MWAHA ONTHOKORORIWA 28
ETXIPO 88 Mukiixuttihe Iphiro Sanyu
Mwaha wa heeni nintthuneyaahu waasaasa miruku?
‘Osuwela ori ni ale enaasa miruku.’ — MIR. 13:10.
ELE NINKELA AHU OXUTTERA
Ninrowa woona etthu nintthuneyaahu opaka weera nttottele mureerelo miruku ninvahiwaahu.
1. Moota heeni ninrowaahu opaka soothanla sooreera ni oweeriha apalanu ahu okhumela nnene? (Miruku 13:10; 15:22)
OOTHEENE hiyo ninnatthuna opaka soothanla sooreera. Nave nintthuna weera sootthuna sahu ni apalanu ahu ekhumeleke nnene. Biblya onnanoonihera moota ninrowaahu okwanihera soolakela iyo soopiili. — Musome Miruku 13:10; 15:22.
2. Etthu heeni Yehova olaihenraawe?
2 Ekhaikhai weera, mutthu oophwanelela nintthuneyaahu onvekela miruku, Tiithi ahu, Yehova. Owo oolaihera onikhavihera, eeraka: “Kinimovahani miruku, maitho aka ari vasulú vanyu.” (Nsal. 32:8) Masu ala ennoonihera weera Yehova khonaasa onivaha miruku, owo onnanivaha miruku seiyo hiyo ninhaawelaahu. Opwaha mwa yeeyo, owo-tho onnanikhavihera moota woovarihela muteko miruku iyo.
3. Etthu heeni ninrowaahu woona mwa yoosoma ene yeela?
3 Mwa yoosoma ene yeela, ninrowa woona moota Biblya onrowaawe onikhavihera waakhula makoho ala maxexe: (1) Mikhalelo heeni kintthuneyaaka okhalano weera kittottele mureerelo miruku sooreera? (2) Taani onrowa okivaha miruku sooreera? (3) Moota heeni ninrowaahu waakhulela miruku? (4) Mwaha wa heeni kihintthuneyaaka waavekela atthu akina weera ekipakele soothanla?
MIKHALELO HEENI KINTTHUNEYAAKA OKHALANO?
4. Mikhalelo heeni nintthuneyaahu okhalano weera nttottele mureerelo miruku ninvahiwaahu?
4 Weera nttottele mureerelo miruku ninvahiwaahu, hiyo nintthuneya okhala oowiiyeviha ni waakhulela weera khansuwenle itthu sootheene. Ti wootepa otthuneya osuwela weera, sookhala itthu nihisuwenlaahu ni weera ninnahaawela nikhavihero weera nipake soothanla sooreera vaavo ninvirihaahu itthu nihintalaahu okumanano muttuli. Wakhala weera hiyo khanniiyeviha, Yehova khanrowa owera onikhavihera, yookhumelelaaya ti yooweera hiyo khaninrowa woonaka otthuneya waya ovarihela muteko miruku Yehova onnivahaawe moorweela mwa Biblya. (Mik. 6:8; 1 Ped. 5:5) Mene wakhala weera nnookhalano mikhalelo iya, nneereke ovaha mwiitti miruku nimphwanyaahu mBiblyani ni ovarihela muteko mweekumini mwahu.
5. Itthu heeni saarowa omweeriha Davidi okhala oowiisunnuwiha?
5 Moone etthu ninxutteraahu ni mwene Davidi. Owo aapaka itthu sintxipale sootikhiniha, mene khaiyene aari oowiisunnuwiha. Mwa ntakihero, mwa iyaakha sintxipale ahaakunveene okhala mwene, owo aari oovuwa mwaha woosuwela wiipa. Mpaka owo aawompwa orowa omwiipela mwene. (1 Sam. 16:18, 19) Athanliwakaru okhala mwene oottharelana, munepa wa Yehova wanvaha owera Davidi. (1 Sam. 16:11-13) Owo aari oovuwa variyari va ana a Israeli mwaha woowaawina amwiittani awe omuhela mpuwa Goliyathi yoowo aari nfilisti oowoopiha. (1 Sam. 17:37, 50; 18:7) Waakhanle weera Davidi aari oowiisunnuwiha, owo aaheereke wuupuwela weera, okhala weera annawera opaka itthu sintxipale sootikiniha, owo khaahaawela ovahiwa miruku ni akina. Mene Davidi khaapanke eyo.
