navambar
budhan, navambar 1
avargal ellaarum yegōvaavinaal karpikkappattiruppaargal.—yōvaa. 6:45.
yegōvaa pala valigalil ungalukku udhavugiraar. ūliyatthil ungalidam yaaraavadhu kadugaduppaaga pēsiyirukkalaam. appōdhu, amaidhiyaaga iruppadharku yegōvaa ungalukku udhaviyiruppaar. aarvamaaga kētkiravargalukku sariyaana vasanatthai edutthu kaatta udhaviyiruppaar. adhumattumalla, makkal kaadhukodutthu kētkaadhapōdhum vidaamal prasangippadharku balam kodutthiruppaar. (erē. 20:7-9) yegōvaa namakku payirchi kodukkumpōdhum avar evvalavu nallavar enbadhai naam rusitthu paarkkirōm. ūliyatthai naam nandraaga seivadharku, vaara naatkalil nadakkum kūttatthil “ippadi pēsalaam” endra pagudhiyil nalla nalla kurippugalai yegōvaa sollikkodukkiraar. aarambatthil adhiliruppadhupōl seivadharku naam thayangalaam. aanaal, appadi seiyumpōdhu adhu evvalavu prayōjanamaaga irukkiradhu enbadhai nammaal purindhukolla mudiyum. adhumattumalla, kūttangalilum maanaadugalilum vevvēru valigalil ūliyam seiya solli namakku urchaagam kidaikkiradhu. namakku edhu sulabamaaga irukkiradhō adhai mattum seiyaamal pudhu pudhu valigalil ūliyam seiyumpōdhu yegōvaa nammai aasīrvadhippaar. w21.08 27 ¶5-6
vyaalan, navambar 2
ungal nēratthai miga nandraaga payanpadutthikkollungal. ēnendraal, naatkal migavum mōsamaaga irukkindrana.—ebē. 5:16.
appōsthalan pavul korindhiyargalukku eludhiya kadidhatthil avargalukku kadumaiyaana aalōsanai kodutthirundhaar. andha kadidhatthai eludhiya piragu, thītthuvai avargalidam anuppinaar. adhai avargal nalla vidhamaaga ētrukkondu adhanpadi nadandhaargal endru therindhapōdhu avar romba sandhōshappattaar. (2 ko. 7:6) sagōdhara sagōdharigalōdu nēram selavu seivadhan mūlamaaga mūppargal pavulai pōla nadandhukollalaam. idhai seivadharkaaga, sabai kūttangalukku sīkkiramaagavē vandhu ellaaridamum urchaagamaaga pēsalaam. sagōdhara sagōdharigalidam sila nimishangal pēsinaalē adhu avargalukku urchaagamaaga irukkum. (rō. 1:12) pavulai pōlavē nadandhukollum oru mūppar, kadavuludaiya vaartthaiyai payanpadutthi sagōdhara sagōdharigalai balappadutthuvaar. kadavulukku avargalmēl anbu irukkiradhu enbadhai avargaludaiya manadhil padhiya vaippaar. avargal seivadhaiyellaam nandraaga gavanitthu avargalai paaraattuvaar. avargalukku aalōsanai kodukka vēndiyirundhaal, kadavuludaiya vaartthaiyilirundhu adhai koduppaar. avargalukku enna aalōsanai thēvaippadugiradhō adhai kurippaaga solvaar. adhēsamayatthil, adhai anbaagavum solvaar. ēnendraal, avargal andha aalōsanaiyai kēttu nadakka vēndum enbadhudhaan avarudaiya aasai.—galaa. 6:1. w22.03 28-29 ¶11-12
velli, navambar 3
iyalbukku minjiya sakthi engaludaiyadhu alla, adhu kadavuludaiyadhu enbadhu thelivaai therivadharkaaga, naangal indha pokkishatthai manpaatthirangalil petrirukkirōm.—2 ko. 4:7.
indraikkum naam thodarndhu unmaiyōdu sēvai seivadharku ‘iyalbukku minjiya sakthiyai’ yegōvaa namakku kodukkiraar. andha sakthiyai petrukkolla oru vali, jebam. “ellaa sandharppangalilum” jebam seiya solli appōsthalan pavul ebēsiyar 6:18-il solgiraar. appadi seidhōm endraal, kadavul nammai balappadutthuvaar. aanaal, sila samayangalil enna solli jebam seivadhendrē namakku theriyaamal irukkalaam. nammudaiya unarvugalai vaartthaigalil solla mudiyaamal naam thinaralaam. andha maadhiri samayangalilum jebam seiya solli yegōvaa nammai anbaaga kēttukkolgiraar. (rō. 8:26, 27) baibil mūlamaagavum nammai balappadutthugiraar. balatthukkaagavum aarudhalukkaagavum pavul eppadi vēdhavasanangalai nambiyirundhaarō adhē maadhiri indraikku naamum nambiyirukkalaam. (rō. 15:4) baibilai naam nandraaga paditthu aalamaaga yōsitthu paarkka vēndum. appadi seiyumpōdhu, padittha vishayangalai nandraaga purindhukolvadharkum, adhu nammudaiya sūlnilaimaikku eppadi porundhugiradhu enbadhai yōsitthu paarppadharkum yegōvaa thannudaiya sakthiyai koduppaar.—ebi. 4:12. w21.05 22 ¶8-10
sani, navambar 4
kadavuldhaan . . . aarvatthaiyum vallamaiyaiyum ungalukku kodutthu ungalai balappadutthugiraar.—pili. 2:13.
sīsharaakkum vēlaiyai mukkiyamaaga ninaippadhaal, ennadhaan kashtam irundhaalum adhai seiya vēndumena aasaippadugirōm. sūlnilaigal nammai kattuppadutthalaam. udhaaranatthukku, silarukku vayadhaagividalaam. illaiyendraal, udalnilai mōsamaagividalaam. nīngalum idhē nilaimaiyil irukkirīrgalaa? appadiyendraal, fōn valiyaagavum, matra elaktraanik saadhanangal valiyaagavum nammaal padippugalai edukka mudiyum enbadhai nyaabagatthil vaiyungal. adhanaal, nīngal vīttil irundhaalum ungalaal baibil padippugal edukka mudiyum. ippadi eduppadhil innoru nanmaiyum irukkiradhu. baibil padippu padippadharku vidiyarkaalaiyilō raatthiriyilōdhaan silaraal nēram odhukka mudiyum. andha maadhiri aatkalukku vīttil irundhē naam padippu edukkalaam. yēsuvumkūda nikkodhēmuvukku raatthiri nēratthildhaan sollikkodutthaar. ēnendraal, nikkodhēmuvukku andha nēramdhaan vasadhiyaaga irundhadhu.—yōvaa. 3:1, 2. w21.07 5 ¶10-11
nyaayiru, navambar 5
indha janangal vaayalavil ennidam vēndugiraargal. udhattalavil ennai pugalgiraargal. aanaal, ivargaludaiya idhayam ennaivittu dhūramaaga irukkiradhu.—ēsaa. 29:13.
