septambar
velli, septambar 1
vaanatthilirundhu ōr adaiyaalatthai kaatta solli kēttaargal.—mat. 16:1.
yēsu arumaiyaaga pōdhitthaar. aanaal, silarukku adhil thirupthi illai, adhaivida adhigamaaga edhirpaartthaargal. aanaal, avar endhavoru adaiyaalatthaiyum seiyaadhadhaal avarai avargal ētrukkollavillai. (mat. 16:4) mēsiyaa “satthampōttu pēsavō, kuralai uyartthi pēsavō, theruvil ellaarum kētkumpadi katthi pēsavō maattaar” endru ēsaayaa thīrkkadharisi eludhinaar. (ēsaa. 42:1, 2) thīrkkadharisanam sonna maadhiriyē yēsu endha ōr aarppaattamum illaamal amaidhiyaaga ūliyam seidhaar. avar aadambaramaana aalayangalai kattavillai. thannai thaniyaaga adaiyaalam kaattikkolgira maadhiriyaana udaigalai udutthavillai. pagattaana patta peyargalaal matravargal thannai kūppida vēndum endru avar edhirpaarkkavillai. avarudaiya uyir aabatthil irundha samayatthilkūda ērōdhu raajaavin dhayavai sambaadhikka vēndum enbadharkaaga avar endhavoru adaiyaalatthaiyum seiyavillai. (lū. 23:8-11) yēsu sila arpudhangalai seidhaar enbadhu unmaidhaan. aanaal, avarudaiya mukkiya kurikkōl, kadavuludaiya arasaangatthai patriya nalla seidhiyai prasangippadhudhaan. adhanaaldhaan, avarudaiya sīshargalidam, “idharkaagatthaan naan vandhirukkirēn” endru sonnaar.—maar. 1:38. w21.05 3-4 ¶9-10
sani, septambar 2
orē unmaiyaana kadavulaagiya ungalaiyum, nīngal anuppiya yēsu kristhuvaiyum patri avargal therindhukondē irundhaal avargalukku mudivillaadha vaalvu kidaikkum.—yōvaa. 17:3.
“mudivillaadha vaalvai peruvadharkētra manappaanmaiyōdu” iruppavargalaitthaan naam thēdikkondirukkirōm. (ap. 13:48) avargalai kandupiditthadhum baibilil irukkira vishayangalai (1) purindhukolvadharkum (2) ētrukkolvadharkum (3) adhanpadi seivadharkum avargalukku naam udhava vēndum. (kolō. 2:6, 7; 1 the. 2:13) sabaiyil irukkira ellaarumē baibil maanavargalukku udhavalaam. avargal kūttangalukku varumpōdhu avargalmēl anbu kaattalaam, avargaludan natpaaga palagalaam. (yōvaa. 13:35) baibil padippu padippavargalin manadhil sila nambikkaigal ‘aalamaaga vērūndri’ irukkalaam. sila palakkavalakkangalil avargal ūrippōyirukkalaam. adhaiyellaam avargal vittuvida vēndum endraal padippu edukkiravargal niraiya nēratthaiyum sakthiyaiyum selavu seiya vēndiyirukkalaam. (2 ko. 10:4, 5) niraiya maadhangalaaga avargalukku porumaiyaaga udhava vēndiyirukkalaam. appadi udhavumpōdhu, nyaanasnaanam edukkira alavukku avargal munnēruvaargal. w21.07 3 ¶6
nyaayiru, septambar 3
ellaavatraiyum sōdhitthu paartthu nalladhu edhu endru nichayappadutthikkollungal; adhaiyē urudhiyaaga piditthukkollungal.—1 the. 5:21.
oru yegōvaavin saatchiyaaga naam sollikkoduppadhudhaan satthiyam enbadhaiyum, naam avarai vanangugira vidhamdhaan sariyaanadhu enbadhaiyum urudhiyaaga nambugirōmaa? thaan nambuvadhu satthiyamdhaan enbadhil appōsthalan pavul urudhiyaaga irundhaar. (1 the. 1:5) aanaal, ēdhō unarchivasappattu avar andha mudivukku varavillai. kadavuludaiya vaartthaiyai gavanamaaga paditthaar. “vēdhavasanangal ellaam kadavuludaiya sakthiyin thūndudhalaal kodukkappattirukkindrana” enbadhai avar nambinaar. (2 thī. 3:16) yēsudhaan vaakku kodukkappatta mēsiyaa enbadharku urudhiyaana aadhaarangalai vēdhavasanangalilirundhu avar therindhukondaar. aanaal, andha aadhaarangalaitthaan yūdha madha thalaivargal odhukkitthallinaargal. kadavulai patri katrukkoduppadhaaga avargal sollikkondaargal. aanaal, avargaludaiya seyalgalaal kadavulai niraagaritthaargal. (thīth. 1:16) avargalai pōl vēdhavasanangalil thanakku pidittha vishayangalai mattumē edutthukkondu, pidikkaadha vishayangalai pavul appadiyē vittuvidavillai. “kadavuludaiya nōkkangalil . . . ellaavatraiyum” matravargalukku sonnaar, avarum adhanpadi seidhaar.—ap. 20:27. w21.10 18 ¶1-2
thingal, septambar 4
ennai anuppiya thagappan oruvanai īrkkaavittaal avan ennidam vara mudiyaadhu.—yōvaa. 6:44.
naam nadugirōm, thannīr ūtrugirōm. aanaal, kadavuldhaan valara vaikkiraar enbadhai naam marandhuvida kūdaadhu. (1 ko. 3:6, 7) ovvoru manidharin uyirum yegōvaavin paarvaiyil romba romba madhippaanadhu. indha ulagatthukku mudivu varuvadharku munnaadi, ellaa dhēsangalilum irukkira makkalai kūtti sērkkira vēlaiyai avarudaiya maganudan sērndhu seiyum baakkiyatthai namakku kodutthirukkiraar. (aagaa. 2:7) naam ellaarumē mūlgikkondirukkira kappalil irukkiravargalai kaappaatruvadharkaaga anuppappatta mītpu padaivīrargal maadhiri irukkirōm. kappalil mūlgikkondirukkum ellaaraiyum kaappaatra mudiyavillai endraalum, mītpu padaivīrargal seiyum vēlai romba mukkiyamaana vēlai. ūliyam seigira vishayatthilum idhudhaan unmai. mūlgikkondirukkum indha saatthaanin ulagatthil innum etthanai pērai kaappaatra vēndiyirukkum endru namakku theriyaadhu. aanaal, nammil yaarai vēndumaanaalum payanpadutthi yegōvaa avargalai kaappaatruvaar. “ellaatthōda kūttu muyarchiyinaaladhaan baibil padippu padikkira ovvoruttharum nyaanasnaanam edukkiraanga” endru boliviyaavil irukkira sagōdharar ēndriyaas solgiraar. idhē ennatthai naamum valartthukkollalaam. appadi seidhōm endraal, yegōvaa nammai aasīrvadhippaar. naam seigira ūliyam unmaiyilēyē namakku sandhōshatthai alli tharum. w21.05 18-19 ¶19-20
sevvaai, septambar 5
‘pisaasudaiya kanniyilirundhu vidupadungal.’—2 thī. 2:26.
