“Lukaot Long Is Blong Ol Farisi Mo Sadusi”

TAEM Jisas Kraes i talem ol tok ya bitim 1900 yia bifo, hem i stap givim woning long ol disaepol blong hem agens long ol tijing mo fasin blong ol skul, we oli save spolem olgeta. (Matyu 16:​6, 12) Tok we i stap long Mak 8:15 i makemaot sam man se: “Lukaot long is blong ol Farisi mo long is blong Herod.” ?From wanem oli tokbaot Herod long ples ya? From we sam long ol Sadusi oli joen long wan grup blong politik we i sapotem Herod.

?From wanem i nidim wan spesel woning olsem? ?I no ol Farisi mo Sadusi nao, we oli agensem Jisas stret? (Matyu 16:21; Jon 11:​45-50) Yes, i tru. Be, biaen samfala oli joen long Kristin skul mo oli traem blong pulum Kristin kongregesen blong folem ol tingting blong olgeta.​—Ol Wok 15:5.

I gat denja tu se maet ol disaepol oli folem fasin blong ol lida ya blong skul, from we oli gruap aninit long paoa blong olgeta. Bifo, oli bin folem tingting blong ol lida ya, taswe samtaem i hadwok long olgeta blong kasem mining blong ol tijing blong Jisas.

?From wanem ol tijing blong ol Farisi mo Sadusi oli denja tumas? Sipos yumi tingbaot fasin blong ol skul long taem blong Jisas, samting ya bambae i givhan long yumi blong luksave from wanem.

Fasin Seraot Insaed Long Skul

Long saed blong laef blong ol man Jyu long faswan handred yia K.T., man blong stadi histri Max Radin, i raetem se: “Fasin we wan kongregesen blong ol man Jyu i no dipen long narawan, hem i rili kamaot, mo oli fosem olgeta tu blong folem fasin ya. . . . Taem oli talem strong long ol man se oli mas respektem haos prea mo tabu taon, samtaem oli save agensem strong ol man we long taem ya oli haeman long mama-kantri.”

!Samting ya i soem se oli rili slak long saed blong speret! ?Wanem sam samting we oli mekem se oli slak olsem? I no ol man Jyu nomo we oli laef long Palestaen. Kastom blong ol man Gris we ol pris oli no lidim ol man, i wan samting we i pulum ol man Jyu blong no moa respektem plan we Jeova i putumap long saed blong wok blong ol pris. (Eksodas 28:29; 40:​12-15) Mo narafala samting, hemia ol man blong skul we oli gat hae save mo ol tija blong loa.

Ol Farisi

Nem ya Farisi, no Peru·shimʹ, ating hem i minim “olgeta we oli seraot.” Ol Farisi oli talem se oli folem Moses. Oli stanemap prapa grup blong olgeta, olsem ol brata (Hibru, chavu·rahʹ). Blong kam wan memba, wan man i mas mekem wan promes long fored blong tri memba se bambae hem i folemgud olgeta klin fasin blong ol man Livae, hem i no mas joen wetem ol ʽam-ha·ʼaʹrets (ol man we oli no skulgud), mo hem i mas strong blong folem loa ya blong givim haf blong ol samting we hem i gat i go long skul. Mak 2:16 i tokbaot ol “tija blong loa mo ol Farisi.” Sam long ol Farisi, prapa wok blong olgeta i blong kopi mo tijim loa, mo sam narafala oli jes ol man blong skul nomo.​—Matyu 23:​1-7.

Ol Farisi oli bilif se God i stap olbaot long olgeta ples wantaem. Oli tingting se sipos “God i stap long olgeta ples wantaem, oli save wosipim hem insaed mo afsaed long Haos Prea, i sem mak nomo, mo se i no fasin blong mekem sakrifaes nomo we i save singaot hem. Taswe oli leftemap haos miting blong ol man Jyu olsem ples blong wosip, stadi, mo prea. Mo oli mekem se haos ya i kam stampa samting mo impoten ples long laef blong ol man i bitim Haos Prea ya.”​—Encyclopaedia Judaica.