yēsuvin sīshargal viradham irukkaadhadhai paartthu yōvaan snaanagarin sīshargal aachariyappattaargal. appōdhu, thaan irukkum varaikkum avargal viradham irukka vēndiya avasiyam illai endru yēsu sonnaar. (mat. 9:14-17) avar appadi solliyum parisēyargalum matra edhirigalum yēsuvai ētrukkollavillai. ēnendraal, paarambariyangalaiyum sadangaachaarangalaiyum yēsu odhukki thallinaar. ōivunaalil avar matravargalai gunamaakkiyadhai paartthu avargalukku erichal vandhadhu. (maar. 3:1-6; yōvaa. 9:16) ōivunaalai kadaippidippadhaaga avargal sollikkondaalum, andha naalil aalayatthil vyaabaaram seivadharku matravargalukku anumadhi kodutthirundhaargal. indha vishayatthai yēsu kanditthapōdhu, avarmēl avargalukku bayangara kōbam vandhadhu. (mat. 21:12, 13, 15) adhōdu, naasarētthil irundha jebakkūdatthil prasangitthu kondirundhapōdhu, angirundha makkal evvalavu suyanalavaadhigal enbadhaiyum avargalukku visuvaasam evvalavu kuraivaaga irundhadhu enbadhaiyum vettavelichamaakkuvadharkaaga isravēlargalin saritthiratthil nadandha sila sambavangalai edutthu sonnaar. adhai kēttadhum avargalukku kōbam potthukkondu vandhadhu. (lū. 4:16, 25-30) avargal edhirpaarkkaadha vishayangalai yēsu seidhadhaalum niraiya pēr avarai odhukki thallinaargal.—mat. 11:16-19. w21.05 5-6 ¶13-14
thingal, navambar 6
avanudaiya sadhitthittangal namakku therindhavaidhaanē.—2 ko. 2:11.
pēraasaiyaiyum perumaiyaiyum patri yegōvaa nammai pala valigalil echarikkiraar. adhil oru vali, matravargaludaiya vaalkkaiyilirundhu nammai paadam katrukkolla solvadhu. pēraasai endru sonnaalē namakku oruvēlai pisaasaagiya saatthaan nyaabagatthukku varalaam. avan oru dhēvathūdhanaaga irundhaan. yegōvaa avanukku kandippaaga niraiya poruppugalai kodutthirukka vēndum. aanaal, innum niraiya vēndum endru avan pēraasaippattaan. yegōvaavukku mattumē pōichēra vēndiya vanakkam thanakku kidaikka vēndum endru ninaitthaan. manidhargal ellaarum avanai maadhiriyē thirupthi illaamal irukka vēndum endru ninaikkiraan. adhanaal, avanudaiya vēlaiyai mudhanmudhalil ēvaalidam aarambitthaan. ēvaalukkum aadhaamukkum thirupthiyaaga saappida yegōvaa niraiya kodutthirundhaar. orēvoru maratthil irukkira palatthai thavira, thōttatthil irukkira “ellaa marangalin palangalaiyum” saappidalaam endru solliyirundhaar. (aadhi. 2:16) aanaal, yegōvaa thadai seidhirundha andha maratthin palatthai saappida vēndum endra aasaiyai saatthaan ēvaalukkullē thūndivittaan. ēvaalum thanakku iruppadhil thirupthi adaiyaamal innum niraiya vēndum endru pēraasaippattaal. adhan vilaivu enna enbadhu namakku nandraagavē theriyum. aval paavam seidhaal, kadaisiyil setthuppōnaal.—aadhi. 3:6, 19. w21.06 14 ¶2-3; 17 ¶9
sevvaai, navambar 7
nīngal pillaigalai petru, ēraalamaaga perugi, būmiyai nirappungal; adhai panpadutthungal.—aadhi. 1:28.
aadhaamum ēvaalum pillaigalai petredukka vēndum endrum būmiyai paraamarikka vēndum endrum yegōvaa edhirpaartthaar. avargal mattum kadavulukku kīlppadindhu avar edhirpaartthadhai seidhirundhaal avargalum avargaludaiya sandhadhiyil vandhavargalum endrendraikkum kadavuludaiya kudumbatthil oruvaraaga irundhirukka mudiyum. thannudaiya kudumbatthil madhippaana oru sthaanatthai yegōvaa avargalukku kodutthirundhaar. manidhargalai avar padaitthadhai patri dhaavīdhu ippadi sonnaar: “dhēvathūdhargalaivida avanai konjam thaalndhavanaaga aakkinīrgal. magimaiyaiyum mēnmaiyaiyum avanukku krīdamaaga sūttinīrgal.” (sang. 8:5) unmaidhaan, dhēvathūdhargalukku irukkum alavukku sakthiyō arivō thiramaigalō manidhargalukku illai. (sang. 103:20) aanaalum, avargalaivida manidhargal ‘konjamdhaan thaalndhavargalaaga’ irukkiraargal. aanaal, aadhaamum ēvaalum yegōvaavukku kīlppadiyavillai. adhanaal, avarudaiya kudumbatthil oruvaraaga irukkum vaaippai ilandhuvittaargal. avargaludaiya sandhadhiyil vandhavargalin nilaimaiyum padumōsamaagivittadhu. aanaal, manidhanai yegōvaa edharkaaga padaitthaarō andha nōkkam maaravillai. yaarellaam avarukku kīlppadindhu nadakkiraargalō avargal endrendraikkum avarudaiya pillaigalaaga irukka vēndum endru yegōvaa aasaippattaar. w21.08 2-3 ¶2-4
budhan, navambar 8
“padai balatthaalum alla, manidha sakthiyaalum alla, ennudaiya sakthiyaaldhaan ellaamē nadakkum” endru yegōvaa solgiraar.—saga. 4:6.
