Koteā Te ʼUhiga Moʼoni ʼo Te Faifakalauʼakau?
ʼE FAIGATAʼA te fakamahino pe koteā te faifakalauʼakau ʼo totatou temi, koteʼuhi ʼe kehekehe ʼaupito ia nātou ʼaē ʼe faifakalauʼakau. ʼE mole hanatou takitaki peʼe ko hanatou akonaki, peʼe ko he tohi taputapu ke logo tahi ai tanatou tui. Pea ʼe nātou tahi mulimuli ki tanatou ʼu talatuku, mo tanatou ʼu fakatuʼutuʼu, mo tanatou toʼotoʼoga, pea mo tanatou manatu ʼo ʼuhiga mo te ʼu ʼatua ʼaē ʼe tonu ke nātou fakaʼapaʼapa kiai. ʼE ʼui fēnei e te fafine faitohi: “Ko te mālama fakalilolilo ʼe ina foaki ki te hahaʼi he ʼu manatu ‘ ʼe feala ke nātou filifili faʼifaʼitaliha.’ ” ʼE ʼui fēnei e te tahi: “Tokolahi ʼo te kau Pagani Foʼou ʼo te temi ʼaenī, ʼe mole nātou manatu tahi mo te ʼu meʼa fuli ʼaia.”
Ki te hahaʼi tokolahi, ʼe mole maʼuhiga tanatou ʼu fetokakoviʼaki ʼaia. ʼE ʼui fēnei e te tohi neʼe fai kia nātou ʼaē ʼe fia faifakalauʼakau: “Ka koutou felāveʼi mo he ʼu manatu kehekehe feiā, pea koutou vakavakaʼi te ʼu manatu ʼaia pea koutou filifili ai peʼe ko te ʼu manatu fea ʼaē ka koutou muliʼi. Koutou fakalogo ki te meʼa ʼaē ʼe koutou logoʼi. Ko tona faka ʼuhiga, koutou filifili faʼitaliha te ʼu toʼotoʼoga ʼaē ʼe fakahā atu pea mo te ʼu tohi faka lotu, ke koutou fai te meʼa ʼaē ʼe koutou logoʼi ʼi tokotou loto ʼe ko he meʼa ʼe tonu ke fai.”
Kia nātou ʼaē ʼe nātou tui ʼe ʼi ai te moʼoni, ko te ʼu femahino kehe ʼaia ʼe ko he fihifihia kia nātou. ʼE ʼi ai te ʼu fakamoʼoni ʼo ʼuhiga mo te moʼoni. ʼE mole feala ke ʼui e he tahi ko he meʼa ʼe moʼoni ʼuhi pe heʼe ina logoʼi feiā ʼi tona loto, peʼe ina fakaʼamu peʼe tui ko te ʼu meʼa ʼaia ʼe moʼoni. Ohage la, ʼi te tahi temi, neʼe tui e te kau tōketā ʼe feala hanatou pulihi te mahaki ʼaē ko te pneumonie, ʼo nātou tuʼusi lua he moa maʼuli, pea mo nātou hili te ʼu koga ʼo te moa ki te fatafata ʼo ia ʼaē ʼe mahaki. ʼE mahino papau ia, neʼe tokolahi te kau mahahaki neʼe nātou tui moʼoni ʼe fakamālōlō anai nātou ʼaki te faitoʼo ʼaia. Kae ko te ʼu meʼa ʼaē neʼe nātou tui kiai pea mo fakaʼamu kiai, neʼe mole ʼalutahi mo te meʼa ʼaē neʼe hoko moʼoni—neʼe mole lelei ai tanatou pneumonie. ʼE mole faʼu e te tagata ia te moʼoni; ʼe ina faiga ke mahino kiai.
