vaatchtavar aanlain laibrari
vaatchtavar
aanlain laibrari
Thamil (Rōman)
  • baibil
  • prasurangal
  • kūttangal
  • es25 pak. 30-43
  • maarch

idharku vīdiyō illai.

mannikkavum, indha vīdiyōvai iyakka mudiyavillai.

  • maarch
  • sindhikka dhinam oru vasanam—2025
  • thunai thalaippugal
  • sani, maarch 1
  • nyaayiru, maarch 2
  • thingal, maarch 3
  • sevvaai, maarch 4
  • budhan, maarch 5
  • vyaalan, maarch 6
  • velli, maarch 7
  • sani, maarch 8
  • nyaayiru, maarch 9
  • thingal, maarch 10
  • sevvaai, maarch 11
  • budhan, maarch 12
  • vyaalan, maarch 13
  • velli, maarch 14
  • sani, maarch 15
  • nyaayiru, maarch 16
  • thingal, maarch 17
  • sevvaai, maarch 18
  • budhan, maarch 19
  • vyaalan, maarch 20
  • velli, maarch 21
  • sani, maarch 22
  • nyaayiru, maarch 23
  • thingal, maarch 24
  • sevvaai, maarch 25
  • budhan, maarch 26
  • vyaalan, maarch 27
  • velli, maarch 28
  • sani, maarch 29
  • nyaayiru, maarch 30
  • thingal, maarch 31
sindhikka dhinam oru vasanam—2025
es25 pak. 30-43

maarch

sani, maarch 1

andha nambikkai ēmaatram tharaadhu.—rō. 5:5.

pudhiya ulagam innum varavillaidhaan. aanaal, adhu kandippaaga varum. idhai konjam yōsitthu paarungal: nammai sutriyirukkum manushargal, natchatthirangal, marangal, mirugangal pōndra edhuvumē orusamayatthil illai. aanaal, avatrai uruvaakka vēndumendru yegōvaa ninaitthaar. ninaitthapadiyē seidhaar. adhanaaldhaan, indru avai nam kanmun irukkindrana. (aadhi. 1:1, 26, 27) adhēpōlatthaan, pudhiya ulagatthai konduvara avar ninaitthirukkiraar. adhai kandippaaga konduvaruvaar. nammai sutriyirukkum padaippugalai indru eppadi kannaara paarkkirōmō adhēpōl, yegōvaa kuritthirukkum samayatthil pudhiya ulagatthaiyum kannaara paarppōm! (ēsaa. 65:17; veli. 21:3, 4) adhuvarai, ungal visuvaasatthai balappadutthikkolla kidaikkum ovvoru vaaippaiyum nandraaga payanpadutthikkollungal. mītpuvilaikkaaga nandriyōdu irungal. yegōvaavin vallamaiyai patri yōsiyungal. yegōvaavōdu nerukkamaavadharku udhavi seiyum vishayangalaiyē eppōdhum seiyungal. ippadiyellaam seiyumpōdhu, “visuvaasatthaalum porumaiyaalum” kadavuludaiya vaakkurudhigalin niraivētratthai paarkkappōgiravargalil nīngalum oruvaraaga iruppīrgal!—ebi. 6:11, 12. w23.04 31 ¶18-19

nyaayiru, maarch 2

nī nambikkai vaitthaal kadavuludaiya magimaiyai paarppaai endru unakku sonnēn, illaiyaa?—yōvaa. 11:40.

yēsu vaanatthai annaandhu paartthu, ellaarukkum munnaal jebam seidhaar. avar seiyappōgum arpudhatthukkaaga yegōvaavukku ellaa pugalaiyum kodutthaar. adhan piragu, “laasaruvē, veliyē vaa!” endru satthamaaga kūppittaar. (yōvaa. 11:43) udanē, laasaru kallaraiyilirundhu uyirōdu veliyē vandhaar! indha padhivu, uyirttheludhalil namakku irukkum nambikkaiyai balappadutthugiradhu. “un sagōdharan elundhiruppaan” endru yēsu maartthaalukku vaakku kodutthadhai konjam yōsitthu paarungal. (yōvaa. 11:23) yegōvaavai pōlavē yēsuvukkum, indha vaakkai niraivētruvadharkaana aasaiyum irukkiradhu, sakthiyum irukkiradhu. avar kannīrvittu aludhadhu, maranatthaiyum maranatthaal varum vēdhanaiyaiyum olitthukkatta avar evvalavu ēkkamaaga irukkiraar enbadhai kaattiyadhu. laasaru kallaraiyilirundhu veliyē vandhapōdhu, irandhavargalai uyirōdu konduvarum sakthi yēsuvukku iruppadhu thelivaaga therindhadhu. adhumattumalla, avar maartthaalidam, indraiya dhinavasanatthil sonna vaartthaigalai yōsitthu paarungal. uyirttheludhal sambandhamaaga kadavul kodutthirukkum vaakkurudhi kandippaaga niraivērum endru naam nambuvadharku evvalavu kaaranangal irukkindrana! w23.04 11-12 ¶15-16

thingal, maarch 3

yegōvaa thannai nōkki kūppidugira ellaarudaiya pakkatthilum irukkiraar. unmaiyōdu thannai nōkki kūppidugira ellaarudaiya pakkatthilum irukkiraar.—sang. 145:18.

yegōvaavin viruppam ennavendru theriyavarumpōdhu, adharku ētrapadi nam jebatthai maatrikkolla vēndiyirukkalaam. yegōvaa than viruppatthai avar ninaitthirukkum nēratthil niraivētruvaar. indha ulagatthil irukkum ellaa prachinaigalaiyum nirandharamaaga olikka vēndum enbadhu avarudaiya viruppam. udhaaranatthukku, iyarkai pēralivu, vyaadhi, maranam pōndra prachinaigalai thudaitthalikka avar virumbugiraar. thannudaiya arasaangatthin mūlam idhai avar seidhu mudippaar. (dhaani. 2:44; veli. 21:3, 4) aanaal andha samayam varumvarai, indha ulagatthai aatchi seiya saatthaanai avar vittuvaitthirukkiraar. (yōvaa. 12:31; veli. 12:9) ippōdhu indha ulagatthil irukkum prachinaigalai yegōvaa sariseidhukondu irundhaal, saatthaandhaan nallapadiyaaga aatchi seidhukondirukkiraan enbadhupōl aagividum. adhanaal, yegōvaa than vaakkurudhigalai niraivētrumvarai naam kaatthirukka vēndum. adhuvarai avar nammai ambōvendru vittuvida maattaar, kandippaaga namakku udhavi seivaar. w23.05 8 ¶4; 9-10 ¶7-8

sevvaai, maarch 4

ovvoruvarukkum eppadi badhil solla vēndum enbadhai therindhiruppīrgal.—kolō. 4:6.