silar nammudaiya vēlaikku kattuppaadugal pōttirukkira naadugalil vaalgiraargal. andha arasaangangal avargalai kaidhu seidhu ‘aalunargalukkum raajaakkalukkum munnaal nirutthalaam.’ avargalukku saatchi kodukka idhu vaaippalikkum. (mat. 10:17, 18) yegōvaavin saatchigal silarukku kudumbatthil irundhum edhirppu varugiradhu. yegōvaavai vananguvadhai eppadiyaavadhu thadukka vēndum enbadhil avargaludaiya kudumbatthaar kuriyaaga irukkiraargal. (mat. 10:32-36) aanaal, enna seidhaalum avargal yegōvaavai vananguvadhai thadukka mudiyaadhu enbadhai purindhukollumpōdhu avargalai edhirppadhai vittuvidugiraargal. sollappōnaal, kadumaiyaaga edhirttha silar pinbu surusuruppaaga yegōvaavukku sēvai seibavargalaaga aagiyirukkiraargal. ungalukku edhirppugal varumpōdhu sōrndhupōi yegōvaavai vananguvadhai nirutthividaadhīrgal, dhairiyamaaga irungal. thannudaiya sakthiyai kodutthu yegōvaa ungalukku udhavi seivadhaal nīngal edhai ninaitthum bayappada vēndiyadhillai. w22.03 16 ¶8
vyaalan, navambar 9
yegōvaavai nēsikkiravargalē, ketta kaariyangalai verutthuvidungal.—sang. 97:10.
“aanavatthōdu paarkkum kangal, poi pēsum naavu, appaavigalin ratthatthai sindhum kaigal” pōndravatrai yegōvaa veruppadhaaga baibil solgiradhu. (nīdhi. 6:16, 17) adhumattumalla, “vanmuraiyil irangugiravargalaiyum ēmaatrukkaarargalaiyum yegōvaa aruvarukkiraar.” (sang. 5:6) ippadippatta ennangalaiyum seyalgalaiyum avar rombavē veruppadhaaldhaan nōvaa kaalatthilirundha kettavargalai alitthaar. nōvaavin kaalatthil būmiyil vanmurai niraindhirundhadhaaga baibil solgiradhu. (aadhi. 6:13) malkiyaa thīrkkadharisi kaalatthil vaalndha silar endha thavarum seiyaadha thangaludaiya manatthunaiyai vivaagaratthu seiya thandhiramaaga thittam pōttaargal. appadippattavargalai veruppadhaagavum avargaludaiya vanakkatthai ētrukkollappōvadhillai endrum malkiyaa thīrkkadharisi mūlamaaga yegōvaa sonnaar. appadippattavargalai nyaayanthīrkkappōvadhaagavum avar sonnaar. (mal. 2:13-16; ebi. 13:4.) naam ‘pollaadhadhai adiyōdu verukka’ vēndumendru yegōvaa edhirpaarkkiraar. (rō. 12:9) ‘adiyōdu veruppadhu’ endraal oru vishayatthai yōsitthukkūda paarkka mudiyaadha alavukku rombavē aruvaruppadhai artthappadutthugiradhu. adhanaal, kettadhu endru yegōvaa solgira oru vishayatthai patri yōsippadhē namakku aruvaruppaaga irukka vēndum. adhai adiyōdu verukka vēndum. w22.03 4-5 ¶11-12
velli, navambar 10
avarukkaaga aavalōdu kaatthirukkiravargal sandhōshamaanavargal.—ēsaa. 30:18.
yegōvaavukkaaga naam aavalōdu kaatthirundhaal indraikkum sari, pudhiya ulagatthilum sari, aasīrvaadhangalukku alavē irukkaadhu. kadavuludaiya makkal anubavitthukkondirukkira endha kashtamum pudhiya ulagatthil irukkaadhu. angē aniyaayatthukku idamē illai. endha valiyaiyum anubavikka vēndiyirukkaadhu. (veli. 21:4) edharkaagavum kavalaiyōdu kaatthirukka vēndaam; ellaamē ēraalamaaga irukkum. (sang. 72:16; ēsaa. 54:13) andha vaalkkai evvalavu arpudhamaaga irukkum! indraikku, ketta palakkangalai vittuviduvadharkum yegōvaavidam irukkira adhē gunangalai valartthukkolvadharkum avar namakku udhavugiraar. ippadi, avarudaiya arasaangatthil vaalvadharkaaga nammai thayaarpadutthugiraar. adhanaal, nīngal anubavitthukkondirukkira kashtangalai ninaitthu manamudaindhu pōividaadhīrgal, sōrndhupōi utkaarndhuvidaadhīrgal. unmaiyaana vaalkkai inimēldhaan varappōgiradhu. olimayamaana ōr edhirkaalam nichayam varum! yegōvaa adhai konduvarumvarai avarukkaaga naam porumaiyōdu kaatthirukkalaam. w21.08 12-13 ¶17-19
sani, navambar 11
nalladhu seivadharkum, ungalidam iruppadhai matravargalukku dhaaraalamaaga koduppadharkum marandhuvidaadhīrgal; ippadippatta baligalai kadavul migavum virumbugiraar.—ebi. 13:16.
appōsthalan pavul idhai eludhi konja naatkalilēyē yūdhēyaavil irundha kristhavargal thangaludaiya vīdugalaiyum vēlaigalaiyum satthiyatthil illaadha sondhakkaarargalaiyum vittuvittu “malaigalukku thappiyōda” vēndiyirundhadhu. (mat. 24:16) appōdhu, avargalidam irundha konjananja porulgalaiyum matravargalukku dhaaraalamaaga kodutthu udhava vēndiya sūlnilai vandhadhu. pavul koduttha indha aalōsanaikku avargal ērkenavē kīlppadindhirundhaaldhaan indha kashtamaana sūlnilaiyil adhai seivadhu avargalukku sulabamaaga irundhirukkum. nammudaiya sagōdhara sagōdharigal thangalukku udhavi thēvaippattaalum ellaa samayatthilum adhai velippadaiyaaga kētka maattaargal. matravargal ungalidam thayakkam illaamal udhavi kētkum vidhatthil nadandhukollungal. eppōdhu udhavi kēttaalum udanē udhavi seigira sagōdhara sagōdharigal ungal sabaiyilum iruppaargal. naam avargalai kashtappadutthugirōm endru avargal ninaikkavē maattaargal. adhanaal, eppōdhu udhavi thēvaippattaalum avargalidam thayangaamal udhavi kētpōm. appadippattavargalai pōl irukkatthaan naamum aasaippaduvōm. w22.02 23-24 ¶13-15
nyaayiru, navambar 12
kadavuludaiya sakthi tharugira otrumaiyai kaatthukkondu samaadhaanamaaga vaalungal.—ebē. 4:3.
