November
Lisontfo, November 1
Loyo lodla lesinkhwa utawuphila phakadze.—Joh. 6:58.
Nangabe sikhonta Jehova, sitawuba nelitfuba lekutfola tonkhe tintfo letalahlwa bo-Adamu na-Eva, lokufaka ekhatsi kuphila lokuphakadze. Bo-Adamu na-Eva bakhetsa kungamlaleli Jehova ngobe bebangamtsandzi. Nanobe kunjalo, Jehova wabavumela kutsi bachubeke baphila, batale bantfwana futsi batincumele kutsi batabakhulisa kanjani. Ngekushesha, umphumela wesincumo sabo-Adamu na-Eva sekuticondzisa bangafuni kucondziswa nguJehova wenta kwabonakala kutsi lesincumo besibulima kangakanani. Indvodzana yabo lendzala yabulala umnakabo lebekangenacala, futsi ngekuhamba kwesikhatsi bonkhe bantfu baba nebudlova kanye nebugovu. (Gen. 4:8; 6:11-13) Nanobe kunjalo, Jehova bekanayo indlela yekusindzisa bonkhe bantfwana ba-Adamu na-Eva lebebafuna kumkhonta. (Joh. 6:38-40, 57) Njengobe uchubeka ufundza lokwengetiwe ngekubeketela nangendlela Jehova lasitsandza ngayo, utawuchubeka umtsandza kakhulu. Asifuni kulingisa bo-Adamu na-Eva kodvwa sifuna kunikela kuphila kwetfu kuJehova. w19.03 2 ¶3; 4 ¶9
UMsombuluko, November 2
Nonkhe . . . nivelane.—1 Phet. 3:8.
Kuze ukhone kuvela labanye, yetama kucondza simo emalunga emndeni kanye nemalunga elibandla lakuso. Khombisa kutsi unendzaba nebazalwane labasebandleni labasebasha, labakhulile, labagulako kanye nalabashonelwe bantfu lababatsandzako. Babute kutsi tintfo tibahambela njani? Balalelisise nabakuchazela indlela labativa ngayo. Basite babone kutsi uyaticondza timo labakuto. Yenta konkhe lokusemandleni akho kute ubasite. Nasenta loko, sisuke sikhombisa kutsi sibatsandza ngalokusuka enhlitiyweni. (1 Joh. 3:18) Kufanele sivumelane netimo nasetama kusita bazalwane. Leni? Kungobe bantfu bativa ngetindlela letehlukahlukene nababhekene nebumatima. Labanye bakhululekile kukhuluma ngetindzaba tabo kantsi labanye abakakhululeki. Ngako ngisho nobe sifuna kubasita kufanele singabaphenyi. (1 Thes. 4:11) Ngisho nobe labanye bakhululekile kukhuluma, ngaletinye tikhatsi singahle singavumelani nalabakushoko. Nobe kunjalo, kufanele sihlale sikhumbula kutsi lena yindlela labativa ngayo. Kufanele sisheshe kulalela, sephute kukhuluma.—Mat. 7:1; Jak. 1:19. w19.03 19 ¶18-19
Lesibili, November 3
Ngetfuka kakhulu.—Neh. 2:2.
Kuyenteka yini ushaywe luvalo nawushumayela ngemaciniso? Cabanga ngaNehemiya. Bekasebenta esigodlweni senkhosi lenemandla. Nehemiya weva buhlungu nakeva kutsi lubondza nemagede aseJerusalema kubhidlitiwe. (Neh. 1:1-4) Cabanga ngeluvalo lolwamshaya ngesikhatsi aphendvula inkhosi nayimbuta kutsi kungani angajabuli. Ngekushesha Nehemiya wathantaza, wabese uyaphendvula. Inkhosi yabese yenta tintfo letinyenti kute isite bantfu baNkulunkulu. (Neh. 2:1-8) Cabanga nangesibonelo saJona. Ngesikhatsi Jehova amcela kutsi ayokhuluma nebantfu baseNineve, Jona wesaba futsi waya eThashishi. (Jona 1:1-3) Kodvwa ngelusito lwaJehova, Jona wakhona kwenta loko Jehova labetsite akakwente. Emavi Jona lawasho kubantfu baseNineve abasita kakhulu. (Jona 3:5-10) Sibonelo saNehemiya sisikhombisa kutsi kubalulekile kutsi sithantaze ngaphambi kwekutsi siphendvule. Indzaba yaJona isifundzisa kutsi Jehova angasisita simkhonte ngisho noma kunetintfo lesitesaba kakhulu. w19.01 11 ¶12
Lesitsatfu, November 4
Kute umuntfu loshiye tindlu nobe [umndeni wakubo] ngenca yami nangenca yetindzaba letimnandzi, longeke atfole ngalokuphindvwe kalikhulu kulesikhatsi sanyalo . . . esikhatsini lesitako atfole kuphila lokuphakadze.—Mak. 10:29, 30.