ninaivunaal nigalchiyilirundhu payanadaiya matravargalukku eppadi udhavalaam? adharku mudhal padi, avargalai andha nigalchikku kūppiduvadhu. ūliyatthil paarppavargalai kūppiduvadhu mattumallaamal, vēru yaaraiyellaam kūppidalaam endrum naam list pōdalaam. adhil nam sondhakkaarargal, kūda padikkiravargal, kūda vēlai seigiravargal endru niraiya pērai sērtthukkollalaam. oruvēlai, achadikkappatta alaippidhalgal nammidam illaiyendraal, adhan linkkai anuppalaam. yaarukku theriyum, nīngal kūppitta niraiya pēr adhil kalandhukollalaam. adhai paartthu nīngalē aachariyappaduvīrgal! (pra. 11:6) naam yaaraiyellaam kūppidugirōmō avargalukku indha nigalchiyai patri sandhēgangal varalaam. adhuvum kurippaaga, nam kūttangalukku adhuvarai vandhadhillai endraal avargalukku kandippaaga kēlvigal irukkum. adhanaal, ennamaadhiriyaana kēlvigalai kētpaargal, adharku eppadi badhil kodukkalaam, endrellaam munkūttiyē yōsiyungal. ninaivunaal nigalchiyil kalandhukonda piragu, pudhidhaaga vandhavargalukku vēru sila kēlvigal irukkum. “mudivillaadha vaalvai peruvadharkētra manappaanmaiyōdu” irukkiravargal indha nigalchiyilirundhu nanmaiyadaiya nammaal mudindha ellaavatraiyum seiyalaam. (ap. 13:48) ninaivunaal nigalchikku munbum, nigalchiyinpōdhum, nigalchikku piragum avargalukku udhavalaam. w24.01 12 ¶13, 15; 13 ¶16

budhan, maarch 5

konjam nēram irundhuvittu maraindhupōgira mūdupaniyai pōl nīngal irukkirīrgal.—yaak. 4:14.

indha būmiyil irandhupōna ettu pēr marubadiyum uyirōdu eluppappattadhaaga baibil solgiradhu. andha ovvoru padhivaiyum nīngal ēn gavanamaaga paditthu paarkka kūdaadhu? irandhavargalai marubadiyum uyirōdu konduvaruvadharkaana aasaiyum sakthiyum kadavulukku iruppadhai indha ovvoru padhivum eppadi kaattugiradhu, adhilirundhu nīngal enna paadam katrukkollalaam endrellaam yōsitthu paarungal. yēsuvin uyirttheludhalai patri yōsitthu paarungal. adhudhaan iruppadhilēyē romba mukkiyamaana uyirttheludhal. avarudaiya uyirttheludhalukku nūtrukkanakkaana pēr kankanda saatchigalaaga irundhaargal. uyirttheludhalil naam nambikkai vaippadharku idhu balamaana kaaranam! (1 ko. 15:3-6, 20-22) uyirttheludhal sambandhamaaga yegōvaa kodutthirukkum vaakkurudhi kandippaaga niraivērum endru naam nambalaam. adhai niraivētruvadharkaana aasaiyum sakthiyum yegōvaavukku irukkiradhu. indha vaakkurudhiyil namakku irukkum nambikkaiyai thodarndhu balappadutthikkolla naam thīrmaanamaaga irukka vēndum. appadi seiyumpōdhu, kadavulidam naam innum innum nerungippōvōm. oruvidhatthil, avar nam ovvoruvaridamum, ‘ungal anbaanavargal elundhiruppaargal!’ endru vaakku kodutthirukkiraar.—yōvaa. 11:23. w23.04 8 ¶2; 12 ¶17; 13 ¶20

vyaalan, maarch 6

adakkatthōdu un kadavuludaiya valiyil nadakka vēndum.—mī. 6:8.

adakkatthukkum manatthaalmaikkum nerukkamaana thodarbu irukkiradhu. naam adakkamaaga irundhaal, nammai patri alavukku adhigamaaga yōsikka maattōm, nam varambugalai patri namakku nandraaga therindhirukkum. naam manatthaalmaiyaaga irundhaal, matravargalai madhippōm, avargalai nammaivida uyarvaaga paarppōm. (pili. 2:3) podhuvaaga, adakkamaaga irukkum oruvar manatthaalmaiyaagavum nadandhukolvaar. gidhiyōn adakkatthōdum manatthaalmaiyōdum nadandhukondaar. orusamayam, oru dhēvathūdhar gidhiyōnai sandhitthaar. balampadaittha mīdhiyaaniyargalidamirundhu isravēlargalai kaappaatruvadharkaaga yegōvaa gidhiyōnai thērndhedutthiruppadhaaga avar sonnaar. appōdhu gidhiyōn andha dhēvathūdharidam, “manaasē kōtthiratthilēyē ennudaiya kudumbamdhaan romba saadhaarana kudumbam. ennudaiya appaavin kudumbatthilēyē naandhaan romba arpamaanavan” endru manatthaalmaiyōdu sonnaar. (nyaa. 6:15) andha poruppai seiya thanakku thagudhi illai endru gidhiyōn ninaitthaar. aanaal, avaraal adhai seiya mudiyum endru yegōvaavukku therindhirundhadhu. yegōvaavin udhaviyōdu gidhiyōn andha poruppai nallapadiyaaga seidhu muditthaar. edhai seidhaalum adakkatthōdum manatthaalmaiyōdum seiyatthaan mūppargal aasaippadugiraargal. (ap. 20:18, 19) thangal thiramaigalaiyō, thaangal seidha vishayangalaiyō patri pēsi avargal perumaiyadippadhu illai. sila vishayangalai sariyaaga seiyaadhadhaal thaangal edharkumē udhavaadhavargal endru avargal yōsippadhum illai. w23.06 3 ¶4-5

velli, maarch 7

avar un thalaiyai nasukkuvaar.—aadhi. 3:15.

saatthaanin thalai nasukkappaduvadharku innum 1,000 varushangalukkumēl aagum. (veli. 20:7-10) idhu nadappadharku munbu, ulagatthaiyē ulukkappōgum sambavangal nadakkum endru baibil sonnadhu. mudhalil dhēsangal, “idhō! samaadhaanam, paadhugaappu!” endru arivippaargal. (1 the. 5:2, 3) appōdhu “thidīrendru” migundha ubatthiravam aarambikkum, adhaavadhu ellaa poi madhangalaiyum dhēsangal thaakkum. (veli. 17:16) adhanpin yēsu manushargalai nyaayanthīrppaar; semmariyaadugalaiyum vellaadugalaiyum pirippaar. (mat. 25:31-33, 46) idhellaam nadakkumpōdhu saatthaan yegōvaavin makkalmēl thaakkudhal nadatthuvadharku, maagōgu dhēsatthu kōgu endru sollappadum dhēsangalin kūttaniyai thūndividuvaan. (esē. 38:2, 10, 11) adhan piragu, oru kattatthil paralōga nambikkaiyullavargal paralōgatthukku pōvaargal. kristhuvōdum avarudaiya paralōga padaiyōdum sērndhu armagedhōn pōril kalandhukolvaargal. andha pōr migundha ubatthiravatthukku mutruppulli vaikkum. (mat. 24:31; veli. 16:14, 16) piragu, yēsuvin aayira varusha aatchi aarambikkum.—veli. 20:6. w23.10 20-21 ¶9-10

sani, maarch 8

naan chinna vayadhilirundhē yegōvaavukku bayandhu nadappavan.—1 raa. 18:12.