kadandha sila varushangalaaga sila sabaigal inaikkappattiruppadhaal andha vattaarangalilum maatrangal vandhirukkindrana. oruvēlai, vēroru sabaikku maarippōgumpadi nammidam mūppargal sonnaal, nammudaiya nanbargalaiyum kudumbatthaiyum vittuvittu pōvadhu namakku kashtamaaga irukkalaam. endha prasthaabiyai engē anuppa vēndum endru mūppargalukku ēdhaavadhu velippadutthudhal kidaikkiradhaa? illai. idhanaal, mūppargal solvadhai kētpadhu namakku kashtamaaga irukkalaam. yegōvaa mūppargalai nambugiraar. adhanaaldhaan, thīrmaanikkira poruppai avargalukku kodutthirukkiraar. appadiyendraal, naamum avargalai namba vēndum. naam aasaippatta vidhamaaga mūppargal thīrmaanam edukkaavittaalum naam otthulaippu kodukka vēndum. appōdhudhaan, yegōvaavin makkal eppōdhum otrumaiyaaga irukka nammaal udhava mudiyum. mūppar kulu edukkira thīrmaanatthukku naam manatthaalmaiyōdu kīlppadiya vēndum, adhu sabaiyin valarchikku udhavum. (ebi. 13:17) miga mukkiyamaaga, naam yegōvaavai mulumaiyaaga nambugirōm enbadhai kaatta mudiyum.—ap. 20:28. w22.02 4 ¶9-10
thingal, navambar 13
sabaiyaar munnaal vaasippadhilum, avargalukku arivurai solvadhilum, katrukkoduppadhilum mulu mūchōdu īdupattukkondiru.—1 thī. 4:13.
nīngal nyaanasnaanam eduttha sagōdhararaaga irundhaal, pēchutthiramaiyai innum nandraaga valartthukkolla vēndum endrum nandraaga pōdhikka vēndum endrum kurikkōlgalai vaikkalaam. ēnendraal, vaasippadhilum pēchu koduppadhilum pōdhippadhilum nīngal ‘mūlgiyirukkumpōdhu’ matravargalukku romba prayōjanamaaga irukkum. (1 thī. 4:15) adharku, vaasippadhilum katrukkoduppadhilum mulu mūchōdu īdupadungal endra sitrēttil irukkira ovvoru padippaiyum paditthu adhanpadi seivadharku oru kurikkōlai vaiyungal. oru samayatthil oru padippai edutthukkollungal. adhai nandraaga vīttil payirchi seidhupaarungal. pēchu kodukkumpōdhu, nīngal enna katrukkondīrgalō adhanpadi seiyungal. pinbu, innoru padippai edutthu adhai payirchi seiyungal. “pēsuvadhilum katrukkoduppadhilum kadumaiyaaga ulaikkira” mūppargalidamō thunai aalōsagaridamō nīngal aalōsanai kētkalaam. (1 thī. 5:17) nīngal enna katrukkondīrgalō adhanpadi seivadhu mattumē ungal kurikkōlaaga irukka kūdaadhu. matravargaludaiya visuvaasatthai balappadutthuvadhum avargalai seyalpada thūnduvadhum ungal kurikkōlaaga irukka vēndum. appadi seiyumpōdhu, ungaludaiya sandhōshamum adhigamaagum, matravargaludaiya sandhōshamum adhigamaagum. w21.08 24 ¶17
sevvaai, navambar 14
manatthaalmaiyinaal matravargalai ungalaivida uyarndhavargalaaga karudhungal.—pili. 2:3.
matravargalai nammaivida uyarndhavargalaaga ninaitthaal, nammidam illaadha thiramaigal avargalidam irukkindrana enbadharkaaga, avargalōdu pōtti pōda maattōm. adharku badhilaaga, avargalai paartthu sandhōshappaduvōm. adhuvum avargaludaiya thiramaigalai yegōvaavai pugalvadharkaaga avargal payanpadutthumpōdhu avargalai paartthu naam romba sandhōshappaduvōm. ippadi, naam ellaarum ondrusērndhu sabai samaadhaanamaagavum otrumaiyaagavum iruppadharku paadupada mudiyum. naam adakkamaaga irundhaal, adhaavadhu nammudaiya varambugalai purindhu nadandhukondaal, matravargalai paartthu vayitrerichal pada maattōm. adakkamaaga nadandhukondōm endraal, matravargalaivida nammidamdhaan niraiya thiramaigal irukkindrana endru nirūbippadhilēyē kuriyaaga irukka maattōm. adharku badhilaaga, nammaivida thiramaisaaligalaaga iruppavargalidamirundhu eppadi katrukkollalaam endru yōsippōm. udhaaranatthukku, oru sagōdharar sabaiyil arumaiyaaga podhu pēchu kodukkalaam. avaridam podhu pēchai eppadi thayaarippadhu endru naam kēttu therindhukollalaam. oru sagōdhari nandraaga samaikkalaam. avaridam samaiyal kurippugalai kēttu therindhukollalaam. w21.07 16 ¶8-9
budhan, navambar 15
[yegōvaa] aniyaayamē seiyaadhavar.—ubaa. 32:4.
ōivunaalil viragu porukkiya ōr isravēlanai kolai seiya vēndum endru ennaagamam butthagatthil yegōvaa sonnaar. aanaal, pala varushangalukku pinbu, dhaavīdhu raajaa olukkakkēdaaga nadandhapōdhum kolai seidhapōdhum yegōvaa avarai mannitthadhaaga irandu saamuvēl butthagatthil padikkirōm. (en. 15:32, 35; 2 saa. 12:9, 13) ‘dhaavīdhu olukkakkēdaa nadandhukkittaaru, kolaiyum senjaaru, adhōda oppidumpōdhu, ōivunaalla viragu porukka pōnadhu periya paavam illaiyē? ivanukku marana dhandanai koduttha yegōvaa dhaavīdhai ēn mannichaaru?’ endru naam yōsikkalaam. oru padhivai patriya ellaa vivarangalaiyum ellaa samayatthilum baibil solvadhu kidaiyaadhu. udhaaranamaaga, thaan seidha thavarai ninaitthu dhaavīdhu unmaiyilēyē varutthappattaar endru namakku theriyum. (sang. 51:2-4) aanaal, ōivunaal sattatthai mīriya andha nabar eppadippattavar? thaan seidha thavarai ninaitthu avar unmaiyilēyē varutthappattaaraa? idharku munbu avar yegōvaavin sattangalukku kīlppadiyaamal pōyirukkiraaraa? ērkenavē koduttha echarippugalai avar kandukollaamal vittaaraa? ivatrai patri baibil edhuvum sollavillai. aanaal, ‘yegōvaa eppōdhum nīdhiyaanadhai seivaar’ enbadhil namakku endha sandhēgamum illai.—sang. 145:17. w22.02 2-3 ¶3-4
vyaalan, navambar 16
adakkamaanavargalidam nyaanam irukkum.—nīdhi. 11:2.