vēttaikkaaranin mukkiya kurikkōlē oru paravaiyai alladhu mirugatthai pidippadhu, illaiyendraal kolvadhu. adharkaaga, avan vidhavidhamaana kannigalai payanpadutthugiraan. (yōbu 18:8-10) avan oru mirugatthai vēttaiyaaduvadharku munbu adhai patri nandraaga therindhu vaitthukkolgiraan. adhu engē pōgiradhu? adharku enna pidikkum? endha kanniyai vaitthaal adhai sulabamaaga pidikkalaam? enbadhai patri ellaam paartthuvaitthukkolgiraan. saatthaanum andha vēttaikkaaran maadhiridhaan. nammai patri nandraaga therindhu vaitthukkolla muyarchi seigiraan. naam engē pōgirōm? edhu namakku pidikkum? endrellaam paartthu vaitthukkolgiraan. pinbu, nammai sikka vaippadharkaaga kanniyai virikkiraan. oruvēlai, avanudaiya kanniyil naam maattikkondaalum adhilirundhu eppadi thappippadhu enbadhai patri baibil solgiradhu. adhōdu, endha kanniyilum sikkaamal iruppadhu eppadi enbadhai patriyum solgiradhu. saatthaan niraiya thandhirangalai payanpadutthugiraan. adhil mukkiyamaanadhu thalaikkanamum pēraasaiyum. indha thandhirangalai payanpadutthi aayirakkanakkaana varushangalaaga avan niraiya pērai sikka vaitthirukkiraan. (sang. 91:3) aanaal, avanudaiya valaiyil sikkaamal nammaal thappitthukkolla mudiyum. ēnendraal, avan ennenna iraigalai payanpadutthuvaan enbadhai patri yegōvaa namakku solliyirukkiraar.—2 ko. 2:11. w21.06 14 ¶1-2
budhan, septambar 6
nīdhiyaana valiyil nadappavargalukku naraimudi alagaana krīdam.—nīdhi. 16:31.
yegōvaavukku unmaiyaaga irukkum vayadhaanavargalum vairangal maadhiridhaan. naraimudi alagaana krīdam endru baibilkūda solgiradhu. (nīdhi. 20:29) aanaal, sila samayangalil indha vairangalai naam kandukollaamal vittuviduvadharku vaaippirukkiradhu. vayadhaanavargalai yegōvaa romba uyarvaaga paarkkiraar. ēnendraal, avargal unmaiyilēyē eppadippattavargal enbadhu avarukku theriyum. avargalidam alagaana gunangal iruppadhaal avar avargalai madhikkiraar. itthanai varusha anubavatthil avargal katrukkonda vishayangalai ilainyargalukku sollikkodukkumpōdhu, yegōvaa adhai paartthu romba sandhōshappadugiraar. (yōbu 12:12; nīdhi. 1:1-4) avargal vaalkkaiyil etthanaiyō mēdupallangal irundhaalum avargaludaiya visuvaasam kuraiyavē illai, thodarndhu sagitthirukkiraargal. (mal. 3:16) avargalukku irukkum edhirkaala nambikkai, satthiyatthai katrukkondapōdhu irundhadhaivida ippōdhu innum pragaasamaagiyirukkum. “vayadhaana kaalatthilum” yegōvaavai patri avargal matravargalukku sollikkodukkiraargal. ippadiyellaam seivadhaal avargalai yegōvaavukku romba pidikkum.—sang. 92:12-15. w21.09 2 ¶2-3
vyaalan, septambar 7
ovvoruvanum thannudaiya seyalgalai aaraaindhu paarkkattum. appōdhu, avan matravanōdu thannai oppittu paartthu sandhōshappadaamal thannai paartthē sandhōshappaduvaan.—galaa. 6:4.
nammudaiya ullennangalai avvappōdhu edaipōttu paarppadhu nalladhu. nammai ippadi ellaam kēttukkollalaam: ‘matthavangalōda oppittu paatthu ennōda madhippa naan edai pōdarēnaa? ellaatthaiyumē naandhaan sūpparaa seivēnnu kaattikka virumbarēnaa? oru sagōdhararaiyō sagōdhariyaiyō vida oru vishayattha naandhaan nallaa seivēnnu ninaikkirēnaa? illa, yegōvaava sandhōshappaduttharadhukkaaga ellaatthaiyum seiyarēnaa?’ matravargalōdu nammai oppittu paarkka kūdaadhu endru baibil solgiradhu. ēn? appadi seidhaal irandu prachinaigal varalaam. ondru, nammaiyē naam uyarvaaga ninaikka aarambitthuvidalaam. adhanaal, namakku thalaikkanam vandhuvidalaam. irandu, nammaiyē naam thaalvaaga ninaikka aarambitthuvidalaam. adhanaal, naam sōrndhu pōividalaam. (rō. 12:3) nammudaiya alagai paartthō, pēchutthiramaiyai paartthō, endhalavukku naam prabalamaaga irukkirōm enbadhai paartthō yegōvaa nammai thērndhedukkavillai. naam avarmēl anbu kaattinōm, avarudaiya maganin pēchai kētpadharku thayaaraaga irundhōm. idhai ellaam paartthudhaan avar nammai thērndhedutthirukkiraar.—yōvaa. 6:44; 1 ko. 1:26-31. w21.07 14-15 ¶3-4
velli, septambar 8
ungal manadhai aadhikkam selutthugira manappaanmaiyai pudhuppitthukkondē irungal.—ebē. 4:23.
nam manadhai pudhuppitthukkondē irukka naam yegōvaavidam jebam seiya vēndum, baibil padikka vēndum, paditthadhai aalamaaga yōsitthu paarkka vēndum. balatthukkaaga yegōvaavai nambi irukka vēndum. matravargalōdu nammai oppidugira ennam namakku vandhaal, adhai kattuppadutthuvadharku yegōvaavin sakthi udhavi seiyum. adhumattumalla, matravargalai paartthu vayitrerichal padum gunamum, thalaikkanamum nammudaiya manadhil thulirvittaal adhai kandupiditthu mulaiyilēyē killi eriyavum yegōvaa udhavuvaar. (2 naa. 6:29, 30) yegōvaavukku nammudaiya manadhil iruppadhu ellaamē theriyum. indha ulagatthil irukkira ketta vishayangalaiyum namakkullē ūri pōyirukkira thavaraana ennangalaiyum naam edhirtthu pōraaduvadhai avar paarkkiraar. indha pōraattatthil naam endhalavukku muyarchi edukkirōm enbadhai avar paarkkumpōdhu, nammēl avarukku irukkum anbu adhigamaagiradhu. yegōvaa nammēl evvalavu anbu vaitthirukkiraar enbadhai purindhukolvadharku oru thaaikkum kulandhaikkum idaiyil irukkira andha paasappinaippu patri solliyirukkiraar. (ēsaa. 49:15) thanakku mulu irudhayatthōdu sēvai seivadharkaaga pōraadugiravargalai avar romba nēsikkiraar. idhai therindhukolvadhu evvalavu aarudhalaaga irukkiradhu! w21.07 24-25 ¶17-19
sani, septambar 9
sandhōshappadugiravargalōdu sandhōshappadungal.—rō. 12:15.