ʼE ʼui e te Tohi-Tapu ʼe ina maʼu te moʼoni ʼo ʼuhiga mo te ʼu meʼa fakalaumālie. Ko Sesu Kilisito, ʼi tana kei maʼuli ʼi te kele, neʼe ina ʼui fēnei ʼi tana faikole ki tana Tāmai: “Ko te Mooni tau folafola.” (Soane 17:17) Neʼe tohi fēnei e te ʼapositolo ko Paulo: “Ko te Tohi-Tapu katoa ʼe haʼu mai te ʼAtua.” (2 Timoteo 3:16, MN) Tokolahi ia nātou ʼaē ʼe faifakalauʼakau ʼe mole nātou manatu tahi mo te faʼahi ʼaia. ʼE nātou kumi tanatou faka mālamagia pea mo tanatou takitaki ʼi te ʼu fagana, mo te ʼu lotu ʼāfea, pea mo te science-fiction. Koia, ʼe mole fakapotopoto koa la ke tou vakaʼi te meʼa ʼaē ʼe ʼui e te Tohi-Tapu? Kua fakamoʼoni ʼi te teitei malamanei katoa ko te tohi ʼaia ʼe taputapu. Pea ʼe kau ki te ʼu tohi faka lotu ʼaē kua ʼāfea ʼaupito pea mo kei maʼu ʼi te temi nei. Neʼe tohi te Tohi-Tapu lolotoga taʼu e 1 600, kae ʼe ʼalutahi tana ʼu akonaki. Tou fakatatau te ʼu akonaki ʼo te Tohi-Tapu pea mo te ʼu akonaki māhani ʼaē ʼe faka tui kiai te hahaʼi faifakalauʼakau.
Ko Ai ʼAē ʼe Maʼuli ʼi Te Mālama Fakalaumālie?
ʼE ʼi ai te fehuʼi maʼuhiga ʼe tou lagaʼi ke tou mahino ki te faʼahi fakalaumālie: ko ai ʼaē ʼe maʼuli ʼi te mālama fakalaumālie? ʼE tokolahi te hahaʼi faifakalauʼakau ʼe nātou tauhi ki te natula, mo nātou tui ki he ʼu ʼatua tokolahi, kae ko ʼihi ʼe nātou tauhi ki te faʼe ʼatua lahi, ʼo nātou faka ʼuhiga ki te fafine ʼaia te ʼu tuʼulaga e tolu, ko te taʼahine kei ʼeva, ko he faʼe, pea ko he finematuʼa, ʼo ina fakatātā ai te ʼu temi kehekehe ʼo te maʼuli. Ko te ʼatua fafine ʼaia ʼe manako ki te ʼatua tagata ʼe ʼi ai tona ʼu tala. Ko ʼihi hahaʼi faifakalauʼakau ʼe nātou tauhi tahi ki te ʼatua tagata pea mo te ʼatua fafine. ʼE ʼui fēnei e te tagata faitohi: “Ko te ʼAtua Fafine pea mo te ʼAtua Tagata ʼe nā fakatātā te ʼu mālohi ʼo te fafine pea mo te tagata ʼi te natula. ʼE nā tahi maʼu tonā ʼu agaaga, pea ka nā fakatahitahi pea ʼe tupu ai te maʼuli ʼi te logo tahi.” ʼE tohi fēnei e te tahi fafine faitohi: “ ʼE ʼi ai te meʼa ʼe maʼuhiga mokā koutou filifili te Faifakalauʼakau, ʼe ko te ʼu ʼatua (te ʼu ʼAtua Tagata peʼe ko te ʼu ʼAtua Fafine) ʼaē ka koutou tauhi kiai. . . . ʼE tuku atu e ia ʼaē ʼe faifakalauʼakau ke koutou fili peʼe feafeaʼi anai te ʼu agaaga ʼo te ʼAtua pea ke koutou fakaʼapaʼapa ki ai.”
ʼE mole lagolago te Tohi-Tapu ki te ʼu manatu ʼaia. ʼI tona minisitelio katoa, neʼe akoʼi e Sesu Kilisito te hahaʼi ʼo ʼuhiga mo Sehova, “te Atua e tahi mo mooni.” (Soane 17:3) ʼE ʼui fēnei e te Tohi-Tapu: “ ʼE lahi ia Sehova pea ʼe tonu ke fai he fakavikiviki lahi kia te ia, pea ʼe tonu ke tou manavasiʼi lahi age kia te ia ʼi te tahi atu ʼu ʼatua fuli. Heʼe ko te ʼu ʼatua ʼo te hahaʼi ʼe mole honatou maʼuhiga.”—1 Fakamatala 16:25, 26.