adakkamaaga irukkum oruvar, thannaal seiya mudiyaadhadhai seiya vēndum endru ninaikka maattaar. adhanaal, sandhōshamaagavum surusuruppaagavum iruppaar. indha udhaaranatthai yōsitthuppaarungal. malaimēl vandi ōttumpōdhu saadhaarana rōttil ōttuvadhupōl ōtta mudiyaadhu. medhuvaagavum nidhaanamaagavumdhaan ōtta mudiyum. appōdhudhaan thodarndhu payanam seiya mudiyum. adhēpōl, adakkamaaga irukkum oruvar, vayadhaana pinbu sila vishayangalai medhuvaagavum nidhaanamaagavumdhaan seiya mudiyum enbadhai purindhukolvaar. adhanaal, yegōvaavukku enna seiya mudiyumō adhai sandhōshamaaga seivaar. (pili. 4:5) parsilaavin udhaaranatthai yōsitthuppaarungal. avarukku 80 vayadhu irundhapōdhu, aranmanaikku vandhu thannudaiya aalōsagargalil oruvaraaga irukkumpadi dhaavīdhu raajaa avarai kūppittaar. aanaal, varamudiyaadha sūlnilaiyil thaan iruppadhaaga parsilaa sonnaar. thanakku badhilaaga kimgaam endra ilainyarai kūttikkondu pōgumpadi sonnaar. avarukku evvalavu adakkam paartthīrgalaa? (2 saa. 19:35-37) parsilaavai pōlavē, indraikku irukkira vayadhaana sagōdharargalum yegōvaavukku sēvai seiya ilam sagōdharargalukku sandhōshamaaga valividugiraargal. w21.09 10 ¶6-7
velli, navambar 17
thagappanai thavira vēru yaarukkum maganai theriyaadhu. maganukkum, magan yaarukku avarai velippaduttha virumbugiraarō avarukkum thavira vēru yaarukkum thagappan yaarendru theriyaadhu.—lū. 10:22.
sila appaakkal thangal pillaigalmēl paasatthai kaattiyirukkavē maattaargal. adhanaal, appaa paasam endraal ennavendrē theriyaamal pillaigal valarndhiruppaargal. idhupōndra sūlnilaiyil valarndhavargalukku yegōvaavai ōr anbaana appaavaaga paarppadhu kashtamaaga irukkalaam. aanaal, yegōvaa nammudaiya unarvugalai purindhukolgiraar. naam avaridam nerungivara vēndum endru aasaippadugiraar. adhanaaldhaan, “kadavulidam nerungi vaarungal, appōdhu avar ungalidam nerungi varuvaar” endru baibil solgiradhu. (yaak. 4:8) yegōvaa nammēl romba paasam vaitthirukkiraar. avaraippōl ōr appaa namakku kidaikkavē maattaar. yegōvaavidam nerungippōvadharku yēsu namakku udhavi seigiraar. yegōvaavai patri yēsuvukku romba nandraaga therindhirundhadhu. avarudaiya gunangalai yēsu appadiyē kaattinaar. adhanaaldhaan, “ennai paartthavan en thagappanaiyum paartthirukkiraan” endru avaraal solla mudindhadhu. (yōvaa. 14:9) oru kudumbatthil irukkum mūttha annan matravargalukku nalla vishayangalellaam sollikkoduppaar. mūttha annan pōla, yēsuvum, yegōvaavukku eppadi mariyaadhai koduppadhu... eppadi kīlppadivadhu.. enna seidhaal avarudaiya manadhu kashtappadum.. eppadi nadandhukondaal avarukku romba pidikkum.. endrellaam namakku solli kodukkiraar. mukkiyamaaga, yegōvaa evvalavu anbaanavar, irakkamaanavar enbadhai yēsu thaan vaalndha vidhatthil namakku kaattinaar. w21.09 21 ¶4-5
sani, navambar 18
ungaludaiya poruppil irukkira kadavuludaiya mandhaiyai mēitthuvaarungal.—1 pē. 5:2.
sabaiyai sutthamaaga vaitthukkollum mukkiyamaana poruppai yegōvaa mūppargalukku kodutthirukkiraar. sabaiyil irukkira oruvar mōsamaana paavam seidhuvittaal avar sabaiyil irukka vēndumaa vēndaamaa enbadhai thīrmaanikkira poruppai yegōvaa mūppargalukku kodutthirukkiraar. adhai thīrmaanikka mūppargal edhaiyellaam paarkkiraargal? thavaru seidha andha nabar adhai ninaitthu unmaiyilēyē varutthappadugiraaraa? seidha thavarai ninaitthu varutthappaduvadhaaga sonnaalum thaan seidhadhu thavaru endru purindhukondaaraa? andha thavarai marubadiyum seiya kūdaadhu endru ninaikkiraaraa? oruvēlai, ketta nanbargalin sagavaasatthaaldhaan andha thavarai seidhirundhaal, andha natpai muritthukkolla avar thayaaraaga irukkiraaraa? endrellaam avargal therindhukolgiraargal. pinbu, yegōvaavidam jebam seigiraargal. enna nadandhadhu enbadhaiyum adhai patri baibil enna solgiradhu enbadhaiyum paarkkiraargal. thavaru seidhavar idhai patri enna ninaikkiraar enbadhaiyum paarkkiraargal. idhai vaitthu avar sabaiyil irukka vēndumaa vēndaamaa enbadhai thīrmaanikkiraargal. thēvaippattaal avarai sabainīkkam seigiraargal.—1 ko. 5:11-13. w22.02 5 ¶11-12
nyaayiru, navambar 19
pudhiya subaavatthai anindhukollungal.—kolō. 3:10.
yegōvaavukku pidittha maadhiri nammudaiya subaavam irukka vēndum enbadhudhaan nam ellaarudaiya aasai. adharku naam yōsikkira vidhatthai maatrikkolvadhu romba mukkiyam. ēnendraal, nammudaiya subaavam naam yōsikkira vidhatthai porutthudhaan irukkiradhu. nammudaiya aasaigalai thirupthi seivadhai patriyē naam eppōdhum yōsitthukkondirundhaal, mōsamaana vishayangalai pēsividuvōm alladhu seidhuviduvōm. (ebē. 4:17-19) aanaal, nalla vishayangalaiyē yōsitthukkondirundhaal yegōvaa appaavai sandhōshappadutthum vidhamaaga pēsuvōm, nadandhukolvōm. (galaa. 5:16) ketta ennangal namakkul varaadhapadi nammaal mulumaiyaaga thadukka mudiyaadhudhaan. aanaal, andha ennangalinpadi seiyaamal irukka mudiyum. nyaanasnaanam eduppadharku munbē yegōvaa verukkira vidhamaaga pēsuvadhaiyum nadandhukolvadhaiyum naam niruttha vēndum. sollappōnaal, nammudaiya palaiya subaavatthai thūkkippōduvadharku naam seiya vēndiya mukkiyamaana mudhal padiyē adhudhaan. yegōvaavai mulumaiyaaga sandhōshappaduttha naam pudhiya subaavatthai anindhukolla vēndum. w22.03 8 ¶1-2
thingal, navambar 20
indha vishayatthil ungalai thūimaiyaanavargal endru ellaa vidhatthilum kaattinīrgal.—2 ko. 7:11.