yegōvaavin sēvaiyil nīngal endha vēlaiyai seidhaalum adhil mūlgividungal. appōdhu ungalukku sandhōsham kidaikkum. prasanga vēlaiyai “mulumūchōdu” seiyungal, sabai vēlaigalaiyum surusuruppaaga seiyungal. (ap. 18:5; ebi. 10:24, 25) nandraaga thayaaritthuvittu kūttatthukku pōngal. matravargalai urchaagappadutthugira badhilgalai sollungal. ungalukku maanavar niyamippu kidaitthaal adhai lēsaaga edutthukkollaadhīrgal. sabaiyil ēdhaavadhu vēlaiyai seiya solli ungalidam sonnaal adhai nēratthukkul seiyungal. matravargaludaiya nambikkaiyai sambaadhiyungal. endha niyamippaiyumē, ‘idhu onnum avvalavu mukkiyam illa. idhukkellaam ivvalavu nēram selavu panna vēndiyadhu illa’ endru ninaikkaadhīrgal. ungaludaiya thiramaigalai merugētrikkondē irungal. (nīdhi. 22:29) idhaiyellaam nīngal endhalavukku nandraaga seigirīrgalō andhalavukku sīkkiram munnēruvīrgal, ungal sandhōshamum adhigamaagum. (galaa. 6:4) ippadi seidhaal, matravargalukku poruppu kidaikkumpōdhu, adhai paartthu nīngal sandhōshappaduvīrgal.—galaa. 5:26. w21.08 22 ¶11
nyaayiru, septambar 10
paralōgatthilirundhu varugira nyaanamō mudhalaavadhu sutthamaanadhaaga irukkiradhu. pinbu samaadhaanam pannuvadhaaga, nyaayamaanadhaaga, kīlppadiya thayaaraanadhaaga, irakkamum nalla seyalgalum niraindhadhaaga, paarabatcham illaadhadhaaga, velivēsham pōdaadhadhaaga irukkiradhu.—yaak. 3:17.
thalaikkanatthai vittuvittu yegōvaa solvadhai kēttu nadakka naam thayaaraaga irukka vēndum. nammudaiya idhayatthil ēdhaavadhu kōlaaru ērpattaal, adhu sariyaaga vēlai seiyaamal pōividum. adhēpōl, namakkullē thalaikkanam vandhuvittaal nammaal yegōvaavukku kīlppadindhu nadakka mudiyaadhu. parisēyargaludaiya idhayam rombavē irugippōyirundhadhu. yēsu kadavuludaiya magan enbadharkum avaridam kadavuludaiya sakthi irukkiradhu enbadharkum thelivaana aadhaarangal irundhum avargal adhai ētrukkollavillai. (yōvaa. 12:37-40) adhanaal, mudivillaadha vaalkkai kidaippadharkaana vaaippai avargal ilandhuvittaargal. (mat. 23:13, 33) idharku kaaranam avargalukku irundha thalaikkanamdhaan. appadiyendraal, nammudaiya gunam... naam yōsikkira vidham... naam edukkira thīrmaanam... ivaiyellaam baibilinpadiyum, kadavuludaiya sakthi valikaattugirapadiyum irukkindranavaa endru nichayappadutthikkolvadhu evvalavu mukkiyam, illaiyaa? yaakkōbu panivaanavaraaga irundhadhaaldhaan yegōvaa solvadhai kēttu nadandhaar. adhōdu, avaraal matravargalukku thiramaiyaaga sollikkodukkavum mudindhadhu. w22.01 9 ¶7
thingal, septambar 11
kēttukkondē irungal.—mat. 7:7.
naam ‘vidaamal jebam seidhaal’ nammudaiya paralōga appaa kandippaaga nam jebatthai kētpaar endru nambalaam. (kolō. 4:2) nammudaiya jebatthukku badhil kidaippadharku romba naal aavadhaaga namakku thōndralaam. aanaal, “sariyaana samayatthil” badhil koduppadhaaga yegōvaa vaakku kodutthirukkiraar. (ebi. 4:16) adhanaal, naam ninaittha nēratthil namakku badhil kidaikkaavittaal yegōvaavai naam kurai solla kūdaadhu. udhaaranatthukku, kadavuludaiya arasaangam vandhu indha ulagatthukku mudivukatta vēndum endru niraiya pēr romba varushangalaaga jebam seidhu kondirukkiraargal. andha arasaangatthukkaaga jebam seiyumpadi yēsuvum sonnaar. (mat. 6:10) aanaal, manidhargal ninaittha nēratthil kadavuludaiya arasaangam varavillai enbadharkaaga visuvaasatthai vittuviduvadhu evvalavu periya muttaalthanam! (aaba. 2:3; mat. 24:44) adhanaal, yegōvaavukkaaga porumaiyōdu kaatthiruppadhum visuvaasatthōdu avaridam vidaamal jebam seivadhumdhaan nyaanamaanadhaaga irukkum. sariyaana samayatthil mudivu nichayam varum. ēnendraal, yegōvaa ērkenavē ‘naalaiyum nēratthaiyum’ kuritthuvittaar. avar kuritthirukkira andha samayamdhaan sariyaana samayamaaga irukkum.—mat. 24:36; 2 pē. 3:15. w21.08 10 ¶10-11
sevvaai, septambar 12
‘manatthaalmaiyinaal matravargalai ungalaivida uyarndhavargalaaga karudhungal.’—pili. 2:3.
munbu seidhalavukku ippōdhu seiya mudiyaadhu enbadhai manatthaalmaiyōdu irukkum vayadhaanavargal purindhukolvaargal. udhaaranatthukku, vattaara kangaanigalai patri yōsitthu paarungal. avargalukku 70 vayadhaanavudanē andha niyamippai vittuvittu vēroru niyamippukku pōgavēndiyirukkiradhu. aanaal, avargalaivida ilam sagōdharargal adhai innum nandraaga seivaargal enbadhai purindhukolgiraargal. andha kaalatthil irundha lēviyargalai pōlavē ivargalum irukkiraargal. 50 vayadhai thaandiya lēviyargal vēlaiyilirundhu ōivupera vēndiyirundhadhu. munbu seidha adhē vēlaiyai seidhaaldhaan sandhōshamaaga irukka mudiyum endru avargal ninaikkavillai. adharku badhilaaga, ilainyargalukku sandhōshamaaga udhavi seidhaargal. (en. 8:25, 26) munbu vattaara kangaanigalaaga irundhavargalum ippōdhu endha sabaiyil irukkiraargalō andha sabaikkaaga nandraaga ulaikkiraargal. sabaiyil iruppavargalukku udhavi seigiraargal, avargalai urchaagappadutthugiraargal. w21.09 8-10 ¶3-4
budhan, septambar 13
appaa, kadavulukkum ungalukkum virōdhamaaga paavam seidhuvittēn. ungal magan endru solvadharkukkūda ini enakku arugadhaiyillai.—lū. 15:21.