Nangabe sikhetsa kuphila ngekuvumelana nemaciniso lesiwafundza eBhayibhelini, buhlobo lesinabo nalabanye bungaphela. Kungani? Jesu wathantazela balandzeli bakhe watsi: “Bangcwelise ngeliciniso, ngobe livi lakho liliciniso.” (Joh. 17:17) “Kubangcwelisa kungaphindze kusho kubehlukanisa.” Nasemukela emaciniso siyehluka eveni ngoba asisacondziswa ngilo. Budlelwane lesinabo nalabanye bese buyaphela ngoba asisatenti tintfo lebesitenta ngaphambili futsi sesiphila ngetimiso teliBhayibheli. Ngisho noma singetama kangakanani kuba nebuhlobo lobuhle nebangani betfu noma tihlobo, labanye bangasenyanya futsi baphikise naloko lesikukholelwako. Loko akusimangalisi ngobe naJesu watsi: “Titsa temuntfu kuyawuba bantfu bakabo.” (Mat. 10:36) Waphindze wasiniketa sicinisekiso sekutsi tinyenti tinzuzo lesitatitfola nasitidzela ngenca yeliciniso kunaloko lokungasilahlekela. w18.11 6 ¶11
Lesine, November 5
Onkhe emabandla ebetive ayababonga.—Rom. 16:4.
Umphostoli Pawula bekabatsandza bazalwane nabodzadze futsi loko wakukhombisa ngendlela labebakhulumisa ngayo. Nakathantaza bekahlale abonga Nkulunkulu ngabo. Waphindze wakhombisa kutsi babalulekile kuye ngekutsi ababhalele tincwadzi. Emavesini langu-15 encwadzi yaRoma sehluko 16, Pawula ubita emaKhristu langu-27 ngemagama. Pawula watsi boPhrisila na-Akhwila “babeka kuphila kwabo engotini” ngenca yakhe waphindze watsi Foyibe “ube ngumvikeli walabanyenti,” lokufaka ekhatsi Pawula. Waphindze wabancoma labazalwane nabodzadze lebebasebenta kamatima. (Rom. 16:1-15) Pawula bekati kutsi labazalwane nabodzadze bebanesono, wakhetsa kunaka kakhulu buntfu babo lobuhle. Cabanga kutsi labazalwane nabodzadze bakhutsateka kangakanani nakufundvwa lencwadzi ebandleni! Asingabati kutsi loko kwabucinisa bungani babo naPawula. Uvamile yini kubonga ngetintfo letinhle bazalwane nabodzadze labasebandleni lokulo labatishoko nalabatentako? w19.02 16 ¶8-9
Lesihlanu, November 6
Ngiyawuze ngife ngingakehlukani nebucotfo bami.—Jobe 27:5.
Kufanele sibe bete sono yini kuze sihlale sicotfo? Ngenca yekutsi senta emaphutsa lamanyenti, kungenteka sitive singemukeleki kuJehova. Kufanele singesabi ngoba Jehova akanaki kakhulu emaphutsa etfu. LiBhayibheli litsi: “Kube wena, Simakadze, bewusibalela tono tetfu, ngubani labengaphunyula, angalahlwa?” (Hla. 130:3) Uyati kutsi sinesono futsi ukulungele kusitsetselela. (Hla. 86:5) Lokunye kutsi Jehova akalindzeli kutsi sente lokungetulu kwemandla etfu. (Hla. 103:12-14) Tinceku taJehova kufanele timtsandze kute tibe cotfo. Kufanele sitsandze Nkulunkulu ngenhlitiyo yetfu yonkhe futsi sitinikele kuye ngalokuphelele. Nangabe sitawuchubeka simtsandza ngisho nobe sivivinywa, loko kutawusho kutsi sicotfo. (1 Khr. 28:9; Mat. 22:37) Siyati kutsi Jehova unetimiso letilungile futsi sihlala sinake kakhulu kwenta loko lokumjabulisako. Kuto tonkhe tincumo lesitentako sibeka Jehova kucala ngobe siyamtsandza futsi nasenta loko sisuke sikhombisa kutsi sicotfo. w19.02 3 ¶4-5
UMgcibelo, November 7
Londvolota inhlitiyo yakho.—Taga 4:23.
Njalo nasibona kutsi kuyasizuzisa kwenta tintfo letilungile, kukholwa kwetfu kuyacina. (Jak. 1:2, 3) Kuyasijabulisa kubona kutsi Jehova uyatigcabha ngatsi futsi usibita ngekutsi sibantfwana bakhe. Loko kusenta sifune kumjabulisa. (Taga 27:11) Njalo nasilingwa, siba nelitfuba lekukhombisa kutsi sitimisele ngalokugcwele kukhonta Babe wetfu lonelutsandvo. (Hla. 119:113) Sikhombisa kutsi sitsandza Jehova ngenhlitiyo yetfu yonkhe futsi sitimisele kulalela umyalo wakhe siphindze sente intsandvo yakhe. (1 Khos. 8:61) Kuliciniso kutsi sitawenta emaphutsa ngoba sinesono. Nangabe kwenteka senta emaphutsa, kufanele sikhumbule sibonelo seNkhosi Hezekiya. Yawenta emaphutsa, kodvwa yaphendvuka yaphindze yachubeka ikhonta Jehova “ngayo yonkhe inhlitiyo” yayo. (Isa. 38:3-6; 2 Khr. 29:1, 2; 32:25, 26) Shengatsi singabalekela tonkhe tintfo Sathane latentako kuze asente sicabange njengaye. Ngako asithantaze kuJehova simcele asiphe “inhlitiyo lehlakaniphile” sihlale setsembekile kuJehova.—1 Khos. 3:9; Hla. 139:23, 24. w19.01 18-19 ¶17-18
Lisontfo, November 8
Asihlale sinikela kuNkulunkulu umhlatjelo wekudvumisa, lokusitselo setindzebe tetfu letivuma libito lakhe embikwebantfu.—Heb. 13:15.
