Sam Nius Blong Wol

Doti Long Solwota

Wan botel we man i sakem i go long solwota bambae i tekem taosen yia blong rotin mo lus olgeta. Pepa bambae i tekem tri manis blong lus, mo ol mases oli tekem sikis manis. Ol sigaret bambae oli mekem solwota i doti blong 5 yia, plastik blong 10 kasem 20 yia, kaliko blong 30 kasem 40 yia, ol tin blong 500 yia, mo wan kaen plastik we oli yusum blong mekem ol dram mo botel long hem, bambae i tekem 1,000 yia. Hemia sam nomo long ol save we grup ya Legambiente long Itali oli faenemaot, taem oli stadi long ol doti we man i stap sakem olbaot. Oli talemaot ol save ya blong pulum ol man we oli go swim long solwota blong no saksakem doti olbaot. Niuspepa ya Corriere della Sera, i askem se: “?Be, ol man oli rili nidim advaes ya?” Nao i ansarem kwestin ya blong hem bakegen i se: “Yumi mas talem ‘yes.’ ?From wanem? From we, stat long 1990 kam kasem tede, ol grup we oli stap klinim ol sanbij long Itali oli karem 605 ton blong doti.”

No Wet Blong Putum Kakae Long Aesbokis

I nogud blong livim ol hot kakae i stap blong kam kolkol bifo we yumi putum long aesbokis. Hemia tingting blong Bessie Berry, we hem i maneja blong Dipatmen blong Agrikalja, Mit mo Faol long Amerika. “Ol kakae we i jes kamaot long oven no yumi jes tekemaot long faea,” yumi mas putum long aesbokis kwiktaem, sipos yumi wantem kipim i stap. Tufts University Health & Nutrition Letter, i eksplenem se “sipos yumi hareap blong putum hot kakae long aesbokis, bambae yumi mekem se ol nogud bebet we maet oli stap long hem, oli no save kam plante tumas.” ?Be samting ya bambae i no spolem aesbokis mo mekem enjin blong hem i wok had tumas? Woman ya Berry i talem se nogat. Ol aesbokis blong naoia oli naf blong tekem hot kakae. Tingting ya se oli no naf i kamaot from fasin blong bifo blong yusum aes blong mekem ol samting i stap kolkol. Long taem ya, wan samting we i hot bambae i mekem aes i ron mo i lus. Be yumi mas lukaot long tu samting: Sipos yumi wantem putum wan bigfala samting long aesbokis, olsem wan faol, wan sospen supsup, no wan bigfala plet kakae, yumi mas seraotem kakae ya i go long ol smosmol plet. Sipos no, bambae i no save kam kolkol kwik, nao ol bebet bambae oli gru hareap. Mo tu, i gud blong livim smol spes i stap bitwin long ol hot kakae mo ol narafala kakae long aesbokis, olsem nao win i save blu long hem mo mekem i kam kolkol kwik.

Ol Pikinini Mo Ol Rabis Spirit

Niuspepa ya long London The Independent, i talemaot tok blong ol tija se: “Ol pikinini oli save kasem trabol from Internet long kompiuta, taem oli lukluk ol save we i tokbaot ol rabis spirit mo Setan. Long Inglan, grup ya blong ol tija Association of Teachers and Lecturers (ATL) i mekem wan sensas we i soemaot se bitim stret haf blong ol pikinini we oli gat 11 kasem 16 yia, “oli wantem save moa long saed blong ol spirit man mo wok blong olgeta.” Sam long olgeta ya (25%) oli “wantem save tumas,” mo 1 long evri 6 long olgeta oli talem se taem oli bin traem blong faenemaot moa long saed blong ol rabis spirit, sam samting i hapen we i mekem olgeta oli “fraet tumas.” Peter Smith we hem i sekretari blong ATL, i givim woning se: “Long kompiuta, i isi nomo long ol yangfala blong faenem save long saed blong majik, posen, mo fasin blong tekemaot blad long string blong bodi. I gat plante handred ples long Internet we oli save lukluk, taem i no gat wan bigman i stap blong jekem samting we oli ridim. . . . Samting ya i wan bigfala wari. Ol papa mama mo ol tija oli mas tijim ol yangfala long ol trabol we oli save kasem taem oli joen long wok blong ol rabis spirit. Mo oli mas mekem samting ya hareap, bifo we yangfala i joen tumas long bisnes ya.”

No Dring Mo Biaen Swim

Dokta Klaus Wilkens, we hem i presiden blong Laefseving Asosiesen long Jemani i talem se, long wan yia we i pas, bighaf blong ol man we oli ded long solwota, oli draon from we “oli bin tekem tumas strong dring.” Nius leta ya long saed blong helt Apotheken Umschau, i talem se long 1998, i gat 477 man oli ded long Jemani, from we oli draon long ol reva, krik mo lek. I nogud blong dring mo biaen swim, from we strong dring i save mekem se ol haf blong bodi oli no moa wokgud tugeta, mo man i save ting se hem i naf blong mekem wan samting, be no gat. From samting ya, ol man we oli mekem wok ya blong sevem ol man we oli draon, oli givim woning ya se: ‘!Yu no mas dring mo biaen swim!’