6. Ninsuwela moota heeni weera Davidi wannamusivela waakhela miruku? (Nwehe-tho efootu .)
6 Davidi akhalakaru mwene, aahaathanla atthu weera envaheke miruku. (1 Sow. 27:32-34) Eyo khenantikiniha, mwaha wooweera ahaakunveene okhala mwene, Davidi aakhovelela wiiwelela miruku sooreera. Davidi aahaakhulela miruku ohiya paahi sa alopwana, nave-tho sa muthiyana mmoha eeriwa Abigayili. Muthiyana owo aathelinwe ni Nabali, mulopwana yoowo aari oowiisunuwiha, oohixukhurela ni ahaattittimiha atthu akina. Moovirikana ni Nabali, Davidi aari oowiiyeviha, owo aatthara miruku sooreera sa Abigayili ni aasepa opaka yoottheka etokweene. — 1 Sam. 25:2, 3, 21-25, 32-34.
Mwene Davidi moowiiyeviha aahaakhulela ni ovarihela muteko miruku sa (Nwehe eparagrafu 6)
7. Etthu heeni ninxutteraahu ni ntakihero na Davidi? (Koheleti 4:13) (Nwehe-tho efootu.)
7 Hiyo pooti oxuttera itthu ikina ni ntakihero na Davidi. Mwa ntakihero, pooti weeraka hiyo ninnawera opaka etthu ni okhumela nnene naari nookhalano owera woowaahoolela atthu akina. Menento, hiyo khontthuneya wuupuwelaka weera noosuwela itthu sootheene ni khaninhaawela miruku. Hiihaale ntoko Davidi, nintthuneya okhala oolikaneene wiiwa miruku sooreera, nihipwatthaka mutthu onnivaha. (Mmusome Koheleti 4:13.) Wakhala weera nnoopaka eyo, nnoorowa osepa itthu saarowa onikumihera maxupo hiyo ni atthu akina.
Nintthuneya okhala oolikaneene wiiwa miruku sooreera nihipwatthaka mutthu onnivaha (Nwehe eparagrafu 7)c
TAANI ONROWA OKIVAHA MIRUKU SOOREERA?
8. Mwaha wa heeni Jonata aarowaawe onvaha miruku sooreera Davidi?
8 Ntakihero na Davidi ninnanxuttiha-tho etthu ekina. Owo anniiwelela miruku sa atthu ale yaarinono onthamwene wooreera ni Yehova, nave ale yiiwexexa maxupo owo aavirihaawe. Mwa ntakihero, vaavo aatthunaawe osuwela etthu aatthuneyaawe opaka weera akhale ni murettele ni mwene Sauli, Davidi aahiiwelela miruku sa Jonata, yoowo aari mwaana a Sauli. Mwaha wa heeni Jonata aarowaawe onvaha miruku sooreera Davidi? Mwaha wooweera, ohiya paahi okhalano onthamwene wooreera ni Yehova, Jonata aasuwela moota wookhala ni mwene Sauli. (1 Sam. 20:9-13) Moota heeni ninrowaahu ovarihela muteko ele ninxutteraahu ni yooweereya ela?
9. Emaara ninhaawelaahu miruku ninvekeleke taani? Muthalihe. (Miruku 13:20)
9 Vaavo nnaasaasaahu miruku, ti wootepa otthuneya waasaasa wa mutthu orinono onthamwene wooreera ni Yehova nave orino sookumanano woohima sa mwaha nintthunaahu okhaviheriwa.a (Musome Miruku 13:20.) Mwa ntakihero, nkamuupuwelani munna mmiravo ommwaasa muthiyana oophwanelela othelanano. Taani aarowa onvaha miruku sooreera? Nthamwene awe ohithenle pooti onvaha miruku sooreera wakhala weera sinkhuma mBiblyani. Menento onooneya weera mmiravo owo onimwaakhela miruku sootepa oreera wakhala weera onimwaavekela nikhavihero atthu ethelanne, yaawo emusuwenle ni eri oohakalala envarelaka Yehova mwa etempu yintxipale, mwaha wooweera, ohiya paahi omukhavihera ovarihela muteko miruku sa mBiblyani, awo-tho enoomukhavihera ni itthu exuttenraaya mu nthelini mwaya.
10. Eheeni ninrowaahu woona viinaano va?
10 Hiyo nohuuluma woohima sa mikhalelo miili nintthuneyaahu okhalano ni woohima sa taani onrowa onivaha miruku sooreera. Vano ninrowa woona mwaha wa heeni nintthuneyaahu waakhulelaka miruku ni wakhala weera onnatthuneya onvekela mutthu mukina weera onipakele soothanla.
MOOTA HEENI MIYO KINROWAAKA WAAKHULELA MIRUKU?
11-12. (a) Etthu heeni nintthuneyaahu osepa? (b) Etthu heeni mwene Robowamu aapankaawe vaavo aatthuneyaawe opaka yoothanla etokweene?