Siyazuza nangabe siphendvula. (Isa. 48:17) Kanjani? Kwekucala, nangabe sitibekela umgomo wekuphendvula emihlanganweni siyakhutsateka kutsi siyilungiselele kahle. Nasilungiselela kahle, sitalicondza kancono liVi laNkulunkulu. Kutawuba melula kusebentisa tintfo lesitifundzako nangabe silicondza kahle. Kwesibili, sitayijabulela kakhulu imihlangano nangabe sihlanganyela kuyo. Kwesitsatfu, sitawuhlale siwakhumbula emaphuzu lesiwashito nasisemihlanganweni, ngobe kudzinga imetamo kuwalungiselela. Jehova uyajabula nangabe sikhuluma ngetintfo lesitikholelwako. Singaciniseka kutsi Jehova uyasilalela futsi ujabula kakhulu ngemetamo lesiyentako kute siphendvule emihlanganweni. (Mal. 3:16) Loko ukwenta ngekutsi asibusise nangabe setama kamatima kumjabulisa. (Mal. 3:10) Sinetizatfu letinhle tekuphendvula emihlanganweni. w19.01 8 ¶3; 9-10 ¶7-9
UMsombuluko, November 9
Tondzani lokubi, nibambisise lokuhle.—Rom. 12:9.
Indlela Jehova lasiphatsa ngayo njengobe sitinceku takhe ikhombisa kutsi uhlakaniphile. Esikhundleni sekutsi asinikete imitsetfo leminyenti, ngemusa usifundzisa kutsi siphile ngemtsetfo welutsandvo. Ufuna siphile ngetimiso takhe futsi sikwenyanye lokubi. ENshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, Jesu wakhuluma ngesizatfu lesenta bantfu bente tintfo letimbi. (Mat. 5:27, 28) Emhlabeni lomusha, Jesu utawuchubeka asifundzisa kuze sibe bantfu labalungile futsi sibe nembono lofana newakhe ngetintfo letimbi njengobe ayiNkhosi yeMbuso waNkulunkulu. (Heb. 1:9) Utawuphindze ente imitimba kanye netingcondvo tetfu kutsi kube bete sono. Cabanga nje sewute sono futsi sewungasabhekani nemiphumela yaso lebuhlungu. Ekugcineni, utawuba ‘nenkhululeko lekhatimulako’ Jehova lakwetsembisa yona. (Rom. 8:21) Ngisho naseveni lelisha, inkhululeko yetfu itawuba nemincele. Nangabe sinelutsandvo lolufana nelwaNkulunkulu sitawukhululeka mbamba.—1 Joh. 4:7, 8. w18.12 23 ¶19-20
Lesibili, November 10
Ingambhalela incwadzi yesehlukaniso . . . bese iyamkhipha ekhaya layo.—Dut. 24:1.
Indvodza lengum-Israyeli beyingamdivosa umkayo nangabe itfole “sici lesitsite” kuye. UMtsetfo bewungachazi kutsi ngusiphi “lesici lesitsite.” Kungenteka bekusono lesikhulu noma intfo letsite lelihlazo, hhayi nje kungevani lokuncane. (Dut. 23:14) Lokubuhlungu kutsi ngesikhatsi Jesu asemhlabeni, emaJuda lamanyenti bekadivosa “nganobe ngusiphi sizatfu.” (Mat. 19:3) Sitimisele kungawulandzeli lomkhuba. Umphrofethi Malakhi wachaza umbono waNkulunkulu mayelana nekudivosa. Ngesikhatsi sakhe, bekuvamile kutsi indvodza lengaketsembeki idivose ‘umfati webusha bayo’ ngenca yekutsi ifuna kushada nentfombi lengamkhonti Jehova. Malakhi wakwenta kwacaca kutsi Jehova unamuphi umbono ngedivosi, watsi: “Ngiyakutondza kwehlukana kwalabashadile.” (Mal. 2:14-16) Loko bekuhambisana nalokushiwo liBhayibheli mayelana nemshado wekucala: “[Indvodza] iyawushiya uyise nenina inamatsele kumfati wayo.” (Gen. 2:24) Jesu bekanembono waBabe wakhe mayelana nemshado futsi watsi: “Loko Nkulunkulu lakuhlanganisile akungehlukaniswa ngumuntfu.”—Mat. 19:6. w18.12 11 ¶7-8
Lesitsatfu, November 11
Umsebenti wekuvuna mkhulu, kodvwa tisebenti timbalwa.—Mat. 9:37.
Timo talabanye bazalwane nabodzadze tiyabavumela kutsi bayokhonta etindzaweni letikhashane. Indlela labacabanga ngayo iyafana nendlela umphrofethi Isaya labecabanga ngayo. Ngesikhatsi Jehova abuta atsi: “Ngitawutfuma bani? Ngubani lotasiyela?” Isaya waphendvula watsi: “Nangu mine, tfuma mine!” (Isa. 6:8) Ungakhona yini kusita inhlangano yaJehova? Nakakhuluma ngemsebenti wekushumayela newekwenta bafundzi, Jesu watsi: “Ngako ncusani iNkhosi yekuvuna kutsi yengete tisebenti ekuvuneni kwayo.” (Mat. 9:38) Ungakhona yini kukhonta endzaweni lakunesidzingo lesikhulu khona, mhlawumbe ube lihlahlandlela? Ungamsita yini lomunye kutsi ente njalo? Kuze bakhombise kutsi bayamtsandza Jehova kanye nabomakhelwane babo, bazalwane kanye nabodzadze labanyenti babe ngemahlahlandlela endzaweni lenesidzingo lesikhulu naledzinga tisebenti letinyenti tekuvuna. Tikhona yini letinye tindlela longaticabanga tekukhulisa sikhatsi losicitsa wenta umsebenti waNkulunkulu? Ungatfola injabulo lenkhulu ngekwenta njalo. w18.08 27 ¶14-15
Lesine, November 12
Indlela leniphila ngayo ayingabi yekutsandza imali, kodvwa yeneliswani tintfo leninato.—Heb. 13:5.