indru yegōvaavin ūliyargalil niraiya pēr, nam vēlai thadai seiyappattirukkum naadugalil vaalgiraargal. arasaanga adhigaarigalukku kodukka vēndiya mariyaadhaiyai avargal kodukkiraargal. aanaal obadhiyaavai pōlavē, yegōvaavukku kaatta vēndiya mulu bakthiyai ellaa samayatthilum kaattugiraargal. (mat. 22:21) manushargalukku kīlppadivadhaivida kadavulukku kīlppadivadhan mūlam, indha arumaiyaana sagōdhara sagōdharigal kadavulbayatthai kaattugiraargal. (ap. 5:29) mukkiyamaaga, nalla seidhiyai prasangippadhan mūlamaagavum ragasiyamaaga ondrukūdi varuvadhan mūlamaagavum adhai seigiraargal. (mat. 10:16, 28) matra saatchigalukku thēvaippadum aanmīga unavai eppadiyaavadhu avargalidam kondupōi sērkka avargal paadupadugiraargal. aapprikkaavil vaalgira hendri endra sagōdhararin udhaaranatthai paarkkalaam. avar vaalum pagudhiyil nam vēlai konja kaalatthukku thadai seiyappattirundhadhu. andha samayatthil, sagōdhara sagōdharigalukku baibil prasurangalai kondupōi kodukka hendri munvandhaar. adhai patri avar ippadi eludhinaar: “naan iyalbaagavē kūcha subaavam ullavan. naan avvalavu dhairiyamaaga nadandhirukkirēn endraal adharku mukkiyamaana kaaranam yegōvaadhaan. adhil enakku endha sandhēgamum illai.” kadavulbayatthai valartthukkondaal kandippaaga ungalaalum avarai pōlavē dhairiyamaaga nadandhukolla mudiyum. w23.06 16 ¶9, 11

nyaayiru, maarch 9

‘orē manidhanaal paavam indha ulagatthil vandhadhu.’—rō. 5:12.

aadhaamum ēvaalum yegōvaavukku kīlppadiyaamal pōnapōdhu yegōvaavin nōkkam niraivēraadhapadi saatthaan seidhuvittadhupōl irundhadhu. vēndumendraal, than nōkkatthai niraivētruvadharkaaga aadhaam ēvaalai kondruvittu innoru paribūranamaana thambadhiyai yegōvaa uruvaakkuvaar endru saatthaan ninaitthirukkalaam. yegōvaa appadi seidhirundhaalum, avar poi solgiravar endru avan kutramsaattiyiruppaan. ēnendraal, aadhiyaagamam 1:28-il padhivu seiyappattiruppadhupōl, aadhaam ēvaalin vamsatthil varugiravargaldhaan indha būmiyai nirappuvaargal endru yegōvaa solliyirundhaar. aadhaam ēvaalin sandhadhiyil varugiravargalē indha būmiyai nirappuvadharku kadavul vittaalum, avargalaal paribūranamaaga aagavē mudiyaadhu endru avan ninaitthirukkalaam. (pra. 7:20; rō. 3:23) andha maadhiri oru sūlnilaiyil yegōvaa thōtruvittaar endrudhaan saatthaan solliyiruppaan. ēnendraal, aadhaam ēvaalin sandhadhiyil varum kīlppadidhalulla paribūranamaana janangalaal indha būmi niramba vēndum enbadhudhaan yegōvaavin nōkkamaaga irundhadhu. w23.11 6 ¶15-16

thingal, maarch 10

eludhappatta vishayangalukku minji pōgaadhīrgal.—1 ko. 4:6.

indru yegōvaa thannudaiya vaartthai mūlamaagavum thannudaiya amaippu mūlamaagavum thelivaana valinadatthudhalai kodukkiraar. naam pudhidhaaga edhaiyum sērkka vēndiya endha avasiyamum illai. (nīdhi. 3:5-7) adhanaal, baibilil eludhappattadhai thaandi naam pōga maattōm alladhu sagōdhara sagōdharigaludaiya thanippatta vishayangalil sattangalai pōda maattōm. indru makkalai thavaraaga valinadatthuvadharkum avargalukkul pirivinaigalai undaakkuvadharkum saatthaan ‘vanjanaiyaana vīn karutthugalaiyum’ “indha ulagatthin adippadai kaariyangalaiyum” payanpadutthugiraan. (kolō. 2:8) mudhal nūtraandil, manidha thatthuvangalaiyum baibil adippadaiyil illaadha yūdha pōdhanaigalaiyum saatthaan payanpadutthinaan. adhōdu, kristhavargal kattaayam thiruchattatthai kadaippidikka vēndum endra pōdhanaiyaiyum payanpadutthinaan. ivaiyellaamē vanjanaigal, adhaavadhu makkalai ēmaatrubavai. unmaiyaana nyaanatthai kodukkira yegōvaavidam irundhu makkaludaiya gavanatthai adhu dhisaitthiruppiyadhu. indru, arasiyal thalaivargalin thūndudhalaal undaakkappadugira sadhi kōtpaadugalaiyum poiyaana seidhi arikkaigalaiyum saatthaan thanakku saadhagamaaga payanpadutthikkolgiraan. mīdiyaa mūlamaagavum samūga valaithalangal mūlamaagavum avatrai parappividugiraan. w23.07 16 ¶11-12

sevvaai, maarch 11

yegōvaavē, ungaludaiya seyalgal evvalavu arpudhamaanavai! ungaludaiya yōsanaigal evvalavu aalamaanavai!—sang. 92:5.

saatthaanudaiya ennangalai yegōvaa thavidupodiyaakkinaar. aadhaam ēvaal thavaru seidhirundhaalum, avargal pillaigalai petrukkolla anumadhitthaar. indha vidhatthil, thaan poi sollavillai enbadhai kaattinaar. adhēsamayatthil, thaan thōtruppōgavillai enbadhaiyum kaattinaar. than nōkkatthai niraivētra yegōvaa oru ‘sandhadhiyai’ ērpaadu seidhaar. aadhaam ēvaalin vamsatthil varum kīlppadidhalulla janangalai mītpadharku indha sandhadhi valiseiyum. (aadhi. 3:15; 22:18) yegōvaa seidha mītpuvilai ērpaattai saatthaan konjamkūda edhirpaartthirukka maattaan. ippadiyoru suyathyaaga anbai yegōvaa kaattuvaar endru avan ninaitthirukkavē maattaan. (mat. 20:28; yōvaa. 3:16) ēnendraal, idhupōl anbu kaattuvadhu avanudaiya agaraadhiyilēyē illai. mītpuvilai ērpaattai vaitthu yegōvaa edhaiyellaam saadhippaar? aayira varusha aatchiyin mudivil aadhaam ēvaalin sandhadhiyil vandha kīlppadidhalulla janangal paribūranamaaga aavaargal. avargal indha būmiyai sondhamaakkikkolvaargal. yegōvaavin viruppam appōdhu niraivērividum. w23.11 6 ¶17

budhan, maarch 12

kadavul nyaayanthīrppaar.—ebi. 13:4.