11 Ikwaha ikina, mutthu pooti ovekelaka miruku mene opankeene yoothanlaawe, atthunaka paahi osuwela wakhala weera mutthu owo onnaakhulela yoothanla opankaawe. Mutthu ntoko owo, khaanoono muupuwelo ni murima woowaakhulela miruku. Ntakihero noonanara na mwene Robowamu pooti omuxuttiha etthu mutthu ompaka eyo.
12 Robowamu aakhala mwene a wIsraeli ekhwaakaru apapawe yaawo yeeriwa Salomoni. Etempu ele, nloko na ana a Israeli naakhalano itthu sintxipale sooreera, mene atthu yoona weera Salomoni aahaakhanyerera opaka itthu sintxipale ni annaweeriha ovara muteko mwintxipale. Atthu yaarowa okumana ni Robowamu, ni yanvekela weera avukule muritti ole. Robowamu aahaavekela weera envahe etempu weera apake yoothanla. Woopatxerani owo aapaka nnene, mwaha wooweera aavekenle miruku wa asitokweene yaawo yaamukhavihenre Salomoni. (1 Mam. 12:2-7) Mene owo khaatthanre miruku sa alopwana awo. Mwaha wa heeni owo aapankaawe eyo? Neereke Robowamu aapaka yoothanlaawe ni aamwaasa mutthu aarowa waakhulela yoothanlaawe? Wakhala weera ti hiiho, owo aaphwanya etthu aasaawe ni miruku seiyo aavahinwaawe ni asinthamwene awe amiravo. (1 Mam. 12:8-14) Owo aatthara miruku iyo ni aahaaleela atthu masu yaawo aaleelinwaawe ni asinthamwene awe amiravo. Yookhumelelaaya ti yooweera, atthu antxipale yaamurukunnuwela, ni yaamuthanla mwene mukina. Okhuma vaavo orowa muhoolo, Robowamu annaviriha maxupo. — 1 Mam. 12:16-19.
13. Ninrowa osuwela moota heeni wakhala weera nookhalano murima ni muupuwelo wootthuna waakhela miruku?
13 Ninxuttera eheeni ni ntakihero na Robowamu? Vaavo ninvekaahu miruku, nintthuneya okhala oolikaneene waakhulela miruku. Moota heeni ninrowaahu osuwela wakhala weera ninnaakhulela miruku naari hooye? Nintthuneya wiikohaka ha, ‘Neereke miyo kinnakhootta miruku seiyo kahaawehereraaka wiiwa?’ Nrowe noone ntakihero nimoha.
14. Nintthuneya wuupuwelaka eheeni vaavo ninvahiwaahu miruku? Nvahe ntakihero. (Nwehe-tho efootu.)
14 Nkamuupuwelani munna ophwannye muteko wootepa oreera. Mene ahaakunveene waakhulela, onnamwaasa mutokweene a mmulokoni weera anvekele miruku. Munna owo onnahima weera muteko owo oneereke omweeriha oviriha etempu yintxipale arakamelaneene ni amusi awe. Avinyaka mutokweene a mmulokoni onnamuleela weera, moovarihana ni Biblya, muritti wootepa otthuneya wa muhooleli a emusi ori okosoopa soohaawela soomunepani sa amwaarawe ni sa anamwane awe. (Aef. 6:4; 1 Tim. 5:8) Vanonto nkuupuwelani weera munna owo khonaakhulela miruku sa mutokweene a mmulokoni ni onnavirelela waasa miruku ni atthu akina, mpaka omphwanya mutthu aneera amweerele weera aakhulele muteko. Neereke munna owo onaasaasa tthiri miruku, naari oopaka yoothanlaawe ni ommwaasaasa mutthu onrowa omwaakhuleliha yoothanla eyo? Hiyo nintthuneya wuupuwelaka weera murima ahu ti woowoka. (Yer. 17:9) Ikwaha ikina, miruku hiyo ninhaawelaahu ti seiyo nihintthunaahu wiiwa.
Neereke tthiri nnaasaasa miruku naari nimmwaasaasa mutthu oneera aakhulele miruku sahu? (Nwehe eparagrafu 14)
KINNATTHUNEYA WAAVEKELA ATTHU AKINA WEERA EKIPAKELE SOOTHANLA?
15. Nintthuneya wiikosoopa ni eheeni, ni mwaha wa heeni?
15 Yoole ori mutthu ookhalano muritti woopaka soothanla sawe. (Agal. 6:4, 5) Ntoko nonnaahu, musuweli onnaasaasa miruku mBiblyani ni wa asinna oolipa moomunepani ahaakunveene opaka yoothanla. Menento, nintthuneya wiikosoopa weera nihaavekele atthu akina onipakela soothanla. Atthu akina ennapaka eyo moowooneya emukohaka mutthu emmuttittimihaaya, “Nyuwo mwaari si miyo mwaarowa opaka eheeni?” Mene akina khenoonihera, ni ennatakiha itthu atthu akina empakaaya ehiwehexexaka mwaha owo.