EmaVangeli lamane ayichaza kahle indlela Jehova lativa ngayo ngetintfo talelive. Nkulunkulu wakhetsa Josefa naMariya kutsi bakhulise iNdvodzana yakhe nanobe bebete imali lenyenti. (Lev. 12:8; Luk. 2:24) Ngesikhatsi Jesu atalwa, Mariya wambeka “emkhombeni, ngobe bekute indzawo endlini yetivakashi.” (Luk. 2:7) Kube Jehova bekatsandza bekangenta kutsi Jesu atalelwe endzaweni lencono kunalena latalelwa kuyo. Lebekubalulekile kuJehova bekukutsi akhuliswe futsi anakekelwe batali labamkhontako. Lendzaba leseBhayibhelini isifundzisa umbono waJehova mayelana nebunjinga. Labanye batali baphocelela bantfwana babo kutsi banjinge, ngisho nome loko kungabulimata buhlobo babo naJehova. Kodvwa kuyacaca kutsi Jehova utsatsa buhlobo betfu naye njengentfo lebaluleke kakhulu. Unembono waJehova yini mayelana nebunjinga? Yini levetwa nguloko lokwentako? w18.11 24 ¶7-8
Lesihlanu, November 13
Sibusisiwe leso sive Nkulunkulu waso [lekunguJehova!]—Hla. 144:15.
Jehova unguMtfombo wenjabulo, ngako ufuna kutsi natsi sijabule futsi usiniketa tizatfu letinyenti tekutsi sijabule. (Dut. 12:7; Shu. 3:12, 13) Kodvwa kulelive lesiphila kulo kungaba matima kutsi ujabule. Kungani? Kungaba matima kuhlala sijabulile nangabe sibhekene nesimo lesicindzetelako lesifaka ekhatsi kushonelwa ngulesimtsandzako, noma nangabe ayekelisiwe kuba nguFakazi, nangabe sehlukana nemuntfu lesishade naye, ngisho noma siphelelwa ngumsebenti. Kungaphindze kube matima kujabula nangabe sihlale silwa nemalunga emindeni, nangabe bantfu lesisebenta nabo noma lesifundza nabo bahlale bahlekisa ngatsi noma nangabe sishushiswa noma sivalelwa ejele ngenca yekutsi sikhonta Jehova. Kungenteka sihlaselwe kugula lokungemahlala khona noma kucindzeteleka kakhulu. Khumbula kutsi Jesu Khristu, “uMbusi Lonemandla nalojabulako” bekumjabulisa kudvudvuta labanye nekubenta bajabule. (1 Thim. 6:15; Mat. 11:28-30) ENshumayelweni yakhe yaseNtsabeni, Jesu washo buntfu lobungasisita sihlale sijabula ngisho noma lelive laSathane ligcwele tinkinga letisicindzetelako. w18.09 17-18 ¶1-3
UMgcibelo, November 14
Ningatisiki nome nihhule lingembili letinhloko tenu ngenca yalabafile.—Dut. 14:1.
Labanye bantfu bakutfola kumelula kuyekela emasiko kanye nemikhuba letsite nangabe bafundza kutsi ayimjabulisi Nkulunkulu. (Taga 23:23) Kodvwa labanye bakutfola kumatima. Bakhatsateka ngekutsi imindeni yabo, bantfu labasebenta nabo noma bangani babo batawutiva njani. Bayati kutsi bantfu bawatsandza kakhulu lamanye emasiko ikakhulukati ekuhlonipha bantfu labafile. Singafundza etibonelweni letinhle tetinceku taNkulunkulu tasesikhatsini lesendlulile letenta tingucuko kute tijabulise Jehova. Yini base-Efesu labayenta ngesikhatsi baba ngemaKhristu? LiBhayibheli litsi: “Baletsa tincwadzi tabo ndzawonye, batishisa embikwabo bonkhe bantfu. Babala, batfola kutsi betingabita tinhlavu telisiliva letitinkhulungwane letingemashumi lasihlanu.” (Imis. 19:19, 20) LamaKhristu letsembekile bekatimisele kushisa letincwadzi lebetidulile, futsi Jehova wawabusisa ngaloko. w18.11 7 ¶15-16
Lisontfo, November 15
Satsi kube sisokwe sonkhe sive, sahlala enkambu kwaze kwaphola.—Josh. 5:8.
