Haʼu presiza para atu lori karreta ka lae?
IMAJINA toʼok kona-ba katuas ida neʼebé lori karreta tinan barak ona. Nia gosta lori karreta tanba bele bá fatin naran deʼit. Maibé ninia família no belun sira hanoin barak no hatete katak diʼak liu nia la lori tan karreta. Katuas neʼe la komprende tanbasá sira hanoin barak.
Ita mós hasoru situasaun hanesan neʼe ka lae? Se nuneʼe, saida mak bele ajuda Ita atu halo desizaun kona-ba para atu lori karreta ka motór?
Iha nasaun balu, kuandu ema neʼebé liu ona idade espesífiku mak hakarak hanaruk kartaun kondusaun, nia tenke hetan dokumentu husi doutór. Irmaun-irmán sira neʼebé hela iha nasaun hanesan neʼe halo tuir governu nia lei. (Rom 13:1) No maski iha ka la iha lei kona-ba idade atu lori karreta ka motór, sujestaun tuirmai bele ajuda Ita atu tetu didiʼak Ita-nia kapasidade.
TETU DIDIʼAK ITA-NIA KAPASIDADE
Organizasaun ida iha Estadus Unidus anima Ita atu husu ba Ita-nia an:
Haʼu sente susar atu lee ka haree sinál tránzitu iha kalan ka lae?
Difisil ba haʼu atu fila ulun hodi haree espellu iha karreta no cek fatin neʼebé susar atu haree kedas ka lae?
Haʼu-nia reasaun neineik ka lae? Porezemplu, haʼu neineik atu sama travaun?
Haʼu lori karreta neineik demais toʼo hanetik karreta seluk atu halai normál ka lae?
Foin lalais neʼe, haʼu hasoru situasaun balu neʼebé besik loos atu hetan asidente ka lae? Ka haʼu-nia karreta iha riska ka kabetak tanba xoke buat ruma ka lae?
Polísia hapara ona haʼu tanba haʼu-nia dalan atu lori karreta ka lae?
Haʼu dukur durante lori karreta ka lae?
Haʼu hemu ai-moruk neʼebé bele afeta haʼu-nia dalan atu lori karreta ka lae?
Haʼu-nia família no belun sira hanoin barak kuandu haʼu lori karreta ka lae?
Se Ita hatán sin ba pergunta ida ka rua, karik diʼak atu halo mudansa balu. Porezemplu, Ita bele deside atu la lori karreta iha fatin neʼebé Ita la koñese, ka la lori karreta iha kalan. Cek beibeik Ita-nia kondisaun. Ita mós bele husu ba família ka belun ruma atu fó sai sira-nia hanoin. Karik diʼak mós tuir kursu atu bele lori karreta ho seguru liután. Maibé se Ita hatán sin ba pergunta tolu ka liu, karik neʼe mak tempu ba Ita atu para lori karreta.a
APLIKA BÍBLIA NIA PRINSÍPIU SIRA
Karik susar ba Ita atu rekoñese katak Ita-nia dalan atu lori karreta ladún diʼak hanesan uluk. No Ita la gosta atu hanoin ka koʼalia kona-ba para atu lori karreta. Entaun, Bíblia nia prinsípiu saida mak bele ajuda Ita atu iha hanoin neʼebé loos no foti desizaun diʼak? Haree toʼok prinsípiu rua.
Haraik an hodi rekoñese Ita-nia limitasaun. (Prov 11:2) Nuʼudar idade aumenta, ita-nia matan, tilun, no múskulu sira-nia funsaun sai fraku. Porezemplu, ema barak neʼebé idade ona para atu halo desportu balu tanba sira hatene katak neʼe sei lori perigu. Nuneʼe mós ho lori karreta. Ema neʼebé haraik an bele deside atu para lori karreta kuandu nia sente la seguru ona. (Prov 22:3) No nia mós sei prontu atu rona se ema seluk hatete katak sira hanoin barak kuandu nia lori karreta.—Kompara ho 2 Samuel 21:15-17.
Respeitu ema seluk nia moris. (Deut 22:8) Se la lori karreta ho seguru, Ita bele hakanek ema, ka hakotu ema nia moris. Se ema ida kontinua lori karreta maski ninia kapasidade sai menus, nia sei lori perigu boot ba ninia an no ema seluk. No se akontese asidente no ema ruma mate, karik nia mak tenke lori todan.
Se Ita presiza deside atu para lori karreta, keta hanoin katak neʼe halo Ita lakon dignidade ka Ita la iha tan folin. Jeová sei hadomi Ita no kontente kuandu Ita rekoñese Ita-nia limitasaun, hatudu haraik an, no hanoin ema seluk nia diʼak. Jeová mós promete atu ajuda Ita no fó kmaan ba Ita. (Isa 46:4) Nia sei nunka husik Ita. Tan neʼe, husu Jeová nia ajuda atu bele iha matenek no hanoin kona-ba Bíblia nia prinsípiu sira hodi bele foti desizaun diʼak.
a Atu hetan informasaun liután, haree “Kecelakaan Mobil—Amankah Anda?” husi Sedarlah! 22 Agostu 2002.