E feafeaʼi ʼo ʼuhiga mo te Tevolo? ʼE fakamahino fēnei e te tikisionalio Fakapilitānia ko te Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary, ko te faifakalauʼakau ʼe “ko te faka felogoi mo te tevolo.” Ia ʼaho nei, ʼe tahitahiga te maʼu ʼo he tahi ʼe faifakalauʼakau ʼe ina tali anai te fakamahino ʼaia, heʼe tokolahi ʼe mole nātou tui ʼe maʼuli moʼoni ia Satana te Tevolo. Neʼe talanoa te sulunale The Irish Times ʼo ʼuhiga mo te fafine kei finemui, ʼe ko he “fafine faifakalauʼakau maʼuhiga pea ʼe ina takitaki te kautahi ʼe kau ʼi te ʼu kautahi maʼuhiga ʼo te hahaʼi faifakalauʼakau ʼo Ilelani,” pea neʼe ʼui fēnei e te fafine ʼaia: “Kapau ʼe kita tui ki te Tevolo pea ʼe tonu ai ke kita fakamoʼoni ki te Lotu Faka Kilisitiano . . . [Ko te Tevolo] ʼe mole feala ke maʼuli ʼi he mālama ʼe mole ʼi ai te ʼAtua.”
ʼE fakamoʼoni mai e te Tohi-Tapu ʼe maʼuli moʼoni te Tevolo, pea ina ʼui ko te ʼu mamahi pea mo te ʼu maveuveu ʼaē ʼe hoko ʼi te kele ʼe fakatupu e te Tevolo. (Apokalipesi 12:12) Neʼe mole akoʼi pe e Sesu ʼe maʼuli moʼoni te Tevolo, kae neʼe ina toe fakahā foki ʼe feala hakita fai te meʼa ʼaē ʼe loto kiai te Tevolo, kae mole kita ʼiloʼi. Ohage la, ko te kau takitaki lotu ʼo te ʼuluaki sēkulō, ʼaē neʼe nātou lau ʼe nātou faitotonu, neʼe nātou ʼui ko tanatou tāmai te ʼAtua pea neʼe nātou tui ʼe nātou fai te finegalo ʼo te ʼAtua. Ko Sesu, ʼaē neʼe ina lava ʼiloʼi tonatou loto, neʼe mole manatu feiā ia. Neʼe ina ʼui fakahagatonu age kia nātou te ʼu palalau ʼaenī: “Ko tautou tamai te tiapolo, pea e koutou fia fai te u mea e loto ki ai tautou tamai.” (Soane 8:44) Tahi ʼaē meʼa, ʼe ʼui e te tohi faka Tohi-Tapu ʼo Apokalipesi, ko te Tevolo ʼe ina “fakahalahala . . . te malama-nei katoa.”—Apokalipesi 12:9.
ʼE Lelei Koa Te Gaohi Meʼa Mana?
ʼE mahino papau ia, neʼe fakatahitahiʼi tuʼumaʼu te gaohi meʼa mana pea mo te faʼahi fakalilolilo.a Tokolahi te hahaʼi ʼo te temi ʼāfea pea mo totatou temi, ʼe nātou tui ko te ʼu meʼa mana ʼaē ʼe fai e te kau faifakalauʼakau, ʼe fakatupu kovi ki te hahaʼi. Ko nātou ʼaē ʼe faifakalauʼakau ʼe nātou maʼu te mālohi ʼaē ke nātou tauteaʼi pea mo matehi he tahi ʼaki te ʼu meʼa mana. ʼI te agamāhani, ʼe tukugakoviʼi te hahaʼi faifakalauʼakau mokā hoko he malaʼia, mo he mahaki pea ka mate he tahi, pea ka kovi te taʼukai.
Ia ʼaho nei, ʼe fakafisi ʼaupito te hahaʼi faifakalauʼakau ki te ʼu palalau ʼaia. Logope la ʼe nātou fakamoʼoni ʼe feala ke faifakalauʼakau he tahi moʼo fai te meʼa ʼaē ʼe kovi, kae tokolahi ʼe nātou ʼui ʼe nātou fakaʼaogaʼi tonatou ʼu meʼa mana moʼo fai te meʼa ʼaē ʼe lelei, kae mole nātou fakaʼaogaʼi moʼo fakamamahiʼi te hahaʼi. ʼE akoʼi mai e te hahaʼi faifakalauʼakau ko te ʼu fua ʼo te ʼu meʼa mana ʼe toe liliu tuʼa tolu anai kia ia ʼaē ʼe faifakalauʼakau, pea ʼe nātou ʼui ko te faʼahi ʼaia ʼe ina tāʼofi lahi te hoko ʼo he faitutuku. Ko te gaohi meʼa mana ʼaia ʼe ʼui ʼe ina fai he ʼu meʼa ʼe lelei, ohage la ʼe feala ke ina puipui koutou, mo fakamaʼa tokotou ʼapi mai te ʼu laumālie kovi ʼo he tahi neʼe maʼuli ai ʼi muʼa atu, ke manako he tahi ia koutou, ke ina faka haohaoa koutou mai te mahaki, ke ʼaua naʼa puli takotou gāue, pea ke koutou maʼu paʼaga. ʼAki te toe mālohi ʼaia ʼaē ʼe maʼu e te hahaʼi faifakalauʼakau, ʼe mole tou punamaʼuli ai ki tona kua tali e te hahaʼi.