Ngemuva kwesikhashana ema-Israyeli ewele umfula iJordane, Joshuwa wahlangana nendvodza iphetse inkemba. Lendvodza ‘beyiyindvuna yemphi yaSimakadze’ lebeyitimisele kuvikela bantfu baNkulunkulu. (Josh. 5:13-15) Ingilosi yanika Joshuwa sicondziso lesicacile sekutsi yini labengayenta kute ancobe iJerikho. Kungenteka ekucaleni leticondziso betibonakala tingeke tisebente. Nasi sibonelo, Jehova wayala kutsi onkhe emadvodza asokwe. Loko bekutawenta kutsi angakhoni kuya emphini emalanga lambalwa. (Gen. 34:24, 25; Josh. 5:2) Kungenteka lamasotja bekatibuta kutsi atayivikela njani imindeni yawo nayihlaselwa titsa enkambu. Ngekushesha kwavakala kutsi “iJerikho yayivalisisiwe ngenca yesive sema-Israyeli.” (Josh. 6:1) Kufanele kutsi loko kwabenta basetsemba kakhulu sicondziso saJehova. w18.10 23 ¶5-7
UMsombuluko, November 16
Nikwentelani loku? Natsi simane nje sibantfu njengani futsi sinebutsakatsaka lobufana nebenu.—Imis. 14:15.
Singasilingisa njani sibonelo saPawula sekutfobeka? Kwekucala, akukafaneli sicabange kutsi sibalulekile kunalabanye ngobe sinelilungelo lekushumayela noma kunetintfo Jehova lasisita kutsi sitente. Kufanele sitibute: ‘Ngitiva njani ngebantfu labasensimini yetfu? Ngiyababandlulula yini bantfu balesinye sive?’ BoFakazi BaJehova betama kushumayela bonkhe bantfu labangatsandza kuva tindzaba letimnandzi emhlabeni wonkhe. Labanye betama nekufundza lolunye lulwimi noma emasiko labanye bantfu labawabukela phasi. Kodvwa akwenteki bative bancono kunebantfu lababashumayelako, kunaloko betama kucondza umuntfu ngamunye kute bakhone kumsita emukele umlayeto weMbuso. w18.09 5 ¶9, 11
Lesibili, November 17
Kwavela Judasi waseGalile, wadvonsa bantfu labanyenti kutsi bamlandzele.—Imis. 5:37.
EmaRoma ambulala Judasi. Ngaphandle nje kwaJudasi kanye nalabanye, emaJuda lamanyenti bekalangatelela kufika kwaMesiya. Bekacabanga kutsi Mesiya bekatawakhulula ekugcilatweni ngemaRoma futsi bekatawenta ema-Israyeli abe sive lesikhulu. (Luk. 2:38; 3:15) Labanyenti bebacabanga kutsi umbuso waMesiya bewutawuba ka-Israyeli. Ngako tigidzi temaJuda lebetikulamanye emave betingabuyela eveni lawo. Khumbula kutsi Johane umbhabhatisi wabuta Jesu watsi: “Unguye yini Loyo Lotako, nobe kusafanele silindzele lomunye?” (Mat. 11:2, 3) Johane bekafuna kwati kutsi kukhona yini lomunye lebekatawufeza lobekufunwa ngemaJuda. Bafundzi lababili bahlangana naJesu ngesikhatsi sekavusiwe emgwacweni loya e-Emawusi. Bebacabanga kutsi nguJesu lobekatawukhulula ema-Israyeli. (Lukha 24:21) Ngekushesha ngemuva kwaloko baphostoli baJesu bambuta batsi: “Nkhosi, sengiso yini lesi sikhatsi lotawubuyisela ngaso uMbuso ku-Israyeli?”—Imis. 1:6. w18.06 4 ¶3-4
Lesitsatfu, November 18
Umuntfu lonengcondvo lencane wetsemba yonkhe intfo.—Taga 14:15.
Kufanele sicaphelisise nangabe siva imibiko letsite ngalamanye emaKhristu. Ungakhohlwa kutsi Sathane umangalela tikhonti taJehova letetsembekile. (Semb. 12:10) Kungako Jesu asecwayisa ngekutsi baphikisi ‘batasicalela emanga.’ (Mat. 5:11) Nangabe sisinaka lesecwayiso, angeke simangale nasiva tindzaba letetfusako ngebazalwane betfu. Uyatsandza yini kutfumelela bangani bakho nebantfu lobetayele imilayeto? Nangabe uva ngendzaba letsite uyaye ufise kutsi bonkhe bantfu bayive ngawe yini? Noma kunjalo, ngaphambi kwekutsi uyitfumelele labanye kufanele utibute: ‘Ngiyaciniseka yini kutsi lendzaba lengitayitfumela iliciniso? Ngiyawati yini emaciniso ayo?’ Nawungaciniseki, kungenteka kutsi usakata emanga. Nangabe ungaciniseki kutsi umlayeto uliciniso, ungabatfumeleli labanye, wususe! w18.08 3 ¶3; 4 ¶6-7
Lesine, November 19
Phanini labanye, nani nitawuphiwa.—Luk. 6:38.