padumōsamaana paavatthai seidha oru sagōdharanō sagōdhariyō unmaiyilēyē manam thirundhiyirukkiraaraa endru therindhukolvadhu mūppargalukku avvalavu sulabam kidaiyaadhu. ēnendraal, matravargaludaiya idhayatthil enna irukkiradhu endru mūppargalaal paarkka mudiyaadhu. adhanaal, seidha paavatthai patri andha nabar unmaiyilēyē enna ninaikkiraar endru therindhukolvadharku avaridam ēdhaavadhu atthaatchi therigiradhaa endru avargal paarkka vēndiyirukkum. paavam seidhavar thannudaiya yōsanaigalilum unarvugalilum nadatthaiyilum unmaiyilēyē maatratthai kaatta vēndum. ivatraiyellaam seivadharku avarukku konja kaalam edukkum. sabainīkkam seiyappatta oruvar unmaiyilēyē manam thirundhiyirundhaal, thavaraamal kūttangalukku varuvaar. mūppargal koduttha aalōsanaiyinpadi eppōdhum jebam seivaar, thavaraamal baibilai padippaar. paavam seivadharku ennenna sūlnilaigal kaaranamaaga irundhanavō avatraiyellaam thavirppaar. yegōvaavōdu irukkira bandhatthai sariseivadharku thannaal mudindha ellaavatraiyum seidhaal yegōvaa thannai mannippaar endrum, sabaiyil marubadiyum oruvaraaga aavadharku mūppargal udhavi seivaargal endrum avar nambalaam. w21.10 6 ¶16-18
sevvaai, navambar 21
‘mēlē vaanatthilō kīlē būmiyilō irukkira edhanudaiya vadivatthilum nīngal uruvangalaiyum silaigalaiyum ungalukkaaga undaakka kūdaadhu. avatrukku munnaal thalaivananga kūdaadhu.’—yaath. 20:4, 5.
yegōvaamēl yēsu alavukadandha anbu vaitthirundhadhaal, avar paralōgatthil irundhapōdhum sari, būmiyil irundhapōdhum sari, yegōvaavai mattumdhaan vananginaar. (lū. 4:8) avarudaiya sīshargalaiyum adhaitthaan seiya sonnaar. avarum avarukku unmaiyaaga irundha sīshargalum silaigalai vanangavē illai. yegōvaa paralōgatthukkuriya udalil iruppadhaal manidhargal seigira endha silaiyum avarudaiya magimaiyai pradhibalikkavē mudiyaadhu! (ēsaa. 46:5) appadiyendraal, silar punidhargaludaiya silaigalai seidhu adhai vanangugiraargalē, adhu sariyaa? patthu kattalaigalil irandaavadhu kattalaiyaitthaan indraiya dhinavasanatthil paarkkirōm. idhu evvalavu thelivaana oru kattalai. kadavulukku pidittha maadhiri avarai vananga vēndum endru ninaikkiravargal, nichayam idhanpadidhaan seivaargal. aaramba kaala kristhavargal kadavulai mattumdhaan vananginaargal ena saritthira vallunargal solgiraargal. aaramba kaala kristhavargalai pōldhaan, indraikku yegōvaavin saatchigalum kadavulai valipadugiraargal. w21.10 19-20 ¶5-6
budhan, navambar 22
vīttu maadiyil iruppavar than vīttilirundhu porulgalai edutthukkondu pōvadharkaaga kīlē irangi vara vēndaam.—mat. 24:17.
erusalēmai ‘padaigal sutrivalaikka’ pōgira kaalam varum endru mudhal nūtraandil yūdhēyaavil irundha kristhavargalukku yēsu echarippu kodutthirundhaar. (lū. 21:20-24) andha sambavam nadakkumpōdhu avargal “malaigalukku thappiyōda” vēndiyirundhadhu. appadi seidhaal avargalaal uyirai kaappaatrikkolla mudiyum. aanaal, avargal niraiya kaariyangalai ilakka vēndiyirundhadhu. sila varushangalukku munnaal vandha oru kaavarkōburatthil ippadi sollappattirundhadhu: “thangal vīdugalilirundhu udaimaigalaiyunkūda edukkaamal, vayalgalaiyum vīdugalaiyum vittu sendraargal. avargalukku yegōvaavin paadhugaappilum aadharavilum dhidanambikkai irundhadhu. mukkiyamaai thōndrina matra ellaavatrirkum mēlaaga, avargal kadavuludaiya valipaattaiyē mudhalaavadhaaga vaitthaargal.” adhōdu, “porul sambandhamaanavatrai naam evvaaru karudhugirōm enbadhanpēril edhirkaalatthil sōdhanaigal varalaam. avai unmaiyil avvalavu mukkiyamaanavaiyaa, alladhu kadavuludaiya saarbil iruppōr ellaarukkum varavirukkira ratchippu adhiga mukkiyamaanadhaa? aam, naam ōdippōvadhu sila kashtangalaiyum nashtangalaiyum utpadutthalaam. yūdhēyaavilirundhu thappiyōdina nam mudhal nūtraandinar seidhadhaippōl, thēvaippadugira edhaiyum seivadharku naam thayaaraaga irukka vēndum” endrum adhil sollappattirundhadhu. w22.01 4 ¶7-8
vyaalan, navambar 23
kadavulē, ungaludaiya maaraadha anbu evvalavu arumaiyaanadhu!—sang. 36:7.