Ol Farisi oli no luksave impoten mining blong haos prea blong Jeova. Yumi luk samting ya long ol tok blong Jisas se: “Ol man ya blong lidim man, we ae blong yufala i blaen, sore tumas long yufala. Yufala i talem se ‘Sipos man i wantem mekem tok blong hem i strong, nao i talem se Mi tru, haos blong God, tok ya i nating. Be sipos hem i talem se Mi tru, ol gol blong haos blong God, tok ya, yes, i strong, man i no save brekem.’ Man, ae blong yufala i blaen, mo hed blong yufala i krangke. ?Wanem i tabu moa, gol ya, no haos ya blong God we i mekem gol i tabu? Mo yufala i talem se ‘Sipos man i talem se Mi tru, olta long haos blong God, tok ya i nating. Be sipos hem i talem se Mi tru, presen ya we i stap long olta long haos blong God, tok ya, yes, i strong, man i no save brekem.’ Yufala i blaenman tru. ?Wanem i tabu moa, presen ya we i stap long olta, no olta ya we i mekem presen i tabu? From samting ya, man we i poen long olta blong mekem tok blong hem i strong, hem i poen long olta ya wetem olgeta presen we i stap long hem.”​—Matyu 23:​16-20.

?Olsem wanem ol Farisi oli kasem tingting we i no stret olsem? ?Wanem samting oli fogetem? Makem wanem Jisas i talem biaen. “Man we i poen long haos blong God blong mekem tok blong hem i strong, hem i poen long haos ya wetem God ya we i stap long hem.” (Matyu 23:21) Long saed blong vas ya, wan man blong hae save, Edward P. Sanders, i talem se: “Haos prea i tabu, i no from we oli wosipim tabu God long ples ya nomo, be from we God i stap long ples ya tu.” (Judaism: Practice and Belief, 63 BCE​—66 CE) I tru se, spesel ples we Jeova i stap long hem i no save kam wan impoten samting long tingting blong olgeta ya we oli bilif se hem i stap long olgeta ples wantaem.

Ol Farisi oli bilif se God i stap makemaot fyuja blong ol man, be tu, man i save mekem prapa disisen blong hem. Blong talem i klia moa, “evri samting i folem plan we i stap finis, be man i gat raet blong mekem prapa disisen blong hem tu.” Nating se i olsem, plan i stap fastaem se Adam mo Iv tufala i mas sin mo se evri samting go kasem wan smol soa long fingga, God i makemaot finis se i mas kamaot olsem.

Maet Jisas i stap tingbaot ol gyaman bilif ya taem hem i tokbaot wan haos we i hae we i foldaon antap long 18 man nao oli ded. Hem i askem se: “?Yufala i ting se samting ya i soemaot we olgeta ya [we oli ded] oli nogud moa, i winim ol narafala man long Jerusalem?” (Luk 13:4) Olsem plante akseden, hemia i kamaot “from we ol taem mo ol samting we man i no save long hem, oli hapen long evriwan,” i no olsem ol Farisi oli tijim, se God i makemaot ol samting ya. (Eklesiastis 9:11) ?Olgeta ya we oli talem se oli gat save, oli mekem olsem wanem long ol loa blong Baebol?

Oli Ol Man Blong Jenisim Ol Tijing Blong Skul

Ol Farisi oli holem strong tingting se raonabaot evri sevente yia, ol tija oli mas jekem ol loa blong Baebol, mo oli mas jenisim olgeta blong mekem se oli laenap wetem fasin blong laef blong ol man long taem ya. Taswe, buk ya Encyclopaedia Judaica i talem se, oli “no faenem i had blong joenem ol tijing blong Tora wetem ol nyufala tingting blong olgeta, mo blong faenem sam tok long Tora we oli save twistim blong mekem i laenap wetem tingting blong olgeta.”