Kae ʼe mole fakakeheʼi e te Tohi-Tapu te gaohi meʼa mana ʼaē ʼe lelei pea mo ʼaē ʼe kovi. ʼI te Lao ʼaē neʼe foaki kia Moisese, neʼe fakahā lelei e te ʼAtua tana manatu. Neʼe ina ʼui fēnei: “ ʼE mole tonu ke koutou gaohi meʼa mana.” (Levitike 19:26) ʼE tou toe lau fēnei: “ ʼAua naʼa maʼu ʼi tou loto fale . . . he tahi ʼe gaohi meʼa mana, he tahi ʼe ina kumi he ʼu fakaʼiloga, he tahi ʼe faifakalauʼakau, he tahi ʼe ina fakalauʼakauʼi he tahi ʼaki he faitoʼo, pe ko he tahi ʼe ʼalu ki he tagata ʼe palalau mo te ʼu laumālie.”—Teutalonome 18:10, 11.
He koʼe neʼe fai e te ʼAtua te ʼu palalau ʼaia? Neʼe ina fai te ʼu palalau ʼaia ke ʼaoga kia tatou. Neʼe foaki e Sehova te ʼu lao ʼaia ki tana hahaʼi, he neʼe ʼofa kia nātou pea neʼe mole ina loto ke nātou maʼuʼuli ʼi te mataku kia meʼa fuli. Kae neʼe ina fakaafe tana kau kaugana ke nātou kole age kia te ia te ʼu meʼa ʼaē ʼe nātou loto kiai. ʼE ko Ia ʼaē ʼe ina foaki “te meaofa lelei fuape.” (Sakopo 1:17) Neʼe ʼui fēnei e te ʼapositolo ko Soane ki te hahaʼi tui: “Ko he mea pe e tou kole, e tou mau maia te [ʼAtua], koteuhi e tou taupau tana u fekau pea e tou fai ia mea e lelei kia te ia.”—1 Soane 3:22.
Kaeā Te ʼu Laumālie Kovi?
ʼE tokolahi te hahaʼi faifakalauʼakau ʼe nātou manatu tahi mo te Tohi-Tapu ki te faʼahi ʼaenī: ʼE maʼuli moʼoni te ʼu laumālie kovi. ʼI tana tahi tohi, ʼe fai te fakatokaga ʼaenī e te tagata ʼe lagolago ki te hahaʼi faifakalauʼakau: “ ʼE ʼi henī te ʼu laumālie: ʼe nātou maʼuʼuli, ʼi he mālama fakapulipuli ʼe haga mai ki tatatou mālama, pea ʼe maʼuʼuli ai te ʼu laumālie. . . . Ko te ʼu kupu ‘Kiʼi Temonio,’ ‘Laumālie Kovi,’ pea mo ‘Tevolo’ ʼe ko te ʼu kupu totonu ʼaia. ʼE nātou mālolohi ʼaupito. . . . Ko te ʼu laumālie ʼaē ʼe popoto ʼaupito . . . ʼe feala ke nātou hū ki totatou mālama (mo kapau ʼe avahi age e he tahi te matapā). . . . ʼE feala ke nātou ulusino ia koutou . . . , pea mo nātou puleʼi koutou. Ei, ʼe hage pe te ʼu meʼa ʼaia ko te ʼu hisitolia ʼo te temi muʼa ʼaē neʼe ulusinoʼi ai e te kau Temonio ia te hahaʼi.”