ūdhaari maganai patri yēsu oru kadhai sonnaar. adhu lūkkaa 15:11-32-il irukkiradhu. oru appaavukku irandu magangal irundhaargal. ilaiya magan appaavukku adangaamal vīttaivittu “dhūra dhēsatthukku” pōi manampōna pōkkil vaalndhaan. oru kattatthil, avanukku bayangara kashtangal vara aarambitthana. thaan seidhadhu evvalavu mōsamaana thavaru endru appōdhudhaan yōsitthaan. appaavin vīttilēyē irundhirundhaal evvalavu nandraaga irundhirukkum enbadhu avanukku purindhadhu. yēsu sonnadhupōl, ‘avanukku butthi vandhadhu.’ thirumbavum vīttukku pōi appaavidam mannippu kētka vēndum endru mudivedutthaan. thaan seidhadhu evvalavu mōsamaana thavaru endru avan oru kattatthil yōsitthadhu nalladhudhaan. aanaal, avan adhai seyalil kaatta vēndiyirundhadhu. indha kadhaiyilirundhu mūppargal mukkiyamaana vishayatthai katrukkollalaam. adhaavadhu, paavam seidha oru sagōdharanō sagōdhariyō unmaiyilēyē manam thirundhivittaaraa enbadhai kandupidippadhu eppadi endru therindhukollalaam. w21.10 5 ¶14-15
vyaalan, septambar 14
‘naan vaanatthaiyum būmiyaiyum ulukkuvēn.’—aagaa. 2:6.
appōsthalan pavul ippadi eludhinaar: “ulukki asaikka mudiyaadha arasaangam namakku kidaikkappōvadhaal thodarndhu parisuttha sēvai seivōmaaga.” (ebi. 12:28) yegōvaa kadaisiyaaga ellaavatraiyum ulukkiyadharku pinbu avarudaiya arasaangam mattumdhaan nilaitthirukkum. (sang. 110:5, 6; dhaani. 2:44) kaalatthai vīnaakka idhu nēramalla! makkal oru mudivai edutthē aaga vēndum. alivukku pōgira paadhaiyilēyē thodarndhu iruppadhaa alladhu yegōvaavukku pidittha maadhiri vaalndhu mudivillaadha vaalkkaikku pōgira paadhaiyil iruppadhaa? (ebi. 12:25) prasangippadhan mūlam indha mukkiyamaana mudiveduppadharku naam avargalukku udhava mudiyum. adhumattumalla, nammudaiya ejamaan sonnadhai naam nyaabagatthil vaitthukkollalaam. “kadavuludaiya arasaangatthai patriya indha nalla seidhi ulagam muluvadhum irukkira ellaa dhēsatthaarukkum saatchiyaaga prasangikkappadum; pinbu mudivu varum” endru avar sonnaar.—mat. 24:14. w21.09 18-19 ¶18-20
velli, septambar 15
naan orupōdhum unnaivittu vilaga maattēn, orupōdhum unnai kaividavum maattēn.—ebi. 13:5.
mūppargalē, sabainīkkam seiyappattavarudaiya kudumbatthaarai aarudhalpadutthum mukkiyamaana kadamai ungalukku irukkiradhu. (1 the. 5:14) adhanaal, kūttangalukku munbum pinbum nīngalaagavē pōi avargalidam pēsungal, avargalai urchaagappadutthungal. avargaludaiya vīttukku pōi avargalai paarungal, avargalukkaaga jebam seiya marandhuvidaadhīrgal. avargaludan sērndhu ūliyam seiyungal. sila samayangalil, ungaludaiya kudumba valipaattukkum avargalai kūppidalaam. mēippargalē, thuvandupōyirukkira yegōvaavin aadugalukku karisanaiyaiyum anbaiyum akkaraiyaiyum kaattungal. (1 the. 2:7, 8) “oruvarum alindhupōgaamal ellaarum manam thirundha vēndum” endru yegōvaa virumbugiraar. (2 pē. 3:9) adhanaal, oruvar evvalavu mōsamaana paavam seidhirundhaalum avarudaiya uyir innamum yegōvaavukku romba mukkiyamdhaan. ēnendraal, nam ellaarukkaagavum avar migapperiya vilaiyai kodutthirukkiraar. thannudaiya sondha maganaiyē mītpuvilaiyaaga kodutthirukkiraar. thannaivittu pōnavargal thirumbavum thannidam varuvaargal endra nambikkai avarukku irukkiradhu. kaanaamalpōna maganai patri yēsu sonna udhaaranatthilirundhu idhai naam therindhukolgirōm.—lū. 15:11-32. w21.09 30-31 ¶17-19
sani, septambar 16
avargaludaiya ulaippin palanai nīngalum anubavitthuvarugirīrgal.—yōvaa. 4:38.