Long saed blong Dei blong Tekemaot Ol Sin, oli tekemaot paoa we hae pris i gat blong fogivim sin, ale oli putum i go long dei ya hem wan. (Levitikas 16:​30, 33) Long lafet blong Pasova, oli ting se fasin blong talem ol tok blong Eksodas taem oli stap dring waen mo kakae bred we i no gat is, i moa impoten bitim sipsip blong Pasova.

Samtaem biaen, ol Farisi oli kam impoten man long haos prea. Oli stanemap wan fasin we ol man oli mas wokbaot folem wan laen wetem wora we oli karem long wora blong Saeloam. Ale, long Lafet Blong Hivimap Kakae Blong Garen, oli mas kafsaedem wora ya olsem wan presen we i go long God. Long en blong lafet ya, oli mas kilkilim olta wetem ol han blong tri ya wilo. Mo tu, oli stanemap sam fasin blong prea evri dei, we oli no stanap long Loa.

The Jewish Encyclopedia i talem se, “Sam bigfala jenis we ol Farisi oli mekem,” hemia “ol nyufala loa we oli stanemap long saed blong Sabat.” Wan waef i mas laetem ol laet blong welkamem dei blong Sabat. Sipos i luk olsem we sam wok we ol man oli stap mekem oltaem i save lidim olgeta blong brekem loa, ol Farisi oli putum tabu long wok ya. Oli go bitim mak taem oli putum sam rul tu long saed blong meresin blong ol sikman mo wanem we dokta i save mekem long hem, mo taem oli kros long Jisas from merikel we hem i mekem long Sabat dei. (Matyu 12:​9-14; Jon 5:​1-16) Be, ol man ya blong jenisim ol tijing blong skul oli no jes stanemap ol nyufala loa blong mekem wan fenis blong protektem ol loa blong Baebol.

Oli Sakemaot Sam Loa

Ol Farisi oli talem se oli gat raet blong karemaot sam loa blong Baebol blong smoltaem no sakemaot blong olwe. Yumi luk tingting ya blong olgeta long wan loa blong Talmud se: “I moagud blong sakemaot wan loa i bitim we yumi fogetem ful Tora.” Wan eksampel: Taem ol man oli no moa wantem givim samting long ol puaman, from we oli fraet se bambae oli lusum samting ya blong olwe sipos ol puaman oli no givimbak bifo long Jubili, ol Farisi oli stopem lafet blong Jubili.​—Levitikas, japta 25.

Ol narafala eksampel long saed blong fasin blong sakemaot sam loa: Oli talem se wan woman we man blong hem i ting se hem i slip wetem narafala man, i no nid blong pas long kot. Mo tu, oli talem se taem ol haeman oli no save faenemaot hu i bin kilim wan man i ded, oli no nid blong mekem wan samting olsem kilim anamol blong tekemaot fol long ol man. (Namba 5:​11-31; Dutronome 21:​1-9) Smoltaem biaen nomo, ol Farisi oli sakemaot loa blong Baebol we i talem se ol pikinini oli mas lukaot long ol nid blong papa mama blong olgeta.​—Eksodas 20:12; Matyu 15:​3-6.

Jisas i givim woning ya se: “Yufala i mas lukaot long is blong ol Farisi ya. Hemia fasin ya blong olgeta, we oli gat tu fes.” (Luk 12:1) Tijing blong ol Farisi, wetem ol fasin blong olgeta we oli no stanap long loa blong God, i rili soemaot fasin tu fes blong olgeta​—hemia i wan fasin we Kristin kongregesen i no mas karem. Nating se i olsem, ol buk blong ol man Jyu oli leftemap ol Farisi moa bitim ol Sadusi. Naoia bambae yumi tingbaot ol Sadusi we oli gat fasin blong holemtaet ol olfala tingting.