Jesu ufuna sijabule. Bantfu labanyenti bayajabula nasibapha. Kuliciniso kutsi akusibo bonkhe bantfu labatawujabula, kodvwa nangabe siphana, singakhutsata nalabanye kutsi nabo baphane. Chubeka wephana ngisho noma kubonakala ngatsi bantfu ababongi ngoba kungenteka loko kusite bantfu labanyenti. Bantfu labephanako abaphi ngobe bafuna kuzuza lokutsite. Jesu watsi: “Nawente lidzili, mema labeswele, labakhubatekile, tinchute netimphumphutse, futsi utawujabula ngekutsi ngeke bakumeme.” (Luk. 14:13, 14) LiBhayibheli litsi: “Lowephanako naye uyawubusiswa.” Liphindze litsi: “Ubusisiwe umuntfu lonakekela lobutsakatsaka.” (Taga 22:9; Hla. 41:1) Kufanele siphe labanye ngoba sijabula kakhulu nangabe sibasita. w18.08 21-22 ¶15-16
Lesihlanu, November 20
Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho. Matise kuko konkhe lokwentako, yena uyakucondzisa tindlela takho.—Taga 3:5, 6.
Lamuhla kumatima kutfola emaciniso longawetsemba ngendzaba letsite kuze uhlolisise kutsi iliciniso yini. Kungani? Kungobe singatfola imininingwane lengakapheleli nalengasilo liciniso leliphelele kanye nekutsi sinesono. Yini lengasisita? Singasitwa timiso letiseBhayibhelini. Nasi sibonelo, lesinye simiso lesiseBhayibhelini sitsi kubulima kuphendvula ungakaweva emaciniso endzaba. (Taga 18:13) Lesinye simiso sisitjela kutsi akukafaneli sikholelwe tonkhe tintfo lesitivako singakahlolisisi kutsi tiliciniso yini. (Taga 14:15) Ngisho nobe sesikhonte Jehova sikhatsi lesidze kangakanani, akukafanele sitetsembe. Timiso teliBhayibheli titasivikela nangabe sitfola emaciniso lesingawetsemba kuze sifike esiphetfweni lesifanele noma sente tincumo letihlakaniphile. w18.08 7 ¶19
UMgcibelo, November 21
Akukafaneli yini sititfobe . . . kuBabe wekuphila kwetfu kwemoya kuze siphile?—Heb. 12:9.
Nasitinikela kuJehova ngenhlitiyo yonkhe futsi sibhajatiswa, sisuke sikhombisa kutsi siyambonga ngekusivumela kutsi sibe nebuhlobo lobuhle naye. Ngekwenta njalo, bonkhe batawubona kutsi sibaJehova futsi sitimisele kumlalela. Jesu wenta intfo lefanako ngesikhatsi abhajatiswa, waze watsi kuJehova: “Yebo, Nkulunkulu wami, kujabula kwami kusekwenteni intsandvo yakho.” (Hla. 40:7, 8) Wativa njani Jehova ngesikhatsi Jesu abhajatiswa? LiBhayibheli litsi: “Ngemuva kwekubhajatiswa, Jesu watsi nakaphuma emantini lizulu lavuleka, kwase kwehlela etikwakhe umoya waNkulunkulu unjengelituba. Kwaphindze kwevakala livi lelivela ezulwini litsi: ‘Lena yiNdvodzana yami letsandzekako, ngiyemukele.’” (Mat. 3:16, 17) Jesu bekavele ayindvodzana yaNkulunkulu ngesikhatsi atinikela. Jehova wajabula kakhulu nakabona kutsi indvodzana yakhe ifuna kwenta intsandvo yakhe ngalokuphelele. Jehova uyajabula nangabe natsi sitinikela kuye futsi utasibusisa nasenta njalo.—Hla. 149:4. w18.07 23 ¶4-5
Lisontfo, November 22
Sinikhokhele yini emanti kulelidvwala?—Num. 20:10.
Nakatsi “sinikhokhele,” kungenteka Mosi bekasho kutsi lamanti avela kuye na-Aroni. Lamavi aMosi bekakhombisa kutsi akamhloniphi Jehova lobekente lesimangaliso. Bufakazi baloko sibutfola nasifundza umbhalo weTihlabelelo 106:32, 33, lotsi: ‘Bacunula Simakadze ngaseticojeni taseMeribha, Mosi kwamhambela kabi ngenca yabo, ngobe [bawenta waba munyu umphefumulo waMosi, NW] waze wakhuluma kubo ngemawala.’ (Num. 27:14) Loko Mosi lakwenta kwambangela kutsi angamniketi Jehova ludvumo lolumfanele. Jehova wakhuluma naMosi na-Aroni watsi: “Nine nobabili aningihloniphanga.” (Num. 20:24) Loku bekusono lesikhulu! Esikhatsini lesendlulile, Jehova akazange asivumele sive sema-Israyeli kutsi singene eveni laseKhenani ngoba besivukela. (Num. 14:26-30, 34) Ngako sehlulelo Jehova lasinika Mosi besifaneleka futsi besikhombisa kutsi akagucuki. Mosi akazange angene Eveni Lesetsembiso. w18.07 14 ¶9, 12; 15 ¶13
UMsombuluko, November 23
Kuhle kutsi ungayidli inyama, ungalinatsi neliwayini futsi ungenti nobe yini lekhuba umzalwane wakho.—Rom. 14:21.