uyirum ratthamum punidhamaanadhu endru yegōvaa kodutthirukkum sattangalukku naam kīlppadigirōm. ēnendraal, rattham uyirai kurikkiradhu endru yegōvaa solgiraar. uyir enbadhu yegōvaa koduttha vilaimadhikka mudiyaadha parisu. (lēvi. 17:14) mudhal mudhalil manidhargal iraichiyai saappiduvadharku yegōvaa anumadhitthapōdhu adhan ratthatthai saappida kūdaadhu endru solliyirundhaar. (aadhi. 9:4) isravēlargalukku koduttha thiruchattatthilum idhē kattalaiyai marubadiyum kodutthaar. (lēvi. 17:10) mudhal nūtraandil irundha aalum kulu mūlamaaga, ellaa kristhavargalum ‘ratthatthukku . . . vilagiyirukka’ vēndum endru yegōvaa kattalai kodutthaar. (ap. 15:28, 29) marutthuva vishayangalil mudivedukkumpōdhu, indha kattalaikku kīlppadivadhil naam urudhiyōdu irukkirōm. yegōvaavin uyarndha olukka nerigalaiyum naam vittukkoduppadhillai. appōsthalan pavul oru balamaana aalōsanaiyai kodukkiraar. nam udal uruppugalai ‘saagadikka’ vēndum endru solgiraar. adhaavadhu, ketta aasaigalai vērōdu pidungi erivadharku kadumaiyaaga muyarchi edukka vēndum endru solgiraar. paaliyal muraikēttil nammai kondupōi vidugira endha vishayatthaiyum naam paarppadhum illai, seivadhum illai.—kolō. 3:5-in adikkurippu; yōbu 31:1. w23.07 15 ¶5-6

vyaalan, maarch 13

‘simsōn ullam thirandhu sollivittaar.’—nyaa. 16:17.

dhelīlaaludaiya sūlchiyai purindhukolla mudiyaadhalavukku simsōn kaadhalil mayangippōyirundhaaraa? avalai andhalavukku kanmūditthanamaaga nambinaaraa? eppadiyirundhaalum sari, simsōnudaiya balatthin ragasiyam enna endru kēttu aval nacharitthukkondē irundhaal. kadaisiyil, simsōn adhai avalidam sollivittaar. indha thavarai avar seidhadhaal avaridamirundha balamellaam pōivittadhu. konja naalukku yegōvaavum avarōdu illaamal pōivittaar. (nyaa. 16:16-20) pelisthiyargal avarai piditthu, avarudaiya kangalai thōndi edutthaargal. gaasaavil avarai siraiyil adaitthaargal. angē avarai oru adimaiyaakki, maavu araikka vaitthaargal. adhan piragu, oru vilaavai kondaada pelisthiyargal kūdivandhapōdhu, simsōnai asingappadutthinaargal. avargaludaiya dheivam thaagōndhaan simsōnai avargaludaiya kaiyil piditthu kodutthadhaaga ninaitthukkondu andha dheivatthukku oru periya baliyai kodutthaargal. adhan piragu, simsōn andha kondaattatthil “vēdikkai kaattattum” endru solli, avarai siraiyilirundhu kūttikkondu vandhu kēli kindal seidhaargal.—nyaa. 16:21-25. w23.09 5-6 ¶13-14

velli, maarch 14

ellaarudaiya paarvaiyilum edhu nalladhō adhaiyē seiyungal.—rō. 12:17.

‘olukka vishayatthil nīngal ēn baibil solgira maadhiri nadakkirīrgal’ endru oruvēlai kūda padikkiravargalō, kūda vēlai seibavargalō kētkalaam. andha samayatthil avargaludaiya karutthukku naam madhippu koduppōm. adhēnēram, nam nambikkaigalaiyum vittukkodukka maattōm. (1 pē. 3:15) oruvar nammidam kēlvi kētkumpōdhu, ‘vambu pannuvadharkaagatthaan ippadi kētkiraar’ endru yōsikkaamal, avar ēn appadi ninaikkiraar, edharkaaga indha kēlviyai kētkiraar endru yōsitthuppaarkka vēndum. naam avargalidam anbaagavum porumaiyaagavum badhil solla vēndum. naam sollum badhilai kēttu oruvēlai avargaludaiya karutthai maatrikkollavum vaaippu irukkiradhu. udhaaranamaaga, ‘nīngal ēn pirandhanaal kondaaduvadhillai’ endru ungalōdu vēlai seibavar kēttaal, edhanaal avar appadi kētkiraar endru yōsitthupaarungal. naamellaam jaaliyaagavē irukka maattōm endru avar ninaikkiraaraa? andha samayatthil kūdavēlai seibavargalmēl avar akkaraiyaaga iruppadharkaaga avarai paaraattungal. appadi seiyumpōdhu naam avargalai purindhukolgirōm enbadhai kaattuvōm. adhan pinbu, avar manadhil irukkum kulappamum pōividum. appadi seidhaal, pirandhanaal sambandhamaaga baibilil solliyirukkum vishayangalai avaridam īsiyaaga pēsa vaaippu kidaikkum. w23.09 17 ¶10-11

sani, maarch 15

andha akkiramakkaarargal solgira thavaraana karutthugalaal kavarndhilukkappattu nilaithadumaarividaadhapadi echarikkaiyaaga irungal.—2 pē. 3:17.

nēratthai naam nandraaga payanpadutthikkolla vēndum. ellaa dhēsatthu janangalukkum naam nalla seidhiyai solla vēndum. yegōvaavin naalai ‘eppōdhum manadhil vaitthirungal’ endru appōsthalan pēdhuru sonnaar. (2 pē. 3:11, 12) mudindhaal dhinamum konjam nēram kannai mūdi pūnjōlai būmiyil kidaikkappōgum aasīrvaadhangalai patri yōsitthu paarungal. sutthamaana kaatru ungal mugatthil padugiradhu. adhai nīngal svaasikkirīrgal. satthaana saappaadu saappidugirīrgal. irandhupōna unga anbaanavargal marubadiyum uyirōdu varugiraargal—adhai nīngal paarkkirīrgal. nūtrukkanakkaana varushangalukku munnaadi vaalndhavargalukku, baibil thīrkkadharisanangal ellaam eppadi niraivēriyadhu endru nīngal solli kodukkirīrgal. ippadiyellaam yōsitthu paarkkumpōdhu yegōvaavin naalukkaaga aasaiyaaga kaatthirukka mudiyum. indha ulagatthukku sīkkiratthil mudivu varum endru sandhēgamillaamal namba mudiyum. edhirkaalatthai patri ‘munkūttiyē arindhiruppadhaal’ thappaana karutthukkalaal naam thadumaari pōgamaattōm. w23.09 27 ¶5-6

nyaayiru, maarch 16

nam ejamaan virumbugirapadi ungal appaavukkum ammaavukkum kīlppadindhu nadangal, idhudhaan sariyaanadhu.—ebē. 6:1.