isravēlargal egipthaivittu vandha konja naatkalilēyē yegōvaa thannudaiya peyarai patriyum gunangalai patriyum mōsēyidam ippadi sonnaar: “yegōvaa, yegōvaa, irakkamum karisanaiyum ulla kadavul, sīkkiratthil kōbappadaadhavar, maaraadha anbai alavillaamal kaattubavar, unmaiyullavar, aayiramaayiram thalaimuraigalukku maaraadha anbai kaattubavar, kutratthaiyum mīrudhalaiyum paavatthaiyum mannippavar.” (yaath. 34:6, 7) yegōvaa thannudaiya arumaiyaana gunangalai patri mōsēyidam sonnapōdhu maaraadha anbai avar eppadi kaattugiraar enbadhai patriyum sonnaar. thannai patri yegōvaa sonnapōdhu, maaraadha anbai kaattubavar endru mattumē sollavillai. adhai “alavillaamal kaattubavar” endrum sonnaar. baibilil innum aaru idangalil indha vaartthaigalai naam paarkkirōm. (en. 14:18; ne. 9:17; sang. 86:15; 103:8; yōvē. 2:13; yōnaa 4:2) indha ellaa vasanangalilum yegōvaadhaan indha gunatthai kaattugiraar endru sollappattirukkiradhē thavira, manidhargal kaattuvadhaaga sollappadavillai. maaraadha anbai yegōvaa alavillaamal kaattugiraar endru baibilil adikkadi sollappattiruppadhu, gavanikka vēndiya oru vishayam. maaraadha anbai kaatta yegōvaa evvalavu aasaippadugiraar enbadhu idhilirundhu therigiradhu. w21.11 2-3 ¶3-4
velli, navambar 24
ungal uyirukkaaga kavalaippaduvadhai nirutthungal.—mat. 6:25.
appōsthalan pēdhuruvidamirundhum avarudaiya manaiviyidamirundhum thambadhigal paadam katrukkollalaam. pēdhuru mudhanmudhalil yēsuvai sandhitthu kittatthatta aaru maadhatthilirundhu oru varusham aagiyirundhadhu. andha samayatthil, mukkiyamaana oru mudivai avar edukka vēndiyirundhadhu. mulunēramaaga ūliyam seiya yēsu avarai kūppittapōdhu, mudhalil thannudaiya kudumba sūlnilaiyai avar yōsitthuppaarkka vēndiyirundhadhu. (lū. 5:1-11) kadaisiyil, yēsuvōdu sērndhu ūliyam seivadhu endru pēdhuru mudivedutthaar. andha mudivukku avarudaiya manaivi nichayam aadharavu kodutthiruppaal. ēnendraal, yēsu uyirtthelundha pinbu, ūliyam seivadharkaaga pēdhuruvōdu sērndhu aval konja naatkal payanam seidhaal enbadhai baibililirundhu therindhukolgirōm. (1 ko. 9:5) aval munmaadhiriyaana oru manaiviyaaga irundhadhaal, kristhava kanavargalukkum manaivigalukkum endha thayakkamum illaamal pēdhuruvaal arivurai kodukka mudindhadhu. (1 pē. 3:1-7) kadavuludaiya arasaangatthai mudhalidatthil vaitthaal, matra kaariyangalaiyellaam yegōvaa paartthukkolvaar enbadhai pēdhuruvum avarudaiya manaiviyum mulumaiyaaga nambinaargal.—matthēyu 6:31-34. w21.11 18 ¶14
sani, navambar 25
nīngal ennudaiya munmaadhiriyai pinpatrungal.—1 ko. 11:1.
appōsthalan pavulukku sagōdharargalmēl romba anbu irundhadhu. avargalukkaaga raatthiri pagalaaga ulaitthaar. (ap. 20:31) sagōdhara sagōdharigalum avarmēl romba paasam vaitthirundhaargal. orusamayam, pavulai inimēl paarkka mudiyaadhu endru ebēsuvil irundha mūppargalukku therindhapōdhu ‘avargal ellaarum kadhari aludhaargal.’ (ap. 20:38) kadinamaaga ulaikkira nammudaiya mūppargalum nammēl uyiraiyē vaitthirukkiraargal. namakku udhavuvadharkaaga thangalaal mudindhadhaiyellaam seigiraargal. (pili. 2:16,17) aanaal, avargalukkum sila savaalgal irukkindrana. avatraiyellaam samaalippadharku edhu avargalukku udhavum? kadinamaaga ulaikkira mūppargal pavulin udhaaranatthai yōsitthuppaarkkalaam. pavul nammai pōlavē paava iyalbulla oru saadhaarana aaldhaan. sariyaanadhai seivadhu silasamayangalil avarukkum kashtamaagatthaan irundhadhu. (rō. 7:18-20) adhumattumalla, niraiya prachinaigalai avar samaalikka vēndiyirundhadhu. aanaalum, avar sōrndhupōi appadiyē utkaarndhuvidavillai, sandhōshatthaiyum ilakkavillai. avarai pōla nadandhukondaal mūppargalaalum savaalgalai samaalikka mudiyum. thodarndhu yegōvaavukku sandhōshamaaga sēvai seiyavum mudiyum. w22.03 26 ¶1-2
nyaayiru, navambar 26
ōivunaatkalai kadaippidikka vēndum. naan ungal kadavulaagiya yegōvaa.—lēvi. 19:3.
naam thiruchattatthin kīl illaadhadhaal ōivunaalai kadaippidikka vēndiya avasiyam illai. aanaal, isravēlargal ōivunaalai kadaippiditthapōdhu avargalukku kidaittha nanmaigalai patri naam yōsitthuppaartthaal, niraiya vishayangalai katrukkollalaam. dhinamum seigira vēlaiyilirundhu ōivu eduppadharkum yegōvaavai vananguvadharkum isravēlargal andha naalai payanpadutthinaargal. adhanaaldhaan, yēsuvumkūda ōivunaalil thavaraamal jebakkūdatthukku pōi kadavuludaiya vaartthaiyai paditthaar. (yaath. 31:12-15; lū. 4:16-18) lēviyaraagamam 19:3-il, ‘ōivunaatkalai kadaippidikkumpadi’ kadavul koduttha kattalaiyilirundhu naam enna therindhukolgirōm? dhinamum nammudaiya vēlaigalilēyē mūlgividaamal, kadavuludaiya kaariyangalukku nēram odhukkuvadharku naam muyarchi seiya vēndum. indha vishayatthil nīngal ēdhaavadhu maatram seiya vēndumendru thōndrugiradhaa? appadiyendraal, adhai udanadiyaaga seiyungal. appōdhudhaan, ungalukkum yegōvaavukkum idaiyē irukkira natpu balamaagum. parisutthamaaga iruppadharku idhu romba mukkiyam. w21.12 5 ¶13
thingal, navambar 27
nīdhimaangalai alla, paavigalaitthaan manam thirundhumpadi alaikka vandhirukkirēn.—lū. 5:32.