ʼI te temi ʼo te Tohi-Tapu, neʼe lahi te ʼu faʼahiga fakamamahi neʼe fai e te ʼu temonio ki te hahaʼi ʼaē neʼe nātou ulusino ai. Ko ʼihi neʼe mole kei feala ke nātou palalau, ko ʼihi neʼe kivi, ko ʼihi neʼe ʼuluvale, pea ko ʼihi neʼe nātou maʼu he mālohi makehe. (Mateo 9:32; 12:22; 17:15, 18; Maleko 5:2-5; Luka 8:29; 9:42; 11:14; Gaue 19:16) ʼI ʼihi temi, neʼe kovi age te ʼu fakamamahi mo kapau neʼe ulusino he tuʼuga temonio ʼi he tahi. (Luka 8:2, 30) Koia, ʼe tou mahino ai pe koʼe neʼe fakatokagaʼi e Sehova tana hahaʼi ke ʼaua naʼa nātou ʼolo ki te kau faifakalauʼakau pea mo te tahi ʼu aga fakamanamana.
Te Lotu ʼAē ʼe Fakatafito Ki Te Moʼoni
Tokolahi ia ʼaho nei ʼe nātou fia ʼiloʼi te faifakalauʼakau, heʼe hage ʼe lelei, ʼe mole kita tuʼutāmaki ai, pea ʼe ʼi ai tona pikipikiga mo te natula. ʼI ʼihi fenua kua tali ia te faʼahi ʼaia. ʼE mole matataku ai te hahaʼi. Kae kua tau liliu ko he meʼa ʼe nātou fai māhani. ʼUhi ko te faʼahiga manatu ʼaē ke kita filifili faʼifaʼitaliha ai te lotu, kua tokolahi te hahaʼi ʼaē ʼe hū ki he ʼu kūtuga lotu faikehe, pea kua fakaʼapaʼapaʼi lahi te faifakalauʼakau.
Koia, kua liliu te lotu ko he fakatauʼaga meʼa, ʼe filifili faʼitaliha ai e te hahaʼi te meʼa ʼaē ʼe ʼaoga kia nātou, ohage pe ko hakita toʼo hokita ʼu sūlie. Kae neʼe ʼui e Sesu ʼe feala ke tou fili he ʼu faʼahi pe e lua. Neʼe ina ʼui fēnei: “Koutou hu i te matapa fasiʼi; koteuhi ko te matapa lahi pea mo falahi e ko te ala e fou ki te malaia mo te mate, pea e kaugamalie natou e fagona i ai. Koteuhi e fasiʼi te matapa pea faveliveli mo te ala e alu ki te mauli; e lavaki natou e natou muli ai.” (Mateo 7:13, 14) ʼE mahino ia, ʼe tou fili faʼifaʼitaliha te ala ʼaē ʼe tou fia haʼele ai. Kae mai tona ʼaluʼaga ʼaē ʼe fakalogo kiai totatou maʼuli heʼegata, koia ʼe maʼuhiga te meʼa ʼaē ka tou fili. Kapau ʼe tou fia maʼu te mālamagia fakalaumālie, pea ʼe tonu ke tou mulimuli ki te ala ʼo te moʼoni—te ala ʼaē ʼe tou maʼu pe ʼi te Folafola ʼa te ʼAtua, te Tohi-Tapu.
[Nota ʼi te lalo pasina]
a Koutou vakaʼi te Réveillez-vous ! ʼo te ʼaho 8 ʼo Sepetepeli 1993, ʼi te pasina 26, “La magie est-elle dangereuse ?” (ʼE Kita Tuʼutāmaki Koa ʼi Te Gaohi Meʼa Mana?)
[Paki ʼo te pasina 5]
Tokolahi ia ʼaho nei ʼe nātou manatu ko te faifakalauʼakau ʼe ko he lotu ʼe pipiki ki te natula pea mole kita tuʼutāmaki ai
[Paki ʼo te pasina 6]
Ko te gaohi meʼa mana ʼe faka ʼuhiga tuʼumaʼu ki te ʼu meʼa fakalilolilo
[Paki ʼo te pasina 6]
ʼE fai koa e te hahaʼi faifakalauʼakau te finegalo ʼo te Tevolo kae mole nātou mahino kiai?
[Paki ʼo te pasina 7]
ʼE fakahā mai e te Tohi-Tapu te ala ʼo te moʼoni