Utawutimisela yini kuyekela tintfo lonelilungelo lekutenta kute ugweme kukhuba umzalwane wakho lonanembeza lowehlukile kuwakho? Siyaciniseka kutsi utawenta njalo. Labanye bazalwane bebanatsa kakhulu tjwala basengakawatfoli emaciniso, kodvwa nyalo batimisele kungasabutsintsi sanhlobo. Asingabati kutsi kute kitsi longafuna kwenta intfo lengabangela kutsi umzalwane abuyele ekwenteni imikhuba lengamlimata. (1 Khor. 6:9, 10) Ngako sisuke site lutsandvo nangabe sicindzetela umzalwane lesimmemile kutsi anatse tjwala ngisho noma angafuni. Nakasemusha, Thimothi wavuma kutsi asokwe nanobe loku bekumvisa buhlungu. Bekati kutsi kusoka kubalulekile kumaJuda lebekayowashumayela. NjengaPawula, Thimothi bekangafuni kukhuba labanye. (Imis. 16:3; 1 Khor. 9:19-23) Utimisele yini kulingisa Thimothi ngekutsi utidzele ngenca yalabanye? w18.06 18-19 ¶12-13
Lesibili, November 24
Tindzebe tetive ngiyawube sengiyatihlambulula-ke.—Zef. 3:9.
Jehova udvonsela bantfu labamlalelako enhlanganweni yakhe, futsi ngemusa usondzeta bantfu labanetinhlitiyo letinhle ekukhonteni kweliciniso. (Joh. 6:44) Nangabe ucoca nemuntfu longasuye Fakazi kwekucala ngca, loko kusho kutsi sewuyamati yini loyo muntfu? Kungenteka usuke wati nje ligama lakhe nendlela labukeka ngayo kuphela. Kodvwa kwenteka lokwehlukile nangabe ucoca kwekucala ngca nemuntfu lowati Jehova futsi lomtsandzako. Ngisho noma loyo muntfu avela kulelinye live, awalesinye sive, akhuliswa ngendlela leyehlukile kuyakho, futsi anemasiko langafani newakho, kusuke kukunyenti kakhulu lokwatiko ngaye futsi naye kunyenti lakwatiko ngawe. Nawuhlangana naFakazi waJehova kwekucala, uvele wati kutsi tinyenti tintfo lenifana ngato. Nanobe nikhuluma tilwimi letehlukene, kodvwa uyati kutsi nonkhe nikhuluma lulwimi loluhlantekile. Loku kusho kutsi nobabili nikhonta Nkulunkulu, niphila ngetimiso letifanako tekutiphatsa futsi ninematsemba lafanako ngelikusasa. Loko kunenta kutsi netsembane futsi nihlale nibangani labakhulu. w18.12 21 ¶9-10
Lesitsatfu, November 25
Ngeke nisindziswe nangabe ningasokwa.—Imis. 15:1.
Khristu wacondzisa sigungu lesibusako kutsi sikwente kucace kutsi emaKhristu langesiwo emaJuda bekungakadzingeki kutsi asoke. (Imis. 15:19, 20) Kodvwa ngemuva kweminyaka kwentiwe lesincumo, emaJuda lamanyenti abechubeka asoka bantfwana bawo. Singahle sitibute: ‘Yini leyenta Jesu wangayicatululi lendzaba ngisho nome besekuphele sikhatsi lesidze ngemuva kwekufa kwakhe uMtsetfo waMosi ungasasebenti?’ (Khol. 2:13, 14) Labanye kubatsatsa sikhatsi lesidze kutsi bavumelane nekucondza lokusha. NemaKhristu langemaJuda abedzinga sikhatsi lesanele sekutsi ativumelanise nekucondza lokusha. (Joh. 16:12) Lamanye abekutfola kumatima kwemukela kutsi kusoka bekungasesilo luphawu lwekutsi umuntfu unebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. (Gen. 17:9-12) Lamanye bekangafuni kwehluka kulamanye emaJuda ngoba bekesaba kuhlushwa. (Gal. 6:12) Ngekuhamba kwesikhatsi, Khristu wasebentisa Pawula kutsi abhale tincwadzi letiphefumulelwe kute acondzise emabandla.—Rom. 2:28, 29; Gal. 3:23-25. w18.10 24-25 ¶10-12
Lesine, November 26
Khayafase nguye lowatjela emaJuda kutsi kufa kwemuntfu munye ngenca yabo bonkhe bantfu kutawubasita.—Joh. 18:14.
Khayafase watfumela emasotja kutsi abophe Jesu nasekumnyama. Jesu bekati ngalelisu lekumbulala, ngako ngelilanga lekugcina ngesikhatsi adla nebaphostoli bakhe wabatjela kutsi bafune tinkemba. Tinkemba letimbili betingabafundzisa sifundvo lesibalulekile. (Luk. 22:36-38) Ngalobo busuku, Phetro wasebentisa lenkemba kuze ahlasele munye wabo. Asingabati kutsi Phetro watfukutsela kakhulu ngenca yekuphatfwa kabi kwaJesu. (Joh. 18:10) Kodvwa Jesu watsi kuPhetro: “Buyisela inkemba yakho endzaweni yayo, ngobe labo labasebentisa inkemba bayawubhujiswa ngenkemba.” (Mat. 26:52, 53) Lesifundvo lesibalulekile besivumelana naloko Jesu labekuthantazele ngalobo busuku nakatsi balandzeli bakhe kufanele bangabi yincenye yelive. (Joh. 17:16) NguNkulunkulu kuphela lonelilungelo lekucedza kuphatfwa kabi. Kodvwa tsine sinekuthula nebunye. Jehova ujabula kakhulu nakabona kutsi bantfu bakhe banebunye ngisho noma bantfu balelive bangevani.—Zef. 3:17. w18.06 7 ¶13-14, 16
Lesihlanu, November 27
Drago wamtfukutselela kakhulu, futsi waphuma wayokulwa nalabo labasele bentalo yalomfati.—Semb. 12:17.