yēsu ellaa vidhamaana makkalidamum palaginaar. panakkaarargalōdum adhigaaratthil irukkiravargalōdum sērndhu saappittaar. adhē samayatthil, ēlaigalōdum aadharavu illaadhavargalōdum niraiya nēram selavu seidhaar. matravargalaal ‘paavigal’ endru alaikkappattavargalidam karisanaiyōdu nadandhukondaar. idhaiyellaam paartthu thalaikkanam pidittha silar yēsuvai ētrukkollavillai. avarudaiya sīshargalai paartthu, “nīngal ēn vari vasūlippavargalōdum paavigalōdum sērndhu saappittu kudikkirīrgal?” endru avargal kēttaargal. avargalidam yēsu indraiya dhinavasanatthilulla vaartthaigalai sonnaar. (lū. 5:29-31) mēsiyaa varuvadharku romba varushangalukku munbē indha ulagam avarai ētrukkollaadhu endru ēsaayaa thīrkkadharisi solliyirundhaar. avar, “janangalaal verutthu odhukkappattaar. oruvidhatthil, avarudaiya mugam nammidamirundhu maraikkappattadhu. naam avarai verutthōm; avarai konjamkūda madhikkavillai” endru eludhinaar. (ēsaa. 53:3) yēsuvai ‘janangal’ ippadi odhukkuvaargal enbadhai mudhal nūtraandu yūdhargal therindhuvaitthirukka vēndum. w21.05 8-9 ¶3-4
sevvaai, navambar 28
yegōvaa avanai elundhirukka vaippaar.—yaak. 5:15.
kadavuludaiya vaartthaiyai kēttu adhanpadi nadappadhu mudhal nūtraandil irundha silarukku kashtamaaga irundhadhu. (yaak. 1:22) innum silar, ēlaigalidam orumaadhiriyum panakkaarargalidam orumaadhiriyum nadandhukondaargal. (yaak. 2:1-3) vēru silarukku thangaludaiya naavai adakkuvadhu siramamaaga irundhadhu. (yaak. 3:8-10) unmaiyilēyē ivaiyellaam periya prachinaidhaan. aanaalum, avargalmēl irundha nambikkaiyai yaakkōbu ilandhuvidavillai. avargalukku anbaaga aalōsanai kodutthaar. adhēsamayatthil, olivumaraivu illaamal kodutthaar. idhaivida periya prachinaigalōdu pōraadikkondirundhavargalai mūppargalidam pōi udhavi kētka sonnaar. (yaak. 5:13, 14) paadam: olivumaraivu illaamal nadandhukolla vēndum. matravargalmēl nambikkai ilandhuvidaamal irukka vēndum. nammidam baibil padikkiravargal baibil solvadhu pōl nadakka pōraadikkondirukkalaam. (yaak. 4:1-4) avargalukkullē ūrippōyirukkira ketta palakkangalai maatrikkolvadharkum nalla gunangalai valartthukkolvadharkum avargalukku konjam kaalam edukkalaam. avargal enna maatrangalai seiya vēndum enbadhai naam thayangaamal solla vēndum. panivaaga nadandhukolbavargalai yegōvaa than pakkam īrkkiraar enbadhaiyum, avargaludaiya vaalkkaiyil maatrangal seiya udhavi seigiraar enbadhaiyum naam nyaabagam vaikka vēndum. avargal nichayam maatrangalai seivaargal endru namba vēndum.—yaak. 4:10. w22.01 11 ¶11-12
budhan, navambar 29
ēlai kadharumpōdhu oruvan kaadhugalai adaitthukkondaal, avan kadharumpōdhum yaarumē kētka maattaargal.—nīdhi. 21:13.
naam ellaarumē matravargalukku irakkam kaatta vēndum. illaiyendraal, yegōvaa nammudaiya jebatthai kētka maattaar. adhanaal, matravargalukku irakkam kaatta naam thavara kūdaadhu. nam manam kallaagividaadhapadi paartthukkolla vēndum. sagōdhara sagōdharigal vēdhanaiyil irukkumpōdhu, naam avargalai kandumkaanaamal irundhuvida kūdaadhu. “ēlai kadharumpōdhu” adhai gavanamaaga kētpadharku eppōdhumē naam thayaaraaga irukka vēndum. adhēsamayatthil, “irakkam kaattaadhavan irakkamillaamal nyaayanthīrkkappaduvaan” endru yaakkōbu 2:13 solvadhaiyum naam nyaabagam vaitthukkolla vēndum. matravargaludaiya irakkam namakku endhalavukku thēvai endru ninaitthu paarkkumpōdhu naamum matravargalukku irakkam kaattuvōm. mukkiyamaaga, paavam seidhavar manam thirundhi marubadiyum oru yegōvaavin saatchi aagumpōdhu naam avarukku irakkam kaattuvōm. matravargalidam kadumaiyaaga nadandhukollaamal irakkatthōdu nadandhukolla, baibilil sollappattirukkira kadavuludaiya ūliyargal silarudaiya vaalkkai anubavam namakku udhavum. w21.10 12 ¶16-17
vyaalan, navambar 30
naan angē pōi jebam seigira varaikkum nīngal ingēyē utkaarndhirungal.—mat. 26:36.
yēsu būmiyil vaalndha kadaisi raatthiri, jebam seivadharkum... sila vishayangalai aalamaaga yōsitthu paarppadharkum... valakkampōl thanimaiyaana ōr idatthai thērndhedutthaar. adhudhaan gethsemanē thōttam. jebam seivadhu evvalavu mukkiyam enbadhai avar andha samayatthil sīshargalukku puriyavaitthaar. avargal gethsemanē thōttatthukku vandhapōdhu raatthiri romba nēram aagivittadhu. oruvēlai naduraatthirikūda thaandiyirukkalaam. appōdhu appōsthalargalidam, “vilitthirungal” endru sollivittu jebam seiya yēsu thaniyaaga oru idatthukku pōnaar. (mat. 26:37-39) avar jebam seidhukondirundhapōdhu avargal thūngivittaargal. adhai yēsu paartthadhum marubadiyum “vilitthirundhu, thodarndhu jebam seiyungal” endru sonnaar. (mat. 26:40, 41) dhukkatthilum kalaippilum avargal sōrndhupōyirundhadhai yēsu purindhukondaar. adhanaal karisanaiyōdu, “ullam aarvamaaga irukkiradhu, udalō balavīnamaaga irukkiradhu” endru sonnaar. marubadiyum avar irandu dhadavai jebam seidhuvittu thirumbi vandhu paartthapōdhu, sīshargal jebam seiyaamal thūngikkondirundhaargal.—mat. 26:42-45. w22.01 28 ¶10-11