indru nammudaiya ilam pillaigalai sutriyirukkum niraiya pēr thangal “appaa ammaavukku kīlppadiyaadhavargalaaga” irukkiraargal. (2 thī. 3:1, 2) ēn? ‘naan eppadi nadandhukolla vēndumendru en appaa ammaa solgiraargalō adhupōl avargalē nadandhukolvadhillai. appuram naan edharku avargaludaiya pēchai kētka vēndum?’ endru sila pillaigal ninaikkiraargal. vēru silar, ‘en appaa ammaa kodukkum aalōsanaigal indha kaalatthukku otthuvaraadhu. avargal andha kaalatthu aatkal’ endru ninaikkiraargal. ‘en appaa ammaa romba strikttaaga irukkiraargal’ endru sila pillaigal ninaikkiraargal. nīngalum ivargalai pōlatthaan ninaikkirīrgalaa? appadiyendraal, indraiya dhinavasanatthil yegōvaa kodutthirukkum kattalaikku kīlppadivadhu ungalukku kashtamaaga irukkalaam. (ebē. 6:1) kīlppadiyum vishayatthil yēsu oru sirandha munmaadhiri; naam avaridamirundhu katrukkollalaam. (1 pē. 2:21-24) yēsu paavamē illaadha paribūrana nabaraaga irundhaar. aanaal, avarudaiya appaa ammaa paava iyalbullavargalaaga irundhaargal; avargalidam kuraigal irundhana. yēsuvai sariyaaga avargal purindhukollavum illai. irundhaalum, avargalukku kodukka vēndiya madhippu mariyaadhaiyai yēsu kodutthaar.—yaath. 20:12. w23.10 7 ¶4-5

thingal, maarch 17

mundhina kattalai balavīnamaagavum palanatradhaagavum iruppadhaal adhu nīkkappadugiradhu.—ebi. 7:18.

thiruchattatthil sollappattirundha baligal paavatthai mulumaiyaaga nīkka mudiyaadhu enbadhai pavul vilakkugiraar. adhanaaldhaan, thiruchattam ‘nīkkappattirukkiradhu’ endru sonnaar. adhan piragu, aalamaana unmaigalai pavul avargalukku sollikkodutthaar. yēsuvudaiya baliyin adippadaiyil kidaitthirukkira ‘mēlaana nambikkaiyai’ patri avargalukku nyaabagappadutthinaar. andha nambikkaiyaaldhaan “naam kadavulidam nerungi pōgirōm” endrum avargalidam sonnaar. (ebi. 7:18, 19) ebireya kristhavargal munbu seidhukondirundha vanakkatthaivida ippōdhu kristhavargalaaga avargal seigira vanakkam romba sirandhadhu enbadhai pavul avargalukku vilakkinaar. yūdha valipaattil seiyappatta vishayangal “varappōgira kaariyangalin nilal mattumē, kristhudhaan nijam” endru avar sonnaar. (kolō. 2:17) oru porulmēl velicham padumpōdhu adhan nilal tharaiyil vilum. andha nilal paarppadharku ōralavukku andha porulai pōlavē irundhaalum, adhu nijamaagaadhu. adhēmaadhiridhaan munbu irundha yūdha vanakkamurai edhirkaalatthil varavirundha nijatthukku, adhaavadhu aanmīga aalaya ērpaattukku, verumanē oru nilalaaga irundhadhu. nammudaiya paavangal mannikkappaduvadharkaaga yegōvaa seidhirukkum andha ērpaattai patri nandraaga therindhukolvadhu romba mukkiyam. andha ērpaattinpadi naam avarai vanangumpōdhudhaan, nam vanakkatthai avar ētrukkolvaar. w23.10 25 ¶4-5

sevvaai, maarch 18

‘mudivu kaalatthil thendhisai raajaa vadadhisai raajaavōdu sandaikku nirpaan. vadadhisai raajaavum thendhisai raajaavai thaakkuvadharku vēgamaaga varuvaan.’—dhaani. 11:40.

irandu raajaakkalai patri, adhaavadhu arasaangangalai patri, dhaaniyēl 11-vadhu adhigaaram solgiradhu. andha irandu raajaakkalumē, indha ulagatthai aattippadaikka vēndum enbadharkaaga oruvarōdu oruvar sandai pōttukkondē iruppaargal endru adhu solgiradhu. baibilil irukkum matra thīrkkadharisanangalōdu indha thīrkkadharisanatthai oppittu paarkkumpōdhu, indha irandu raajaakkalum yaar endru nammaal kandupidikka mudigiradhu. rashyaavum adhan kūttani naadugalumdhaan “vadadhisai raajaa.” aangilō-amerikka ulaga vallarasudhaan “thendhisai raajaa.” “vadadhisai raajaa” thannudaiya aatchiyin kīl vaalum kadavuludaiya makkalai bayangaramaaga thunburutthikkondu irukkiraan. avargalil silarai avan aditthu thunburutthiyirukkiraan, siraiyilum pōttirukkiraan. “vadadhisai raajaa” ippadi thunburutthuvadhai paartthu nam sagōdharargal bayandhupōgavillai. adharku badhilaaga, avargaludaiya visuvaasam innum balamaagiyirukkiradhu. kadavuludaiya makkal idhupōl thunburutthappaduvadhu dhaaniyēl sonna thīrkkadharisanatthin niraivētramdhaan enbadhu avargalukku theriyum. (dhaani. 11:41) idhai therindhukolvadhu, nambikkaiyai balamaaga vaitthukkollavum utthamatthai vittukkodukkaamal irukkavum namakku udhavi seigiradhu. w23.08 11 ¶15-16

budhan, maarch 19

ungalai thodugiravan en kanmaniyai thodugiraan.—saga. 2:8.

yegōvaa nammai kanmaniyōdu oppittu pēsugiraar. kangal, nam udalilēyē romba mukkiyamaana oru paagam. adhil chinna dhūsikūda padaadha maadhiri batthiramaaga paartthukkolvōm. appadiyendraal yegōvaa ingē enna solla varugiraar? ‘ungalmēl yaaraavadhu kai vaitthaal, naan summaa irukka maattēn’ endru solgiraar. andhalavukku yegōvaa nammēl anbu vaitthirukkiraar. avar nam unarchigalai purindhukolgiraar. nammai paadhugaakka thayaaraaga irukkiraar. namakku oru kashtam endraal avarum thuditthu pōividugiraar. adhanaal, “kanmanipōl ennai paartthukkollungal” endru naam dhaaraalamaaga avaridam jebam seiyalaam. (sang. 17:8) ippōdhu padugira kashtangalaalō vaalkkaiyil nadandha kasappaana anubavangalaalō ‘avarukkellaam enmēl anbu irukkumaa?’ endru nīngal yōsikkalaam. avarukku unmaiyilēyē ungalmēl anbu irukkiradhu endra nambikkaiyai nīngal eppadi adhigamaakkalaam? yēsumēlum paralōga nambikkaiyullavargalmēlum nam ellaarmēlum avar anbai eppadi velippadaiyaaga kaattiyirukkiraar enbadhai yōsitthu paarppadhan mūlam! w24.01 27 ¶6-7

vyaalan, maarch 20

‘engal kadavul engalukku thunaiyaaga irundhu, edhirigalidamirundhu paadhugaatthaar.’—esraa 8:31.