Oli Spolem Bus Blong 500 Yia Finis

Faef handred yia finis, ol man blong narafala kantri oli kam blong mekem Brasil i stap aninit long rul blong olgeta. Wan stadi, World Wide Fund for Nature (WWF) i faenemaot se, stat long taem ya kasem naoia, 37 pesen blong plante bus mo flaoa oli lus long tri ples long kantri ya. Niuspepa ya O Estado de S. Paulo, i talem se kam kasem naoia, “klosap 93 pesen blong olgeta bus i lus long saed blong solwota blong Atlantik, 50 pesen blong ol gras long flat ples i lus, mo 15 pesen blong ol samting raon long Reva Amazon i lus. Garo Batmanian we hem i bos blong WWF long Brasil, i talem se: “Taem ol man Potugal oli jes kam, oli luk se ples ya i gat ol naesfala bus mo plante wota, olsem oli neva luk bifo. From samting ya, oli bin gat rong tingting se, evri samting we man i planem long ples ya bambae i gru isi nomo, mo se i no gat nid blong jenisim sam fasin we oli yusum long Yurop blong mekem oli stret long kantri ya.” Hem i gohed blong talem se, samting ya nao, i statem wok blong spolem ol bus long Brasil, klosap long solwota blong Atlantik.

Ol Rao Long Mared

Buk ya Time, i tokbaot wan stadi we Andrew Christensen i jes mekem long Yunivesiti blong California long Los Angeles. Hem i faenemaot se “ol mared man mo woman we oli no stap lukluk ol poen blong olgeta oltaem, mo we oli lego ol smosmol samting we maet oli save rao from, olgeta ya oli haremgud long mared blong olgeta.” Sipos oli raorao, samting ya i jes mekem moa rao i kam antap.

“Ol Stam Blong Mekem Flas”

Niuspepa ya The New York Times, i talem se: “Ol stam blong mekem flas, oli jes kamaot long Kanada. Hemia wan moa niufala samting we i soemaot se ol man blong naoia oli tingbaot olgeta nomo.” Naoia, ol man oli save gat ol prapa stam blong olgeta. Ol stam ya oli save karem “foto blong niufala bebi, yangfala we i jes pas long skul, hasban wetem waef blong hem, no gudfala dog blong famle.” Oli save kasem ol stam ya sipos oli sanem leta wetem vatu mo wan foto we oli wantem se i stap long stam. Bambae oli kasem wan bigfala pepa we i gat 25 smol frem blong stam long hem. Oli wokem ol frem ya long pepa we i gat gol long hem. Oli makem tok ya “Kanada” long ol frem ya, wetem praes blong stam. Mo bambae ol man oli kasem wan narafala pepa tu, we i gat 25 kopi blong foto long hem. Oli save putum ol pija ya insaed long ol frem. Be, praes blong ol stam ya i tu taem antap long praes blong ol narafala stam. Woman ya Micheline Montreuil, we hem i bos blong ol stam long Post Ofis long Kanada i talem se, ol man oli save pem ol stika we oli talem halo tu. “Samting ya bambae i mekem se ol man oli save jenjenisim stika long leta blong olgeta folem samting we oli wantem talem, no folem tingting mo fasin blong olgeta long dei we oli raetem leta.” Sam narafala kantri olsem Ostrelia, Inglan, Singapo, mo Swiselan, oli no wantem se Kanada i winim olgeta, ale, olgeta tu oli wokem ol stam ya. I gat plante defdefren kaen stam, taswe i had long ol man we oli stap kipim ol buk blong stam, blong jusum weswan oli laekem moa.

Ol Sik Mo Ol Disasta

Ol trabol olsem wota i ron bigwan mo graon i seksek, yumi harem moa nius blong olgeta i winim ol sik, be plante moa man oli ded from ol sik. Hemia ripot blong Red Kros. Niuspepa ya The New York Times, i tokbaot ripot ya i se: “Ol man we oli ded las yia from ol sik olsem AIDS, TB, mo malaria, oli plante moa (160 taem antap) long ol man we oli ded taem graon i seksek long Teki, taem hariken i kilim India, mo taem wota i ron bigwan long Veneswela . . . Stat long 1945 kasem naoia, samwe 150 milian man oli ded from trifala sik ya. Long ol faet long ol semfala yia, 23 milian man oli ded.” Peter Walker we i raetem ripot ya, i talem se stamba blong trabol ya, hemia se i no gat ol samting blong lukaotgud long helt blong ol man. Hem i se: “Long klosap evri kantri, i luk olsem se i gat wan gudfala plan blong lukaot long helt blong ol man. Be afsaed long ol bigfala taon, i no gat wan samting nating.” Sipos i gat faef handred vatu nomo blong pem meresin blong wanwan man, ol 13 milian man ya oli no save ded las yia. Niuspepa i finisim stori ya wetem tok ya: “Mane we oli spenem blong givhan long ol man blong jenisim fasin blong olgeta, i save sevem laef blong moa man i bitim mane we oli spenem blong wokem ol flas hospital mo niufala mesin blong olgeta.”