Sathane uyasicindzetela futsi asesabise kuze singetsembeki kuJehova. Nasi sibonelo, angenta bohulumende kutsi bavimbe umsebenti wetfu wekushumayela. Angenta bantfu lesisebenta nabo noma lesifundza nabo kutsi bahlekise ngatsi ngenca yekutsi sifuna kuphila ngetimiso teliBhayibheli. (1 Phet. 4:4) Angaphindze ente emalunga emndeni wetfu lanetisusa letinhle kutsi asiyekelise kuya emihlanganweni. (Mat. 10:36) Singabhekana njani nalenkinga? Kufanele kungasimangalisi kuhlushwa ngobe Sathane ulwa natsi. (Semb. 2:10) Kufanele sikhumbule nekutsi Sathane utsi sikhonta Jehova kuphela nangabe kulula kwenta njalo futsi nasingaba netinkinga ngeke simkhonte. (Jobe 1:9-11; 2:4, 5) Kwekugcina, kufanele setsembele kuJehova kuze asinike emandla ekubhekana netinkinga. Khumbula kutsi Jehova akayuze asilahle.—Heb. 13:5. w18.05 26 ¶14
UMgcibelo, November 28
Awuyati lenguyona itawuphumelela.—Shu. 11:6.
Akukafaneli siwubukele phasi umphumela wemsebenti wetfu wekuhlanyela, ngisho noma kubonakala ngatsi bantfu abawulaleli umlayeto weMbuso lesiwuhlanyelako. Liciniso likutsi bantfu labanyenti bayasinaka ngisho noma bangasilaleli. Bayanaka kutsi sigcoka kahle, sitiphatsa kahle futsi sihlale simoyitela. Ngekuhamba kwesikhatsi, kutiphatsa kwetfu kungabasita babone kutsi imibono lekabi lebanayo ngatsi ayisilo liciniso. Sergio na-Olinda labangemahlahlandlela batsi: “Kwaphela sikhatsi lesitsite singakhoni kuyoshumayela esiteshini semabhasi ngenca yekutsi besesigula. Nasiphindze sibuyela, bantfu lebendlulako batsi, ‘Besenikuphi? Besinikhumbulile.’” Ecinisweni nasichubeka sihlanyela umlayeto weMbuso “singayekeli,” siba nencenye lenkhulu ekuniketeni “bufakazi etiveni tonkhe.” (Mat. 24:14) Ngetulu kwako konkhe sijabula kakhulu ngekwati kutsi Jehova uyasemukela ngoba ubatsandza bonkhe ‘labatsela titselo ngekucinisela’!—Luk. 8:15. w18.05 16 ¶16-18
Lisontfo, November 29
Akadvunyiswe Nkulunkulu . . . losidvudvuta kuko konkhe kuhlupheka kwetfu.—2 Khor. 1:3, 4.
Jehova nguNkulunkulu lobakhutsatako bantfu bakhe. Loko bekasolo akwenta kusukela bantfu baba nesono. Ngekushesha nje ngemuva kwekuvukela kwase-Edeni, Jehova washo siphrofetho lebesitawenta situkulwane sa-Adamu sibe nelitsemba kanye nesibindzi. Lesiphrofetho lesikuGenesisi 3:15 singanibanika litsemba lekutsi Sathane Develi ‘loyinyoka yekucala’ utawubhujiswa kanye nemisebenti yakhe lemibi. (Semb. 12:9; 1 Joh. 3:8) Nowa bekaphila eveni lebelinebantfu labangamesabi Nkulunkulu futsi nguye kanye nemndeni wakhe kuphela lebebakhonta Jehova. Bekaphila nebantfu lebebanebudlova futsi batiphatsa kabi, loko bekungamcedza emandla. (Gen. 6:4, 5,9, 11; Juda 6) Kodvwa Jehova washo emavi labetamenta abe nesibindzi labesidzinga kuze achubeke “ahamba naNkulunkulu.” (Gen. 6:9) Jehova watjela Nowa ngaloko lobekufanele akwente kuze yena nemndeni wakhe basindze. Loko kwamkhutsata kakhulu Nowa! w18.04 15 ¶1-2
UMsombuluko, November 30
Chubekani nikhutsatana futsi nakhana, njengobe nje nenta.—1 Thes. 5:11.
Kutsiwani nangabe ukutfola kumatima kukhutsata labanye? Ecinisweni akusimatima. Yetama kumoyitela nawukhuluma nalotsite, nangabe angamoyiteli kungenteka usuke anenkinga letsite futsi udzinga umuntfu langakhuluma naye. Kumlalela kungamdvudvuta. (Jak. 1:19) Sonkhe singabakhutsata bazalwane nabodzadze labadzinga indvudvuto. INkhosi Solomoni yabhala yatsi: “Maye! Kuhle kunika imphendvulo lefanele. Buso lobumamatsekako buyajabulisana, tindzaba letimnandzi ticinisa ematsambo.” (Taga 15:23, 30) Pawula wakhombisa nekutsi kungasikhutsata kuhlabela tingoma teMbuso ndzawonye. (Khol. 3:16; Imis. 16:25) Kusetawudzingeka kutsi sikhutsatane mbamba ikakhulukati njengobe ‘sibona lilanga’ laJehova lisondzela.—Heb. 10:25. w18.04 23 ¶16; 24 ¶18-19