Ol Sadusi

Nem ya Sadusi, maet hem i kamaot long Sadok, wan hae pris we i laef long taem blong Solomon. (1 King 2:​35, futnot) Ol man Sadusi oli mekem wan grup we oli holemtaet ol olfala tingting, ale oli lukaot long gudnem blong haos prea mo ol pris. Defren long ol Farisi, we oli talem se oli gat raet blong lidim ol man from save blong olgeta mo from we oli stap onagud long God, ol Sadusi oli talem se oli gat raet blong lidim ol man from laen we oli kamaot long hem mo from haeples blong olgeta. Oli agensem ol nyufala loa blong ol Farisi go kasem taem we haos prea i lus long 70 K.T.

Ol Sadusi oli no agri long bilif ya se God i makemaot fyuja blong man finis. Mo tu, oli no agri long eni tijing we i no kamaot long ol faef fasfala buk blong Baebol, nating se hem i kamaot long wan narafala ples long Tok blong God. Oli “ting se i wan gudfala samting blong rao” long ol tijing ya. (The Jewish Encyclopedia) Samting ya i mekem yumi tingtingbak long taem ya we oli traem Jisas long saed blong laef bakegen long ded.

Ol Sadusi oli yusum pijatok blong wido woman we hem i bin gat seven hasban, ale oli askem se: “?Taem olgeta oli laef bakegen long ded, bambae woman ya i woman blong hu long ol seven brata ya?” Woman ya we i olsem pijatok nomo long store blong olgeta, maet hem i save gat 14 no 21 hasban, i sem mak nomo. Ale Jisas i eksplenem se: “Taem we ol man oli ded, nao oli laef bakegen, bambae ol man mo ol woman oli no moa mared, fasin blong mared bambae i finis.”​—Matyu 22:​23-30.

Jisas i save se ol Sadusi oli bilivim ol tok blong Moses nomo, be oli no bilif long ol narafala haf blong Baebol. Taswe hem i yusum wan tok we i stap long ol faef fasfala buk blong Baebol, blong pruvum tok blong hem. Hem i talem se: “Long fasin ya blong man i laef bakegen long ded, long buk blong Moses i gat store blong wan smol tri we faea i stap laet olbaot long hem. Long taem ya God i talem long Moses, i se ‘Mi mi God blong Ebraham, mi God blong Aesak, mi God blong Jekob.’ ?Ating yufala i no ridim tok ya yet? God ya i God blong man we i laef, hem i no God blong man we i ded.”​—Mak 12:​26, 27.

Ol Man We Oli Kilim Jisas Mo Ol Man blong Jisas

Ol Sadusi oli bilif se i gud blong yusum ol rod blong politik blong wok wetem ol narafala nesen, i bitim we oli wet long Mesaea​—ating oli no bilif tu se bambae hem i kam. Folem wan kontrak we oli mekem wetem gavman blong Rom, ol Sadusi oli karem wok blong lukaot long haos prea, mo oli no wantem se wan Mesaea i kam mo i spolem plan ya. Oli tingbaot Jisas olsem wan denja long haeples we oli gat, ale oli joen wetem ol Farisi blong mekem plan blong kilim i ded Jisas.​—Matyu 26:​59-66; Jon 11:​45-50.

Ol Sadusi oli joen bigwan long politik. From samting ya, oli mekem rao i kamaot long saed blong fasin blong sapotem gavman blong Rom, mo oli singaot bigwan se: “Mifala i no gat king. Sisa nomo i king blong mifala.” (Jon 19:​6, 12-15) Afta we Jisas i ded mo i laef bakegen, ol Sadusi nao oli lidim ol man blong traem stopem Kristin skul, blong hem i no go long olgeta ples. (Ol Wok 4:​1-23; 5:​17-42; 9:14) Afta we ol ami oli spolem haos prea long 70 K.T., grup ya i lus.

Yumi Nidim Blong Lukaotgud Oltaem

!Woning blong Jisas i stret nomo long yumi! Yes, yumi nidim blong “lukaot long is blong ol Farisi mo Sadusi.” Yumi save luk klia ol rabis frut blong olgeta long skul blong ol man Jyu mo ol skul blong Krisendom tede.