16. Yooweereya heeni yaakhumelenle oKorinto woohima sa okhuura enama yaavahinwe amiluku eethiru, ni taani aarinono muritti woothanla okhuura enama? (1 Akorinto 8:7; 10:25, 26)
16 Nkuupuwelelani etthu yeereñye eseekulu yoopatxera. Muloko wa oKorinto waakhumelela mwaha woohima sa okhuura naari ohikhuura enama yaavahinwe amiluku eethiru. Paulo aahaalepela akristu awo eeraka: “Nòsuwela wi miluku seiye kasihiyene etthu vathi vava, ni tho wi muluku mukina khavovo, ahikhanle Muluku mmosaru.” (1 Akor. 8:4) Yuupuwelaka eyo, atthu akina a mmulokoni yaathanla weera pooti okhuura enama yaavahinwe amiluku eethiru ni muhoolo mwaya yaatumihiwa omerkaatu. Akina yaalakela ohikhuura enama mwaha yoowuupuxera aya ya murima. (Mmusome 1 Akorinto 8:7; 10:25, 26.) Yaari yoothanla ya mutthu mwaneene. Paulo khatonko waavaha miruku akorinto weera yaapakeleke soothanla atthu akina naari otakiha itthu awo yaapaka aya. Mutthu ti mutthu a yaawo onoorowa ‘waakhula ohoolo wa Muluku.’— Arom. 14:10-12.
17. Eheeni enrowa okhumelela wakhala weera nintakiha soopaka sa atthu akina? Nvahe ntakihero. (Nwehe-tho efootu.)
17 Moota heeni etthu ntoko eyo yaakelaaya weereya olelo? Muupuwele mwaha woohima sa ifrasau sa ephome. Mukristu ori poothe onnatthuneya opaka yoothanlaawe wakhala weera onimwaakhulela naari hooye ifrasau iyo.b Ekhaikhai weera mwaha ola ti wooxupa wiiwexexa, menento opaka yoothanla ntoko eyo, oneerela eparte muritti mukristu ori poothe oraaweno. (Arom. 14:4) Wakhala weera hiyo nintakiha soothanla sa atthu akina, hiyo nnoorowa otteettheiha yoowuupuxera ya murima ahu. Hiyo nnookhala atthu amiruku ni otxentxeriha yoowuupuxera ahu ya murima wakhala weera ninnavarihela muteko. (Aheb. 5:14) Menento emaara heeni nintthuneyaahu onvekela miruku mukristu oolipa moomunepani? Nipakeke eyo nipatxenreene toko othola-thola mene nnoonelela weera ninnahaawela nikhavihero weera niiwexexe moota miruku sa mBiblyani sinvarihanaaya ni mwaha ahu.
Hiyo nintthuneya ovekela miruku nipatxenreene toko othola-thola (Nwehe eparagrafu 17)
NVIRELELE WAASAASA MIRUKU
18. Etthu heeni Yehova onnipakelaawe?
18 Yehova onnoonihera onroromela waawe anaakhulelaka weera nipakeke soothanla sahu. Owo oonivaha masu awe, ori Biblya. Nave-tho asinthamwene a miruku yaawo ennikhavihera wiiwexexa moota woovarihela muteko miruku sa mBiblyani. Mwa mukhalelo ene yoola, Yehova onnanikosoopa ntoko tiithi ansivelo. (Mir. 3:21-23) Etthu heeni nintthuneyaahu opaka weera noonihere omuxukurela wahu?
19. Moota heeni ninrowaahu ovirelela omuhakalaliha Yehova?
19 Muupuwele ela: Asitiithi ennahakalala yaawoonaka anamwane aya ekhalaka oolipa moomunepani, amiruku, ni yiilipiheraka onvarela muteko Yehova. Mwa mukhalelo mmoharu, Yehova onnahakalala aaniwehaka nivirelelaka okhala oolipa moomunepani,naasaasaka miruku ni nipakaka soothanla sinanvuwiha.
ETXIPO 127 Mweettelo Aka Okhaleke Woowi Sai?
a Ikwaha ikina pooti weeraka mukristu onoohaawela omukoha mutthu ohinanvarela Yehova woohima sa nyaha ntoko musurukhu, okosoopiwa ni mameediku naari itthu ikina.
b Weera mphwanye soohimmwa ikina woohima sa mwaha ene yoola, munwehe liivuru Mukhaleno ekumi yoohimala! yoosoma 39 epontu 5 ni eparte eneera “Weera musuwele itthu sintxipale.”
c OTAPHULELIWA WA EFOOTU YA: Mutokweene mmoha a mmulokoni anvahaka miruku munna mukina woohima sa moota owo uulummaawe mmuthukumanoni ovinre viinaanoru.