udalnilai sariyillaadhadhaal ungalaal ūliyatthai adhigamaaga seiya mudiyaamal irukkalaam. aanaal, ungalaal seiya mudindhadhai ninaitthu nīngal sandhōshappadalaam. ippōdhu dhaavīdhu raajaavin vaalkkaiyil nadandha oru sambavatthai paarkkalaam. orudhadavai avarudaiya aatkalaiyum, kudumbangalaiyum, avargaludaiya porulgalaiyum amalēkkiyargalidamirundhu mīttu varuvadharkaaga avar pōrukku pōnaar. andha samayatthil, avarudan pōrukku pōna 200 pēr rombavē kalaitthuppōnadhaal mūttaimudichugalai paartthukkolvadharkaaga ōridatthil thangivittaargal. amalēkkiyargalai jeyittha pinbu, avargalidam irundhu kaippatriya niraiya porulgalai dhaavīdhu konduvandhaar. andha porulgalai avarudan sērndhu pōr seidhavargalukku mattumalla, mūttaimudichugalai paartthukkondirundha andha 200 pērukkum sarisamamaaga pangupōttu thara vēndum endru sonnaar. (1 saa. 30:21-25) indraikku ulagam muluvadhum nadakkira ūliya vēlaiyai porutthavarai idhudhaan unmai. ungalaal avvalavaaga seiya mudiyaavittaalum, oruvar pudhidhaaga nyaanasnaanam edukkumpōdhu matravargalōdu sērndhu nīngalum sandhōshappadalaam. ūliyam seivadharkaaga naam edukkira muyarchigalaiyum, avarmēl naam vaitthirukkira anbaiyum yegōvaa paarkkiraar. adharkaana palangalai kodukkiraar. ūliyatthil nammaal avvalavaaga ondrum seiya mudiyaavittaalum, seiya mudindhadhai eppadi sandhōshamaaga seivadhu endru avar sollikkodukkiraar. (yōvaa. 14:12) sōrndhupōgaamal naam ūliyam seiyumpōdhu nichayam avar nammai paartthu sandhōshappaduvaar! w21.10 27-28 ¶15-17
nyaayiru, septambar 17
ilainyargaludaiya alagu avargaludaiya balam.—nīdhi. 20:29.
vayadhaana sagōdhara sagōdharigalē, ilamai thudippōdu irundhapōdhu nīngal yegōvaavukku niraiya seidhiruppīrgal. ‘ippa ennaala avvalavaa edhuvum seiya mudiyalayē’ endru ninaitthu nīngal kavalaippadalaam. aanaal, ungalukku niraiya anubavamum nyaanamum irukkiradhu. adhanaal, ilam sagōdharargalukku nīngal payirchi kodukka mudiyum. avargal pudhuppudhu poruppugalai edutthu seiya ungalaal udhava mudiyum. ilainyargalukku udhavi seiya vayadhaanavargalukku manatthaalmai thēvai. ēnendraal, manatthaalmai irundhaaldhaan thangalaivida matravargalai uyarndhavargalaaga paarkka mudiyum. (pili. 2:3, 4) adhōdu, baibil niyamangalai mīraadhapadi oru vēlaiyai seivadharku pala valigal irukkindrana enbadhai avargal purindhu vaitthiruppaargal. munbu eppadi seidhaargalō adhēpōldhaan ippōdhum seiya vēndum endru edhirpaarkka maattaargal. (pra. 7:10) vaalkkai anubavatthil avargal katrukkonda paadangalai ilaiya thalaimuraikku sollikkoduppaargal. adhēsamayam, “indha ulagatthin kaatchi maarikkondē irukkiradhu” enbadhai purindhuvaitthiruppadhaal, pudhu sūlnilaigalukku ētrapadi thangalai maatrikkolvaargal.—1 ko. 7:31. w21.09 8 ¶1, 3
thingal, septambar 18
yegōvaavē, ungalai pōla oru kadavul undaa? parisutthatthin sigaramē, yaar ungalukku īdaaga mudiyum?—yaath. 15:11.
yegōvaa thannai vanangubavargalidam aruvaruppaana vishayangalai seiyumpadi solvadhu kidaiyaadhu. avar romba parisutthamaanavar. thalaimai guruvin thalaippaagaiyil kattappattirundha thanga thagattil “yegōvaa parisutthamē uruvaanavar” endra vaartthaigal porikkappattirundhana. idhu yegōvaa endhalavu parisutthamaanavar enbadhai thelivaaga kaattiyadhu. (yaath. 28:36-38) andha thanga thagattai paarkkira oruvarukku yegōvaa unmaiyilēyē parisutthamaanavar enbadhu thelivaaga therindhirukkum. aanaal, thalaimai guruvai paarkka mudiyaadha oruvarukku andha thanga thagattil enna eludhiyirukkiradhu endru theriyaadhē! appadiyendraal, yegōvaa parisutthamaanavar enbadhu avarukku theriyaamal pōyirukkumaa? illai. ēnendraal, aangal, pengal, pillaigal endru ellaar munbum thiruchattam vaasikkappattapōdhu, isravēlargal ellaarudaiya kaadhilum yegōvaa parisutthamaanavar endra vaartthaigal vilundhirukkum. (ubaa. 31:9-12) nīngal angē irundhirundhaal, indha vaartthaigal ungal kaadhilum vilundhirukkum: “naan ungal kadavulaagiya yegōvaa. naan parisutthamaanavar. adhanaal nīngalum . . . parisutthamaaga irukka vēndum.” “yegōvaavaagiya naan parisutthamaaga iruppadhaal, nīngalum enmun parisutthamaaga irukka vēndum.”—lēvi. 11:44, 45; 20:7, 26. w21.12 3 ¶6-7
sevvaai, septambar 19
‘anaavasiyamaaga kavalaippaduvadhai vittuvidungal.’—lū. 12:29.
indraikku silar thangaludaiya adippadai thēvaigalai ninaitthu kavalaippadugiraargal. ēnendraal, silar ēlai naadugalil vaalgiraargal. innum silar, kudumbatthukku thēvaiyaana varumaanam illaamal kashtappadugiraargal. sila vīdugalil, kudumbatthukkaaga ōdiyōdi ulaitthavargal irandhupōyirukkiraargal. yegōvaamēl nambikkaiyai valartthukkondaal nammudaiya kavalaigalai thūkki erindhuvidalaam. nammudaiya appaa yegōvaavukku vaalkkaiyil mudhalidam kodutthaal, nam thēvaigalaiyellaam gavanitthukkolvadhaaga avar vaakku kodutthirukkiraar. (mat. 6:32, 33) koduttha vaakkai avar orunaalum kaappaatraamal irundhadhillai. (ubaa. 8:4, 15, 16; sang. 37:25) pūkkalaiyum paravaigalaiyumē yegōvaa gavanitthukkolgiraar endraal, namakku thēvaiyaana saappaattaiyum thunimaniyaiyum tharaamal iruppaaraa? (mat. 6:26-30; pili. 4:6, 7) pillaigalmēl appaa ammaavukku paasam iruppadhaal, avargaludaiya thēvaigalaiyellaam gavanitthukkolgiraargal. adhēpōl, yegōvaa appaavukkum nammēl paasam iruppadhaal nammudaiya thēvaigalaiyellaam gavanitthukkolvaar. w21.12 17 ¶4-5; 18 ¶8
budhan, septambar 20
yegōvaa yōsēppudanēyē irundhaar. avarai kaividaamal maaraadha anbai eppōdhum kaattivandhaar.—aadhi. 39:21.
