kuyo yonkhe indzawo. Itfolakala ku-internet, ku-TV nakuleminye imitfombo yetindzaba. Singaphindze sitfole imilayeto leminyenti etincingweni nakubangani betfu. Ngalesinye sikhatsi iba minyenti kakhulu, ngako kufanele sinakisise. Bangani betfu kungenteka basitfumelela lemilayeto banetinhloso letinhle, kodvwa labanye batfumela imilayeto lengemanga. w18.08 3 ¶1, 3
Lesitsatfu, May 27
Utfole umusa kuNkulunkulu.—Luk. 1:30.
Jehova wakhetsa Mariya lobekatfobekile futsi ayintfombi ntfo kutsi abe ngumake waJesu. Mariya bekahlala edolobheni lebelibitwa ngekutsi yiNazaretha, futsi belikhashane nelithempeli lelihle lebeliseJerusalema. (Luk. 1:26-33) Mariya wakhombisa kutsi unebuhlobo lobuhle naJehova ngesikhatsi akhuluma nesihlobo sakhe Elizabethe. (Luk. 1:46-55) Ngenca yekutsi Mariya beketsembekile, Jehova wamnaka futsi wamniketa lilungelo lebekangakalilindzeli. Ngesikhatsi Jesu atalwa, Jehova akazange atitjele tiphatsimandla nebabusi baseJerusalema noma baseBhetlehema. Esikhundleni saloko watfumela tingilosi kutsi tiyotjela belusi lebebatfobekile lebebalusa timvu emadlelweni langephandle kweBhetlehema. (Luk. 2:8-14) Labelusi babese bavakashela loluswane lolusandza kutalwa. (Luk. 2:15-17) Kungenteka kwabajabulisa kakhulu boMariya naJosefa kubona indlela Jehova lamnaka ngayo Jesu. w18.07 9-10 ¶11-12
Lesine, May 28
Simakadze watfukutselela Solomoni.—1 Khos. 11:9.
Kungani Jehova atfukutselela Solomoni? LiBhayibheli litsi: “Ngobe inhlitiyo yakhe yayisukile kuSimakadze . . . , labeke watibonakalisa kuye emahlandla lamabili. Nome abemalele Solomoni kutsi alandzele labanye bonkulunkulu, noko Solomoni akazange awulalele umyalo waSimakadze.” Umphumela waloko waba kutsi Jehova akazange amemukela futsi amsekele. Titukulwane taSolomoni atizange tibuse sonkhe sive saka-Israyeli futsi taba netinkinga letimatima iminyaka leminyenti. (1 Khos. 11:9-13) Kukhetsa bangani labangatati timiso taJehova futsi labangatihloniphi, kungonakalisa indlela lesicabanga ngayo futsi kungasenta silahlekelwe buhlobo lobuhle naye. Kungenteka bayincenye yelibandla, kepha bete buhlobo lobuhle naJehova. Kungaba natihlobo tetfu, bomakhelwane, bantfu lesisebenta nabo noma lesifundza nabo labangamkhonti Jehova. Nangabe bantfu lesicitsa sikhatsi lesinyenti sinabo bangaphili ngetimiso taJehova, bangasenta silahlekelwe buhlobo lobuhle naye. w18.07 19 ¶9-10
Lesihlanu, May 29
Lonkhe live lisemandleni alomubi.—1 Joh. 5:19.
Sathane usebentisa ema-movie kanye netinhlelo te-TV kute ente bantfu labanyenti bacabange njengaye. Uyati kutsi kucoca indzaba kuyabajabulisa bantfu futsi kuyayitsintsa indlela labacabanga ngayo, labativa ngayo, kanye netintfo labatentako. Jesu bekanelikhono lekucoca indzaba kute afundzise bantfu tifundvo letibalulekile. Cabanga ngendzaba yemSamariya lolungile kanye neyendvodzana leyahamba ekhaya futsi yadlabhatisa lifa layo. (Mat. 13:34; Luk. 10:29-37; 15:11-32) Nanobe kunjalo, bantfu labonakaliswe yindlela Sathane lacabanga ngayo bangasebentisa tindzaba letitsite kute basidukise. Ngako kufanele sicabangisise. Akhona ema-movie kanye netinhlelo te-TV letingasijabulisa kanye naletingasifundzisa ngaphandle kwekonakalisa indlela lesicabanga ngayo. Kodvwa kufanele sicaphele. Nasikhetsa tekutijabulisa, senta kahle ngekutsi sitibute: ‘Le-movie nobe luhlelo lwe-TV lungifundzisa kutsi kukahle yini kulandzela tifiso tami?’ (Gal. 5:19-21; Ef. 2:1-3) Yini lokufanele uyente nangabe ubona kutsi luhlelo lolutsite lukhutsata imicabango yaSathane? Kufanele wente ngendlela lebewutawenta ngayo kute utivikele ekutfoleni sifo lesitsatselwanako. w19.01 15-16 ¶6-7
UMgcibelo, May 30
Tsatsani sigcoko sekutivikela sensindziso.—Ef. 6:17.
Njengobe sigcoko besivikela ingcondvo yelisotja, “litsemba lensindziso” lingavikela likhono letfu lekucabanga. (1 Thes. 5:8; Taga 3:21) Yini Sathane langayenta kuze asente sikhumule tigcoko tetfu? Cabanga ngaloko letama kukwenta kuJesu. Sathane bekati kahle kutsi Jesu bekatawugcina abusa umhlaba. Kodvwa bekufanele alindze kuze kufike sikhatsi Jehova lasibekile. Njengobe lesikhatsi besisengakefiki, Jesu bekufanele ahlupheke futsi afe. Sathane wanika Jesu litfuba lekutsi acale kubusa ngekushesha. Watsi nakangaguca amkhonte, bekatamnika tonkhe tintfo ngaleso sikhatsi. (Luk. 4:5-7) Sathane uyati kutsi Jehova utasinika tintfo lesitidzingako emhlabeni lomusha. Kodvwa kufanele silindze kuze kugcwaliseke tetsembiso taJehova, futsi kungenteka sibhekane netinkinga. Sathane usilinga ngekusiniketa ematfuba ekutsi sitfole tonkhe tintfo lesitidzingako nyalo. Ufuna sinake kakhulu tintfo letisijabulisako kunekutsi sibeke uMbuso kucala.—Mat. 6:31-33. w18.05 30-31 ¶15-17
Lisontfo, May 31
Inhlitiyo yakho ayikujabulise ngemalanga ebusha bakho.—Shu. 11:9.
Jehova ufuna ubujabulele busha bakho. Hlale unake imigomo yekukhonta Nkulunkulu futsi ulandzele sicondziso sakhe kuko kokhe lokwentako. Nawushesha kwenta loku utawusheshe ubone kutsi Jehova uyakucondzisa, uyakuvikela futsi uyakubusisa. Cabanga ngato tonkhe teluleko letinhle lesititfola eVini laNkulunkulu futsi ulalele seluleko lesitsi: “Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho.” (Shu. 12:1) Bantfu labasebasha labasemabandleni lesikuwo kufanele sibancome ngoba batimisele kukhonta Jehova. Bantfu labasha, timiseleni kufinyelela imigomo yekukhonta Nkulunkulu futsi nente umsebenti wekushumayela ute kucala ekuphileni kwenu. Ngetulu kwaloko ningalivumeli lelive kutsi liniphatamise. Bantfu labasha bangaciniseka kutsi umsebenti wabo awusilo lite. Bazalwane nabodzadze babasekela ngelutsandvo futsi batawuphumelela nangabe batinikele kuJehova. w18.04 29 ¶17, 19