ikkattaana oru sūlnilaiyil yegōvaa thannudaiya makkalai paadhugaatthadhai esraa paartthirukkiraar. ki.mu. 484-il, esraa baabilōnil agaasvēru raajaavin aatchiyin kīlē irundhaar. andha samayatthil, persiya saamraajyam muluvadhum irundha yūdhargalai kondrupōdumpadi oru kattalai pōdappattirundhadhu. (esthar 3:7, 13-15) esraavin uyirum aabatthil irundhadhu. appōdhu, ellaa ‘maagaanangalilum’ irundha yūdhargal viradhamirundhu dhukkam anusaritthaargal. udhavi kēttu yegōvaavidam kenjinaargal. (esthar 4:3) edhirigal vettiya kuliyil avargalē vilundhadhai paartthapōdhu esraavukkum matra yūdhargalukkum eppadi irundhirukkum! (esthar 9:1, 2) yegōvaavaal thannudaiya makkalai kaappaatra mudiyum endra nambikkai andha samayatthil esraavukku innum adhigamaagiyirukkum. edhirkaalatthil eppadippatta sōdhanai vandhaalum adhai sandhikka avar thayaaraagiyiruppaar. w23.11 17 ¶12-13

velli, maarch 21

‘seyalgal illaamal kadavulaal nīdhimaanaaga karudhappadugiraan.’—rō. 4:6.

rōmar 3, 4 adhigaarangalil “thiruchattatthin seyalgalai” patritthaan appōsthalan pavul pēsinaar. adhaavadhu, isravēlargalukku kodukkappatta thiruchattatthukku kīlppadivadhai patri pēsinaar. (rō. 3:21, 28) pavuludaiya kaalatthil vaalndha sila yūdha kristhavargal, thiruchattatthai kandippaaga kadaippidikka vēndum enbadhil urudhiyaaga irundhaargal. avargalukku aabiragaamin udhaaranatthai kaatti, oruvar kadavulukku munbu nīdhimaanaaga irukka vēndumendraal “thiruchattatthin seyalgal” thēvaiyillai endrum visuvaasamdhaan thēvai endrum pavul puriyavaitthaar. appadiyendraal, kadavulmēlum yēsumēlum visuvaasatthai valartthukkondaal, kadavuludaiya angīgaaram namakkum kandippaaga kidaikkum endra nambikkaiyai idhu kodukkiradhu. yaakkōbu 2-vadhu adhigaaratthil sollappattirukkum “seyalgal,” pavul sonna “thiruchattatthin seyalgal” kidaiyaadhu. oru kristhavar dhinamum seiya vēndiya seyalgalai patri yaakkōbu sonnaar. (yaak. 2:24) indha maadhiriyaana seyalgal, avarukku unmaiyilēyē kadavulmēl visuvaasam irukkiradhaa enbadhai kaattum. w23.12 3 ¶8; 4-5 ¶10-11

sani, maarch 22

‘kanavan manaivikku thalaiyaaga irukkiraan.’—ebē. 5:23.

kalyaanam seiya virumbum sagōdharigal thangal thunaiyai gavanamaaga thērndhedukka vēndum. kalyaanatthukku piragu kanavardhaan ungalukku thalaiyaaga iruppaar enbadhai marandhuvidaadhīrgal! (rō. 7:2; ebē. 5:33) indha kēlvigalai yōsitthuppaarungal: ‘avar mudhirchiyulla kristhavaraa? vaalkkaiyil yegōvaavukku mudhalidam kodukkiraaraa? nyaanamaana mudivugalai edukkiraaraa? thavaru seidhaal adhai otthukkolgiraaraa? pengalai madhikkiraaraa? naan yegōvaavōdu nerukkamaaga irukka avaraal enakku udhava mudiyumaa? ennudaiya thēvaigalai gavanitthukkolvaaraa? ennudaiya unarchigalai purindhu nadappaaraa?’ ungalukku oru nalla kanavar kidaikka vēndumendraal, nīngal oru nalla manaiviyaaga aavadharku ippōdhē thayaaraaga vēndum. oru nalla manaivi kanavarukku ‘udhaviyaalaraaga’ matrum, ‘thunaiyaaga’ irukkiraal. (aadhi. 2:18) yegōvaavai nēsippadhaal, thannudaiya kanavarukku irukkira nalla peyarai kedukkaadha maadhiri nadandhukolgiraar. (nīdhi. 31:11, 12; 1 thī. 3:11) yegōvaamēl irukkum anbai balappadutthuvadhan mūlamum vīttilum sabaiyilum matravargalukku udhavi seivadhan mūlamum oru nalla manaiviyaaga aavadharku ippōdhē nīngal thayaaraagalaam. w23.12 22-23 ¶18-19

nyaayiru, maarch 23

ungalil oruvanukku nyaanam kuraivaaga irundhaal, kadavulidam avan kēttukkondē irukka vēndum.—yaak. 1:5.

nam vaalkkaiyaiyē maatrividum mudivugalai edukkumpōdhu yegōvaa tharum nyaanam kandippaaga namakku thēvai. sagitthiruppadharkaana balatthai avar namakku tharugiraar. kashtangalai sagitthukkolla appōsthalan pavulukku yegōvaa balam kodutthadhu pōlavē namakkum koduppaar. (pili. 4:13) sagōdhara sagōdharigalai payanpadutthi namakku udhavugiraar. yēsu, thaan irappadharku mundhina raatthiri romba urukkamaaga jebam seidhaar. dheiva nindhanai seidhavan endra kutrachaattai sumappadharku thannai vittuvida vēndaam endru yegōvaavidam kenji kēttaar. aanaal, avar kēttadhai seivadharku badhilaaga, yegōvaa oru dhēvathūdharai anuppi avarai balappadutthinaar. (lū. 22:42, 43) indrum yegōvaa sagōdhara sagōdharigalai payanpadutthi namakku udhavi seiyalaam. avargal namakku fōn seidhu alladhu nēril vandhu paartthu nammai urchaagappadutthalaam. “nalla vaartthai” solli sagōdhara sagōdharigalai balappaduttha naam ellaarum vaaippugalai thēdalaam.—nīdhi. 12:25. w23.05 10-11 ¶9-11

thingal, maarch 24

eppōdhum oruvarai oruvar urchaagappadutthungal, oruvarai oruvar balappadutthungal.—1 the. 5:11.