oruvēlai, oru sagōdharanō sagōdhariyō ungalukku virōdhamaaga paavam seidhirukkalaam. adhai ninaitthu nīngal romba nondhupōyirukkalaam. udhaaranatthukku, sondha sagōdharargalē yōsēppukku aniyaayam seidhaargal. aanaal, avar yegōvaavukku sēvai seivadhilēyē kuriyaaga irundhaar. avarudaiya porumaikkum sagipputthanmaikkum yegōvaa arpudhamaana palangalai kodutthaar. konja kaalatthukku pinbu, thanakku ērpatta kasappaana anubavangalai yōsikkaamal yegōvaa thannai eppadiyellaam aasīrvadhitthirukkiraar enbadhai yōsēppaal yōsitthuppaarkka mudindhadhu. (aadhi. 45:5) yōsēppai pōlavē yegōvaavidam nerukkamaana natpu vaitthukkondu avar nyaayam seivaar endru nambikkaiyōdu irundhaal nichayam namakku aarudhal kidaikkum. (sang. 7:17; 73:28) ungalukku yaaraavadhu aniyaayam seidhadhaalō alladhu vēru ēdhaavadhu kaaranatthaalō nīngal manamudaindhu pōyirukkirīrgalaa? appadiyendraal, “ullam udaindhupōnavargalin” pakkatthilēyē yegōvaa irukkiraar enbadhai nyaabagam vaitthukkollungal. (sang. 34:18) nīngal porumaiyaaga iruppadhaalum... ungal baaratthaiyellaam avarmēl pōduvadhaalum... yegōvaa ungalai nēsikkiraar. (sang. 55:22) indha mulu ulagatthukkē avardhaan nīdhibadhi. adhanaal, edhuvumē avarudaiya kannilirundhu thappaadhu. (1 pē. 3:12) oruvēlai, ungalaal sariseiya mudiyaadha oru prachinaiyai nīngal anubavitthukkondirukkalaam. idhupōndra samayatthil yegōvaavukkaaga nīngal kaatthukkondiruppīrgalaa? w21.08 11 ¶14; 12 ¶16
vyaalan, septambar 21
yegōvaavin viruppam ennavendru purindhukolla muyarchi seidhukondē irungal.—ebē. 5:17.
yegōvaavukku pidittha oru vaalkkaiyai thērndheduppadhudhaan nyaanamaaga irukkum. nam vaalkkaiyil edhu mukkiyam endru naam mudivu seiya vēndum. silasamayangalil irandu vishayangalil edhu romba mukkiyam endru mudivedukka vēndiyirukkum. andha irandumē sariyaanadhaaga irukkalaam. aanaal, nēratthai romba nandraaga payanpaduttha vēndumendraal avatril miga sirandhadhai naam thērndhedukka vēndiyirukkum. idhai nandraaga purindhukolvadharku mariyaal, maartthaalin vīttukku yēsu pōnapōdhu nadandha sambavatthai gavanikkalaam. avar vandhadhai paartthadhum, maartthaal bayangara sandhōshappattu avarukku dhadabudalaaga virundhu ērpaadu seidhaal. aanaal, mariyaal yēsuvin pakkatthil utkaarndhu avar sonnadhai gavanamaaga kēttukkondirundhaal. andha nēratthai romba nandraaga payanpadutthikkondaal. maartthaalum nalla ennatthōdudhaan avarukku virundhu ērpaadu seidhaal. aanaal, mariyaal “miga sirandhadhai thērndhedutthukkondaal” endru yēsu sonnaar. (lū. 10:38-42) mariyaal andha samayatthil ennavellaam saappittaal endru konja naatkalil marandhiruppaal. aanaal, yēsuvidamirundhu katrukkondavatrai aval marandhirukkavē maattaal. yēsuvōdu nēram selavu seivadhai mariyaal periya baakkiyamaaga ninaittha maadhiri yegōvaavōdu nēram selavu seivadhai naamum periya baakkiyamaaga ninaikka vēndum. w22.01 27 ¶5-6
velli, septambar 22
naan sonnadhai kēttu aagaab ippōdhu thaalmaiyaaga nadappadhai paartthaayaa?—1 raa. 21:29.
yegōvaavukku munnaal aagaab raajaa thaalmaiyaaga nadandhukondaalum avar unmaiyilēyē manam thirundhavillai. isravēl dhēsatthilirundhu paagaal vanakkatthai olitthukkatta avar endha muyarchiyum edukkavillai. yegōvaavai vanangumpadi matravargalai ūkkappadutthavum illai. aagaab irandha pinbu, avarai ‘mōsamaana aal’ endru yegōvaavin thīrkkadharisiyaana yegū sonnaar. (2 naa. 19:1, 2) konjam yōsitthu paarungal: aagaab unmaiyilēyē manam thirundhiyirundhaal yegōvaavin thīrkkadharisi ippadi solliyiruppaaraa? oru samayatthil thaan seidhadhai ninaitthu aagaab varutthappattirundhaalum unmaiyilēyē avar manam thirundhavillai enbadhu idhilirundhu therigiradhu. aagaabin vaalkkaiyilirundhu naam enna katrukkolgirōm? avar kudumbatthil irukkiravargal ellaarum dhandikkappaduvaargal endru eliyaa thīrkkadharisi mūlam yegōvaa sonnapōdhu, aagaab manatthaalmaiyaaga nadandhukondadhu unmaidhaan. adhu paaraatta vēndiya vishayam. aanaal, adharku pinbu avar nadandhukondadhai vaitthu paarkkumpōdhu avar unmaiyilēyē manam thirundhavillai enbadhu thelivaaga therigiradhu. appadiyendraal, unmaiyilēyē manam thirundhuvadhu endraal enna? seidha thavarai ninaitthu appōdhaikku varutthappaduvadhai mattum idhu artthappadutthuvadhu kidaiyaadhu. innum niraiya vishayangalai seiya vēndum. w21.10 3 ¶4-5, 7-8
sani, septambar 23
‘kadavuludaiya arasaangatthai patriya indha nalla seidhi prasangikkappadum.’—mat. 24:14.
