Ambejtsïni jarhuataa parachi no k’eri p’ikuarherani
INI parhakpinirhu, uánikua kʼuiripuechaksï jarhasti engaksï ísï p’ikuarherajka eskaksï jatsiska para sánderu sési kánhani eska máteru kʼuiripuecha, ¿o chá no ísï exesïni? Joperu na uéjkiksï xáni sési kánhani, imeechaksï sánderu ambe uékasïndi. Biblia tʼuini uandasïreendia eska últimu jurhiatikuecha jimbo inde jásï kʼuiripuechaksï japiringa (2 Tim. 3:2).
Desde ióniisïa, jarhastiksï kʼuiripuecha engaksï imeechajku pendienti pákuarhijka. Pori ejemplu Andani ka Eba, eratsesptiksï eskaksï úpiringa erakuni ambe sési jarhaspi ka ambe nómbe, ka iásïchi iáminduecha no sési nitamakuarhixakaia imeecheeri kulpa jimbo. Ístu rei Usiasi enga Judá juramuni japka kánikua no sési úspti jimboka eratsespka eska úpiringa kʼuájtsïtakua o insiensu kurhirani templurhu nájkiruka no sésikua jatsipka para ísï úni (2 Crón. 26:18, 19). Ka ístu fariseuecha ka saduseuechaksï eratsesïreendi eskaksï imeecha jukanchaspka para Tata Diosï sánderu sési kaani jimbokaksï Abraániiri parientiispka (Mat. 3:9).
Ini jurhiatikua jimbo, uánikua kʼuiripuechaksï jarhasti engaksï imeechajku pendienti pákuarhijka ka kʼéramakuarhinksï. Inde ambe úpirindi eskachi juchajtu májkueni jámaaka (Gal. 5:26). Juchajtuchi úpiringa ueenani eratseni eskachi jukanchaska para kʼéri ambe exenhani. Joperu, ¿ambechi uaa parachi no niárani ísï eratseni? Orhetachi jatsiska para sési kurhanguni na exesïni Tata Diosï Jeoba indeni ambe. Ju je exeani tsimani Bibliarhu anapu prinsipiuechani.
Tata Diosï Jeobasï jatsiti para erakuni ambe engachi jatsika para intsïnhani. Ju je exeani máru ejempluechani.
Familiarhu Tata Diosï Jeoba uékasïndi eska témba respetariuaka uámbani, ka eska uámba xénchaaka témbani (Éfes. 5:33). Temungurhiriichaksï jatsisti para imeechajku xarhatatsperani xénchperakua (1 Kor. 7:3). Taatiichaksï jukanchasti eskaksï uájpeecha kurhajchauaka ka uájpeechaksï jukanchasti eskaksï taatiicha kuidariuauaka ka xénchaani (2 Kor. 12:14; Éfes. 6:2).
Kúnguarhikuarhu orhejtsïkutiichaksï jukanchasti eskachi respetariuauaka imeecheeri ambakiti ánchikuarhita jimbo (1 Tes. 5:12). Joperu, imeechaksï no sésikua jatsisti para arhiani erachiichani ka pirenchiichani ambeksïsï jatsi para úni ka ambe nómbe (1 Ped. 5:2, 3).
Tata Diosï íntsaasti sésikua juramutiichani paraksï euajpini impuestu ambe ka eskachi janhanharhiauaka (Rom. 13:1, 6, 7).
Tata Diosï Jeoba kánikua xénchpesïndi ka jukari ambejtsïni íntskusïndi. Jimbokachi pekadoriiska soluchi jukanchaska uarhini (Rom. 6:23) Joperu Tata Diosï Jeobajtsïni kánikua xénchasïndi, imajtsïni uánikua ambe íntskusïndi (Sal. 103:10, 11). Juchachi úsïnga jatsiani kóntperateechani jimbokajtsïni imasï xáni xénchajka (Rom. 12:6-8; Éfes. 2:8).
AMBEJTSÏNI JARHUATAA PARACHI NO NIÁRANI KʼÉRAMAKUARHINI
Ju je jánguarhintani no ísï eratseni eska parhakpini anapuecha. Jamberichi no kuenta íntskukuarhepiringa ka ueenani eratseni eskachi sánderu jukanchaska ambe ma eska máteruecha. Ma xanhari, Jesúsi ejemplu ma úraspti para xarhatani na enga xáni fásiliika ueenaaka ísï eratseni. Jesúsi uandantaspti eska jarhaspka achamasï ma enga echeriichani jatsiapka engaksï ubasï jukapka ka eska jirinhaaspka máru acheetiichani paraksï chúskutani jima ánchikuarhini ka iichaksï ma denariu andapirindi. Joperu tátsekua, ima achamasï arhiaspti máteru acheetiichani eskaksï ístu nipiringa jima ánchikuarhini. Ka enga na chúripkia, iáminduechani ma denariu maiamuaspti, asta imeechani engaksï ma orajku ánchikuarhipka. Joperu imeecha engaksï xarhentku ueenapka ánchikuarhini, eratsesïreendiksï eskaksï imeecha sánderu maiamunhapiringa jimbokaksï chúskutaspka uinhamu ánchikuarhini ka xáni tsándu (Mat. 20:1-16). Ini ejemplu jingoni, Jesúsi jorhendaaspti imeeri chúxapatiichani eskaksï jatsispka para tsípini jarhani imani ambe jingoni enga Tata Diosï íntsauenga.
Achamasïicha engaksï chúskutapka ánchikuarhini, eratsesptiksï eskaksï sánderu sentabu andapiringa.
Ju je agradesidueni ka no erokuarhini jarhani eskajtsïni máteruecha íntskuaka ambe (1 Tes. 5:18). Ju je májkueni úni eska apostoli Pablu, ima no ma ambe kurhakuaspti Korintu anapu erachiichani nájkiruka úpiringa ísï úni (1 Kor. 9:11-14). Ísï jimbo, ju je jukaparharani ambe engajtsïni máteruecha sáni íntskuaka ka no jukari ambe erokuarhini jarhani.
Apostoli Pablu no kurhajkuarhispti eskajtsï erachiicha sentabu íntskupiringa.
Kaxumbitiini. Enga nema ueenajka kʼéramakuarhini, ueenasïndi eratseni eska uétarhinchasïnga sánderu ambe intsïnhani. Joperu engachi kaxumbitiuaka nóchi méni niáraaka ísï eratseni.
Enga profeta Daniel ísï kaxumbitiipka, úspti eska Tata Diosï Jeoba kánikua jukaparharapiringa.
Profeta Danieli kaxumbitiispti jimbosï ambakiti ejemplu máeti para jucha. Ima ambakiti familiarhu ma tʼarhexespti, kánikua sési jáxespti, jánhastiini ka uánikua ambe jorhenaspti úni. Inde ambe úpirindi úni eska ima kʼéri pʼikuarherapiringa ka eratseni eska jukanchaspka para sési kánhani (Dan. 1:3, 4, 19, 20). Joperu ima kaxumbikua xarhataspti, jimbosï Tata Diosï Jeoba kánikua jukaparharapti (Dan. 2:30; 10:11, 12).
Ísï jimbo, ju je jánguarhintani no kérikuarhini inde jásï jánguani. Sánderu sési, ju je méntkisïsï tsípini jarhani imani kóntperateecha jingoni engajtsïni Tata Diosï Jeoba íntskujka jimbokajtsïni xénchasïnga.