ninaivunaal nigalchikku varugira seyalatra prasthaabigal, sabaiyil irukkiravargal thangalidam enna solvaargalō, thangalai patri enna ninaippaargalō endrellaam yōsitthirukkalaam. adhanaal, avargalai sangadappadutthum kēlvigalai kētkaadhīrgal; punpadutthuvadhupōl pēsividaadhīrgal. avargalum nammōdu sērndhu yegōvaavai vanangum sagōdhara sagōdharigal. avargalōdu sērndhu yegōvaavai vananguvadhu unmaiyilēyē namakku sandhōsham. (sang. 119:176; ap. 20:35) thannudaiya maranatthai yēsu ovvoru varushamum ninaitthu paarkka sonnadharku naam romba nandriyōdu irukkirōm. appadi seivadhu ēn mukkiyam enbadhaiyum naam purindhuvaitthirukkirōm. indha nigalchiyil kalandhukollumpōdhu namakkum matravargalukkum niraiya nanmaigal kidaikkindrana. (ēsaa. 48:17, 18) yēsumēlum yegōvaamēlum naam vaitthirukkum anbu valarum, avargalukku naam evvalavu nandriyōdu irukkirōm enbadhai kaatta mudiyum, nam sagōdhara sagōdharigalōdu innum nerukkamaaga mudiyum, mītpuvilaiyaal kidaikkum aasīrvaadhangalai patri matravargalukku puriyavaikka mudiyum. ninaivunaalukkaaga thayaaraaga irukka ennavellaam seiya vēndumō avatraiyellaam naam seiyalaam! w24.01 14 ¶18-19

sevvaai, maarch 25

‘yegōvaavaagiya naanē ungalukku prayōjanamaanadhai katrukkodukkirēn.’—ēsaa. 48:17.

indru yegōvaa namakku thannudaiya vaartthaiyaagiya baibil mūlam valikaattugiraar. adhēsamayatthil, avar manidhargalaiyum payanpadutthugiraar. udhaaranatthukku, “unmaiyum vivēgamum ulla adimai” mūlam aanmīga unavai tharugiraar. (mat. 24:45) adhōdu, vattaara kangaanigalaiyum mūppargalaiyum payanpadutthi kashtamaana sūlnilaiyai samaalikka thēvaiyaana aalōsanaigalai kodukkiraar. yegōvaavin natpai eppōdhum ilandhuvidaamal irukkavum pūnjōlaikkaana paadhaiyil vali thavarividaamal irukkavum ivai ellaamē namakku udhavugindrana. irundhaalum, yegōvaa kodukkira valinadatthudhalinpadi seivadhu silasamayam namakku kashtamaaga irukkalaam. adhuvum, kuraiyulla manidhargal mūlam andha valinadatthudhal varumpōdhu appadi irukkalaam. andhamaadhiri samayangalil, yegōvaadhaan thannudaiya makkalukku valikaattugiraar endrum, avar kaattugira valiyil nadandhaal kandippaaga aasīrvaadhangal kidaikkum endrum naam namba vēndum. w24.02 20 ¶2-3

budhan, maarch 26

sollil mattumalla, seyalilum anbu kaatta vēndum, adhai unmai manadhōdu kaatta vēndum.—1 yō. 3:18.

kadavuludaiya vaartthaiyai nandraaga padippadhan mūlamaaga kadavulmēl irukkum anbil naam valara mudiyum. baibilil nīngal padikkira ovvoru pagudhiyum yegōvaavai patri enna solgiradhu endru yōsitthu paarungal. ungalaiyē ippadi kēttukkollungal: ‘yegōvaa enmēl anbu vaitthirukkiraar enbadhai indha padhivu eppadi kaattugiradhu? naan yegōvaamēl anbu kaattuvadharku, indha pagudhi enakku eppadi udhavi seigiradhu?’ yegōvaamēl naam vaitthirukkira anbil valaruvadharku innoru vali, dhinamum avaridam jebam seivadhu. nam manadhil ōdikkondirukkira ellaavatraiyum avaridam kotta vēndum. (sang. 25:4, 5) yegōvaa, nam jebangalai kēttu adharku badhil koduppaar. (1 yō. 3:21, 22) matravargalmēl vaitthirukkira anbilum naam valara vēndum. appōsthalan pavul oru kristhavaraagi konja kaalatthukku piragu, ilainyaraana thīmōtthēyuvai sandhitthaar. thīmōtthēyuvukku yegōvaamēlum anbu irundhadhu, makkalmēlum anbu irundhadhu. avarai patri pilippiyargalidam pavul ippadi sonnaar: “ungaludaiya vishayangalai akkaraiyōdu gavanippadharku [thīmōtthēyuvai] pōndra manamullavar vēru yaarum ennōdu illai.” (pili. 2:20) sagōdhara sagōdharigalmēl thīmōtthēyu vaitthirundha anbudhaan pavuludaiya manadhai thottadhu. thīmōtthēyu thangaludaiya sabaikku eppōdhu varuvaar endru andraikku irundhavargal aasaiyaaga kaatthirundhiruppaargal enbadhil sandhēgamē illai.—1 ko. 4:17. w23.07 9 ¶7-10

vyaalan, maarch 27

‘naan orupōdhum unnai kaivida maattēn.’—ebi. 13:5.

isravēlargal vaakku kodukkappatta dhēsatthukkul pōvadharku munbē mōsē irandhuvittaar. kadavuludaiya makkal, thalaivar illaamal appadiyē nirgadhiyaaga aanaargalaa? illai! thanakku unmaiyaaga irundhavarai yegōvaa avargalai nandraaga paartthukkondaar. mōsē irappadharku munbē, makkalai valinadatthuvadharkaaga yōsuvaavai niyamikka solli yegōvaa solliyirundhaar. mōsēyum pala varushangalaaga yōsuvaavukku payirchi kodutthu vandhaar. (yaath. 33:11; ubaa. 34:9) makkalai valinadattha thiramaiyaana matra aangalum irundhaargal. aayiram pērukku, nūru pērukku, aimbadhu pērukku, patthu pērukku thalaivargal irundhaargal. (ubaa. 1:15) ivargal ellaarum kadavuludaiya makkalai nandraaga paartthukkondaargal. adutthu, eliyaavudaiya kaalatthai patri paarkkalaam. pala varushangalaaga avar makkalai unmai vanakkatthin pakkam valinadatthivandhaar. aanaal, yegōvaa oru samayam avarai yūdhaavukku pōi sēvai seiya sonnaar. (2 raa. 2:1; 2 naa. 21:12) patthu kōtthira raajyatthil irundha unmaiyulla makkalukku appōdhu eppadi irundhirukkum? valinadattha yaarumē illai endru avargal unarndhaargalaa? illai. eliyaa pala varushangalaaga elisaavukku payirchi kodutthirundhaar. yegōvaa thannudaiya nōkkatthai thodarndhu niraivētrinaar; makkalaiyum nandraaga paartthukkondaar. w24.02 5 ¶12

velli, maarch 28

thodarndhu oliyin pillaigalaaga nadandhukollungal.—ebē. 5:8.