ēsaayaa oru thīrkkadharisiyaaga irundhaar. avarudaiya manaiviyaiyum ‘thīrkkadharisanam solgiraval’ endru baibil solgiradhu. (ēsaa. 8:1-4) adhanaal, avalukkum thīrkkadharisanam solgira vēlaigal irundhirukkum. kanavan manaiviyaaga, yegōvaavin sēvaiyai seivadhildhaan avargal irandu pērumē kuriyaaga irundhaargal. thambadhigalē, yegōvaavukku sēvai seivadhilēyē kuriyaaga iruppadhan mūlam nīngalum ēsaayaavai pōlavum avarudaiya manaiviyai pōlavum irukkalaam. yegōvaamēl irukkira nambikkaiyai balappadutthuvadharku baibil thīrkkadharisanangalai ondraaga sērndhu padiyungal. (thīth. 1:2) avai eppadiyellaam niraivēri varugindrana enbadhai paarungal. sila baibil thīrkkadharisanangalin niraivētratthil ungalukku enna pangu irukkiradhu endru yōsitthuppaarungal. udhaaranatthukku, mudivu varuvadharku munbu indha ulagam muluvadhum nalla seidhi prasangikkappadum endru yēsu sonna thīrkkadharisanatthil ungalukku enna pangu irukkiradhendru ninaitthuppaarungal. andha thīrkkadharisanam endhalavukku niraivērivarugiradhu enbadhai paarkka paarkka yegōvaavukku innum niraiya seiya vēndum endra aasai ungalukku adhigamaagum. w21.11 16 ¶9-10
nyaayiru, septambar 24
andha sīsharidam, “idhō! un ammaa!” endru sonnaar.—yōvaa. 19:27.
thannudaiya ammaa mariyaalmēl yēsuvukku anbum akkaraiyum irundhadhu. adhanaal, mariyaalai gavanitthukkolgira poruppai yōvaanidam oppadaitthaar. yegōvaavudan nalla bandhatthai vaitthukkolvadharku mariyaalukku yōvaan udhavuvaar endru yēsuvukku theriyum. andrumudhal, thannai petreduttha thaai maadhiri mariyaalai yōvaan paartthukkondaar. yēsu kulandhaiyaaga irundhapōdhu avarai sīraatti paaraatti valarttha andha thaai, ippōdhu avar saagirapōdhum angu nindrukondirundhaar. andha thaaimēl yēsu evvalavu anbu kaattiyirukkiraar, paartthīrgalaa! yēsu sonnadhilirundhu naam enna katrukkollalaam? namakkum nam kudumbatthil iruppavargalukkum irukkira paasa pinaippaivida sagōdhara sagōdharigalidam namakku irukkira pinaippu adhigamaaga irukkum. oruvēlai, nam kudumbatthil iruppavargalō sondhakkaarargalō nammai edhirkkalaam. illaiyendraal, nammai odhukkitthallividalaam. aanaal, yegōvaavidamum avarudaiya amaippidamum naam nerungiyirundhaal, yēsu sonna maadhiri, naam ilandhadhaivida “100 madangu adhigamaaga” namakku kidaikkum. niraiya magangal, magalgal, appaakkal, ammaakkal namakku kidaippaargal. (maar. 10:29, 30) ivargal ellaarum yegōvaamēl romba anbu vaitthirukkiraargal. oruvarmēl oruvarum romba anbu vaitthirukkiraargal. visuvaasatthaalum anbaalum ondraaga inaindhirukkiraargal. ippadippatta oru kudumbatthil iruppadhai patri nīngal enna ninaikkirīrgal?—kolō. 3:14; 1 pē. 2:17. w21.04 10-11 ¶7-8
thingal, septambar 25
nalladhu seivadharkum, ungalidam iruppadhai matravargalukku dhaaraalamaaga koduppadharkum marandhuvidaadhīrgal.—ebi. 13:16.
nammudaiya sakthikku mīri matravargalukku udhava maaraadha anbu nammai thūndugiradhu. baibil kaalangalil irundhadhai pōlavē indrum nammil niraiya pēr sagōdhara sagōdharigalukku maaraadha anbu kaattugirōm. oruvēlai, avargalai munpin paartthadhillai endraalum avargalmēl maaraadha anbu kaattugirōm. iyarkai pēralivugalaal nammudaiya sagōdhara sagōdharigal baadhikkappaduvadhai kēlvippadumpōdhu avargalukku eppadi udhavalaam endru thīviramaai yōsikkirōm. sabaiyil irukkira sagōdhara sagōdharigal pana prachinaiyil thavikkumpōdhu nammaal mudindha udhavigalai seiya virumbugirōm. mudhal nūtraandil irundha makkedhōniyaavai sērndha kristhavargalai pōlavē naamum nammudaiya sakthikku mīri sagōdhara sagōdharigalukku udhavugirōm. andha kristhavargal, pana nerukkadiyil thavittha sagōdhara sagōdharigalukku thangalaal mudindhadhai mattumalla, “adhaivida adhigamaagavē kodutthaargal.” (2 ko. 8:3) indrum mūppargal nam anbaana sagōdhara sagōdharigal seiyum udhaviyai gavanitthu nandri solgiraargal. sariyaana samayatthil sollappadum kanivaana paaraattu, ippadippatta nalla seyalgalai thodarndhu seiya nam sagōdhara sagōdharigalukku thēvaiyaana balatthai tharugiradhu.—ēsaa. 32:1, 2. w21.11 11 ¶14; 12 ¶21
sevvaai, septambar 26
‘nyaanamullavargal solgira vaartthaigalai kaadhukodutthu kēl.’—nīdhi. 22:17.
nam ellaarukkumē avvappōdhu aalōsanaigal thēvaidhaan. silasamayam, naam madhikkira oruvaridam naamē pōi aalōsanai kētpōm. innum silasamayam, nammēl akkaraiyaaga irukkira oru sagōdharar naam ‘thavaraana paadhaiyil adiyedutthu vaitthirukkirōm’ endrum adhanaal pinbu varutthappadappōgirōm endrum sollalaam. (galaa. 6:1) illaiyendraal, naam ēdhaavadhu periya thavaru seidha piragu, nammai thirutthikkolla aalōsanai kidaikkalaam. namakku eppadi aalōsanai kidaitthaalum sari, adhai naam ētrukkolla vēndum. ēnendraal, adhu namakkutthaan nalladhu, adhu nammudaiya uyiraiyē paadhugaakkum. (nīdhi. 6:23) ‘nyaanamullavargal solgira vaartthaigalai kaadhukodutthu kēl’ endru indraiya dhina vasanam solgiradhu. ellaam therindha manidhan endru yaarumē kidaiyaadhu. nammaivida arivilum anubavatthilum periyavargal kandippaaga iruppaargal. (nīdhi. 12:15) aalōsanaiyai kēttu nadappadhu namakku manatthaalmai iruppadhai kaattum. nammudaiya varambugalai naam therindhuvaitthirukkirōm, naam munnēruvadharku matravargaludaiya udhavi thēvai enbadhai purindhuvaitthirukkirōm enbadhaiyum kaattum. nyaanamulla saalomōn raajaa ippadi eludhinaar: “aalōsagargal niraiya pēr irundhaal vetri nichayam.”—nīdhi. 15:22. w22.02 8 ¶1-2
budhan, septambar 27
oruvan thannudaiya kutrangalai maraikka paartthaal, avan ninaitthadhu nadakkaadhu. aanaal, kutrangalai otthukkondu thirumbavum seiyaamal iruppavan irakkam peruvaan.—nīdhi. 28:13.