Long defren fasin, ol Kristin elda we oli kasem ol mak we oli naf blong lukaot long bitim 75,500 kongregesen blong Ol Wetnes blong Jeova raonabaot long wol, oli ‘lukaotgud long fasin blong olgeta mo long ol tok we oli stap tijim ol man long hem.’ (1 Timote 4:16) Oli agri long ful Baebol olsem Tok blong God. (2 Timote 3:16) Oli no jenisim no stanemap sam prapa loa mo fasin blong olgeta long skul, no gat. Oli wokgud tugeta folem wan ogenaesesen we i stanap long Baebol, mo we i stap yusum magasin ya Wajtaoa olsem bigfala tul blong tijim ol man.​—Matyu 24:​45-47.

?Wanem risal blong samting ya? Plante milyan man raonabaot long wol, oli stap kam bigman long saed blong speret from we oli stat kasem save long Baebol, oli stat mekem i wok long laef blong olgeta, mo oli tijim ol narafala long hem. Blong luk olsem wanem samting ya i stap kamtru, ?from wanem yu no traem visitim wan kongregesen blong Ol Wetnes blong Jeova no raet i go long olgeta we oli wokem magasin ya?

[Bokis blong pija long pej 26]

JISAS I TINGBAOT OL MAN WE HEM I STAP TIJIM OLGETA

JISAS KRAES i tijim ol man long fasin we i klia, mo hem i tingbaot ol tingting blong ol man we oli stap lesin. Hem i mekem olsem taem hem i toktok wetem man Farisi ya Nikodimas, long saed blong fasin blong “bon” bakegen. Nikodimas i askem se: “?Man we i kam bigman finis, hem i save bon bakegen olsem wanem? Hem i no save go insaed bakegen long bel blong mama blong hem, blong i bon bakegen.” (Jon 3:​1-5) Be ol Farisi oli bilif finis se ol man we oli wantem joen long skul blong ol man Jyu oli mas bon bakegen. Mo wan tok blong ol tija i talem se ol nyufala memba ya oli olsem “pikinini we i jes bon.” Taswe, ?from wanem tingting blong Nikodimas i fasfas olsem?

Buk ya A Commentary on the New Testament From the Talmud and Hebraica, we man ya John Lightfoot i raetem, i givim smol save long saed ya se: “Tingting blong ol man Jyu long saed blong ol fasin we wan man Isrel i mas gat . . . i fas i stap long tingting blong Farisi ya” we i no save “lego kwiktaem long olfala tingting blong hem blong no laekem ol man blong narafala nesen . . . ‘Ol man Isrel . . . oli gat raet blong go long kingdom blong Mesaea, taswe long toktok blong yu, ?yu minim se wan man i mas gobak long bel blong mama blong hem namba tu taem, blong hem i save kam wan nyufala man Isrel?’ ”​—Skelem Matyu 3:9.

Nikodimas i luksave se ol narafala man we oli wantem kam man Jyu, oli mas bon bakegen, be long tingting blong hem, fasin ya i no save kamaot long ol prapa man Jyu​—bambae i olsem fasin ya blong gobak long bel blong mama.

Long wan narafala taem bakegen, plante man oli kros taem Jisas i tokbaot fasin blong ‘kakae mit blong hem mo dring blad blong hem.’ (Jon 6:​48-55) Be man ya, Lightfoot, i talem se “oltaem ol tija blong ol man Jyu oli stap tokbaot fasin blong ‘kakae mo dring’ olsem wan pijatok.” Hem i talem tu, se Talmud i tokbaot fasin blong “kakae Mesaea.”

Yumi luk se tingting blong ol Farisi mo ol Sadusi oli gat paoa long tingting blong ol man Jyu long faswan handred yia. Be, oltaem Jisas i tingbaot save mo ekspiryens blong ol man we oli lesin long hem. Hemia wan long olgeta samting we i mekem hem i kam Bigfala Tija.