ebēsuvil irundha kristhavargal kadavuludaiya vaartthai kaattiya oliyil nadakka aarambitthaargal. (sang. 119:105) poi madha palakkavalakkangalaiyum olukkanketta vaalkkaiyaiyum vittuvandhaargal. ‘kadavuludaiya munmaadhiriyai pinpatrinaargal.’ (ebē. 5:1) yegōvaavai vanangavum avarai sandhōshappadutthavum thangalaal mudindha ellaavatraiyum seidhaargal. adhēmaadhiri, naamum satthiyatthai patri therindhukolvadharku munbu, poi madham, olukkakkēdu endra irulil irundhōm. nammil silar, poi madha pandigaigalai kondaadiyirukkirōm, olukkakkēdaana vaalkkaiyai vaalndhirukkirōm. aanaal, yegōvaavudaiya paarvaiyil edhu sari edhu thavaru endru therindhukonda piragu, avarukku pidittha maadhiri vaala aarambitthirukkirōm. adhanaal namakku niraiya aasīrvaadhangal kidaitthirukkindrana. (ēsaa. 48:17) irundhaalum, naam vittuvandha irul pakkamē pōgaamal iruppadhu silasamayatthil kashtamaaga irukkalaam. adhanaal naam urudhiyaaga irukka vēndum, “thodarndhu oliyin pillaigalaaga” nadandhukolla vēndum. w24.03 21 ¶6-7

sani, maarch 29

munnētra paadhaiyil naam edhuvarai pōyirundhaalum sari, adhē paadhaiyil thodarndhu sīraaga nadakka vēndum.—pili. 3:16.

arppanitthu nyaanasnaanam edukka naan innum thayaaraagavillai endru nīngal yōsikkirīrgalaa? yegōvaavukku pidittha maadhiri vaala oruvēlai sila maatrangalai nīngal seiya vēndiyirukkalaam. alladhu, ungaludaiya visuvaasam balamaaga innum konjam kaalam thēvaippadalaam. (kolō. 2:6, 7) unmaidhaan, baibil padikkira ellaarukkumē yegōvaamēl irukkum anbu orēmaadhiri valaraadhu. ilam pillaigal ellaarumē oru kurippitta vayadhil nyaanasnaanam edutthuviduvaargal endrum solla mudiyaadhu. adhanaal, endhendha vishayangalil nīngal munnēra vēndum endru yōsitthu maatrangalai seiyungal; ungalai matravargalōdu oppidaadhīrgal. (galaa. 6:4, 5) nyaanasnaanam edukka naan innum thayaaraaga illai endru ungalukku thōndrinaalum, adhai oru kurikkōlaaga vaitthu ulaiyungal. maatrangalai seiya udhava solli jebam seiyungal. (pili. 2:13) kandippaaga yegōvaa ungal jebatthai kēttu udhavuvaar.—1 yō. 5:14. w24.03 5 ¶9-10

nyaayiru, maarch 30

kanavargalē, nīngalum ungal manaiviyai nandraaga purindhukondu avalōdu vaalungal.—1 pē. 3:7.

orusamayam, saaraal thannudaiya sōgatthaiyum kōbatthaiyum aabiragaamidam kotti thīrtthaal. sollappōnaal, prachinaikku kaaranamē aabiragaamdhaan endru sollivittaal. saaraal thanakku kattuppattu nadakkum oru nalla manaivi enbadhu aabiragaamukku therindhirundhadhu. adhanaal, saaraal pēsumpōdhu aabiragaam gavanitthu kēttaar, andha prachinaiyai sariseiya muyarchiyum seidhaar. (aadhi. 16:5, 6) kanavargalē, kudumbatthukkaaga mudivugalai edukkum adhigaaram ungalukkutthaan irukkiradhu. (1 ko. 11:3) oru mudivai eduppadharku munbu ungal manaiviyin karutthaiyum kēlungal. adhuvum, andha mudivu ungal manaiviyai baadhikkum endraal appadi kētpadhu romba mukkiyam. adhudhaan oru anbaana kanavarukku alagu. (1 ko. 13:4, 5) innoru samayatthil, thidīrendru virundhaaligal vandhapōdhu avargalai ubasarikka vēndumendru aabiragaam mudivu panninaar. adhanaal saaraalidam, aval seidhukondirundha vēlaigalai vittuvittu ekkachakkamaana rottigalai suda sonnaar. (aadhi. 18:6) saaraalum aabiragaamin pēchukku madhippu kodutthu, avar sonnadhai udanē seidhaal. manaivigalē, nīngalum ungal kanavar edukkum mudivugalukku aadharavu kaattuvadhan mūlam saaraalai pōlavē nadandhukollalaam. appōdhu, ungaludaiya thirumana bandham balappadum.—1 pē. 3:5, 6. w23.05 24-25 ¶16-17

thingal, maarch 31

‘paralōgatthilirundhu varugira nyaanamō kīlppadiya thayaaraanadhaaga irukkiradhu.’—yaak. 3:17.

gidhiyōn nyaayaadhibadhiyaaga niyamikkappatta piragu avarudaiya kīlppadidhalukkum dhairiyatthukkum sōdhanai vandhadhu. paagaalukkaaga than appaa kattiya balipīdatthai idikkum aabatthaana vēlaiyai gidhiyōn seiya vēndiyirundhadhu. (nyaa. 6:25, 26) adhan piragu, gidhiyōn oru padaiyai thirattiyapōdhu, andha padai vīrargaludaiya ennikkaiyai yegōvaa irandu dhadavai kuraikka sonnaar. (nyaa. 7:2-7) natta nadu raatthiriyil edhirigaludaiya mugaamai thaakka sonnaar. (nyaa. 7:9-11) mūppargal ‘kīlppadiya thayaaraaga’ irukka vēndum. kīlppadidhalai kaattum oru mūppar baibil solgirapadiyum, kadavuludaiya amaippu tharum valinadatthudhalpadiyum nadandhukolvaar. ippadi, matravargalukku oru nalla udhaaranamaaga iruppaar. aanaalum, sila sūlnilaigalil kīlppadidhalai kaattuvadhu avarukku savaalaaga irukkalaam. udhaaranatthukku, amaippidamirundhu niraiya valinadatthudhal varalaam alladhu amaippu kodukkum valinadatthudhal sattendru maarividalaam. adhaiyellaam seiya avar kashtappadalaam. matra samayangalil, amaippu tharum valinadatthudhal avvalavu sariyillai endru avarukku thōndralaam alladhu adhu nadaimuraikku otthuvaraadhu endru avar ninaikkalaam. oruvēlai, amaippu sollum ēdhōvoru vēlaiyai seivadhaal jeyilukku pōgum aabatthukūda avarukku irukkalaam. kodukkappadum arivuraigalai gavanamaaga kēttu adhanpadi seiyumpōdhu gidhiyōnai pōlavē mūppargal kīlppadidhalai kaattalaam. w23.06 4-5 ¶9-11

    Thamil prasurangal (1993-2025)
    veliyēravum
    ulnulaiyavum
    • Thamil (Rōman)
    • pagiravum
    • viruppangal
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • vidhimuraigal
    • thaniyurimai
    • praivasi setting
    • JW.ORG
    • ulnulaiyavum
    pagiravum