unmaiyilēyē manam thirundhuvadhu endraal, seidha paavatthai ninaitthu verumanē varutthappaduvadhu mattumalla. paavam seidhavar, thaan yōsikkira vidhatthilum unargira vidhatthilum unmaiyilēyē maatrangal seiya vēndum. adharku, thavaraana valiyil pōvadhai vittuvittu yegōvaavin valiyil nadakka vēndum. (esē. 33:14-16) ellaavatraiyumvida, yegōvaavōdu irukkira bandhatthil ērpatta virisalai sariseiya vēndum enbadhudhaan avarudaiya aasaiyaaga irukka vēndum. ungal nerungiya nanbar oruvar padumōsamaana paavatthai seidhuvittadhu ungalukku theriya vandhaal nīngal enna seiya vēndum? ungal nanbar seidha paavatthai mūdimaraikka ninaitthaal, nīngal avarukku nalladhu seiyavillai, kettadhudhaan seigirīrgal. unmaiyai solla vēndumendraal, avar seidha paavatthai ungalaal maraikka mudiyaadhu. ēnendraal, yegōvaa adhai paartthukkondirukkiraar. (nīdhi. 5:21, 22) mūppargalidam udhavi kētkumpadi ungal nanbaridam nīngal sollalaam. oruvēlai, avargalidam pōi avar sollaavittaal, nīngalē pōi sollungal. appadi seidhaaldhaan ungal nanbarukku nīngal unmaiyilēyē udhavi seigirīrgal endru arttham. nīngalum sollaavittaal, mūppargaludaiya udhaviyai ētrukkondu manam thirundhuvadharku avarukku vaaippu kidaikkaamal pōividum. w21.10 7 ¶19-21.
vyaalan, septambar 28
ungaludaiya nalanil mattumē akkarai kaattaamal, matravargaludaiya nalanilum akkarai kaattungal.—pili. 2:4.
yēsu, “ōr adimaiyai pōl aanaar” endru baibil solgiradhu. (pili. 2:7) enna seidhaal ejamaan sandhōshappaduvaar endrudhaan oru poruppaana adimai alladhu ūliyar yōsippaar. yegōvaavukku adimaigalaaga irundhu, sagōdhara sagōdharigalukku sēvai seigira naam avargalukkaaga innum niraiya seivadharkutthaan aasaippaduvōm. ungalaiyē ippadi kēttukkollungal: ‘matthavangalukku udhavi seiradhukkaaga naan thyaagam seiya thayaaraa irukkarēnaa? maanaattu mandrattha suttham seiradhukkum, raajya mandrattha paraamarikkiradhukkum vaalantiyargal thēvainu sonnaa naan udanē pōi udhavi seirēnaa?’ oru vishayatthil munnētram seiya vēndum endru ungalukku nandraaga therigiradhu. aanaal, munnētra seiya ungalukku thōndravillai endraal enna seiyalaam? manam thirandhu yegōvaavidam ellaavatraiyum solla vēndum, nērmaiyaaga solla vēndum. nīngal enna ninaikkirīrgal enbadhai yegōvaavidam sollungal. adhōdu, kadavulukku piriyamaanadhai “seivadharkaana aarvatthaiyum vallamaiyaiyum” kodukkumpadi jebatthil kēlungal.—pili. 2:13. w22.02 22-23 ¶9-11
velli, septambar 29
naan ungalukku putthunarchi koduppēn.—mat. 11:28.
kashtamaana sūlnilaiyilkūda avar matravargalidam menmaiyaaga nadandhukondaar, valaindhukodukkiravaraaga irundhaar. udhaaranatthukku, oru penikkēya pen yēsuvidam vandhu thannudaiya pillaiyai gunamaakkumpadi kenjinaal. aval kēttadhai udanē yēsu seiyavillai endraalum avaludaiya visuvaasatthai paarttha piragu avalukku karunai kaatti avaludaiya pillaiyai gunappadutthinaar. (mat. 15:22-28) vērendha vidhatthil yēsu karunai kaattinaar? thanakku nerukkamaanavargalukku thēvaippatta nēratthil aalōsanai kodutthaar, avargalai kanditthaar. indha vidhatthil avargalukku karunai kaattinaar. udhaaranatthukku, orusamayam yegōvaavin viruppatthai yēsu seivadhai pēdhuru thadukka paartthaar. appōdhu matra sīshargalukku munnaal avarai yēsu kanditthaar. (maar. 8:32, 33) pēdhuruvai avamaanappadutthuvadharkaaga yēsu appadi seiyavillai. avarai thiruttha vēndum enbadharkaagavum agangaaramaaga nadappadhu thavaru enbadhai matra sīshargalukku puriya vaippadharkaagavumdhaan appadi seidhaar. yēsu kanditthapōdhu pēdhuruvukku kashtamaagatthaan irundhirukkum. aanaalum, adhu avarukku prayōjanamaaga irundhadhu. namakku nerukkamaanavargalmēl unmaiyilēyē karunai kaattugirōm endraal, sila vishayangalai avargalidam naam velippadaiyaaga pēsa vēndiyirukkum. avargalukku aalōsanai kodukka vēndiyirukkum. appadi seiyumpōdhu, yēsuvai pōlavē kadavuludaiya vaartthaiyil irukkira niyamangalin adippadaiyil naam aalōsanai koduppōm. w22.03 11 ¶12-13.
sani, septambar 30
kadavulukku eppōdhum nammudaiya udhadugalin kaniyai bali selutthuvōmaaga. adhaavadhu, kadavuludaiya peyarai ellaarukkum arivippadhan mūlam avarukku pugalchi baliyai selutthuvōmaaga.—ebi. 13:15.
yegōvaavai patri pugalndhu pēsumpōdhu naam avarai vanangugirōm. (sang. 34:1) yegōvaavukku irukkira arumaiyaana gunangalai patriyum avar seidhirukkira vishayangalai patriyum, matravargalidam aasai aasaiyaaga sollumpōdhu naam avarai pugalgirōm. kadavul namakku seidhirukkira nalla vishayangalai patri naam nēramedutthu yōsitthu paartthōmendraal avarai patri solvadharku niraiya vishayangal irukkum. mukkiyamaaga, ūliyam seiyumpōdhu kadavulukku nammudaiya ‘udhadugalin kaniyai bali seluttha,’ adhaavadhu ‘pugalchi baliyai seluttha’ arumaiyaana vaaippu kidaikkiradhu. eppadi? jebatthil naam edhai patri sollappōgirōm endru munkūttiyē gavanamaaga yōsitthuppaarppadhu pōlavē ūliyatthil edhai patri sollappōgirōm endrum munkūttiyē yōsitthuppaarkkalaam. naam selutthugira “pugalchi bali” miga sirandhadhaaga irukka vēndum enbadhudhaan nammudaiya aasai. adhanaaldhaan, ūliyatthil matravargalidam pēsumpōdhu naam romba aarvamaaga pēsugirōm. w22.03 21 ¶8